2-22-124833/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-124833

Tsiviilasi

TJV Holding OÜ hagi OSAÜHING BIRGER vastu

põhivõla 5068,01 euro ja viivise 4931,99 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TJV Holding OÜ (14647248), esindaja adv. Merili

Laansoo

Kostja: OSAÜHING BIRGER (10579797), lepinguline

esindaja M L

RESOLUTSIOON:

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas 12.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

8000 euro saamiseks. Kohus 10.08.2022 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja vastuväite

tõttu ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 29.08.2022 esitas hageja hagi.

3. 20.04.2023 taotluse ja selle 21.04.2023 täpsustuse kohaselt hageja soovib jätkata 29.08.2022

esitatud hagiavaldusega, mille kohus on 20.09.2022 määrusega menetlusse võtnud. Kohus

tegi 21.04.2023 määruse, milles mh märkis, et menetleb selles tsiviilasjas 29.08.2022 esitatud

hagiavaldust, mille kohus on 20.09.2022 määrusega menetlusse võtnud.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.10.2019 tööjõu rendilepingu, mille kohaselt hageja

varustas kostjat vabade ametikohtade täitmiseks tööjõuga ja kostja kohustus maksma talle

selle eest töötajate renditasu iga kahe nädala tagant (14 päeva) arvete alusel.

5. Hageja osutas kostjale kokkulepitud teenust ning väljastas selle eest 23.12.2019 kostjale arve

nr BG1127 summas 2443,48 eurot (koos käibemaksuga), mida kostja ei ole tähtaegselt

(27.12.2019) tasunud. 14.01.2020 on osutatud teenuste eest kostjale väljastatud arve nr

BG1133 summas 2624,53 eurot (koos käibemaksuga), mida kostja ei ole tähtaegselt

(16.01.2020) tasunud.

6. Hageja ütles pooltevahelise lepingu 30.06.2022 üles ja tegi tasaarvestuse avalduse kostja

poolt lepingu sõlmimisel tasutud tagatisrahaga 6912 eurot.

7. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu p 6.8 kohaselt määras 0,25% päevas. 28.08.2022

seisuga on arve nr BG1127 järgne viivis 5962,09 eurot ja arve nr BG1133 järgne viivis

6272,63 eurot.

8. Tasaarvestuse tulemusel peab kostja tasuma kokku 10 390,73 eurot (tasumata arved summas

5068,01 eurot + tasumata arvete eest viivis summas 5322,72 eurot ning täiendavalt lisandub

jooksev viivis kuni nõude tasumiseni). Hageja vähendab nõuet 10 000 euroni.

9. Kostja väitel on nõuded tasaarvestatud 03.01.2020 ja 14.01.2020, kuid kostjal ei olnud sellel

hetkel õigust hagejalt nõuda samaliigilise kohustuse täitmist. Sellel hetkel ei olnud lepingu

tagatisraha muutunud sissenõutavaks, hagejal puudus kohustus see tagastada. Kostja viide

tagatisraha tagastamise nõudele 21.10.2019 seoses Bangladeshi keevitajatega ei puutu antud

asjasse. Tagatisraha tagastamise olukord on reguleeritud pooltevahelises lepingu p-s 6.6 ja

toona sellist olukorda ei esinenud. Kostja andis 27.10.2019 hagejale alternatiivsed valikud

ning hageja oli nõus koostöö nimel garantiikirja andma. Seega ei olnud tagatisraha muutunud

sissenõutavaks. Tasaarvestamine pole eluliselt ka seetõttu usutav, et jääb arusaamatuks, mis

oli põhjuseks, mis tasaarvestuse tingis ning miks oleks seda pidanud tegema just nende

arvetega ja mitte varasematega või hilisematega. Poolte vahel puudub kokkulepe

tasaarvestuse osas. Tasaarvestuse avaldus pole teisele poolele kätte toimetatud. Kostja pole

põhistanud, mil viisil väidetav avaldus 03.01.2020 on tehtud. Kostja arusaam, et nõuete

lõppemine on tõendatud sellega, et hageja igas järgnevas kirjas eelmisi kohustusi meelde ei

tuleta, on väär. Raamatupidamislike aruannetega ei saa tõendada, et tasaarvestuse avalduse

kätte toimetamise eeldus on täidetud.

10. Hageja ei ole tegutsenud pahauskselt või heade kommete vastaselt. Hageja nõue tuleneb

pooltevahelisest lepingust ning on tingitud kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Seaduslikul

alusel kohtusse pöördumine või lepingus kokkulepitu täitmise nõue ei saa olla heade

kommete vastane käitumine. Samuti ei ole viivise küsimine iseenesest vastuolus hea usuga.

Kostja pole selgelt väljendanud, milles tema arvates hageja pahausksus väljendub. Hageja ja

kostja pole kokku leppinud, et hageja peab kostjale saatma meeldetuletusi või täiendavaid

kirju enne kui saab viivist rakendada. Kostja arvepidamine on tema enda kohustus ja ta ei saa

selle puudulikku teostamist hagejale ette heita.

11. Lepingu punktist 6.6. nähtub selgelt, et tasaarvestada võib esiteks kirjaliku kokkuleppe alusel

ning teiseks võib tasaarvestada nii jääksumma kui muud võimalikud kohustused. Järjekorda

nimetatud punktis määratud ei ole.

12. Hageja ei nõua põhinõuet ületavaid kõrvalnõudeid ega ebamõistlikku viivist. Hageja

hinnangul ei ole majandustegevuse puhul ebamõistlik ka 0,25% viivis. Oluline on ka see, et

hageja ei nõua käesolevas hagis viivist, mis ületab põhinõuet.

13. Kogutud tõenditest nähtub, et hageja on vaidlusalused arved deklareerinud ning kostja sellega

seonduvad väited on olnud väärad.

14. Hageja vaidleb vastu kostja protsessuaalse tasaarvestamise vastuväitele. Hagejal ei ole kostja

ees võlgnevusi. Hageja ei võlgne kostjale 232,20 eurot. Hageja on antud nõuded kostja

nõuetega tasaarveldanud. Kostja saatis 27.04.2021 hagejale kokku 6 arvet ning palus need

tasaarveldada. Kostja on hagejale ka nimetatud summa võrra vähem tasunud 28.04.2021

väljastatud arve nr BG1313 eest. Hageja ei tunnista arvetega nr 63305 ja 63766 seotud

nõudeid ning seetõttu need kohustustena hageja aruandes ei nähtu. Nimetatud kohustused ei

ole tekkinud. Arve nr 63305 esitas kostja hagejale aluseta, kuna kõnealusel perioodil ei olnud

hageja ametlikult kostjale arves kajastuvaid isikuid tööle suunanud. Kui hageja kostja

tähelepanu sellele juhtis, siis tegi kostja kreeditarve. Arve nr 63766 esitamise alus on

arusaamatu. Arve kauba koodist (kood 20) nähtub, et tegu pole sellise kaubaga, millega

kostja tavapäraselt hagejale arved esitas (kood 13). Kostja on arve esitanud 04.10.2022, kuid

hageja on lepingu üles öelnud 30.06.2022. Hagejal puudub arve aluseks olev kohustus,

tegemist on peale lepingu ülesütlemist ja nõude esitamist fiktiivselt vormistatud arvega.

Kostja vastuväited

15. Hagejal puudub nõue kostja suhtes. Hageja põhinõue summas 5068,01 eurot on poolte

kokkuleppel tasaarvestatud 03.01.2020 kostja poolt hagejale makstud tagatisrahaga 6912

eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 1843,99 eurot (6 912-5 068,01) ning lisaks

seadusjärgses määras viivise.

16. Hageja saatis 18.10.2019 kostjale xxx keevitajate andmed. Selgus, et osa neist viisasid ei

saanud. Kuivõrd kostja ei saanud soovitud tööjõudu hageja vahendusel ning kostjal tekkis

kahtlus hageja vahendustegevuse osas tervikuna, esitas kostja pärast tagatisraha 6912 euro

tasumist 17.10.2019 hagejale 21.10.2019 nõude tagatisraha tagastamiseks. Kuivõrd hageja ei

soovinud tagatisraha 6912 tagastada, väljastas 21.10.2019 hageja juhatuse liige garantiikirja

tagatisraha tagastamise tagatisena.

17. Hageja palus tasuda 03.01.2020 e-kirjas arve nr BG1127. Samal päeval leppisid pooled

hageja ettepanekul kokku, et hageja arve nr BG1127 tasutakse kostja poolt makstud

tagatisraha 6912 euro arvel ehk teostatakse poolte kokkuleppel nõuete tasaarvestus, mille

tulemusena arvel BG1127 väljenduv nõue lõpeb. Hageja arve nr BG1133 tasaarvestasid

pooled tagatisrahaga kokkuleppeliselt 14.01.2020.

18. 14.01.2020 e-kirjas puudub viide, et varasem arve nr BG1127 on tasumata. Järelikult poolte

kokkulepe tagatisraha ja arve nr BG1127 tasaarvestuse osas oli täidetud.

19. Alles 15.09.2020 tuleb hagejalt märgukiri tasumata arvete tasumise palvega, kuid selles kirjas

viidatakse arvetele BG1224 ja BG1225, mitte arvetele BG1127 ja BG1133.

20. Poolte vahel 11.10.2019 sõlmitud tööjõu rendilepingu p 6.6 järgi võib rendileandja kirjalikul

kokkuleppel kasutajaettevõtjaga tasaarveldada tagatisrahast kasutajaettevõtja poolt tasumata

arvete jääksumma ja muud võimalikud kohustused. Isegi juhul, kui kostja võlgneks hagejale

tasumata arvete jääksumma, tuleb see tasaarvestada tagatisrahaga. Seega on poolte vahel

kokku lepitud võlakohutuste täitmise järjekord ning VÕS § 88 lg 8 nõuete täitmise järjekord

ei kohaldu. Hageja on pahatahtlikult paisutanud võlanõuet kõrvalnõuete võrra.

21. Kostja ei tunnista 30.06.2022 hagejapoolset nõuete tasaarvestust, sest vastastikused nõuded

olid tasaarvestatud kokkuleppe alusel juba 03.01.2020 ning 14.01.2020.

22. Hageja ei ole põhjendanud, et põhinõuet ületavas viivisenõude osas oleks tal tekkinud kahju.

Hageja poolt koostatud ulatusliku viivise arvestus ilmestab asjaolu, et hagejal kas pole nõuet

või on nõue jäänud aastateks unarusse eesmärgiga vahetult enne nõude aegumise tähtaja

saabumist luua mulje enam kui kahekordsest kõrvalnõudest: väidetud põhinõudele 2443,48

eurot on loodud juurde kõrvalnõue 5962,09 eurot ning väidetud põhinõudele 2624,53 eurot

on loodud juurde kõrvalnõue 6272,63 eurot.

23. Kostja taotleb viivise vähendamist juhul, kui kohus leiab, et hageja põhinõue on olemas, s.t

see pole varasemalt lõppenud ning hagejapoolne viivise arvestus on seega lubatav. Hageja on

kunstlikult võimendanud viivise nõuet vastuolus lepingu punktiga 6.6. ning teinud

õigusvastase tasaarvestuse, loomaks muljet, et ülemäärane viivis on justkui tasaarvestatud ja

nõue ses osas lõppenud. Kostja pole kunagi nõustunud hageja ülemäärase ja põhjendamatu

viivisega.

24. 10.07.2023 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Hagejal on kostja ees

võlgnevus 30.03.2021 arvest nr 61541 summas 120 eurot (maksetähtajaga 13.04.2021),

01.03.2022 arvest nr 63065 summas 112,20 eurot (maksetähtajaga 16.03.2022) ning arvetest

nr 63305 ja 63766. Kokku võlgneb hageja kostjale 1335 eurot, millise nõude tasaarvestab

kostja hageja nõudega.

