2-23-12516/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. november 2023

Tsiviilasja number

2-23-12516

Tsiviilasi

S.S. avaldus kohtu loal ilma abieluvõimetõendita abielu

sõlmimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

S.S.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.S. määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 4. septembri 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

S.S.

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. S.S. (avaldaja) esitas 1. septembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse kohtu loal ilma

abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja abielluda A.L..

Avaldaja on Venemaa kodanik, viibib vanglas ning soovib abielluda, kuid ilma elamisloata on

see võimatu. Avaldaja pöördus korduvalt notarite poole, kuid nad ei saanud aidata. Avaldaja

palub kohtult anda talle võimalus pere loomiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 4. septembri 2023. a määrusega avaldaja avalduse kohtu loal ilma

abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja

kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja

elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või

kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema

elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi

kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne

abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib

kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma

tõendita. PKTS § 39 lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on

välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist.

Rahvastikuregistrist nähtub, et avaldaja esmane elukoht Eestis on registreeritud 27. septembril

1999 (Majaka tn 22-5, Tallinn, 11412 Harju maakond) ning puuduvad viited sellele, et avaldaja

oleks pärast seda elanud välismaal. Avaldaja on viibinud alates 2020. aastast vanglas Eesti

Vabariigis. Seega on avaldaja elanud Eestis enam kui kuus kuud ning PKTS § 39 lg 5 sätestatud

loa andmise eeldused ei ole täidetud.

Avaldaja on viidanud, et ei saa abielluda, ilma elamisloata on see võimatu. Maakohus selgitas,

et vangistusseaduse (VangS) § 181 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda vanglas

kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide

seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. VangS § 181 lg 3 kohaselt võib vanglas kinnipidamise

õiendiga kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja

eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub võtta avaldus

menetlusse või kinnitada notarile, et abielu saab sõlmida. Avaldaja edastas 7. septembril 2023

kinnipidamise õiendi ja vaidlusaluse määruse notarile ja palus sõlmida abielu. Notar keeldus

abielu sõlmimast ilma kohtu loata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel maakohtu põhjendustega ega pea vajalikus neid korrata.

5. Avaldajal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. PKTS § 39 lg 5 esimene lause näeb ette,

et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu

vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit

esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu

sõlmimiseks ilma tõendita. PKTS § 39 lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik,

kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne

abiellumisavalduse esitamist. PKTS § 9 lg 51 sätestab, et isiku elukoht käesoleva seaduse

tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.

Avaldaja rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on olnud Eesti elukoht alates 27. septembrist

1999 kuni 8. juulini 2019. Alates 8. juunist 2022 on rahvastikuregistris märgitud avaldaja

viibimiskoht Tartu Vanglas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 4 sätestab, et kui

isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.

Ka rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 96 lg 2 järgi loetakse viibimiskoha andmed seaduses

sätestatud juhtudel elukoha andmeteks, kui rahvastikuregistris puuduvad isiku elukoha andmed.

6. Avaldaja on viibinud Eestis rohkem, kui kuus kuud enne avalduse esitamist. Kuivõrd

praeguses asjas saab avaldaja viibimiskohta pidada TsÜS § 14 lg 4 ja RRS § 96 lg 2 järgi tema

elukohaks, siis ei ole PKTS § 39 lg-tes 3 ja 5 sätestatud eeldus täidetud. Kuna avaldaja on

viibinud Eestis enam kui kuus kuud, ei pea avaldaja Eestis abiellumiseks esitama abieluvõime

tõendit. Avaldajal on võimalik Eestis esitada avaldus abiellumiseks ning abielu on võimalik

sõlmida ilma abieluvõimetõendita.

Maakohus selgitas õigesti, et VangS § 181 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda vanglas

kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide

seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. VangS § 181 lg 3 kohaselt võib vanglas kinnipidamise

õiendiga kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja

eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

Määruskaebuse kohaselt keeldus notar abielu sõlmimisest, kuigi avaldaja esitas kinnipidamise

õiendi. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole keeldumise kohta tõendeid esitanud.

7. Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke