3-21-2969/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2969

Haldusasi

OÜ Edins Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti

24.11.2021 maksuotsusele nr 12.2-3/056183

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Edins Grupp, esindaja RT

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi

Vallner

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Edins Grupp apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Edins Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 19.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2969 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-2969

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 26.07.2021 korralduse nr 12.2-3/056183-13 alusel

OÜ Edins Grupp OÜ käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel august – september ja november 2020 ning jaanuar 2021. Kontrolli

käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud

asjaolud kajastati MTA 29.10.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/056183-84 (dtl 20-28), millele OÜ

Edins Grupp esitas vastuväited 19.11.20215 (dtl 166-169).

MTA tegi 24.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/056183-106 (dtl 9-19), millega kohustas

kaebajat tasuma maksusumma 4207,20 eurot. Maksuotsuses asus MTA seisukohale, et OÜ

Edins Grupp ei soetanud kontrollitavatel perioodidel tegelikult raietööde teenust Mentor

Finance OÜ-lt ning seega ei ole OÜ-l Edins Grupp õigust kajastada sisendkäibemaksu hulgas

Mentor Finance OÜ poolt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu. Samuti tuleb Mentor

Finance OÜ-le tasutud summad lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ja

maksustada tulumaksuga.

2. OÜ Edins Grupp esitas 10.12.2021 vaide (dtl 233-236) maksuotsuse peale, mille MTA

jättis 05.01.2022 vaideotsusega nr 6-1/5065-28 (dtl 32-37) rahuldamata.

3. OÜ Edins Grupp esitas 23.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.11.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/056183-10 tühistamiseks.

Augustis 2020 sõlmis OÜ Edins Grupp (tellija) suulise töövõtulepingu Mentor Finance OÜ-

ga (töövõtja). Töövõtulepingu kohaselt pidi töövõtja tegelema alusmetsa raiega tellija poolt

määratud mahtudes ja ajavahemikul. Samuti leppisid pooled kokku ühiku maksumuses.

Leping oli sõlmitud Mentor Finance OÜ esindaja J vahendusel. Tema sõnul leidis ta tellija

poolt pakutava töö töökuulutuste veebist www.okidoki.ee. Pärast teostas J koos teiste Mentor

Finance OÜ töötajatega kokkulepitud tööd.

Tehtud tööd vormistati üleandmise-vastuvõtmise aktidega, millele kirjutasid alla tellija

seaduslik esindaja R.T ja töövõtja seaduslik esindaja V.B. Kõik aktid on MTA-le esitatud.

Töövõtja esindaja J tõi kaebajale arved tehtud töö eest, mis olid allkirjastatud töövõtja

seadusliku esindaja V.B poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt

loetakse, et Jle oli volitus Mentor Finance OÜ nimel antud ja kaebaja ei pidanud tema käest

seda küsima. Arved olid vormistatud korrektselt. See näitas, et tegemist on reaalse ja

tegutseva äriühinguga. Kõik arved on MTA-le esitatud. Töövõtja arved tehtud töö eest olid

tellija poolt tasutud, mille kohta esitati maksuhaldurile vastavad maksekorraldused ja konto

väljavõte.

Maksuhaldur heidab kaebajale ette, et kaebaja ei kontrollinud J seotust Mentor Finance OÜ-

ga ning isiku õigust tegutseda Mentor Finance OÜ nimel. Tõepoolest ei ole kaebaja Mentor

Finance OÜ esindajat J.T põhjalikult kontrollinud, kuid tavaliselt nii käitutaksegi. Tellija

eesmärk on, et kokkulepitud töö oleks tehtud kokkulepitud tähtaja jooksul ja maksumuse eest.

Kui töövõtja ei tee kokkulepitud tööd, siis tellija lihtsalt ei maksa talle raha. Seetõttu pole

mõtet töövõtja esindaja isikut põhjalikult kontrollida.

Mentor Finance OÜ juhatuse liige VB kinnitab, et ei ole OÜ-le Edins Grupp teenust osutanud.