Maakohtu otsuse põhjendused

25. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid

ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

26. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:



TJV Holding OÜ (hageja) ja OSAÜHING BIRGER (kostja) vahel oli sõlmitud tööjõu

rendileping (dtl 27-28, 91);



kostja tasus 16.10.2019 esitatud arve nr BG1077 alusel 17.10.2019 hagejale tagatisraha

6912 eurot (dtl 99, 307, 433);



hageja väljastas kostjale 23.12.2019 arve nr BG1127 (dtl 39, 65, 68-69) summas 2443,48

eurot tasumise tähtajaga 27.12.2019 ja 14.01.2020 arve nr BG1133 (dtl 40, 67-69)

summas 2624,53 eurot tasumise tähtajaga 16.01.2020;



hageja seaduslik esindaja M-M E andis kostjale 27.10.2019 garantiikirja (dtl 115);



hageja ütles pooltevahelise lepingu üles 30.06.2022 (dtl 42-45);

27. Pooled vaidlevad selle üle:



kas kostjal jäid hagejale tasumata arvete nr BG1127 ja BG1133 eest kokku 5068,01 eurot

või tasaarvestas kostja need summad 2020. aasta jaanuaris enda poolt tasutud

tagatisrahaga;



millal muutus kostja poolt tasutud tagatisraha sissenõutavaks;

28. Tasumata arvetest

28.1. Hagi kohaselt võlgneb kostja hagejale 23.12.2019 väljastatud arve nr BG1127 summas

2443,48 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 27.12.2019 ja 14.01.2020 väljastatud arve nr

BG1133 summas 2624,53 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 16.01.2020. Kooskõlas tööjõu

rendilepingu punktiga 6.8 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kohaselt tasumata summalt

0,25% päevas viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni makse täies ulatuses

tasumiseni. Hageja on arvestanud kostjale viivist kokku arve nr BG1127 eest 28.08.2022

seisuga 5962,09 eurot ja arve nr BG1133 eest 6272,63 eurot, kokku 12 234,72 eurot.

28.2. Kostja vaidlustas menetluse alguses lepingu olemasolu, sest hageja viitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduses lepingule kuupäevaga 07.10.2029. Alternatiivselt leidis kostja, et

hagejal puudub kostja suhtes nõue, kuna viidatud arved tasaarvestati jaanuari alguses.

28.3. Hagis tugineb hageja 07.10.2019 sõlmitud lepingule. Kohus loeb digitaalselt

allkirjastatud lepinguga tõendatuks, et pooled sõlmisid tööjõu rendilepingu ja selle lisa 1,

mille hageja seaduslik esindaja allkirjastas 07.10.2019 ja kostja seaduslik esindaja

11.10.2019 (dtl 34-38). Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on teenuse osutamise

lepinguga, mis vastab käsunduslepingu tunnustele (dtl 42).

28.3. Lepingu lisa 1 (dtl 33) kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja vahendab kostjale kuus

keevitajat, kelle töö perioodi alguseks pidi olema 44. nädal (28.10-03.11.2019). Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et kostja tasus kooskõlas lepingu punktiga 6.5. (dtl 36) hagejale

17.10.2019 tagatisraha (dtl 307). 2019. aasta oktoobris saatis hageja kostjale Bangladeshi

keevitajate andmed (dtl 101-108), kes kostja juures tööd ei teinud. Osa Bangladeshi

keevitajatest ei saanud viisat (dtl 109-111).

28.4. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja esitas 21.10.2019 hagejale taotluse tagatisraha

6912 euro tagastamiseks või garantiikirja väljastamiseks (dtl 112). Pooled soovisid

lepingulist suhet jätkata ning seetõttu väljastas hageja kostjale 21.10.2019 allkirjastatud

garantiikirja (dtl 115), kus hageja seaduslik esindaja kinnitas, et ta on nõus garanteerima

kostja nõudeid tagatisraha osas hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et peale

hageja poolt kostjale garantiikirja andmist sõlmisid pooled lepingu lisad 2 ja 3, mille alusel

hageja vahendas kostjale 2019. aasta 48-49 nädalal ühe tõstukijuhi (dtl 65-66) ning ühe

köögi- ja majandustöölise (dtl 67). Lisade 2 ja 3 eest esitas hageja kostjale vaidlusalused

arved, mille tasumist hakkas hageja nõudma 30.06.2022 lepingu ülesütlemisel.

28.5. Seega on kohtu hinnangul kostjal kohustus tasuda hagejale arvete nr BG1127 ja

BG1133 eest kokku 5068,01 eurot.

28.6. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja esitas 2020. aasta jaanuaris hagejale

tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas 07.10.2019 tagatisena tasutud summa arvete nr

BG1127 ja BG1133 võlgnetava summaga või toimus tasaarvestus hiljemalt lepingu

ülesütlemisel.

29. Tasaarvestamisest

29.1. Hageja arvestas lepingu ülesütlemisel 30.06.2022 kostja viivisevõlgnevusest 12 234,72

eurot maha tasutud tagatisraha 6912 eurot.

29.2. Kostja leidis, et hagejal ei ole nõuet, kuna kostja tasaarvestas 2020. aasta jaanuaris

hageja nõude enda tagatiseks makstud nõudega.

29.3. Tööjõu rendilepingu punkti 6.6 kohaselt tagastab rendileandja tagatisraha täies ulatuses

kasutajaettevõtjale kahe nädala jooksul pärast renditöötaja kasutajaettevõtjast töölt lahkumist,

kui lahkunud töötaja asendatakse teise töötajaga, siis tagatisraha ei tagastata ja see jääb

asendatud töötaja tagatisrahaks. Rendileandja võib kirjalikul kokkuleppel kasutajaettevõtjaga

tasaarveldada tagatisrahast kasutajaettevõtja poolt tasumata arvete jääksumma ja muud

võimalikud kohustused.

29.4. Hageja seadusliku esindaja V E 15.08.2023 istungil antud selgituste kohaselt kostja

kirjalikult vaidlusaluste arvete tasaarvestamise avaldust esitanud ei ole ja suuliste

kokkulepete alusel muudatusi ei tehta. 2019 detsembris või jaanuari alguses hageja esindajad

kostja juures ei käinud, kuna jõuludest kuni 13.01.2020 oli kollektiivpuhkus (dtl 378-

00:26:49; 379-00:37:51). Kostja seadusliku esindaja 15.08.2023 istungil antud selgituste

kohaselt sõlmiti tasaarvestamise kokkulepe siis, kui sai selgeks, et xxx keevitajad ei saabu

kostja juurde. Kostja selgituse järgi saabus mingi hetk selgus, et tolliamet ei anna neile viisat

ja tehing ei saa toimuda. Siis oli jutt tagatisrahast ja kostja tuli hagejale vastu ning lubas

tasutu tasaarveldada järgmiste arvetega. Kostja arvab, et kokkulepe sõlmiti novembris 2019.

03.01.2020 oli kostjal telefonivestlus V E ja ta palus detsembris tehtud tööde eest arve tasuda.

Kostja ütles, et ei saa maksta, kuna on suur ettemaks tehtud ja sellega oli hageja päri (dtl 379

–380; 54:54). Kostja arvates võis poolte vahel toimuda kohtumine Avinurmes 15.01.2020 (dtl

380 – 01:00:47). M-M Ei tunnistajana 15.08.2023 istungil antud ütluste kohaselt oli ta hageja

juhatuse liige 2019. lõpus ja 2020. aasta alguses. Ta käis kostja juures 2020. aasta jaanuaris

arvatavasti jooksvates töökorralduslikes küsimustes (dtl 381- 01:19:32; dtl 382- 01:23:24).

Tunnistaja selgituste järgi juhul, kui nõuti ette tagatistasu, aga töötajad jäid mingil põhjusel

tulemata, siis jäi tasu järgmiste perioodi jaoks õhku, hageja kätte. Koostöö ei katkenud ja kui

üks inimene ära läks, tuli ta asendada. Algne tagatisraha jäi hageja kätte. Kui leping oleks

pidanud lõppema, oleks ka tagatisraha tagastamine toimunud. Eraldi selle kohta kokkulepet ei

sõlmitud, arutati seda suuliselt (dtl 383 – 01:31:19). Tunnistaja Kuido Kuuse 15.08.2023

istungil antud ütluste kohaselt tehti tasaarvestus jaanuaris 2020, kui rahad olid makstud, aga

inimesi polnud. Kuna inimesi polnud, tahtis hageja raha tagasi saada (dtl 384 - : 01:41:34).

