3-23-2102/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2102

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja JN

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.09.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.09.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2102.

3. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti 22.09.2023 taotlus X kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

4. Vabastada X viivitamata kinnipidamiskeskusest.

5. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

6. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX) saabus talle väljastatud

Eesti Vabariigi C-liiki viisat (kehtivus 28.08.2021‒27.08.2023, päevade arv 90) kasutades

25.03.2022 Eesti Vabariiki. Eestist liikus isik edasi Rootsi Kuningriiki, kus esitas 05.04.2022

rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna isikul oli kehtiv Eesti viisa, andis Rootsi Kuningriik ta

3-23-2102

2(5)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 12 p 2

alusel üle Eestile. X saabus 14.06.2022 Eestisse ning esitas samal päeval rahvusvahelise

kaitse taotluse. PPA lükkas 13.12.2022 otsusega nr 12206140065-1 X rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasi ja tegi talle lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul. X

vaidlustas otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-23-60). Tallinna Halduskohus jättis

21.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning peatas esialgse õiguskaitse korras isikule

tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. X esitas halduskohtu

otsusele apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

2. Vao pagulaskeskuse Väo üksus teavitas 04.06.2023 PPA-d, et X ei ilmunud 03.06.2023

õhtusele loendusele. PPA andmetel lahkus isik Eesti Vabariigist reisidokumentideta, mis olid

PPA-s hoiul. Leedu Vabariigi Migratsiooniamet teavitas 14.07.2023 PPA-d, et isik esitas

Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse. Leedu Migratsiooniamet taotles isiku üle andmist

Eestile, kuid isik lahkus enne Leedust. Norra Kuningriik teavitas 08.09.2023 PPA-d, et X on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Norras. Eesti rahuldas 08.09.2023 Norra palve isiku

tagasivõtmise kohta ja 21.09.2023 saabus isik Eesti Vabariiki.

3. Puudutatud isik esitas Eestis 21.09.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA pidas

isiku samal päeval välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmises seaduse (VRKS) § 361 lg 1

ja lg 2 p 4 alusel 48 tunniks kinni.

4. PPA 22.09.2023 vastuse (PPA 23.09.2023 menetlusdokument) kohaselt võeti isikult

21.09.2023 vastu vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus, kuid seda tehti ekslikult. Kuna

menetlus isiku 05.04.2022 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse osas on kohtus pooleli, ei

ole isiku poolt 21.09.2023 esitatud taotlust võimalik käsitada korduva taotlusena VRKS § 24

mõistes. Kuna eelmise taotluse osas ei ole kohtumenetlus lõppenud, ei ole PPA-l võimalik

menetleda isiku poolt esitatud uut taotlust.

5.

22.09.2023 pidas PPA puudutatud isiku 48 tunniks kinni väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel.

6. PPA esitas 22.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes

esinevad VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud alused ning VSS § 68 p-des 2,

6 ja 9 nimetatud põhimõtted.

Isikule oli väljastatud Eesti Vabariigi C-liiki viisa. Isiku taotlusel oli märgitud, et ta soovib

külastada Tallinna turismi eesmärgil. Isik saabus Venemaalt Eestisse ja suundus Rootsi, kus

esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega on isik kuritarvitanud Schengeni riikide

viisasüsteemi ning esitanud PPA-le valeandmeid, et pääseda Schengeni alale. Isik on

varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta on taotlenud korduvalt rahvusvahelist kaitset erinevates

Schengeni liikmesriikides ja saadetud korduvalt tagasi Venemaale. Isik lahkus Eestist

väljasaatmise vältimiseks pärast seda, kui oli tutvunud PPA otsusega tema taotluse

tagasilükkamise kohta. Kuna isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt Venemaale, taotles ta

hiljem rahvusvahelist kaitset Leedus ja Norras. Isik kinnitas 22.09.2023, et ta oli teadlik, et tal

pole õigust lahkuda Eestist Leetu, kuid vaatamata sellele ta seda tegi. Samuti kinnitas isik, et

ta varjas end teistes riikides.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Isik

võib vabaduses viibides hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma, mis raskendab oluliselt tema

väljasaatmist riigist.

3-23-2102

3(5)

7. X ei nõustunud 23.09.2023 kohtuistungil taotlusega. PPA on esitanud dokumentides

valeandmeid. Näiteks on PPA märkinud valesti isiku kinnipidamise kellaaja. Isik on alustanud

kinnipidamiskeskuses näljastreiki ja kardab ohtu oma elule.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.09.2023 määrusega PPA taotluse ning andis loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.11.2023.

Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 2, 6 ja 9). Isikule oli väljastatud Eesti

Vabariigi C-liiki viisa. Viisataotlusel oli märgitud, et ta soovib külastada Eestit turismi

eesmärgil. Isik saabus Venemaalt Eestisse ja suundus Rootsi, kus esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse. Menetluse käigus kogutud andmetest nähtub, et isikul on olnud pikka aega soov

pääseda Schengeni alale. Seega viitab PPA õigesti, et isik on viisataotluses esitanud ebaõigeid

andmeid Eestisse saabumise eesmärgi kohta. PPA on põhjendatult leidnud, et isiku varasem

käitumine viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele. Isik on korduvalt taotlenud

rahvusvahelist kaitset erinevates Schengeni liikmesriikides ja teda on korduvalt saadetud

tagasi Venemaale. Pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist lahkus isik Eestist

väljasaatmise vältimiseks, taotledes väljasaatmise vältimiseks hiljem rahvusvahelist kaitset

Leedus ja Norras. Pärast seda, kui Tallinna Halduskohtu 21.04.2023 otsusega jäeti isiku

kaebus PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse peale rahuldamata, lahkus

X Eestist, olles samas teadlik, et see on keelatud.

Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Isiku väljasaatmine

48 tunnis jooksul ei ole võimalik, kuna isiku apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses ja kohus on peatanud tema väljasaatmise kuni kohtulahendi jõustumiseni

haldusasjas nr 3-23-60.

Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna varasemalt ei ole

need takistanud tal Eestist lahkumast, sh reisidokumendita. Seega ei ole isik oma varasema

käitumisega tekitanud sellisel määral usaldust, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

oleks võimalik. Isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud

sidemed.

Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse

kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev

arstiabi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X palub 27.09.2023 määruskaebuses (täiendatud 23.10.2023) tühistada halduskohtu

23.09.2023 määrus ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Isiku suhtes ei esine põgenemise

ohtu. Põgenemise ohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. PPA ja kohus

ei ole arvestanud asjaoluga, et isik on nõus tegema koostööd. Isikul on oht tervisele ja elule,

sest ta on saanud ukrainlastelt ähvardusi. Käimasolevas menetluses ei saa arvesse võtta

varasemat omavolilist majutuskeskusest lahkumist ja teise riiki suundumist. Kohus ei tea, mis

põhjustel kaebaja nii käitus. Isik on PPA-le ja kohtule mõista andnud, et ta ei soovi viibida

kinnipidamiskeskuses ega püüa põgeneda. Isiku ütlustega ei ole arvestatud. Isiku huvides on

eelkõige rahvusvahelise kaitse saamine. Isik kinnitab, et on menetluse kestel PPA-le

kättesaadav. Usalduse puudumine ei saa oli isiku kinnipidamise alus. Tähtsust ei oma, et

isikul puuduvad Eestis majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Isiku

kinnipidamine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud meede. Isik ei ole ohtlik ega põgene.

Kohus oleks pidanud põhjalikumalt kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

3-23-2102

4(5)

10. PPA palub 31.10.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tuvastatud asjaolud

kogumis õigustavad isiku kinnipidamist.

Isik ei ole toonud välja konkreetseid asjaolusid, millega tema arvates taotluse lahendamisel ei

ole arvestatud, v.a konflikt Ukraina kodanikega Vao pagulaskeskuses. Põgenemisohtu on

piisavalt põhjendatud ja lähtutud on isikuga seotud konkreetsetest asjaoludest. Isik

väärkasutas temale Eesti poolt väljastatud turismiviisat. Isiku tegelik eesmärk siia saabumisel

oli suunduda Lätti, kus ta soovis taotleda USA viisat. USA saatkond on olemas ka Tallinnas,

kuid saabudes Eestisse, suundus isik hoopis Rootsi, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.

Seega esineb VSS § 68 p-2 sätestatud põgenemisoht. Isik on varem kolmel korral taotlenud

rahvusvahelist kaitset Saksamaal, kahel korral Taanis ja Rootsis ning ühel korral Leedus, kuid

on korduvalt Venemaale tagasi saadetud. Eestis esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse alles

siis, kui Rootsi ta Eestile üle andis. Eestist lahkus ta pagulaskeskusest Leetu, kus esitas samuti

taotluse. Saades teada, et Leedu saadab ta tagasi Eestisse, lahkus isik enda sõnul Tšehhi

Vabariiki ja sealt Rootsi. Teades, et ta ka Rootsist tagasi Eestisse saadetakse, ei esitanud ta

seal uut taotlust, vaid tegi seda Norras. Isik selgitas, et ei teavitanud Eestit siit lahkumisest,

kuna oli teadlik, et see ei ole lubatud (VSS § 68 p 9). Kuivõrd Schengeni alal puudub

piirikontroll ning on liikumisvabadus, on isik seda olukorda korduvalt ära kasutanud ning

Eestist lahkunud. Eelnev viitab sellele, et ta soovib kuritarvitada rahvusvahelise kaitse

menetluse eesmärki ja viibida üksnes talle sobivas riigis. Isiku hoiakutest ja käitumisest saab

järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 6⁸ p 6). Leebemad

järelevalvemeetmed ei täidaks isiku puhul kinnipidamisega samaväärset eesmärki.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. PPA

on

22.09.2023

taotluses

puudutatud

isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tuginenud VSS § 23 lg 1 p-des 1‒3 sätestatud alustele.

Halduskohus pidas taotlust põhjendatuks ja rahuldas selle 23.09.2023 määrusega.

12. PPA 22.09.2023 taotlusest ja selle lisadest nähtub järgnev. X saabus talle väljastatud

Eesti Vabariigi C-liiki viisat kasutades 25.03.2022 Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki,

liikus edasi Rootsi Kuningriiki ja esitas seal 05.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi

andis puudutatud isiku Dublini III määruse art 12 p 2 alusel üle Eestile. Isik saabus

14.06.2022 Eestisse ja esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA lükkas

13.12.2022 otsusega nr 12206140065-1 X taotluse tagasi ja tegi talle lahkumisettekirjutuse

Eestist lahkumiseks. X vaidlustas otsuse Tallinna Halduskohtus ning halduskohus jättis

21.04.2023

otsusega

nr

3-23-60

tema

kaebuse

rahuldamata.

Puudutatud

isiku

apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. PPA andmetel lahkus isik juuni

algul 2023 Eestist ilma reisidokumentideta. Leedu Vabariigi Migratsiooniamet teavitas

14.07.2023 PPA-d, et isik esitas Leedus rahvusvahelise kaitse taotluse. Leedu

Migratsiooniamet taotles isiku üle andmist Eestile, kuid isik lahkus enne Leedust. Norra

Kuningriik teavitas 08.09.2023 PPA-d, et X on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Norras.

Eesti rahuldas 08.09.2023 Norra palve isiku tagasivõtmise kohta ning 21.09.2023 saabus isik

Eesti Vabariiki. X esitas 21.09.2023 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA pidas

isiku samal päeval VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel 48 tunniks kinni. 22.09.2023 peeti isik

48 tunniks kinni VSS § 15 lg 1 alusel (vt PPA 22.09.2023 taotluse lisa 11, dtl 115‒116). PPA

22.09.2023 vastuses nr 15.6-8/322-1 X rahvusvahelise kaitse taotlusele (dtl 144‒145) on

selgitatud, et kuna isiku eelneva taotluse osas ei ole kohtumenetlus lõppenud, siis ei ole PPA-l

tema 21.09.2023 taotlust võimalik menetleda ega käsitada seda korduva taotlusena (VRKS §

24).

3-23-2102

5(5)

13. Ülaltoodust nähtub, et puudutatud isik esitas 21.09.2023 PPA-le uue rahvusvahelise

kaitse taotluse. VRKS § 24 ei välista korduva rahvusvahelise taotluse esitamist ajal, kui

varasema taotluse osas on pooleli kohtumenetlus. Kui taotleja esitab täiendavaid selgitusi või

korduva taotluse, vaatab PPA täiendavad selgitused või korduva taotlusega kaasnevad

dokumendid läbi eelmise rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise raames, uuendades

eelmist rahvusvahelise kaitse menetlust (VRKS § 24 lg 1). Kui on tuvastatud, et uusi

asjaolusid ei esine, ning taotleja ei ole esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis omavad

tähtsust taotleja kvalifitseerimisel rahvusvahelise kaitse saajana, jäetakse taotlus läbi

vaatamata (VRKS § 24 lg 3). Praegu on isiku korduv taotlus jäetud menetlemata ja tema

taotluse osas puudub seni otsus kas uuendada tema rahvusvahelise kaitse menetlus või jätta

taotlus läbi vaatamata. PPA on isikut 22.09.2023 kirjas lihtsalt teavitanud, et ei käsita tema

21.09.2023 taotlust korduvana. See ei ole õiguspärane. Ka asjaolust, et HKMS § 158 lg 31

järgi hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust

kohtuotsuse tegemise aja seisuga, ei tulene takistust esitada uus rahvusvahelise kaitse taotlus

ega PPA-le piirangut otsustada taotluse sisulise läbivaatamise põhjendatuse üle. HKMS § 158

lg-st 31 tulenevalt on halduskohtuliku kontrolli ulatus küll tavapärasest laiem ja puudutatud

isikul oleks võimalik tuua täiendavad põhjendused välja ka varasema otsuse peale esitatud

kaebuse läbivaatamisel, kuid sellele vaatamata on rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamine

üksnes PPA pädevuses ning käimasolev kohtumenetlus seda kuidagi ei kitsenda.

Kohtumenetluse ajal esitatud uue taotluse kohta tehtud PPA otsuse õiguspärasust on võimalik

hinnata samas kohtumenetluses (vt HKMS § 49 lg-d 1 ja 2).

14. Kuna puudutatud isik on esitanud 21.09.2023 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, on

PPA isiku 22.09.2023 kinni pidanud valel õiguslikul alusel (VSS § 15 lg 1) ning sellest

tulenevalt esitanud 22.09.2023 halduskohtule ekslikult taotluse isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel. Rahvusvahelise kaitse taotleja

kinnipidamisel ning kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa taotlemisel

tuleb tugineda VRKS §-dele 361 ja 362.

15. Eelnevast tulenevalt on halduskohus ebaõigesti rahuldanud PPA 22.09.2023 taotluse.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 23.09.2023 määruse ning jätab PPA taotluse

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks rahuldamata.

Puudutatud isik tuleb viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada.

16. X palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on halduskohus tõlkinud 23.09.2023 määruse vene keelde, andes seega puudutatud

isikule vaikimisi menetlusabi tõlkekuludest vabastamiseks. Ringkonnakohus jätkab HKMS §

114 lg 2 alusel isikule menetlusabi andmist. Isikule tuleb tõlkida kohtumääruse sissejuhatus,

resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

17. Ringkonnakohus asendab avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime ja sünniaja

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)