2-20-4765/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 8.novembril 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-20-4765

Kohtuasi

J. L. hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise ja töötasu

saamiseks

Tsiviilasja hind

576,00 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: J. L. (isikukood XXX, XXX

Kostja:

Jäätmete

sorteerimiskeskus

OÜ

(registrikood

11228261,

asukoht

Suur-Sõjamäe

põik

8,

Tallinn)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta J. L. hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise

ja töötasu väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta J. L. kanda

2. Määrata Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ menetluskulu

suuruseks 1850 eurot (käibemaksuta) ja välja mõista J.

L.lt 1850 eurot (käibemaksuta) osaühingu Jäätmete

sorteerimiskeskus OÜ kasuks

3. Välja mõista J. L.lt väljamõistetud menetluskuludelt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest

kuni

menetluskulu

täieliku

tasumiseni

Jäätmete

sorteerimiskeskus OÜ kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. J. L. (edaspidi hageja või töötaja) esitas 03.01.2020 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

(edaspidi TVK) avalduse Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (edaspidi kostja või tööandja) vastu

töötasu, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes. TVK rahuldas

10.02.2020 otsusega asjas nr 4-1/21/20 avaldus osaliselt, tuvastades, et poolte vahelise

töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on tühine, lõpetas töölepingu 19.12.2019

TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1

alusel brutosummas 270 eurot, töötasu 2019.aasta novembri eest 47,60 eurot ja detsembri

eest 258,40 eurot. Töötaja TVK otsust ei vaidlustanud. Tööandja ei nõustunud TVK otsusega

osaliselt paludes, et kohus vaataks hagimenetluses läbi TVK-le töötaja poolt esitatud

avalduse osas, milles avaldus rahuldati.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Kohus võttis menetlusse hageja nõuded: tuvastada, et hageja ja kostja vahelise töölepingu

erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine, lõpetada hageja ja kostja vaheline tööleping

19.12.2019 TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1

alusel brutosummas 270 eurot, töötasu 2019. aasta novembri eest 47,60 eurot ja detsembri

eest 258,40 eurot.

3. Hageja töötas kostja juures alates 21.08.2019 kraana operaatori- sorteerijana. Pärast tööandja

juures tulekahju toimumist ja töötaja vara (riided, sularaha, hügieenivahendid) hävinemist,

mille hüvitamist töötaja nõudis, andis tööandja töötajale mõista, et ta ei sobi nende

töökeskkonda ning lõpetas töölepingu. Hageja leiab, et tema suhtes käituti vääriti. Tööandjal

on töötajale maksmata 2019. aasta novembri eest tasu 47,60 eurot ning detsembrikuu eest

258,40 eurot. Tööandja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse 15.12.2019 ja lõpetas

töölepingu 19.12.2019, hageja oleks saanud detsembris veel töötada 9,5 päeva ja teeninud

tasu 258,40 eurot.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja on hagejale tegelikult

töötatud aja eest kogu töötasu välja maksnud, mistõttu on töötasu nõue alusetu. Hüvitis

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja lõpetas

töölepingu põhjendatult ja seaduspäraselt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, mis

seisnesid selles, et hageja ei saanud kokkulepitud ajal tööle ilmuda või lahkus töökohalt

varem, töölt puudumisi kogunes novembrikuus määral, mis ei võimaldanud kostjal

mõistlikult tööd korraldada, hageja hankis töösuhet kasutades töökoha kaudu keelatud

esemeid ning kohtus kolmandate isikutega, kuigi see ei olnud hagejale kui kinnipeetavale

lubatud, hagejal oli probleeme kehtestatud korra järgimisega. Kostjal tekkisid kahtlused

hageja rikub eesmärgipäraselt töövaheneid, et ei peaks töökohal enda tööülesandeid täitma.

Kostja ei soovinud katseajal kogutud teabe põhjal töösuhet jätkata ning põhjendas seda

hagejale. Hageja tugineb töögraafikule, mille järgi pidi ta töötama 166 tundi, kuid töölt

puudumiste tõttu arvestati töötunde 152 ning maksti töötasu vastavalt tegelikult töötatud aja

eest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 2019.a detsembris töötas hageja graafiku kohaselt 3

tööpäeva ja kostja tasus töötatud 27 töötunni eest 91,80 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 21.08.2019 töötasuga 3,40

eurot tunnis, et tööandja ütles avaldajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates

19.12.2019, et tööandja esitas avaldajale kirjalikus vormis töölepingu ülesütlemisavalduse,

mis sisaldas põhjendusi ning et tööandja on maksnud avaldajale 2019. aasta novembris

töötasu 152 töötunni eest ja 2019.a detsembris töötasu 91,80 eurot.

6. Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ja kas

hagejal on õigus saada hüvitist ning täiendavat töötasu 2019. aasta novembri ja detsembri

eest.

7. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis

ülesütlemisavaldusega.

Vorminõuet

rikkudes

tehtud

või

tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine. Tulenevalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist

põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab

põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Puudub vaidlus, et tööandja esitas

avaldajale kirjalikus vormis töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 86 ja § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7

alusel, millest nähtuvad töölepingu ülesütlemise põhjendused.

8. TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja

jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja

töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6 lg 1

tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja

isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Riigikohus on 01.11.2017

kohtuotsuse nr 2-16-9199 p-s 11 välja toonud, et: /…/ asjaolud (hageja tööülesannete

täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused

ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel) on viidatud sätete järgi aluseks töölepingu

lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kolleegium on märkinud, et katseaeg

annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse

vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei

saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel

töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui

töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks

nõutavale tasemele). Eelnevast tuleneb, et selle üle, kas töötaja sobib kokkulepitud tööd

tegema otsustab tööandja, mitte töövaidluskomisjon ega kohus. Kui tööandja hindab, et

töötaja ei ole võimeline täitma tööülesandeid tööandja poolt nõutaval tasemel, siis on tal alus

tööleping lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Vaidluse korral TLS § 86 lg 1

alusel katseajal töölepingu lõpetamise üle peab tööandja tõendama, et töötaja tervis,

teadmised, oskused, võimed või isikuomadused ei vastanud töö tegemiseks nõutavale

tasemele. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele

mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

9. Tööandja on ülesütlemisavalduses põhjendanud, et töötaja ei alustanud ega lõpetanud oma

tööpäeva töölepingus määratud ajal, on hoidnud oma töökohal keelatud asju ja esemeid ning

on korduvalt tekitanud kahju tööandja varale ja loonud kahju tekkimise ohu.

10. Kohtule esitatud tõenditega, milleks on jäätmete sorteerimiskeskuse töödejuhataja Ivo

Nõmme ja mehhaaniku J. L. kirjalikud seletused on tõendatud, et esialgu täitis töötaja

tööülesandeid korrektselt, kuid hiljem hakkas tööandja korraldusi eirama, et töötaja korraldas

tööajal kohtumisi isikutega, mis ei olnud vangla poolt lubatud, et töötaja kasutas ja tema

valduses olid mobiiltelefonid, mille tööandja edastas vanglateenistuse julgeolekuametnikule,

et töötaja hakkas erinevatel ettekäänetel töölt puuduma ja lõhkus töövahendeid, kuigi tal olid

tehnilised teadmised ja teda juhendati töövahendeid ja hakkeliine kasutama, et tema lõhutud

töövahendite remont oli pikaajaline ja kallis. Tööandja ja Tallinna Vangla vahel sõlmitud

koostöölepinguga on tõendatud, et töötaja töötas tööandja juures Tallinna Vanglaga sõlmitud

koostöölepingu raames, mille tõttu tuli kostjal rakendada spetsiaalseid erimeetmeid töötaja

järelevalve osas. Tallinna Vangla avavangla inspektor-kontaktisiku Jane Koksi e-kirjadega

tööandjale on tõendatud, et töötaja puudus korduvalt töölt osa tööpäevast või terve tööpäeva,

kuna oli hõivatud muude tegevustega ning, et tema käest võeti ära käekell ja plätud, mis ei

olnud tema isiklike asjade nimekirjas.

11. Eeltoodud tõenditega on tõendatud kostja väited selle kohta, et ta luges töötajaga sõlmitud

töölepingule kohaldatud katseaja tulemused ebarahuldavaks põhjustel, et hageja isiklike

asjatoimetuste tõttu töölt sagedaste puudumistega seoses ei soovinud kostja temaga töösuhet

jätkata, kuna ei saanud olla kindel, kas töötaja tööl viibimisega saab tema arvestada või mitte,

et töötaja hankis töösuhet kasutades töökoha kaudu keelatud esemeid ning kohtus

kolmandate isikutega, kuigi see ei olnud hagejale kui kinnipeetavale lubatud, et hagejal oli

probleeme kehtestatud korra järgimisega ja suutmatusega käsitseda tööülesannete täitmiseks

antud töövahendeid, sh rasketehnikat (kopp-laadur) ilma, et need oleksid purunenud.

Järelikult on kostja tõendanud, et hageja hoolsus tööülesannete ja töögraafiku täitmisel,

käitumine ning korduv keeldude rikkumine olid piisavaks aluseks, et lugeda katseaja

ülemused ebarahuldavaks. Seega oli kostjal hagejaga 21.08.2019 töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii formaalsed kui ka

materiaalõiguslikud alused. Järelikult tuleb hagi töölepingu erakorralise TLS § 86 lg 1 alusel

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja

hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Eelneva tõttu ei oma töölepingu lõpetamise

õiguspärasuse seisukohalt tähtsust muude töölepingu lõpetamise aluste kohtulik

kontrollimine, mistõttu jätab kohus neile hinnangu andmata.

12. Hageja palus kostjalt välja mõista töötasu 2019. aasta novembri eest 47,60 eurot ja detsembri

eest 258,40 eurot. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale

töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta

töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja

töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei

ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). 2019. aasta novembris oli 168

normtundi, seega oli tööandja kohustatud kindlustama avaldaja tööga vastavate tundide

ulatuses ja maksma avaldajale tehtud töö eest tasu. Hageja palgalehega 2019. aasta novembri

kohta on tõendatud, et talle on arvestatud töötasu 152 tunni eest summas 516,80 eurot ning

detsembris 91,80 eurot. Kostja on tõendanud Tallinna Vangla avavangla inspektor-

kontaktisiku Jane Koksi e-kirjadega, et töötaja puudus korduvalt töölt osa tööpäevast või

terve tööpäeva, kuna oli hõivatud muude tegevustega ning töötajate töögraafikuga, et hageja

töölt puudumised arvestati tööajast maha, mistõttu tegigi ta tegelikult 152 töötundi. TLS § 35

sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma

keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei

ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega

viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hageja ei

ole oma avalduses TLS § 35 sätestatud eeldusi esile toonud ehk, et ta oleks veel pärast

5.detsembrit 2019 kostja juurde töökohale läinud. Kuna pooltel puudus vaidlus, et hageja

töötas detsembrikuus 3 tööpäeva, siis on kostja maksnud talle töötasu 91,80 eurot 27 töötunni

eest õiguspäraselt. Järelikult ei ole hagejal õiguslikku alust suuremale töötasule, mistõttu

tuleb töötasu nõue jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg

1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise

kulud. Kostja on asja menetluses tasunud riigilõive alljärgnevalt: 21.04.2020 määruskaebuse

esitamisel 50 eurot; 14.12.2021 määruskaebuse esitamisel 50 eurot; 23.02.2022

määruskaebuse esitamisel 70 eurot; 16.02.2023 määruskaebuse esitamisel 70 eurot. Kokku

on kostja tasunud riigilõivu määruskaebuste esitamisel 240 eurot. TsMS § 144 p 1 järgi on

kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS §

218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud

õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava

kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava

välisriigi kvalifikatsiooni. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt sõlmis ta käesolevas

asjas õigusabilepingu Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid OÜ, mille alusel

esindab kostjat menetluses vandeadvokaat Martin Kruus tunnihinnaga 140 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja märkis, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kantud

menetluskulu arvestada ilma käibemaksuta.

15. Kostjale on menetluskulude nimekirja kohaselt käesoleva kohtuasjaga seonduvalt osutanud

esindaja õigusabi alljärgnevas mahus ja ülesannetes: 27.03.2020 taotluse koostamine

töövaidluse läbivaatamiseks kohtus TVK poolt rahuldatud ulatuses, kooskõlastamine

kliendiga ning edastamine kohtule – 2,2 h; 06.04.2020 menetlusse võtmisest keeldumise

kohtumääruse analüüs, edastamine koos selgitustega kliendile – 0,5 h; 21.04.2020

määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule – 1,5 h;

24.08.2020 tutvumine menetlusse võtmise määruse ja toimikumaterjalidega, juhised kliendile

täiendavate tõendite

kogumiseks

– 0,7 h;

07.09.2020

hagivastuse koostamine,

kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule - 3,8 h; 29.11.2021 menetluse lõpetamise

määruse analüüs, selgitused kliendile – 0,7 h; 14.12.2021 määruskaebuse koostamine,

kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 2,2 h; 08.02.2022 Tallinna