29.5. Lepingut, selle lisasid, hageja esitatud arveid ja 15.08.2023 istungil antud ütlusi

kogumis hinnates leiab kohus, et käesolevaks hetkeks ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt

kostja hageja arvetest nr BG1127 ja BG1133 tuleneva summa 2019. aasta oktoobris tasutud

tagatisrahaga tasaarvestas. Viidatut ei saa tõendada ainult kostja või hageja raamatupidamise

väljavõtetega (dtl 96-98, 307-309), 13.02.2020 e-kirjaga, mis viitab 2020. veebruaris kostja

juures käimisele (dtl 432) või toimunud kirjavahetuses arvete tasumise meeldetuletuste

puudumisega (dtl 116-121, 124-126, 429-431). Samuti ei saa tasaarvestust välistada vaid

asjaoluga, et hageja töötajad olid kollektiivselt puhkusel 28.12.2019-12.01.2019 (dtl 205-

206). Asja materjalidest nähtub ja pooltel ei ole selle üle ka vaidlust, et kostjal oli hagejale

vaidlusaluste arvete tasumise hetkeks tekkinud ettemaks 6912 eurot (6 keevitaja 2

normtundide s.o 80 h kokkulepitud hind 12€/h; 6x80x12). Lepingu punkti 6.6 kohaselt ei

kohustunud kostja hagejalt tagatisraha tagasi nõudma, vaid hagejal oli kohustus tagatisraha

tagastada. Viidatud lepingu sättest ei tulenenud kostjale kohustust tagatist nõuda. Kostja

vastu nõude tekkimisel oli hagejal võimalus esmalt tasaarvestada tagatisena tasutud nõue.

Kohtu hinnangul ei saa hea usu põhimõttega kooskõlas pidada hageja käitumist, kus hageja

jätab tagatisena tasutud raha enda kasutusse, ei tasaarvesta seda esimesena tekkivate

võlgnetavate arvetega ning arvestab lepinguliste suhete lõppemisel n.ö tasumata arvete eest

esmalt viivise, millelt arvestab maha tagatiseks tasutud raha. Hageja soovis peale esimeste

arvete esitamist ja kostjale tööjõu vahendamise ebaõnnestumist kostja lepingulise suhte

jätkumist ja oli seetõttu valmis andma ka garantiikirja. Kohtu hinnangul nähtub lepingu lisast

1 (dtl 33), garantiikirjast (dtl 115) ja garantiikirja andmisele eelnenud kirjavahetusest (dtl

112), et tegemist oli tööjõu vahendamise eest ettemaksuga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

pidi lepingust tulenvalt tasuma tagatisraha, mis polnud seotud konkreetsete töötajatega.

Tagatisraha töötajatega seotus nähtub lepingu punktist 6.5 (dtl 36), mille kohaselt kostja

kohustus enne töötaja tööle asumist, kuid mitte hiljem, kui viie päeva jooksul alates lepingu

kehtima hakkamisest, tasuma hagejale tagatisraha, mille määr võrdub kahe nädala

normtöötundide (80h) tasuga töötaja kohta, võttes aluseks lepingulisas fikseeritud tunnitasu.

Seega oli tagatis seotud konkreetsete töötajate konkreetse kokkulepitud tunnitasuga. Juhul,

kui tegemist oleks olnud tagatisega, mis oleks pidanud hagejale jääma lepingu lõppemiseni,

siis poleks hagejal olnud põhjust arvestada tasu lisa 1 sõlmitud kokkuleppe alusel ning hageja

juhatuse liikmel ei oleks olnud vaja anda garantiid. Samuti nähtub kostja arvelduskonto

väljavõttest (dtl 99-100), et pooled sõlmisid mitmeid tööjõu vahendamise kokkuleppeid kuni

2022. aasta märtsini. Kohtu hinnangul ei ole hageja muutnud usutavaks, et juhul, kui kostja

oleks jäänud kohe esimese kolme kuu eest võlgu kahe tööjõu vahenduse eest kokku üle 5000

euro, siis oleks hageja soovinud kostjaga lepingut nii pikalt jätkata ja juhatuse liige anda

lisaks ka isikliku garantii. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist oli nö ettemaksuga, mille hageja

pidi arvestama järgmiste vahendatud töötajate tasu katteks, on hageja viited tagatise

tagastamise arvestusel VÕS § 88 lõikele 8 asjakohatud.

29.6. Hageja ei ole kohtu jaoks usutavaks muutnud asjaolu, et pooled sõlmisid kõik

kokkulepped kirjalikult. Ka hageja endine juhatuse liige Mattias-Markkus E kinnitas

tunnistajana ütlusi andes, et tagatise tagastamist arutati suuliselt ja eraldi selle kohta

kokkulepet ei sõlmitud. Poolte koostöö ei katkenud ja kui töötaja lahkus, tuli ta asendada.

Seetõttu jäi tasutud tagatisraha hageja kätte ja kui leping lõppes, oleks tulnud tagastada

tagatisraha. Eraldi selle kohta kokkulepet ei sõlmitud, arutati seda suuliselt. Seega oli poolte

vahel tavapärane, et osa kokkulepetest sõlmiti suuliselt. Viidatut kinnitavad nii lepingu

lisades (dtl 33, 65, 67) kui ka arvetel märgitud töötajate erinev tunnihinnad ja ka nt hageja

poolt lepingu lisa 2 (dtl 65) allkirjastamata jätmine.

29.6. Seega ei saanud hageja arvestada vaidlusalustelt arvetelt viivist, sest hageja oli tagatise

arvestanud kõnealuste arvete katteks juba 2020. aasta alguses. See, millal tasaarvestus täpselt

teostati, ei ole oluline, kuid see toimus hiljemalt lepingu ülesütlemisel 30.06.2022. Osundatud

põhjustel tuleb hageja nõue kostjalt põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks jätta

rahuldamata.

30. Protsessuaalsest tasaarvestusavaldusest

30.1. 10.07.2023 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Hagejal on

kostja ees võlgnevus 30.03.2021 arvest nr 61541 summas 120 eurot (maksetähtajaga

13.04.2021), 01.03.2022 arvest nr 63065 summas 112,20 eurot (maksetähtajaga 16.03.2022)

ning arvetest nr 63305 ja 63766. Kokku võlgneb hageja kostjale 1335 eurot, millise nõude

tasaarvestab kostja hageja nõudega.

30.2. Hageja leiab, et tal ei ole kostja ees võlgnevusi. Hageja ei võlgne kostjale 232,20 eurot.

Hageja on nõuded kostja nõuetega tasaarveldanud. Kostja saatis 27.04.2021 hagejale kokku 6

arvet ning palus need tasaarveldada. Kostja on hagejale ka nimetatud summa võrra vähem

tasunud 28.04.2021 väljastatud arve nr BG1313 eest. Hageja ei tunnista arvetega nr 63305 ja

63766 seotud nõudeid ning seetõttu need kohustustena hageja aruandes ei nähtu. Nimetatud

kohustused ei ole tekkinud. Arve nr 63305 esitas kostja hagejale aluseta, kuna kõnealusel

perioodil ei olnud hageja ametlikult kostjale arves kajastuvaid isikuid tööle suunanud. Kui

hageja kostja tähelepanu sellele juhtis, siis tegi kostja kreeditarve. Arve nr 63766 esitamise

alus on arusaamatu. Arve kauba koodist (kood 20) nähtub, et tegu pole sellise kaubaga,

millega kostja tavapäraselt hagejale arved esitas (kood 13). Kostja on arve esitanud

04.10.2022, kuid hageja on lepingu üles öelnud 30.06.2022. Hagejal puudub arve aluseks

olev kohustus, tegemist on peale lepingu ülesütlemist ja nõude esitamist fiktiivselt

vormistatud arvega.

30.3. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis puudub vajadus

menetlusliku tasaarvestusavalduse ja selle tõendamiseks esitatud tõendite (dtl 235, 307-309,

343-346, 357-366, 434) hindamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad

menetluskulud hageja kanda.

32. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.

33. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik