1-10-9435/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1 – 10 – 9435

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprillil 2011.a. Kriminaalasja number 1 – 10 – 9435 / nr 09230115869 / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Marek Litnevski Kohtuistungi aeg 25. märtsil 2011.a. Kriminaalasi

D.D süüdistuses KarS § 422 lg.1 järgi lühime- netluses Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Juho – Enn Aule SÜÜDISTATAV:

D.D -elukoht ja aadress: Xxx, isikukood: XXX,kodakondsus:VF, haridus:

keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: Ei tööta, Karistatus: Väärteokorras

karistatud 1- korral; Kriminaalkorras karistamata. Tõkend: Elukohast lahkumise keeld alates 17.03.2010. a. RESOLUTSIOON

Mõista D.D süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ning karistada 2(kahe) aastase vangistusega

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada D.D-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1(ühe) aasta ja 4 (nelja)kuuline vangistus.

KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui D.D ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu .

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta D.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 lg.1 alusel mõista D.D-lt välja kannatanu MK’e tsiviilhagi moraalse kahju nõudes osaliselt summas 3200.-eurot ( 50069.12 krooni)

KrMS § 310 lg.1 alusel mõista D.D-lt välja kannatanu ATtsiviilhagi moraalse kahju

nõudes osaliselt summas 3200.-eurot ( 50069.12 krooni) AT arveldusarve nr. XXXXXXXXXSwedbank.

2

Mõista D.D-lt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1 alusel

sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja 03 eurosenti ), isikute ekspertiiside tegemise maksumus 367.50 eurot (kolmsada kuuskümmend seitse eurot, 50 eurosenti), kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulud 5.55

eurot.(viis eurot, 55 eurosenti) ja advokaadi õigusabikulud summas 167.45 eurot (ükssada kuuskümmend seitse eurot ja 45 eurosenti ).

Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandus-

ministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber või 2800049777 Swedbangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: „D.D , 1-10- 9435 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon

kuulutatakse 05. aprillil 2011.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 20. aprillil 2011.a.alates kella 15.00. Süüdistus:

D.D süüdistatakse selles, et tema 12.09.2008. a. kella 09:24 ajal, juhtides mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX , liikudes Tallinnas mööda Narva mnt-d Smuuli tee suunas, lähenedes Narva mnt ja Smuuli tee valgusfooridega reguleeritud ristmikule,

ei olnud piisavalt ettevaatlik ega tähelepanelik /LE § 154/, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestaks teeoludega /märg teekate/, ilmastikutingimustega / vihmane/ ja muude liiklusoludega /Smuuli teel seisid valgusfoori taga 2 sõidukit/, et ta suudaks oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires peatada teel etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli teadmine, et kui ta sõidab keelatud fooritulega ristmikule välja, võib toimuda kokkupõrge teiste sõidukitega /LE § 123/, kuid sellegipoolest ei jäänud stoppjoone ees seisma kuigi tal oli

valgusfooris keelav „punane“ tuli, vaid jätkas kiirust vähendamata liikumist ristmikule välja

/LE § 168/, mille tõttu ei andnud teed lubava „rohelise“ tulega paremalt poolt Smuuli teelt

ristmikku ületavale mootorsõidukile Ford Transit registreerimismärgiga XXX , mida juhtis

kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav AT, põhjustades

liiklusõnnetuse, sõites Ford Transit’ile vasakule küljele sisse, tekitades sellise tegevusega

mootorsõiduki Ford Transit juhile AT’ile ja viimase kaassõitjale MK’ele rasked tervisekahjustused.

Oma käitumisega rikkus D.D järgmisi liiklusnõudeid: LE § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda

nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/; § 168 /foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees/. Oma tegevusega pani D.D toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimestele raske tervisekahjustus.

3 Kohtuistungil avaldas , et süüdistusakt on temale arusaadav ja ta süüdistatav D.D tunnistab ennast süüdi. On ütlused juba eeluurimisel andnud, jääb antud ütluste juurde. Süüdistatav avaldas kohtuistungil täiendavalt, et õnnetuse ajal oli tal mootorsõiduki juhtimise õigus. Mootorsõiduki juhtimise õigus on alates 1972 aastast. On hagidega nõus, kuid need on liiga suured, kuid tal ei ole hetkel nii palju raha. On ise pensionär, on ka ise praktiliselt invaliid. Tütar on invaliid, abikaasa ka praktiliselt invaliid. Kutsuti tööle, peteti neid ja palka ei makstud. Tunnistab, et kannatanutel on õigus kahju nõuda, kuid ta ei ole suuteline taolistes summades seda tasuma. Tal ei ole praegu autot. See BMW mida ta õnnetuse ajal juhtis, kuulus temale. BMW sai viga, maksis suure summa remondiks ja siis müüs võlgade katteks auto maha. Võlad seoses auto ostu ja remondiga. Ta ei ole meremees, on mehhaanik. Käib kord aastas tööl. Kuid varem ei ole nii petetud kui seekord. Lootis, et seekord läheb hästi, teenib korraliku raha, kuid tuli tühjade taskutega tagasi.

Neil on autot vaja tütre hooldamiseks. Kui viimati merel käis, siis mingit sissetulekut ei saanud, ametiühing hakkas nende eest võitlema. Lõime tänava korter kuulub abikaasale. Tal

pangalaenusid, lisaks tütre ülalpidamiskuludele, ei ole, kuid korteri kommunaalkulud on suured.

Süüdistatav avaldas viimase sõna käigus, et ta tunnistab, et ta ei olnud sellel päeval tähelepanelik. Oli kaine. Kiirustas. Ta neid ei märganud. Taolist asja enam kunagi ei kordu, peab ennast korralikult üleval.

Kaitsja Juho – Enn Aule leidis toimunud kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, toimikus olevate materjalidega tõendatud, tõendid on lubatavad, õigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi. D.D on nõus lühimenetlusega.

Kaitsja lisas kohtuvaidluste käigus, et toimus autoavarii. Miks see toimus, ei ole kahtlusi. D.D oma ütlustes rääkis sellest, et tuli vilkus ja arvas, et jõuab üle. Selles ei ole vaidlust. See on küllaltki levinud rikkumine. Seetõttu on ka süüdistus õigesti kvalifitseeritud, D.D poolt on rikkumine toime pandud. Kui saaks siis ta enam tagantjärgi nii ei käituks. Tegu aga on

toime pandud ja tuleb kanda vastustutust. Kui rääkida karistusest, lisakaristusest, siis möödunud on 2,5 aastat. D.D on selle aja jooksul liikluses käitunud korrektselt. Ta on

olnud ka nüüd juba mingi aja autota. See karistus on küllaltki formaalne. Tunduvalt raskem probleem on tekitatud kahjudega. Eriti mittevaralise kahju osas. Kõigepealt MK, kes on täna ka

kohtusaalis. Tegemist ei olnud enam väga noore inimesega, siis kindlasti ei mõjunud need

vigastused talle kergelt ja seetõttu ka vigastused pika raviajaga. Tegemist on isikuga, kellel

kõrgvererõhutõbi ja vasaku rangluuliigese krooniline nihestus. See tõi kaasa vigastuse mis vajas operatsiooni. Inimene on läinud pensionile ja saab pensioni. Nõutakse 90 000 – 120 000 EEK. Milles siis mittevaralise hagi kahju seisis ei ole kaitsja arvates tõendatud. Kahel korral

räägitud hingelisest valust, korral füüsilisest valust ja et elukvaliteet on langenud. Kas peab

nüüd välja mõistma sellise summa? Mitmed kohtud on jätnud taolised hagid rahuldamata.

Samuti ei ole veenev viide sellele, et õnnetus jättis jälje inimese psüühikale. Antud juhul

taolist asjaolu ei ole. Kaitsja leiab, et ei ole õige süüdistaja seisukoht, et praktika järgi on

hagide väljamõistmised sellises suurusjärgus , õigem oleks üldistus siiski 5000 – 10000

krooni. Seetõttu kaitsja leiab, et ei ole ka antud asjas põhjendatud mittevaralise kahju

väljamõistmine nii suures ulatuses, kui seda taotlevad kannatanud. D.D saab aru, et

kannatused on, kuid tema suudab seda heastada kannatanu M.K minimaalses summas s.o. 10000. Samuti on teine kannatanu esitanud taotluse hagi saamiseks. See hagi veelgi segasem. 90000 kohtu õiglasel äranägemisel, siis ei peaks summat üldse ära näitama. VÕS § 132 eeldab

mittevaralise kahju hüvitamist. Kannatanu leiab oma hagiavalduses , et mittevaraline kahju

peaks olema siiski põhjendatud. 90 000.-krooni väljamõistmist taotleb sellepärast ,et pidi taluma pidevaid valusid ja külastama taastusravikeskusi . Ka tema suhtes D.D arvab, et ta on võimeline heastama kahju summas kuni 10000 krooni. Peab arvestama võimalust ja

võimet taoliste summade tasumiseks. D.D puhul on samuti tegemist enam mitte noore inimesega, tal ei ole tööd. Peres on ülalpeetav. Suured summad paneksid põhjendamatult

4 raskesse olukorda D.D. Mis puudutab karistuse määra ja raskust, siis selles ei ole erilist vaidlust. Ta on kindel, et D.D 3 aastase katseaja jooksul midagi seadusevastast

toime ei pane. Seda enam transpordi alal, kuna ei ole võimalust transporti kasutada. Kaitsja palub määrata karistus, mis ei oleks suurem kui küsis süüdistaja, kuid tsiviilhagisid vähendada minimaalse summani.

Kannatanu MK avaldas toimunud kohtuistungil, et esitanud tsiviilhagi summa oli tema teada 90 000 kuni 120 000 EEK oli. Peale seda hagiavalduse esitamist põlv ikka valutab, käib massaažis ja mingis mullivannis. Üks käsi 100% ei liigu. 20% töövõime kaotust jäi viimasel korral. See oli nii, et algul sai 40% pool

aastat, siis oli uus komisjon ja sealt määrati 20%. Kuupäevasid ta ei mäleta. Enne liiklusõnnetust oli montaažilukksepp. Enam ei saa sellel töökohal töötada, see vajas ronimist. Pidi tööst loobuma. Läbielamisi oli palju, kiirabi saabus, kolm nädalat oli käsi kinni, siis uuesti

operatsioonile. Elab üksinda. Võrdlemisi raske oli toime tulla. Kannatusi oli palju. Oli kaassõitja. Praegu mingit kartust ei ole. Õnnetus on õnnetus. Praegu on vanaduspensionär. See koht, mis tal avariis viga sai ei olnud varem haige, oli täitsa terve mees. On elu jooksul kogu

aeg sporti teinud. Rangluus krooniline nihestus ei olnud spordist, see õnnetuse tagajärjel tekkiski. Õlg oli täiesti paigast ära, luu oli puru, siiamaani nukk püsti. Operatsiooniga tõsteti õlg üles tagasi. Töövõimeline ta enam ei ole. Töötada ta enam ei saa. Selles eas oli see ikka väga valus. Jääb selle moraalse kahju juurde.

Kohus uuris kriminaalasjas alljärgnevaid kirjalikke tõendeid:

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse vanemkonstaabli Marko Riieli poolt 12.09.2008.a. koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ 2105 koos skeemiga (tl 4 –

5), millest nähtub, et 12.09.2008.a. kell 09:24 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Smuuli – Narva maantee ristmikul, kus D.D poolt juhitud sõidu-

auto BMW X5 registreerimismärgiga XXX sõitis ristmikule punase tulega ning põrkas

kokku rohelise tulega ristmikule sõitnud kaubikuga Ford Transit registreerimismärgiga XXX, mida juhtis AT. Liiklusõnnetuses said kannatada AT ja MK.

03.06.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 7 – 12), millest nähtub, et 12.09.2008.a. kell 10:31 – 10:34 vaadeldi Harjumaal, Tallinnas, Narva

mnt. – Smuuli tee fooridega reguleeritud ristmikku. Vaatlusele on lisatud sündmuskoha skeem ja fotod. Uurimistoimingus kasutati fotoaparaati „Canon“ ja 593000 Gottlieb Nestle nr. 2005/033, mis on taadeldud 31.07.2008.a. 12.09.2008.a. koostatud liiklusvahendi vaatlusprotokollist (tl 13) nähtub, 12.09.2008.a. ajavahemikul 11:17 – 11:22 vaadeldi Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Smuuli – Narva maantee ristmikul sõiduautot BMW X5 registreerimismärgiga XXX ning vaatluse käigus

tuvastati, et sõiduautol on vigastatud kapott, esistange ja esinurk, parem esitiib, parem

esituli ja parem tagumine poritiib. Rooli keeramisel pöörlevad ka rattad, jalgpidurit vajutades avaldab pedaal vastusurvet, käsipidur vinnastub seitsmenda astmeni, rehvimuster

on 0,9 cm. Sõiduautol on olemas kõik tuled ja korras, välja arvatud parem esituli, klaasipuhastid on korras ja töötavad. 12.09.2008.a. koostatud liiklusvahendi vaatlusprotokollist (tl 14) nähtub, 12.09.2008.a. ajavahemikul 11:22 – 11:22 vaadeldi Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Smuuli – Narva maantee ristmikul kaubikut Ford Transit registreerimismärgiga XXX ning vaatluse käigus

tuvastati, et kaubikul on vigastatud kapott, iluvõre, vasak esiporitiib, vasak esiratas koos

sillaosadega, vasak tagumine külg, vasak tagumine tuli. Juhiukse klaas tihendisoonest väljas. Vasak esisilla osa deformeerunud, jalgpidurit vajutades avaldab pedaal vastusurvet, käsipidur vinnastub seitsmenda astmeni, rehvimuster on 1,4 cm. Sõiduautol on olemas kõik tuled ja korras, välja arvatud vasak esi ja tagatuli, klaasipuhastid on korras ja töötavad.

5

Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 01.07.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 86 eksperdi arvamus (tl 28 - 31) millest nähtub, et AT

tuvastati Karell kiirabi brigaadi poolt nahaalune verevalum vasakul käsivarrel ja

nahamarrastus küünarliigese piirkonnas; SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas tuvastati VI

kaelalüli liigesjätke murd. Tervisekahjustused võisid olla saadud ekspertiisimääruses

näidatud ajal ja viisil s.o. 12.09.2008.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus. Esitatud

meditsiinidokumentide andmetel ei ole tegemist eluohtlike terviskahjustustega. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel kestab lülisamba kaelalüli jätke murru paranemine üle 4

kuu, seega on antud tervisekahjustuse puhul kohtumeditsiinilisest seisukohast tegemist raske kehalise haigusega.

Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 30.07.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr XXX eksperdi arvamus (tl 37 - 39) millest nähtub, et

meditsiinidokumentide andmetel on MK tuvastatud III astmes vasaku õlanuki – rangluuliigese nihestus. Tervisekahjustus võis olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal

12.09.2008.a. ja viisil liiklusõnnetuse käigus. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik.

Tervisekahjustusest paranemise kestus on rohkem kui 4 kuud. Seega on tegemist raske kehalise haigusega. Tunnistaja VM poolt antud ütlused (tl 48 – 51; 72 – 78). Tunnistaja VV(V ) eeluurimisel antud ütlused (tl 52 – 53), millest nähtub, et istus bussis Ford tagaukse kõrval. Hakkasid rohelise fooritulega sõitma, kui nägi, et vasakult tuleb suur hooga BMW maastur. Hoidis kätega esimesest istmest kinni, kuna sai aru, et toimub avarii. Kiirabi kutsusid politseinikud. Kannatanu AT eeluurimisel antud ütlused (tl 55 – 57). Kannatanu MK eeluurimisel antud ütlused (tl 58 – 59).

Kannatanu MK tsiviilhagi koos lisadega (tl 60 – 61, 62 – 64, 68) millest nähtub, et

kannatanu palub tema kasuks välja mõista moraalne kahju vahemikus 90000 – 120000 krooni. MK avaldab, et tema vanuse ja vigastuse raskusastme tõttu ei ole õlavigastus

tänaseni paranenud, rangluu on jäänud nihkesse, vigastus tekitab pidevat valu, tugevalt häiritud on öine magamine. Hageja avaldab, et ta ei ole alates märtsist 2009.a. vigastusest tuleva valu tõttu lukksepa tööd enam teha saanud. Töölt kõrvale jäämine teeb hagejale suurt hingelist valu, kuna rakenduse äralangemise järel on ennast pidevalt kasutuna tundnud. Tunnistaja VM poolt eeluurimisel antud ütlused (tl 72 – 78) Kahtlustatava D.D poolt eeluurimisel antud ütlused (tl 79 – 82)

Kannatanu AT poolt esitatud hagiavaldus (tl 98 – 99), millest nähtub, et kannatanu palub D.D-lt välja mõista mittevaraline kahju 90000,00 krooni. Kaardi väljavõte (tl 100).

Kohus kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatav D.D poolt KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja

käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimestele raske tervisekahjustus.

Toimunud kohtuistungil tunnistas D.D ennast täies ulatuses süüdi liiklusõnnetuse

põhjustamises ning jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. D.D poolt

eeluurimisel antud ütlustest (tl 79 – 82) nähtub muuhulgas, et 2008.a. septembrikuus juhtus

temaga liiklusõnnetus Narva maantee ja Smuuli tee ristmikul, kui juhtis endale kuuluvat mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX. Lähenes Smuuli teele, mis jäi temast

paremale poole, tegemist oli fooridega reguleeritud ristmikuga. Ristmikule lähenedes vilkus roheline tuli. Ristmikul ta seisma ei jäänud, sest arvas, et jõuab veel üle minna. Samal ajal, kui

vilkus tema jaoks veel kollane tuli, jätkas ta ristmikule välja sõitmist. Kui ristmiku keskele

jõudis, siis nägi paremalt lähenevat valget mikrobussi. See mikrobuss sõitis ristmikule välja Smuuli teelt temale lähemal olevalt sõidureast. Tema pidurdas järsult ja keeras rooli vasakule.

6 Tema ei suutnud selle käitumisega kokkupõrget vältida. Ning ikkagi sõitsid valge mikrobussiga

ninapidi kokku. Täpsemalt toimus kokkupõrge tema sõiduauto parempoolse esiosaga ning mikrobussi vasakpoolse esiuksega. Tunnistab ennast antud liiklusõnnetuses süüdi ja kahetseb tegu väga. Ta ei saa siiani ise ka aru, miks ta fooritule vilkudes seisma ei jäänud.

Süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused haakuvad kannatanu AT eeluurimisel antud

ütlustega (tl 55 – 57), mille kohaselt 12.09.2008.a. sõitis mööda Smuuli teed Narva mnt.

suunas, Smuuli teelt Narva maanteele viis kaks sõidurida. Algul sõitis teises sõidureas, aga kuna esimene sõidurida oli vaba, siis reastus ümber esimesse sõiduritta. Teises sõidureas oli

peale tema veel kaks sõidukit. Smuuli ja Narva maantee ristmik on valgusfooridega reguleeritud, kuna temale süttis punane foorituli, siis peatus stoppjoone taga. Samuti peatusid

foori taga teises sõidureas olnud sõidukid. Kui temale süttis roheline tuli, alustas väljasõitu ristmikule, et sõita laululava suunas. Keset ristmikku jõudes nägi vasakult poolt kesklinna poolt mööda Narva maanteed lähenevat sõidukit BMW maasturit. Ta nägi, et see maastur sõitis tema suunas ja tal ei olnud võimalik kuidagi enam kokkupõrget vältida. Toimus kokkupõrge tema poolt juhitud bussi juhiukse osaga ja maasturi parempoolse esiosaga. Millegipärast hoidis

maasturijuht rohkem vasakule poole, võimalik, et ta püüdis veel tema eest läbi sõita.

Süüdistatava D.D ütlused haakuvad ka tunnistaja VV ütlustega (tl 52 – 53) kelle

sõnul hakkasid rohelise fooritulega sõitma, kui nägi, et vasakult tuleb suur hooga BMW maastur. Hoidis kätega esimesest istmest kinni, kuna sai aru, et toimub avarii; kannatanu MK poolt eeluurimisel antud ütlustega (tl. 58 – 59), millest nähtub, et 12.09.2008.a. oli nende auto

Smuuli teel paremas sõidureas ja lähenesid fooriga reguleeritud ristmikule. Jõudes ristmiku juurde, põles neile fooris punane tuli. Nad rääkisid bussis juttu ja Aivar ei pannud kohe tähelegi, et fooris põles roheline tuli. Tema tahtis lõpuks Aivarile öelda, et hakaku liikuma, aga Aivar märkas ise. Aivar sõitis ristmikule ja järsku nägi tema bussile lähenemas musta varju. Jõudis pea ohu eest paremale poole kallutada, kui käis pauk. Nad olid ristmikul vasakpööret sooritamas sadama suunas, kui kesklinna poolt mööda Narva maanteed liikunud tume sõiduk nende bussile vastu vasakpoolset külge sisse sõitis. Väljas olles nägi, et neile oli otsa sõitnud BMW maastur; samuti tunnistaja VM eeluurimisel antud ütlustega (tl 72 – 78), millest nähtub,

et 2008. aasta sügisel sõitis mööda Smuuli teed isikliku sõiduautoga Volkswagen Passat

registreerimisnumbriga XXX. Sõidul Narva maantee poole oli vasakus reas ning seisis esimesena valgusfoori ees. Selles kohas on võimalik Smuuli tänaval ainult vasakpööre. Kuna ristmiku juurdesõidu hetkel põles tema jaoks keelav valgusfoori tuli, peatus ta ja jäi ootama

rohelist tulid. Temast paremal jäi valgusfoori ees seisma beež mikrobuss Ford Transit, ei mäleta numbrit. Roolis nägi A – nimelist tuttavat töötasid ühes firmas ja juhtus nii, et sõitsid

ühel ajal sadamasse tööle. Kui nende valgusfooris süttis roheline tuli noolega vasakule,

hakkasid nii tema kui mikrobuss liikuma ja sõitsid ristmikule. Sel hetkel nägi ta, et temast vasakult liigub ristmiku juurde sõiduauto BMW X5 tumeda kerega, number ei jäänud meelde,

kusjuures ta, nagu tema aru sai, hakkas pidurdama ja siis lisas järsku kiirust, niipalju kui mootori võimsust jätkus. Tema arust oli sõiduauto BMW kiirus kokkupõrke hetkel kuskil 70 –

80 km/h. Tema pidurdas järsult ja peatus momentaalselt, kuna ei olnud jõudnud kiirust üles võtta ja tema kiirus ei olnud üle 20 km/h. BMW keeras tema eest kõrvale, sõites ümber tema esiosa ja põrkas kohe kokku mikrobussiga Ford Transit esimese vasakpoolse ratta piirkonnas. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et valge auto pidi tulema suure kiirusega on

ümber lükatud kannatanu MK ütlustega, kelle sõnul räägiti mikrobussis bussis juttu ja mikrobussi juhtinud AT ei pannud kohe tähelegi, et fooris põles roheline tuli. Seega ei saanud mikrobuss sõita ristmikule vahetult peale rohelise tule süttimist, vaid viivitusega.

Asjaolu, et AT ja MK said toimunud liiklusõnnetuse käigus vigastada, on tõendatud nii

kannatanute enda ütlustega, tunnistaja VM ütlustega, kannatanute suhtes teostatud

kohtuarstlike ekspertiiside aktidega, liiklusõnnetuse aktiga kui ka D.D poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, millest nähtub, et kaks inimest ütlesid, et nad olid viga saanud.

7 Kohus on seisukohal, et nii D.D enda ütlustega kui ka tunnistajate ja kannatanute

ütlustega on täielikult tõendamist leidnud D.D poolt liikluseeskirja §-de 123 /

/; § 154 /

/; § 168 / / rikkumine ning sellega seoses KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

Tsiviilhagi.

Kohus on seisukohal, et kannatanute AT ja MK poolt esitatud hagid mittevaralise kahju nõudes kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema

tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati

kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles üle, et nii AT kui ka MK on tekkinud kahju. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt on 01.07.2009.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 86 eksperdi arvamus (tl 28 – 31) millest nähtub, et AT tuvastati Karell kiirabi brigaadi poolt nahaalune verevalum vasakul käsivarrel ja nahamarrastus küünarliigese

piirkonnas; SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas tuvastati VI kaelalüli liigesjätke murd.

Tervisekahjustused võisid olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil s.o. 12.09.2008.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel ei ole

tegemist eluohtlike terviskahjustustega. Esitatud meditsiinidokumentide andmetel kestab lülisamba kaelalüli jätke murru paranemine üle 4 kuu, seega on antud tervisekahjustuse puhul kohtumeditsiinilisest seisukohast tegemist raske kehalise haigusega.

ATsai raske kaelavigastuse, mille tõttu on ta pidanud taluma pidevaid valusid, mis on

takistanud oluliselt igapäevaseis tegemisi. Seoses valudega on AT pidanud külastama

taastusravi asutusi. Ravi ja taastumise peale on kulunud palju aega ja vaeva, mida ei oleks olnud, kui D.D oleks järginud liikluseeskirja nõudeid. AT esinevad vigastused

annavad tunda ka veel praegu. Elukvaliteet võrreldes õnnetuseelse ajaga on oluliselt halvenenud. Ekspertiisiaktist nähtub, et AT vajab regulaarselt liikumisravi harjutuste jätkamist ning ta peab vältima tööd sundasendis.

Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt on 30.07.2009.a. koostatud

isiku ekspertiisiakti nr XXX eksperdi arvamus (tl 37 – 39) millest nähtub, et meditsiinidokumentide andmetel on MK tuvastatud III astmes vasaku õlanuki – rangluuliigese nihestus. Tervisekahjustus võis olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal 12.09.2008.a. ja

8 viisil liiklusõnnetuse käigus. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik. Tervisekahjustusest paranemise kestus on rohkem kui 4 kuud. Seega on tegemist raske kehalise haigusega.

MK õlavigastus ei ole tänaseni paranenud, rangluu on jäänud nihkesse, vigastus tekitab pidevat

valu ja tugevalt on häiritud öine magamine. MK on sotsiaalkindlustusameti 24.04.2009.a.

otsusega tunnistatud osaliselt töövõimetuks, töövõime kaotusega 40% liiklusõnnetuse tulemusena saadud vigastuse tõttu. MK pole alates märtsist 2009.a. vigastusest tuleneva valu tõttu saanud töötada varasemal erialal – lukksepana, kuna õlavigastuse tõttu langesid oluliselt

tema töötulemused. Nimetatud asjaolu tekitas hagejas teadmatust ja muremõtteid nii töö kui eraeluga seotud tuleviku ees.

VÕS § 130 lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale tervisekahjustuse tekkimise.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et nii AT kui ka MK on tervisekahjustused tekkinud.

Tuvastatud on ka asjaolu, et peale õnnetuse toimumist on kannatanu elukvaliteet oluliselt langenud. Riigikohus on eelnimetatud lahendis asunud ka seisukohale, et VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb

mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis kui

kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest.

Käesoleval juhul on tuvastatud, et nii AT kui MK tekitatud rasked tervisekahjustused ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses D.D tegevusega.

Samas peab kohus mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. D.D on kohtuistungil tunnistanud, et ta on hagidega nõus, kuid need on liiga suured, kuid tal ei ole hetkel nii palju raha. Ta on ise pensionär, on ka ise praktiliselt invaliid. Tütar on

invaliid, abikaasa ka praktiliselt invaliid. Kannatanute poolt esitatud mittevaralise kahju nõuded 90000,00 krooni ja 90000,00 krooni kuni 120000,00 krooni on temale aga käesoleval ajal ülejõu käiv, kuna ta praegusel ajal ei tööta. Kohus on seisukohal, et sisuliselt on D.D kohtuistungil hagid õigeks võtnud. Kuna kahju tekitanud isikut mittevaralise kahju hüvitamisega ei või oluliselt kahjustada kohustatud

isiku elukvaliteeti, peab kohus seega mõistlikuks D.D-lt välja mõista AT kasuks mittevaraline kahju summas 3200,00 eurot ja MK kasuks mittevaraline kahju summas 3200,00 eurot.

Karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades.

Süüdistatav D.D on varem kriminaalkorras karistamata. Teda on ühel korral karistatud väärteokorras, määratud rahatrahv on tasutud. Süüdistatav D.D on toime pannud KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tegevuse tulemusena said raskeid tervisekahjustusi kaks inimest. D.D

on juhtunut nii eeluurimisel kui kohtuistungil kahetsenud. Nimetatud asjaolu käsitleb kohus vastutust kergendava asjaoluna. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavat on võimalik karistada

vangistusega normi sanktsiooni keskmises määras, mis jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata. Arvestades D.D isikut ja tema senist käitumist peab kohus võimalikuks määrata katseajaks KarS § 73 lg 3 sätestatud minimaalne katseaeg 3 aastat.

9

KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmise kuni 3 aastaks. D.D ei olnud enne nimetatud sündmust toime pannud kuritegusid ning väärteokorras määratud karistus oli enne kuriteo toimepanemist tasutud. Seega ei ole põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalse tähtaja võrra. Kohus

peab võimalikuks kohaldada D.D-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist 4 kuuks.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 1,3,4,9; 179 lg 1 p 2; 180 lg. 1,2,3; § 238 lg 2; 310 lg 1; 311; 312; 313.

Leili Raedla Kohtunik

10