2-23-5018/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

8. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5018

Kohtuasi

Part Capital OÜ (likvideerimisel) hagi Free Soul Media

OÜ (pankrotis) vastu Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses jaotise alusel Part Capital OÜ-le

(likvideerimisel)

väljamaksete

tegemise

kohustuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Part Capital OÜ (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Part Capital OÜ (likvideerimisel, registrikood

11931440), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk

Kostja Free Soul Media OÜ (pankrotis, registrikood

12165798), pankrotihaldur Jüri Truuts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22. septembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-5018

muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta Part Capital OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Part Capital OÜ

(likvideerimisel) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Part Capital OÜ (likvideerimisel) esitas Harju Maakohtule 31. märtsil 2023 Free Soul

2 (5)

Media OÜ (pankrotis, kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja pankrotimenetluses

jaotise alusel hagejale väljamaksete tegemise kohustuse.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kinnitati 14. augusti 2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-

1429 kompromiss. Hageja loovutas 5. märtsi 2018. a lihtkirjaliku lepinguga viidatud

kompromissist tuleneva nõude DunCorp OÜ-le (kustutatud). DunCorp OÜ (kustutatud)

loovutas nõude edasi Viva Fuel OÜ-le, kes jätkab nõude sissenõudmist kostja

pankrotimenetluses. Harju Maakohus tühistas 21. novembril 2018 varasema kohtumäärusega

kinnitatud kompromissi. Hageja leiab, et kuna nõude loovutamise tehing on tühine, on ta

jätkuvalt nõude omanik ning ta saab oma nõude maksma panna kostja pankrotimenetluses.

1.2. Hageja viitas täitemenetluse seadustiku § 18 lg-le 1, leides, et nõude loovutamine oleks

pidanud olema notariaalselt tõestatud. Vorminõude rikkumise tõttu on tegemist tühise

tehinguga. Seejuures loovutati nõue ajal, mil kompromissi ei olnud tühistatud. Lisaks

eeltoodule oli nõude loovutus käsutuskeeldu rikkuv tehing, kuna leidis aset ajal, mil vastav

nõue oli arestitud.

2. Kostja palus 15. juuni 2023. a seisukohas jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja hinnangul

ei peaks kohus hageja esitatud tuvastushagi pankrotimenetluses võlausaldaja tuvastamiseks

menetlema. Kui hageja tugineb nõude loovutamise tehingu tühisusele, siis peaks ta esitama

vastavasisulise hagi, mille poolteks on tehingu teine pool ja selle õigusjärglane. Praegusel juhul

on hageja esitanud hagi isiku vastu, kelle õigusi ja kohustusi esitatud hagi ei puuduta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 22. septembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi

menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puudusid.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-17-1429 pankrotiavaldus

menetlusse võetud 7. veebruaril 2017, mistõttu tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 järgi

nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele kohaldada PankrS § 3 lg 2, § 77 p 6 ja 5. peatüki 2. jao

redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 4 p 9 redaktsiooni, mis

kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.

3.2. Maakohus märkis, et pankrotihalduril on võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha

lähtudes jaotusettepaneku kinnitamise määrusest. Seega otsustatakse kostja pankrotimenetluses

jaotusettepaneku kinnitamine ja vara olemasolul jaotise alusel väljamaksete tegemine

tsiviilasjas nr 2-17-1429 ning käesoleva tsiviilasja raames ei ole võimalik lahendada tsiviilasjas

nr 2-17-1429 menetletava pankrotimenetlusega seonduvaid hageja taotlusi.

3.3. Maakohus leidis, et kuivõrd esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik hageja taotletavat

eesmärki saavutada, siis on tegemist ebasobiva õiguskaitsevahendiga ja hagiavaldus on

perspektiivitu. Seetõttu tuleb kohtul TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda hagiavalduse

menetlusse võtmisest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

4.1. Hageja leiab jätkuvalt, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi,

mistõttu on hageja endiselt nõude omanik kostja pankrotimenetluses. Hageja kordas hagis

3 (5)

esitatud asjaolusid ja seisukohti.

4.2. Täiendavalt selgitas hageja, et tal ei ole pankrotimenetluses ega ka tsiviilasjas nr 2-17-

1429 menetletava pankrotimenetlusega seonduvaid taotlusi võimalik esitada, kuna hageja ei ole

antud menetluses menetlusosaline. Selline õigus tekib hagejal alles käesolevas asjas hageja

kasuks tehtava lahendi jõustumise järgselt.

5. Kostja palub 23. oktoobri 2023. a seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata ja hagi

menetlusse võtmata.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse

õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et

esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, et

võlausaldajatele saab väljamakseid teha jaotusettepaneku kinnitamise määruse alusel, ning

kuna jaotusettepaneku kinnitamine ja sellel alusel väljamaksete tegemine otsustatakse Free

Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-17-1429), siis ei ole käesolevas

asjas võimalik hageja taotletut lahendada.

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja esitatud asjaoludel ei ole tema hagiga

taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mis on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt hagi menetlusse

võtmisest keeldumise alus. Lisaks nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, mille kohaselt

peab hagejal olema tuvastushagi esitamisel TsMS § 368 lg 1 järgi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuid hagejal selline õiguslik huvi puudub.

9. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et 5. märtsil 2018 sõlmitud nõude loovutamise leping,

millega ta loovutas oma nõude kostja vastu DunCorp OÜ-le, kes omakorda loovutas selle Viva

Fuel OÜ-le, on tühine. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 esimese lause järgi ei

ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis on hagejal jätkuvalt nõue kostja

vastu. Kuna tsiviilasjas nr 2-17-1429 menetletakse kostja pankrotiasja, milles Viva Fuel OÜ

jätkab nõude sissenõudmist, soovib hageja, et kohus tuvastaks kostja pankrotimenetluses jaotise

alusel hagejale väljamaksete tegemise kohustuse.

Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud

pankrotiseaduse (PankrS v.r) sätetele. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt rahuldatakse

võlausaldajate nõuded pankrotimenetluse kaudu pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS

v.r § 2). Seejuures võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma

nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine

toimub pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS v.r § 44). Pankrotihaldur koostab

jaotusettepaneku ja esitab selle kohtule kinnitamiseks (PankrS v.r § 143).

10. Hageja on esitanud TsMS § 368 mõttes tuvastushagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks.

TsMS § 368 lg 1 kohaselt peab tuvastushagi esitajal peab olema õigussuhte tuvastamiseks

õiguslik huvi, mis kujutab endast õiguskaitsevajaduse erivormi tuvastushagi puhul (TsMS II

komm (2017) § 368, p 3.1.3.1, alap a).

4 (5)

Praegusel juhul soovib hageja, et kohus tuvastaks õigussuhte olemasolu pankrotivõlausaldaja

ja pankrotivõlgniku vahel, eesmärgiga saada pankrotimenetluses võlausaldaja staatus, mis

võimaldaks tal pankrotimenetluses oma õigusi teostada, ennekõike saada oma nõue

pankrotivara arvel rahuldatud. Võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub pärast jaotuskava

kinnitamist kohtu poolt (PankrS v.r § 145) vastavalt nõude rahuldamisjärgule (PankrS v.r §

153) ja jaotisele (PankrS v.r § 154).

Kui hageja leiab, et kõnealune nõude loovutamise leping on tühine, mistõttu saab üksnes tema

pankrotivõlgniku vastu nõude maksma panna, siis on ta ka pankrotivõlgniku suhtes

võlausaldaja. Kolleegium leiab, et olukorras, kus hagejal on nõue kostja kui pankrotivõlgniku

vastu ja nõue on ka pankrotimenetluses tunnustatud, on hageja pankrotiseaduse mõttes

võlausaldaja, mistõttu ei pea kohus seda eraldi tuvastama. Ka PankrS v.r § 8 lg 3 kohaselt on

pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on

tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal TsMS § 368 lg 1

mõttes tuvastushuvi.

11. Veel märgib kolleegium, et hagiavalduse kohaselt on vaidlus selle üle, kas

pankrotimenetluses esitatud ja algselt hagejale kuulunud nõue on võlaõigusseaduse § 164

kohaselt loovutatud uuele võlausaldajale kehtiva lepingu alusel. Kolleegium nõustub maakohtu

seisukohaga, et hagiavalduses esitatud nõue – tuvastada kostja pankrotimenetluses jaotise alusel

väljamaksete tegemise kohustus hagejale – ei ole eesmärgi saavutamiseks (tuvastada nõude

loovutamise tehingu kehtivus või tühisus) kohane õiguskaitsevahend.

12. Täiendavalt märgib kolleegium, et juhul, kui kohus kinnitab tsiviilasjas nr 2-17-1429

jaotuskava ja see kohtulahend jõustub, tekiks praeguse tsiviilasja menetlemisel olukord, kus

ühe kohtulahendiga kujundataks ümber teises tsiviilasjas tehtav kohtulahend. Selline olukord

on vastuolus TsMS § 457 lg 1 põhimõttega, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue

hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ka õiguskirjanduses on

selgitatud, et lubamatu on selline hagi, mille ese ja alus on hõlmatud varasema kohtulahendi

tegemise aluseks olnud vaidluse esemega, sest sellega taotletakse sisuliselt varasema

kohtulahendi osalist ümbervaatamist (TsMS II komm (2017) § 457, p 3.1.3, alap c).

Kolleegiumi hinnangul ei peaks riik andma õiguskaitset hageja nõudele, mille eesmärgiks on

jõustunud kohtulahendi ümberkujundamine (TsMS § 371 lg 2 p 2).

13. Kuna ringkonnakohus ei lahenda vaidlust sisuliselt, siis ei pea kolleegium vajalikuks

hinnata väiteid nõude loovutamise tehingu kehtivuse osas.

14. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

Menetluskulude jaotus

15. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kostja pankrotihaldur esitas 6. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, paludes

PankrS § 65 lg 14 alusel hagejalt välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega

seonduvad menetluskulud kokku 972 eurot (koos käibemaksuga). Hageja vaidles kostja

pankrotihalduri õigusabikulude hüvitamisele vastu. Kolleegium nõustub hagejaga, et praegusel

juhul PankrS § 65 lg 14 ei kohaldu.

5 (5)

16.1. PankrS § 193 lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele PankrS § 23, § 55 lg3

p 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lg 1 redaktsiooni ning TsMS § 183 lg 2 redaktsiooni ning

nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS § 3 lg 2, § 77 p 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni

ning TsMS § 132 lg 4 p 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.

Viidatud sätte osas on selgitatud, et sellega reguleeritakse muuhulgas halduri tasu arvestamist

juhul, kui pankrot on välja kuulutatud enne eelnõu jõustumist. Kui pankrotimenetlus juba käib,

ei oleks mõistlik poole menetluse pealt kohaldada teist tasustamise süsteemi, mistõttu tuleks

sellistes menetlustes arvestada tasu seni kehtinud korras (pankrotiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (195 SE), lk 161).

16.2. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja pankrotiavaldus menetlusse võetud

7. veebruaril 2017. Seega tuleb pankrotihalduri tasu arvestamisele kohaldada pankrotiseaduse

redaktsiooni, mis kehtis kuni 31. jaanuarini 2021. Kuna PankrS § 65 lg 14, millele

pankrotihaldur õigusabikulude väljamõistmisel tugineb, jõustus 1. veebruaril 2021, siis see

asjas ei kohaldu. Eelnevat arvestades ei saa vastava kvalifikatsiooniga pankrotihaldur, kes

osales oma ülesannete tõttu kohtuvaidluses ise, nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude

väljamõistmist menetluskuludena.

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)