Ringkonnakohtu 08.02.2022 määruse analüüs, edastamine kliendile koos selgitustega – 0,5 h;

23.02.2022 määruskaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule – 3,2 h; 01.02.2023

menetluse lõpetamise määruse analüüs, selgitused kliendile – 0,7 h; 16.02.2023

määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 2,4 h;

27.06.2023 tutvumine asja toimikumaterjalidega ning esitatud seisukohtade ja tõenditega,

lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine vastavalt kohtu 06.06.2023

korraldusele – 3,4 h. Kokku on kostjale seonduvalt käesoleva menetlusega osutatud õigusabi

21,8 tunni ulatuses maksumusega 3052 eurot ilma käibemaksuta. Kostja poolt asja

menetlusega seonduvalt kantud menetluskulud kokku on 3292 eurot, mille ta palub jätta

hageja kanda. Hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt palub kostja välja

mõista viivisintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest.

16. Hageja ei ole kohtule menetluskulu nimekirja ega vastuväiteid kostja menetluskulu

nimekirjale esitanud ning asjas ei nähtu, et hageja oleks asjas menetluskulusid tasunud.

Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda

arvestades kostja esindamisele kulunud aega ja hinda põhjendatuks alljärgnevalt. Kostja

esindaja tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) vastab kohtupraktikas aktsepteeritud advokaadi

tunnihinnale ning asja keerukusele ja mahukusele, mistõttu on see mõistlik ja põhjendatud.

Kostjale käesoleva kohtuasjaga seonduvalt osutatud õigusabi peab kohus arvestades esitatud

menetlusdokumentide ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu ning asjaolu, et

vaidlus on läbinud menetluse TVK-s, põhjendatuks ja vajalikuks alljärgnevalt: 27.03.2020

taotluse koostamine töövaidluse läbivaatamiseks kohtus TVK poolt rahuldatud ulatuses,

kooskõlastamine kliendiga ning edastamine kohtule – 1 h; 06.04.2020 menetlusse võtmisest

keeldumise kohtumääruse analüüs, edastamine koos selgitustega kliendile – 0,5 h;

21.04.2020 määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule –

1,5 h; 24.08.2020 tutvumine menetlusse võtmise määruse ja toimikumaterjalidega, juhised

kliendile täiendavate tõendite kogumiseks – 0,5 h; 07.09.2020 hagivastuse koostamine,

kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule - 1 h; 29.11.2021 menetluse lõpetamise

määruse analüüs, selgitused kliendile – 0,7 h; 14.12.2021 määruskaebuse koostamine,

kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 1,3 h; 08.02.2022 Tallinna

Ringkonnakohtu 08.02.2022 määruse analüüs, edastamine kliendile koos selgitustega – 0,5 h;

23.02.2022 määruskaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule – 2 h; 01.02.2023

menetluse lõpetamise määruse analüüs, selgitused kliendile – 0,5 h; 16.02.2023

määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 1,5 h;

27.06.2023 tutvumine asja toimikumaterjalidega ning esitatud seisukohtade ja tõenditega,

lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine vastavalt kohtu 06.06.2023

korraldusele – 1 h, kokku 12 tunni ulatuses maksumusega 1680 eurot käibemaksuta, mis

kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

17. Kohus on seisukohal, et hagejalt asja menetluses tasutud riigilõivud - 21.04.2020

määruskaebuse esitamisel 50 eurot, 14.12.2021 määruskaebuse esitamisel 50 eurot ja

23.02.2022 määruskaebuse esitamisel 70 eurot, kokku 170 eurot, kuuluvad hagejalt kostja

kasuks väljamõistmisele. Kuna kohus tühistas ise 1.02.2023 kohtumääruse 8.03.2023

kohtumäärusega ja jätkas tsiviilasjas menetlust, siis ei pea kohus antud menetluskulu jätmist

menetlusosaliste kanda põhjendatuks ning selle tagastab kohus kostjale vastava taotluse

esitamisel TsMS § 150 lg 1 p 5 ja 7 koostoimes.

18. Seega peab kohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks ja hagejalt

kostja kasuks välja mõistmisele kuuluvaks kokku 1850 eurot, sh riigilõiv 170 eurot ja

esindaja kulud 1680 eurot (käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus

menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas vastava avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik