2-22-18554/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18554

Kohtuasi

XXi hagi YYi vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YYi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja YY (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Jaanus Silm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada YYi apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 18. septembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-18554

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

3. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus ühisvara jagamise hagi

rahuldas.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Lõpetada ühisomand ning jagada XXi ja YYi ühisvara selliselt, et kinnistu

asukohaga Xxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxx müüakse avalikul

enampakkumisel. Kinnistu müügist saadud raha jagada XXi ja YYi vahel

võrdsetes osades.

4.3. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 10. detsembril 2022 Harju Maakohtule YYi (kostja) vastu hagi ühisvara

jagamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xxxxx.xxxxx ning lahutati yy.yyyyyyyyyyy-

.yyyy kohtuotsusega. Poolte varasuhteks oli varaühisuse varasuhe. Poolte ühisvara hulka kuulus

kinnistu (Xxxxxxxxxxxxxxx). Hageja soovib ühisvara jagada selliselt, et kinnistu

võõrandatakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.

Alternatiivselt palus hageja jätta kinnistu kostja omandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja hüvitis 94 500 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja tegi vastuses hagiavaldusele hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt müüakse

kinnistu maakleri vahendusel ning selle müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 18. septembri 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi.

Maakohus lõpetas ühisomandi selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja selle

müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.

Maakohus

tugines

perekonnaseaduse § 37

lg-le 3

(ekslikult

viide

lg-le 2)

ja

asjaõigusseaduse § 76 lg-tele 1 ja 2. Kostja alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi kohtule

ei esitanud, mistõttu saab kohus valida üksnes hageja pakutud viiside vahel. Maakohtu

hinnangul tuleb eelistada kinnistu võõrandamist avalikul enampakkumisel. Hageja pakutud

teist viisi kaasomandi lõpetamiseks ei pea kohus põhjendatuks, sest kumbki pooltest ei soovi

kinnistut enda omandisse ja mõlemad on nõus selle võõrandamisega. Pooled ei taotlenud otsuse

täitmise korra kindlaksmääramist.

Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel,

jättes kulud kostja kanda põhjusel, et hagi rahuldatakse. Samuti määras maakohus hageja

menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1632,50 eurot ja

seadusjärgse viivise sellelt.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kohtuväliselt pöördus hageja kostja poole kinnistu osas ühisvara jagamiseks. Kostja vastas

sellele pöördumisele 9. detsembril 2022, et ühisvarasse kuulub veel esemeid ning palus esitada

tervikliku ettepaneku ühisvara jagamiseks. Kostja ei ole keeldunud kinnistu müügist maakleri

vahendusel leitavale ostjale ja müügitulemi jagamisest võrdsetes osades. Hagi esitati olukorras,

kus maakler tegeles ühisvaraks olevale kinnistule ostja leidmisega. Kostja pole kunagi kinnistu

müügile vastu vaielnud.

Maakohus on menetluskulude jaotamisel ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 1 ja on

põhjendamatult jätnud kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Samuti on maakohtu menetluskulude

jaotus vastuolus Riigikohtu praktikaga, et kaasomandi lõpetamise vaidlustes jäetakse

menetluskulud poolte endi kanda. Olukorras, kus hageja esitas hagi kiirustades ja selleks ei

olnud ka vajadust, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid kostja kanda. Ühisvara jagamine

oli mõlema poole huvides.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus

määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja 1632,50 eurot ja sellelt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud

osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab

maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ning

ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Tulenevalt apellatsioonkaebuse ulatusest on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hagi ühisvara jagamiseks.

8. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et TsMS § 102 lg 1 p 4 järgi on ühisvara jagamine

hagiline abieluasi, mille puhul on menetluskulude jaotamisel erinormiks TsMS § 164 (vt ka

RKTKo 05.03.2014 3-2-1-183-13, p 10). Hageja on jätkuvalt seisukohal, et asjas tuleb

menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 164 lg-t 2 ja jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama

paragrahvi lg 2 näeb ette võimaluse jagada kulud erinevalt paragrahvi lg-st 1, kui tegemist on

abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas

kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

9. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, kuidas kohus kaalutlusõigust sisustas ja

missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku just sellise menetluskulude jaotusviisi

kasuks. Praegusel juhul saab kõne alla tulla TsMS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaldamine. Kohtu ette

toodud asjaoludel tuleb kohtul hinnata, kas menetluskulude poolte kanda jätmine oleks

ebaõiglane. Kumbki pooltest ei ole tuginenud sellele, et menetluskulude tema kanda jätmine

kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi.

10. Kolleegium leiab, et ainuüksi hagi rahuldamine ei anna alust üldreeglist kõrvale

kaldumiseks. Seega tuleb hinnata, kas hageja esile toodud asjaolud annavad aluse TsMS § 164

lg 2 kohaldamiseks. Hageja tugineb sellele, et kostja ei olnud nõus ühisvara kohtuväliselt

jagama, mistõttu oli ta sunnitud pöörduma kohtu poole. Samas ei vaidle pooled selle üle, et

enne hagi esitamist oli kinnistu kohta müügikuulutus avaldatud, kuid hageja leiab, et ka see ei

taganud kinnistu müüki kostja vastuseisu tõttu.

Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja kirjeldatud asjaolud kogumis alust menetluskulude

kostja kanda jätmiseks. Ühestki kohtule esitatud seisukohast ei nähtu, et kostja oleks kinnistu

müümisele vastu või et kinnistu müüki takistas kostja n-ö vastutegevus (dtl-d 31, 56). Kostja

vastas hageja kohtuvälisele pöördumisele, märkides, et vastamiseks on talle antud liiga lühike

aeg ning jagamist vajab ka vallasvara (dtl 17). Kostja on omakorda esile toonud, et hageja ise

alustas kinnistu müügiga maakleri vahendusel, kuid hiljem ei olnud hageja enam nõus

kinnistule leitud ostjale seda müüma, nõudes kostjalt lisaks õigusabikulude hüvitamist (dtl-

d 57–58, 60). Kolleegium leiab, et kostjal oli õigus otsustada kinnistu müügi tingimuste üle, et

saada kaotatud omandi eest õiglane hüvitis. Isegi, kui poolte kohtuväline dialoog kinnistu

müügi osas oli edutu, ei viita see kostja pahatahtlikule käitumisele või vastuseisule. Asja

materjalidest nähtuvalt eelistas kostja kinnistu müüki maakleri vahendusel, kuid maakohtu

menetluse käigus nõustus ta selle müügiga avalikul enampakkumisel.

11. Kuna asjas ei nähtu kolleegiumi arvates mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada

erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)