Kaebaja ei pea vastutama Mentor Finance OÜ seadusliku esindaja tegude eest. Jääb

arusaamatuks, miks V.B väide on usaldusväärsem kui kaebaja poolt esitatud dokumendid ja

selgitused.

Ebaõige on väide, et peatöövõtja Ardenne OÜ seaduslik esindaja T.T ei kinnita tehingute

toimumist. T.T märgib 15.12.2021 vastuses, et: „ Mentor Finance OÜ ja tema töötajatega ei

olnud mul kokkupuuteid. Selle firma käest ei ole me teenust tellinud ega talle arveid tasunud“.

3-21-2969

3(7)

See on õige, sest Ardenne OÜ-l ei olnud kokkupuuteid Mentor Finance OÜ-ga. Töö tegemise

tellis kaebaja. Peale tööde valmimist andis Mentor Finance OÜ töö üle kaebajale, kes andis

töö üle Ardenne OÜ-le.

Küsimus, miks Mentor Finance OÜ pole seaduses ettenähtud korras registreerinud oma

töötajaid TÖR-s, tuleb esitada selle ettevõtte juhtkonnale. Asjaolu, et Mentor Finance OÜ-l

puudus majandustegevust tutvustav koduleht, ei tähenda, et ettevõttel pole tegevust. Samuti

pole asjakohane pretensioon kaebajale, et tehinguahelates jättis Mentor Finance OÜ

käibemaksu riigile tasumata.

Kuna kaebaja tellis Mentor Finance OÜ-lt töid esimest korda, ei olnud ettevõte juht R. T

tuttav selle ettevõtte töötajatega ega saanud vastustajale teatada nende nimesid.

Paljasõnaline on MTA väide, et kaebaja teadis, et Mentor Finance OÜ ei ole tegelik müüja.

Selline väide ei tugine mitte ühelegi tõendile. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliste tõendite

põhjal oletas vastustaja, et Mentor Finance OÜ-le kantud raha võis kaebajale tagasi jõuda.

4. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaideotsuses võetud seisukohtade

juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

nõustus maksu- ja vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Kontrolliaktis ja maksuotsuses viitab maksuhaldur, et menetluse käigus ei leidnud tõendamist,

et Mentor Finance OÜ osutas kaebajale raieteenust. Kaebaja väidab, et suhtles J nimelise

isikuga, kuid samas ei kontrollinud ta isiku seotust Mentor Finance OÜ-ga ning tema õigusi

tegutseda Mentor Finance OÜ nimel. J isikut ei ole ka õnnestunud tuvastada, sest kaebaja ei

ole nimetanud tema perekonnanime ja kaebaja poolt osutatud mobiiltelefoni number ei ole

kasutuses. Ka ei osanud kaebaja nimetada ühegi töötaja nime, kes objektil töid teostas.

Mentor Finance OÜ juhatuse liige V.B kinnitab, et ei ole tehinguid teinud ja teenust osutanud

ning Mentor Finance OÜ ei ole tegelikult tema kontrolli all. Mentor Finance OÜ töötajate

töötamist objektil ei kinnita ka peatöövõtja Ardenne OÜ. Kaebajal endal olid vajalikud

oskused ja töövahendid teenuse osutamiseks olemas ning Ardenne OÜ seadlusliku esindaja

selgituse kohaselt nägi tema objektil töötamas kaebaja juhatuse liiget üksinda.

Kontrollimenetluses selgus, et kaebaja väidetav tehingupartner Mentor Finance OÜ ei ole

reaalselt tegutsev, Mentor Finance OÜ-l puudusid töötamise registri (TÖR) andmetel töötajad,

tehinguahelates jäeti käibemaks riigile tasumata ning äriühingu pangakontole laekunud

summad võeti sularahas välja.

Eeltoodud asjaolud kogumis on piisavad, et põhjendada MTA kahtlust raieteenuse saamise

osas Mentor Finants OÜ-lt. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad, et Mentor Finance

OÜ näol võis olla tegemist äriühinguga, keda kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks, et

saavutada

arvete

alusel

käibemaksukohustuse

alusetu

vähendamine.

Kontrolliakti,

maksuotsuse ning vaideotsuse järeldused selles osas on selged ja jälgitavad.

Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et ei pidanudki tuvastama J seotust Mentor Finance OÜ-

ga. Isegi kui nõustuda kaebajaga selles, et tavapärase praktika kohaselt ei kontrolli teenuse

tellija töövõtja esindaja isiku volitusi (nt volikirja) ning eeldab volituste olemasolu, tuleb

siinkohal siiski arvestada, et käesoleval juhul ei ole kaebaja osanud maksuhaldurile nimetada

isegi Mentor Finance OÜ esindajana väidetavalt tegutsenud J perekonnanime ning ainus

sidevahend, mis kaebajale oli teada, oli mobiiltelefoni number, mis polnud kontrolli hetkel

kasutuses. Ka ei ole kaebaja maksu- ega kohtumenetluses esitanud mistahes täpsemaid

andmeid töid reaalselt teostanud isikute kohta, samas on Ardenne OÜ seaduslik esindaja

selgitanud, et nägi objektil tööd tegemas kaebaja seaduslikku esindajat. Kui objektil oli veel

teisi töötajaid, siis pidanuks kaebaja esindaja oskama vähemalt nimetada, mitu isikut ja millal

3-21-2969

4(7)

töid teostas ning eeldatavasti teadma ka temaga koos töötanud isikute nimesid. Arvestada

tuleb, kaebaja puhul on tegu käibemaksukohustuslasega, kes pidanuks veenduma, et arved,

mille alusel ta oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu kajastab, võimaldavad ka

reaalselt sisendkäibemaksu maha arvata.

Kaebaja hinnangul kinnitavad raietööde tegemist kaebaja seadusliku esindaja ning Mentor

Finance OÜ seadusliku esindaja poolt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise aktid ning

tööde peatöövõtjale OÜ-le Ardenne üle andmine. Samas ei leidnud maksumenetluses

kinnitust, et üleandmis-vastuvõtmisaktid oleksid olnud Mentor Finance OÜ seadusliku

esindaja V.B poolt allkirjastatud, sest viimane on kinnitanud, et ettevõte registreeriti tema

jaoks pettuse teel ning ta ei osalenud mingil viisil ettevõtte tegevuses. Samuti ei saa tööde

üleandmine peatöövõtjale OÜ-le Ardenne kinnitada, et tööd on teinud just Mentor Finance

OÜ. Maksumenetluses ei ole ilmnenud ühtegi tõsikindlat kaebaja ja Mentor Finance OÜ

vahel tehingu toimumist kinnitavat tõendit.

Vastustaja on nii vaideotsuses kui ka kohtule esitatud vastuses õigesti viidanud, et Mentor

Finance OÜ kohta tuvastatud asjaolud kinnitavad maksuotsuse järeldust, et nimetatud

äriühing ei saanud kaebaja poolt viidatud töid teostada. Kogumis teiste maksumenetluse

käigus tuvastatud asjaoludega annab see aluse järeldada, et kaebaja oli teadlik, et Mentor

Finance OÜ ei olnud tegelikult teenuse osutajaks ning objektil teostatud tööde kohta

vormistati arved vaid formaalselt.

Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub vastavalt maksukorralduse

seaduse (MKS) § 150 lg-le 1 maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati

valesti. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes

mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest

maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb

tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele. Kaebaja ei ole maksu- ega

kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud järeldused.

Seega oli kaebajale täiendava käibemaksukohustuse määramine õiguspärane.

Maksuotsus on põhjendatud ka kaebajale Mentor Finance OÜ arvete alusel tasutud

summadelt tulumaksu määramise osas. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 järgi

loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt tuleb tasuda tulumaksu, väljamaksed,

mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada

põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Seetõttu

maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Väljamaksete tegemist selliste arvete alusel, millel märgitud teenust ei ole tegelikkuses

soetatud ja millest kaebaja oli teadlik, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Edins Grupp palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.10.2022 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus

esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Kohus hindas valesti tõendeid. Kaebajal olid tehingute kohta kõik vajalikud dokumendid

olemas. Kui vastustaja leidis, et V.B allkiri on võltsitud, oleks tulnud pöörduda politseisse

allkirja võltsinud isiku tuvastamiseks. Eluliselt ebausutav on asjaolu, et töövõtja seaduslik

esindaja ei näinud, et tema ettevõtte pangakontole laekuvad nelja kuu jooksul olulised

rahasummad. Vastustajale piisas üksnes V.B kinnitusest, et tema ettevõte ei ole kaebajaga

tehinguid teinud. V.B ei ole selgitanud ega vastustaja kindlaks teinud, mille eest kandis

3-21-2969

5(7)

kaebaja Mentor Finance OÜ pangakontole 10 097,28 eurot ning miks ei ole Mentor Finance

OÜ tasunud saadud summadelt käibemaksu.

Enne Mentor Finance OÜ-ga lepingu sõlmimist kontrollis kaebaja äriühingu tausta portaalides

www.creditinfo.ee ja www.teatmik.ee. Andmetest oli siis ja on ka nüüd näha, et äriühing oli

tehingute tegemise ajal kantud äriregistrisse, oli käibemaksukohustuslane ning ettevõttel oli

2020. a III kvartalis käivet 167 373,98 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas pidi kaebaja

eeltoodud teabest järeldama, et äriühingul puudub reaalne tegevus. Kaebajal ei ole ligipääsu

teise ettevõtte TÖR-i andmetele. Kaebaja ei saanud teada, et äriühingu kontole kantud

summad võetakse sularahas välja ning makse ei tasuta. Asjas pole kogutud tõendeid selle

kohta, et kaebaja on Mentor Finance OÜ käest saanud sularaha.

Kaebaja ja Mentor Finance OÜ töötajad töötasid erinevatel raielankidel. Ühelt objektilt

polnud võimalik teist näha. Seda kinnitavad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Nt aktis,

kus töötas töövõtja, on märgitud PD 258/56. See tähendab, et kvartalis 258 on tehtud raielanke

numbriga 56. Kokku oli kvartalis 77 raielanki. Kui Ardenne OÜ esindaja käis kaebaja

objektil, siis ta võiski näha vaid R.T. Vastustaja pole täpsustanud, mis kuupäeval ja millisel

objektil peatöövõtja esindaja käis.

Kaebaja kontrollis, et Mentor Finance OÜ on käibemaksukohustuslane. Seega pole

põhjendatud halduskohtu etteheide, et kaebaja oleks pidanud veenduma, et arved, mille alusel

ta sisendkäibemaksu kajastab, võimaldavad sisendkäibemaksu maha arvata.

Halduskohus leidis ekslikult, et maksumenetluses pole ilmnenud ühtegi tõsikindlat kaebaja ja

Mentor Finance OÜ vahel tehingu toimumist kinnitavat tõendit. Kaebaja on esitanud kõik

vajalikud tõendid ning need on ehtsad. Alusetu on järeldus, et kaebaja teadis, et Mentor

Finance OÜ ei olnud teenuse tegelikuks osutajaks.

Kaebaja tegi ettevõtlusega seotud väljamaksed tehtud töö eest ning vastustaja nõue tasuda

nendelt summadelt tulumaksu, on õigusvastane.

7. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning

jäädes maksu- ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.

Paljasõnaliseks jääb kaebaja kinnitus kõikide dokumentide, sh neil olevate allkirjade ehtsuse

osas. Apellandi 07.07.2021 seletuste p-i 2 kohaselt sõlmis ta suulise lepingu Evgeniga, ning

12.08.2021 seletuste p-de 21, 22, 23, 24 kohaselt oli kaebajal kontakt ainult Jga, sh arveid

andis üle J, kuid ei nähtu ühtegi asjaolu, millega senini tuvastamata isikut J (või E) saaks

seostada Mentor Finance OÜ-ga. Kõik arved ja aktid on käsikirjaliselt allkirjastatud, mistõttu

pole tuvastatav, kelle allkiri seal all on. Jääb selgusetuks, kuidas sai kaebaja olla sellises

olukorras veendunud arvete ja üleandmise-vastuvõtmise aktide, sh seal olevate allkirjade

õigsuses. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, siis tuleb partneri isikusamasuse

tuvastamiseks tuvastada ka see, et juriidilise isiku nimel tegutseval inimesel on esindusõigus,

sest vastasel juhul ei ole konkreetse inimese tegevust alust omistada sellele juriidilisele

isikule. Antud juhul puudub väidetava tehingupartneri Mentor Finance OÜ kinnitus tehingute

toimumise kohta, mis on tehingute tagantjärgi kontrollimisel üheks oluliseks tõendiks. Lisaks

nähtub äriregistrist avalikult kättesaadavatest andmetest, et Mentor Finance OÜ on esitanud

2022. a-l tagantjärgi 2020. a majandusaasta aruande, kust samuti ei nähtu äriühingul tegevust

2020. a-l. Ühtlasi nähtus VB 25.08.2021 seletustest, et Mentor Finance OÜ ei olnud selle

juhatuse liikme kontrolli all, mistõttu saadi äriühingut kasutada maksupettuste läbiviimisel.

Selle viitab ka kriminaalasja nr 1-21-3518 kohtuotsuse lk 11 teises lõigus toodu.

Kaebaja on asunud apellatsioonkaebuses väitma, et kaebaja seaduslik esindaja ja Mentor

Finance OÜ töötajad töötasid kogu aeg erinevatel objektidel, mida kinnitavat tööde

3-21-2969

6(7)

üleandmise-vastuvõtmise aktid. Samas jääb selgusetuks, kust vastav kinnitus üleandmise-

vastuvõtmise aktidest tuleneb. Ühelgi neist pole märget PD 258/56.

Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi isikut, kes Mentor Finance OÜ nimel väidetavalt objektidel

töid tegi. Peatöövõtja pole samuti objektidel näinud ühtegi isikut peale kaebaja juhatuse

liikme, Mentor Finance OÜ juhatuse liige üldse ei tea tehingutest midagi ning Mentor Finance

OÜ-l pole leidnud ka kinnitust vajaliku tööjõu olemasolu tööde tegemiseks.

Arvestades, et arvetest ja aktidest nähtuvalt pidanuks Mentor Finance OÜ töötajad neljal

järjestikusel kuul tegema raielankidel üle 70 hektari alusmetsaraiet, ei ole eluliselt usutav, et

nende poolt tegelikult töid tehes poleks Ardenne OÜ seaduslik esindaja neid kordagi kohanud.

Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud

isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest

väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-33-14, p

15.2; nr 3-3-1-60-11, p 33). Kuivõrd vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde tegelik teostaja ei

ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb tehtud väljamakse maksustada tulumaksuga. Kaebaja ei

ole toonud välja erandlikke asjaolusid, mis võiksid välistada tulumaksu määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Üleandmise-vastuvõtmise aktide ja arvete formaalne nõuetekohasus pole praegusel juhul

määrav. Asjas ei ole õnnestunud välja selgitada, kes oli J, kellega kaebaja väidetavalt suhtles,

ning kas Jl oli volitus Mentor Finance OÜ nimel tehingute tegemiseks. Kuna ei ole võimalik

kindlaks teha, kes oli tehingu teine pool, pole tegemist nõuetekohase arvega

(käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p 2) ning sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole

lubatav. Kaebaja vabaneks maksukohustusest vaid juhul, kui oleks tõendatud, et kaebaja

tegutses teise tehingupoole tuvastamisel äris vajaliku hoolsusega. Sellise olukorraga pole

praegusel juhul ilmselgelt tegemist, sest maksuhalduril ei õnnestunud tuvastada isegi J isikut.

Portaalide www.creditinfo.ee ja www.teatmik.ee kasutamine ei võimaldanud kaebajal

kontrollida, kas Jl on õigus tegutseda Mentor Finance OÜ nimel.

10. Maksuhaldur ja halduskohus on kogutud tõendite põhjal õigesti järeldanud, et Mentor

Finance OÜ töötajad ei saanud raietöid teha.

Harju Maakohtu 01.06.2021 otsusest kriminaalasjas nr 1-21-3518 (jõustunud 02.06.2021)

nähtub, et Mentor Finance OÜ kuulus äriühingute võrgustikku, mille eesmärgiks oli esitada

reaalselt tegutsevatele äriühingutele võltsarveid teenuste ja/või kaupade eest, mida

tegelikkuses ei osutatud ega tarnitud. Isik, kelle kontrolli all kõik toimus, otsis äriühingud,

millel oli kehtiv käibemaksukohustuslase number, värbas äriühingute juhatusse ja osanikeks

variisikud, kes olid valmis loovutama kontrolli äriühingute igapäevase majandustegevuse ning

pangakontode üle. Variühingute juhatuse liikmed avasid selle isiku korraldusel äriühingutele

pangakontod erinevates pankades.

Arvestades, et Mentor Finance OÜ seaduslikul esindajal puudus kontroll äriühingu tegevuse

üle ning äriühingut kasutati maksupettuste toimepanemiseks, ei ole eluliselt usutav, et Mentor

Finance OÜ-l oli olemas ka reaalne majandustegevus, sh töötajad, kes käisid metsatöödel.

Äriühingul käibe näitamine ei kinnita tegelikku majandustegevust. Maksupettuste puhul on

tavapärane, et käive küll deklareeritakse, kuid makse ei tasuta.

3-21-2969

7(7)

Lisaks on Ardenne OÜ seaduslik esindaja T.T ühemõtteliselt kinnitanud, et nägi tööd tegemas

üksnes kaebaja seaduslikku esindajat R. T. Kuigi raietööd toimusid suurel alal, on ikkagi

väheusutav, et T.T teisi töötajaid ei kohanud. Raietööde tegemisega kaasneb teatavasti müra

ning peatöövõtjana oleks Ardenne OÜ esindaja 4-kuulise perioodi kestel pidanud väidetavate

Mentor Finance OÜ töötajatega kokku puutuma. Väheusutav on see, et peatöövõtja ei tundnud

huvi, kes tema vastutusel olevatel raielankidel töid teeb.

11. Maksuhaldur ei pidanud hakkama asjas tuvastama, kes Mentor Finance OÜ rekvisiitidega

dokumentidel V.B allkirja võltsis. Vastustaja ei jõudnud üksnes VB seletuste põhjal

veendumusele, et Mentor Finance OÜ ei saanud olla tehingute teiseks pooleks. Vastava

järelduse on maksuhaldur teinud kogutud tõendeid kogumis hinnates.

Samuti ei pidanud maksuhaldur tõendama, kes võttis kaebaja poolt ülekandega tasutud

summad Mentor Finance OÜ pangakontolt sularahas välja ning kas need jõudsid tagasi

kaebajani. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei

ole selliste asjaolude tõendamine üldjuhul võimalik.

12. Täiendava tulumaksukohustuse määramine oli samuti põhjendatud. TuMS § 51 lg 2 p 3,

mis loeb ettevõtlusega mittesoetud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, kuulub

kohaldamisele nii siis, kui arvel on formaalsed minetused, kui ka siis, kui arve ei ole sisuliselt

õige.

Kui väljamakse on tehtud soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole

usaldusväärselt tuvastatav, tuleb väljamakse üldjuhul lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks

ning täies ulatuses maksustada. Kaebaja ei ole välja toonud, mis on need erandlikud asjaolud,

mis õigustavad sellest põhimõttest kõrvale kaldumist. Halduskohus järeldas õigesti, et

objektiivselt pole võimalik tuvastada, kas kaebajale üldse teenust osutati, kes seda tegi ning

millises mahus.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)