4-23-2915/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

13.10.2023.a Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aime Ivanson K

ohtuistungi sekretär Annely Talve Tõlk Ingrid O ja

Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti refektuuri

- Harju Põhja p Lääne politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.09.2023 otsu 2317,23,008027 P.G s väärteoasjas nr

3 lg 1 karistamises LS § 22 järgi

Menetlusalune isik P.G, isikukood XXX,

elukoht:

XXX töökoht: XXX

Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik P.G

*koht

-Harju uvälise menetleja –PP Lääne

politseijaoskonn esindaja J. P. a

Menetluse liik kaebemenetlus

LÕPPOSA 1. refektuuri -Harju politseijaoskonna menetlustalituse Tühistada Põhja P Lääne kohtuesindusgrupi P.G-le LS 07.09.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,008027 § 223 lg järgi määratud LS § 223 lg 2 järgi

rahatrahvi korraga tasumise ja lisakaristuse määramise osas.

2.

520 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv ustusli tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele. Koh k on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber.

3.

- kohaldamata. Jätta P.G-le lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine

Edasikaebe kord Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, eja võib kohtuväline menetl või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada Väärteoasi nr.4-23-2915

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõ tamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud iguse kasu kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatava otsuse sisu K P.G poolt toime ohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes pandud väärtegu selles, et tema 09.08.2023.a. kell 14.18 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Punane tn juures a X juhtis mootorsõidukit. Vastavalt kiirusele ei hoidunud sellist pikivahet, mis võimaldanuks vältida otsasõitu tema ees jäänud sõidukile Audi A6 reg märk põhjustas seisma

XXX. Oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju L. Z. . Varaline kahju on fikseeritud fotodega. le Sellise tegevusega rikkus P.G

46 lg 1 ning pani toime

LS § nõudeid LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. P.G-d rahatrahviga 130

520 eurot ja karistati LS § 223 lg 1 järgi trahviühikut, s.o LS § 223 lg 2 alusel lisakaristuse a mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks g kuuks.

Taotlus Kohtule esitatud kaebuses taotleb P.G

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist põhjusel, et karistus on liiga range ja tema jaoks katastroofiline. us

Juhtimisõig e äravõtmise korral kaotab töö ja sissetuleku. e võimaldam Kohtuistungil taotles rahatrahvi tasumis ist osade kaupa 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS § st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies -st 123 lgulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks ol . nud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid

V vaidlustatud tleja otsuse kohaselt heidetakse äärteoasjas nr 2317,23,008027 kohtuvälise mene menetlusalusele isikule ette 09.08.2023. a -

LS § 223 lg s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 2 p 32 kohaselt õnnetus juhtum, kus vähemalt ü sõiduki teel liikumise tagajärjel on liiklus he tekib varaline kahju.

LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 46 lg 1 sätestatud kohustuse eiramist juht

- ja , kuivõrd nimetatud kohustuse kohaselt peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu sõitis menetlusalune isik tema dukiga otsa tema ees se teha poolt juhitud sõi isma jäänud vasakpööret soov uk j tegevusega varalise kahju L. Z. . inud sõid ile a põhjustas oma le

P.G tunnistab

, et ta sündmuse hetkel viibis sündmuskohal ega eita Audile otsasõitu, kuid leiab, et Audil ei olnud suunatu . Audi oli otse tema ees, teisi autosid ld sees, põles avariituli ei olnud, s

õiduki kiiruseks oli mitte rohkem kui 50km/h.

Audi A6 juhi

a

L. Z. ütlustest tulenevalt sõitis ta mööda Punast tänav t, jäi punase tule taha seisma. Nägi ta na teadis, et pärast valgusfoori havaatepeeglist, et tema taga on autod ja ku soovis teha vasakpööret, pani juba eelnevalt suunatule sisse, et anda sellest teada tagaolevatele sõidukitele. Sõidukijuhid nägid, et ta kava vasakpööret ja hakkasid temast mööda tseb sooritada

sõitma. Kui ta sõitis katkendj utulevad sõidukid ööda oone juurde, peatus, et lasta vast m . Seistes umbes 10-15 sekundit, kile tagant otsa P.G, kes koha peal tunnistas, et on sõitis tema sõidu süüdi ütles, et sõidukil läbimata tehnoülevaatus , on , autol on

midagi korrast ära ja seetõttu juhtuski kokkupõrge. Kindlustus maksi le 2000 eurot. s L.Z.

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Tallinnas Punane X hoone kaamera salvestust, millest nähtuvalt salvestuse 09.08.2023 14:18:15 pikkuseks on 1 min 14 sek. Salvestuse 00.31 sekundil on näha le liigub teel teisel sõidurajal helehalli värvi , kuidas paremalt vasaku sedaankerega sõiduauto, sisse lülitatud vasak suunatuli. Salvestuse 35 sekundil see hall sõiduk peatub. 39 ki .sekundil on näha, et kuidas selle halli peatunud sõidu taha sõidab sinist värvi sedaan ker tagant otsa. ega sõiduauto, mis sõidab hallile sõidukile Kohtuistungil vaadeldi väärteoasja materjalide juures olevat Punane X hoone kaamera salvestust, millest nähtub, et l sõidurajal sõidab halli värvi sedaa ga sõiduauto sisselü teise nkere litatud suunatulega

iduki taga

b ja jääb seisma. Sõ sõitnud halli värvi sõiduk sõida temast mööda parempoolsele jale. M peatunud sõidura õne hetke pärast sõidab sinist värvi sõiduk halli värvi sõidukile nähtavus otsasõit ja selle tagajärjel halli tagant otsa. Kuigi puud varjavad natu

ke t, on värvi sõiduki mõningane siiski mingil määral nähtav liikumine .

Kohtule esitatud väärteoasja materjalide s.o liiklusõnnetuse akti õi reg. märgiga , ja s duki Audi XXX Au vaatlusprotokolli kohaselt kil on sõidu di tuvastatud vigastused paremal tagaosal - kriimustused, muljumisjäljed. Samuti tuvastati sõiduautol

Mercedes Benz reg. numbriga

XXX vigastused vasakul esiosal.

Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja P.G Mercedes Benz juhtis sõidukit reg. märgiga , millega sõitis vasakpöördeks peatunud sõidukile Audi reg. märgiga XXX otsa

XXX. Väärteotoimiku liiklusõnnetuse ak s olevas tis ja duki Audi vaatlusprotokollis on sõi tuvastatud tekitatud kahj uki kahjustused. Sellest tulenev et varalist ustused sõid alt saab järeldada, kahju on tekitatud sõiduauto omanikule , kellele kindlustus on ka hüvitanud 2000 eu

L. Z.

le rot. Seega tegemist

32 m . on liiklusõnnetusega LS § 2 p õttes

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu t tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi uvastamiseks

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja mater kõige jalidest, eel vaatlusprotokollist ja selle juures olevast videosalvestusest ja tu te nnistaja üt lähtuvalt sõitis lustest P.G ma ees vasakpöördeks peatunud sõidukile tagant otsa. Tunnistaja ütluste vasakpöörde so kohaselt oli tal suunatuli oritamiseks sees. Seda kinnitab nane 46 hoone kaamera videosalvestus. et tunnista taga Pu Samuti nähtub, ja sõiduki sõitnud sõiduk rada, kuid P.G poolt juhitud sõi sõitis edasi sama

vahetas duk kiirusega, ei pidurdanud, ei vahetanud

sõidurada, vaid sõitis vasakpöörde sooritamiseks peatunud

L. Z.

juhitud e tagant otsa. Seeg

6 lg 1 kohustust. sõidukil a rikkus menetlusalune isik LS § 4

Subjektiivne külg Liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku nangut andes tuleb lähtuda ettevaa hin tamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süü

teoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele na, et ettevaatamatusdelikti mõtte pan s eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja e tuvastamine ning selle tagajärje vahelise põhjusliku seos omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüte orral. Selleks on esmalt tarvis kü eo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg o k sida, kas t jäänud saabumata. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei tähenda see tingimata seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Seejärel on vaja analüüsida as tagajärg on teo , k

toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. (Riigikohtu lahend 3-1-1- -13 p 6).

Tuginedes eelnimetatud Riigikohtu lahendile pani P.G ise ja liiklusnõuete rikkum liiklusõnnetuse põhjustamise toime ettevaatamatusest, rikkudes liiklusseadusega juhile pandud kohustust le hoid vastavalt sõiduki kiiruse a sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud , milline tegu oli või seisma jäänud sõidukile põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega liiklusõnnetu . Kui mõtteliselt eemaldada tegu ehk - sega ja varalise kahjuga

L. Z.le vastavalt kiirusele pikivahe hoidmine P.G poolt

mitte juhitud sõiduki ees sõitnud sõidukiga õitis õigeaegselt , milline s Audi taga ja suutis peatunud Audi st parempoolsele rajale ümberpõigata ehk kui P.G hoidnuks tema ees sõitva sõidukiga , sellist pikivahet, et peale eessõitva sõiduki ümberreastumis nähes ees seisvat autot, suutnuks ta õigeaegselt sõiduki t peatada või samamoodi sõita parempoolsele rajale, Audile tagant otsa sõitnud. ei oleks ta Kohtu hinnangul on tagajärg ehk juhitud sõidukile tagant otsasõit tunnistaja poolt

P.G-le normatiivselt omistatav.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS

1 kohustust ja pani sellega § 46 lg toime LS § 223 lg ttenähtud väärteo, s.o mootorsõidu poolt liiklusnõuete rikkumi

1 e kijuhi ne, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Karistus LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Eelmärgitu teine lõige võimaldab ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmis d sätte

t ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo karistas P.G-d toimepanemise eest rahatrahviga o 520 eurot, st alla sanktsiooni keskmist

130 trahviühikut, s. määra LS § 2 õttes ära rsõiduki

lisaks kohald lisakaristust ja as

23 lg 2 alusel, v mooto juhtimisõiguse st keskmises määras. kaheks kuuks, Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei vastanud. tu

Kuivõrd P.G põhjustati tegevuse tulemusena varaline kahju, lle suurust hindas mi kindlustus 2000 eurole, pidada menetlusaluse i

siis võib siku süüd keskmiseks. Tulenevalt VTMS § 132 punktist 2 ei saa kaebemenetluses kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karist raskendada ning kohus jätab põh ust P.G ikaristuse muutmata. Kohus nõustub, et tegemist on summaga, mille ühekordne tasumine võib olla majanduslikult koormav. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist, leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus temale määratud raha õimaldamiseks ositi tuleb rahuldada trahvi tasumise v . Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebuse esitajal tasuda temale määratud rahatrahv ositi 12 kuu jooksul leja ei vaielnud vastu rahatrahvi ositi tasumise . . Ka kohtuväline menet le

Kaebuse esitaja vaidlus s lisakaristus ist. ta e määram Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, karistamise aluseks on isiku süü, et arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise

iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestad

a, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisaka - ristuse

kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega( RKKK 3-1-122-13 p 9).

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole P.G-d varasemalt liiklusnõuete rikkumise eest karistatud. Küll on väljavõttes märgitud väärteokaristus varavastase süüteo eest, P.G sõnul on see tasutud. Juhul, kui ei ole tasutud, siis kohtu hinnangul peaks määratud karistus olema ka kustunud, kuna möödunud on KarS § 82 lg s 4 sätestatud täitmisele

- pööratud rahatra aastane aegumise tähtaeg. Järelikult ei ole käesoleva väärteo hvi nelja

menetluse esemeks olevat tegu võ käsitada harjumussüü imalik teona. heidetakse ette P.G-le ühe liiklusseaduse nõude rikkumi Üldjuhul on siiski mõistlik eeldada, et ka süü st. dlase poolt põhikaristuse kandmise läbi on võimalik heastada tema poolt kahjustatud õiguskord ning selline karistusliik ilma lisakaristuseta ed mõjub liikluses osalejale distsiplineerivalt ning välistab edasis õigusrikkumised. Seda ka olukorras, kus tegemist on nn algaja juhiga.

Eeltoodu alusel saliselt -Harju politseijaoskonna tühistab kohus o Põhja Prefektuuri Lääne menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.09.2023 otsuse väärteoasjas nr 2317,23,008027 põ s võimaldab tasuda põhikaristuse, s.o hikaristuse korraga tasumise ja lisakaristuse osas. Kohu rahatrahvi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse ab lisakaristuse kohaldamata. jõustumisest ja jät

Kohus juhindub

132 p 2. VTMS §

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks hiljemalt 07.11.2023. a kell 13.00.

(digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik