2-23-9425/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2023.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-9425 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O. P. vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind

10 022,21 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja: O. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja O. P. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt O. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks LHV Finance AS ja kostja vahel 10.09.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr 2655783 tulenev põhivõlgnevus summas 6292,86 eurot, intressid summas 548,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1893,86 eurot ning võla sissenõudekulud summas 35 eurot.

3. Välja mõista kostjalt O. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks viivised alates 04.07.2023 kuni põhinõude (6292,86 eurot) tasumiseni lepingujärgses määras 19,90% aastas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 6292,86 eurot.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja O. P. kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt O. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks hageja menetluskulud summas 940 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 840 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot).

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi O. P. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 3. Kohus võttis 11.09.2023 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat vastama hagiavaldusele 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 11.09.2023 kohtumäärus oli kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 25.09.2023, seega vastuse esitamise tähtaeg oli 16.10.2023. 4. Kostja esitas 16.10.2023 taotluse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd kostja hinnangul on lähtuvalt kostja Soomes asuvast tegelikust elukohast kohtualluvus Soome kohtutel. 5. Kohus jättis 17.10.2023 kohtumäärusega kostja taotluse hagiavaldus läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning kohustas sama määrusega kostjat esitama kohtule kirjalik nõuetekohane vastus tema vastu esitatud hagile 10 päeva jooksul alates 17.10.2023 kohtumääruse kättetoimetamisest.

6. Kostjale O. P. oli 17.10.2023 kohtumäärus TsMS § 3141 lg-s 2 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 23.10.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 02.11.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

7. Vastavalt 03.07.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt kontrollis pank ehk esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, Maksuja Tolliameti maksutõendi ning Kostja pangakontode väljavõtete alusel. Kostja igakuine keskmine töötasu oli 977,99 eurot neto, muud igakuised finantskohustused moodustasid 245,02 eurot. Vastavat väited loeb kohus kostja poolt omaksvõetuks. Oma väidete kinnituseks on hageja esitanud ka kostja laenutaotlused. Hageja poolt esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 191,16 eurot.

8. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 840 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot koos käibemaksuga (s.o 3,5 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot, millele lisandub käibemaks).

9. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 840 eurot.

10. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 100 eurot (1 x 100).

11. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni /---/.“.

12. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

940 eurot (840 + 100) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). 13. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik