1-10-5883/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-5883

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märtsil 2011.a Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 23.03.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-10-5883 (10240100178, 10240100073) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Kriminaalasi U.R-i süüdistuses KarS § 122, § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ja U.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 200 lg 2 p 4 järgi, lühimenetluse korras Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Tõlk Diana Arhipova Süüdistatav U.R

Elukoht XXX, isikukood XXX , VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasem karistatus: puudub Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk

Süüdistatav U.I

Elukoht XXX, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused:

- 17.10.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 202 lg 1, §

199 lg 2 p 7,8 järgiKarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 22 kuud 15 päeva;

- 28.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

121 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud 8 päeva;

- 31.03.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

1-10-5883

2 183 lg 2 p 1,2, § 200 lg 1 järgi KarS § 74 alusel tingimisi

vangistusega 2 aastat 6 kuud katseajaga 2 aastat 3 kuud. Viru MK Narva KM 19.05.2010.a määrusega katseaeg on pikendatud 3 kuu võrra. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski

RESOLUTSIOON

Tunnistada U.R süüdi KarS § 122 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa)

kuud vangistust.

Tunnistada U.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks

10 (kümme) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista U.R-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada U.R vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

Kohaldada KarS § 73 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.R ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseajaks määrata 3 (kolm) aastat. Katseaja algus 28.03.2011.a.

U.R-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tunnistada U.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Tunnistada U.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista U.I-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada U.I vangistusega 2 (kaks) aastat.

Suurendada KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.03.2009.a kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 6 kuud vangistust) ning mõista U.I-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

1-10-5883

3 Karistusaeg arvestada alates 28.03.2011.a.

U.I-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks.

Kannatanu M K tsiviilhagi rahuldada ning välja mõista U.R-ilt kannatanu M K (endine F , XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni ehk 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 87 senti.

Kannatanu A S tsiviilhagi summas 3250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni ehk 207

(kakssada seitse) eurot ja 71 senti jätta läbivaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.

Kannatanu N M tsiviilhagi rahuldada ning välja mõista U.I-lt kannatanu N M (XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1190 (üks tuhat ükssada üheksakümmend) krooni ehk 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 05 senti.

Kannatanu M M tsiviilhagi rahuldada ning välja mõista U.I-lt kannatanu M m (XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 2413 (kaks tuhat nelisada kolmteist) krooni ehk 154 (ükssada viiskümmend neli) eurot ja 22 senti.

Kannatanu V B tsiviilhagi rahuldada ning mõista U.R-ilt ja U.I-lt solidaarselt välja kannatanu V B (XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni ehk 118 (ükssada kaheksateist) eurot ja 24 senti.

Rahuldada vandeadvokaat Valentina Manjuk`i taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest kaitsjatasu U.R-ile 23.03.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 153 (sada viiskümmend kolm) eurot 41 senti, millest käibemaks on 25.57 eurot.

Mõista U.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 300 (kolmsada) krooni ehk 19 (üheksateist) eurot ja 17 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 99 (üheksakümmend üheksa) krooni ja 50 senti ehk 6 (kuus) eurot ja 36 senti, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt 23.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (sada viiskümmend kolm) eurot 41 senti.

Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest kaitsjatasu U.I-le 23.03.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 153 (sada viiskümmend kolm) eurot 41 senti, millest käibemaks on 25.57 eurot.

Mõista U.I-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 900 (üheksasada) krooni ehk 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti, kaitsja

Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend)

krooni ehk 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute

materjalidest koopiate tegemise eest 136 (ükssada kolmkümmend kuus) krooni ehk 8

(kaheksa) eurot ja 69 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 23.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (sada viiskümmend kolm) eurot 41 senti.

1-10-5883

4

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-10-5883, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 29. märtsist 2011.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 19. aprillist 2011.a.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu

U.R süüdistatakse selles, et tema 07.11.2009.a kella 03.00 paiku XXX asuvas korteris, peale ühist alkoholi tarbimist M F, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus peksis M F rusikatega vastu pead, millega tekitas füüsilist valu; samuti tema 04.01.2010.a kella 17.00 paiku XXX asuvas korteris, isiklike suhete pinnal

tekkinud tüli käigus peksis M F rusikatega vastu pead, millega tekitas füüsilist valu ja hulgalisi hematoome pea piirkonnas. Oma tegevusega U.R pani toime järjepideva kehalise väärkohtlemise, e. KarS § 122 ettenähtud kuriteo. Samuti tema ajavahemikul 27.12.2009.a - 02.01.2010.a (täpne kuupäev ei ole uurimise poolt tuvastatud), viibides XXX asuvas korteris ja kasutades ära M F poolt vajaliku tähelepanu

puudumist, varastas kapist M F mobiiltelefoni Sony Ericsson W380I maksumusega 1500 krooni, millega tekitas M F materiaalset kahju;

samuti tema 2010.a veebruari kuus (täpne kuupäev ja kellaeg ei ole uurimise poolt

tuvastatud), grupis U.I ´iga, Sillamäel, Tškalovi xx maja keldri ripplukuhingede mahakiskumise teel tungisid keldriboksi nr xx, kust panid toime kannatanu V B kuuluvate

esemete varguse: külmiku maksumusega 300 krooni, malmist valamu maksumusega 50

krooni, 5 tsingitud rauast valmistatud äravoolurenni maksumusega kokku 1500 krooni, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju 1850 krooni ja keldriboksi nr xx, kust panid

toime kannatanu Ü K kuuluva WC-poti varguse, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju 800 krooni; samuti tema 19.07.2010.a (täpne kellaaeg ei ole uurimise poolt tuvastatud), palus A S just kui

telefonikõne sooritamiseks mobiiltelefoni Nokia 6303 maksumusega 3250 krooni, vajutas telefoni nuppe ja jooksis koos telefoniga ära, millega tekitas A S materiaalset kahju 3250 krooni.

1-10-5883

5

Oma tahtlike tegudega U.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi,

sissetungimisega, isikute grupis, avalikult, s.o. KarS §199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes Viru Maakohtu 31.03.2009.a.

otsusega mõisteti KarS § 200 lg 1 järgi süüdi, 13.01.2010.a. kella 23.00 paiku, olles

alkoholijoobes Sillamäe linnas Rumjantsevi 9 asuva maja juures, tegutsedes võõra vara

äravõtmise eesmärgil, lõi rusikate ja jalgadega M M vastu pead ja keha ja omastas kannatanule kuuluvad mobiiltelefonid „ Samsung GT-S5230“ maksumusega 2388 krooni ja „ Fhilips “ maksumusega 25 krooni.

Seega U.I, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, s.t. KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 09.02.2010.a kella 14.30

paiku, viibides XXX asuvas korteris, kasutades ära N M poolt vajaliku tähelepanu

puudumist, varastas N M kuuluva mobiiltelefoni Sony ErikssonG520 maksumusega 1190 krooni, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju;

samuti tema 2010.a veebruari kuus (täpne kuupäev ja kellaeg ei ole uurimise poolt tuvastatud), grupis U.R´iga, Sillamäel, Tškalovi xx maja keldri ripplukuhingede mahakiskumise teel tungisid keldriboksi nr xx, kust panid toime kannatanu V B kuuluvate

esemete varguse: külmiku maksumusega 300 krooni, malmist valamu maksumusega 50

krooni, 5 tsingitud rauast valmistatud äravoolurenni maksumusega kokku 1500 krooni, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju 1850 krooni ja keldriboksi nr xx, kust panid

toime kannatanu Ü K kuuluva WC-poti varguse, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju 800 krooni.

Oma tahtlike tegudega pani U.I toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime vargusi, sissetungimisega ja isikute grupis, s.o. KarS §199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Süüdistatav U.R seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, taotles enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. U.R võttis talle esitatud süüdistuse temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides omaks, välja arvatud M F mobiiltelefoni varguse, mille toimepanemises algselt ei tunnistanud ennast süüdi, kuid ütluste andmise käigus asus seisukohale, et ta pani toime M F mobiiltelefoni varguse.

Süüdistatav U.I seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, võttis talle esitatud

süüdistuse kõikides temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides omaks, ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid:

U.R-i süüdistus piinamises Kannatanu M F 07.11.2009.a. ütlused, millest nähtub, et ta varem kohtus U.R-iga. Tutvusid temaga 2009.a. märtsis, 2009.a. mai lõpus läksid lahku. Juunis sõitis U.R Tartu, õe juurde, kuid arvas edasi, et M peab kuuluma talle. Sergey nõudis kohtumisi, millest M

peale lahkuminekut pidevalt keeldus. M selgitas, üürib korterit aadressil XXX. Sergey sai

1-10-5883

6

teada, kus M elab ja 06.11.2009.a. kella 21.00 paiku helistamata ja ette hoiatamata tuli Sergey M juurde koju. M olid samal ajal külalised. Sergey tuli natuke napsisena, ta pidas end

normaalselt üleval. Seni kui külalised olid, oli kõik korras. Õhtu jooksul Sergei jõi koos

teistega. Kui kõik kella 03.00 paiku 07.11.2009.a.lahkusid, Sergey jäi M juurde ning taas hakkas nõudma suhete välja selgitamist. Sergey nõudis, et M hakkaks temaga jälle kohtuma,

teatas, et M peab kuuluma ainult talle. Sergey hakkas taas talle pretensioone esitama. M püüdis Sergeyle rahulikult selgitada, et nende vahel ei saa midagi olla ning kohtuda ja suhteid jätkata ta temaga ei soovi, kuna ta ei ole see inimene, kelle kõrval M tahaks olla. Selle peale Sergey vihastas ja hakkas M rusikatega vastu nägu taguma. Lööke oli palju, kui palju täpselt,

M ei lugenud. Oli mitu lähenemist talle. Peale lööke jäid M pähe muhud, vasakule

silmalaugule, vasaku silma paistetus, valutas alumine lõualuu, valus oli suud lahti teha. Lõpuks Sergey lõi teda veel mitu korda. M keeldumisele Sergey uuesti vastu võtta, lõi Sergey

vastu maad puruks M mobiiltelefoni NOKIA, mille mudelit ta ei mäletanud, kuid mille

maksumus oli 1000 krooni. Sergey korjas kõik lõhutud telefonidetailid üles, võttis ära M korterivõtmed, jättes ta korterisse, lukustas uksed ja lahkus, võttes kaasa M võtmed. Korterist

lahkudes lõikas Sergey katki M kööginoaga mõlemad korteri fonoluku juhtmed. 07.11.2009.a. kella 06.00 paiku hommikul palus Maria rõdult mööda mineval meesterahval, kes jalutas koeraga, kutsuda politsei. Päästetöötajate abil toodi ta korterirõdult alla. M palus

U.R vastutusele võtta tema peksmise eest ning selle eest, et Sergey võttis tema korterivõtmed ja lahkus, jättes M korterisse luku taha;

Kannatanu ülekuulamise protokolli lisad – fototabelid millest on näha kannatanu näo , vigastused; Kannatanu M F 05.01.2010 ütlused, millest nähtub, et 04.01.2010 kella 17.00 ajal läks M

koju, U.R oli juba tema juures kodus. Enne seda kohtusid nad temaga õues, Viru pst kaupluse juures. M andis talle korteri võtme ning Sergey ootas M kodus. Neil toimus kodus järjekordne konflikt ning algas sõnavahetus. Konflikt sai alguse sellest, et Sergey teod ei vasta tema sõnadele. M palus Sergeyd, et ta lahkuks, aga U.R hakkas sellele vastu, käitus väga

tormiliselt ja agressiivselt. Tema ebaadekvaatsele käitumisele Maria loomulikult vastas sõnadega, püüdes teda korterist välja ajada. Vastuseks sellele hakkas U.R teda taguma. Tagumine sai alguse köögist. Esimene löök oli rusikaga vastu pead lauba piirkonda. Et ennast

kaitsta, hüppas M koridori, tahtis korterist lahkuda, aga U.R peatas ta ja tagus edasi

rusikatega vastu nägu. Löökidest ta ei kukkunud ja teadvust ei kaotanud. Mõned korrad, haaranud M riietest kinni, lõi Sergey M näo oma põlve vastu. F sõnade kohaselt, lõi U.R

kokku teda rohkem kui 10 korda. Selle tagajärjel tekkis tal hematoom parema silma alla, muhud vasaku silma alla, huul oli katki, paremas silmas kapillaarid lõhkesid. M pöördus arstiabi saamiseks perearst Ivtšenko poole. Kuni 05.01.2010 hommikuni U.R M korterist välja ei lasknud;

Kannatanu ülekuulamise protokolli lisad – fototabelid, millest on näha kannatanu näo vigastused; Arstiabikeskuse tõend, mille on kirjeldatud 05.01.2010 arsti poolt tuvastatud vigastused;

U.R-i süüdistus Maria Fedina mobiiltelefoni varguses Kannatanu M F 07.01.2010 ja 02.03.2010 ütlused, mille kohaselt 02.01.2010.a. kella 18.00

paiku ta avastas, et korteri kapist on kadunud mobiiltelefon Sony Ericsson W3801, lahtikäiva korpusega, violetne, ekraan eemaldub korpusest, seetõttu vahel ei ole ekraanil

informatsiooni näha. Simkaarti telefonis ei olnud. Väidetavalt soetas M telefoni 2008.a. 3000 kr eest ning pidas telefoni väärtuseks 1500 kr, arvestades amortisatsiooni. M arvas, et telefoni võis võtta ainult U.R, kellega ta elas koos kuni 2009.a. kevadeni ja kes teadis, kus telefon asub. Nimelt U.R käis M juures kodus ja võis võtta telefoni. Kui 02.01.2009.a. U.R jälle M juurde tuli, siis ta küsis Sergeylt, kus telefon on,

U.R teatas talle, et olevat andnud M telefoni remonti inimesele, kelle hüüdnimi on

1-10-5883

7 Itaallane ning kes elab violetses viiekordses plokkmajas kaupluse Natali kõrval. M ei olnud rahul sellega, et U.R võttis telefoni tema teadmata, faktiliselt varastas selle, aga ta otsustas siiski oodata, kuna U.R lubas telefoni tagastada 04.01.2010.a, kuid see ostutus pettuseks. U.R ei tagastanud M telefoni, ta lihtsalt pettis teda ja varastas M telefoni; Hagiavaldus, mille kohaselt esitab M F tsiviilhagi summas 1500 krooni;

U.I süüdistus N M mobiiltelefoni varguses

Kannatanu N M 11.02.2010.a. ütlused, millest nähtub, et elab ta korteris aadressil XXX. 09.02.2010.a kella 14.30 paiku viibis ta kodus, sättis end tööle minema SKK Kalev, vahetus algab kell 15.00. Ootamatult kuulis, et avanes välisuks. Tol hetkel oli korteriuks lukustamata. N vaatas esiku poole, nägi, et korterisse astus tema tuttav U.I. N küsis, miks ta tuli. U.I midagi konkreetset ei vastanud, siis ütles, et tahab vett juua. Ilma loata läks N

mööda otse kööki. Seal võttis purgi keedetud veega, mis seisis köögiuksest paremal asuva väikese laua peal ning jõi mitu lonksu. Samal ajal võttis N Dmitri varrukast kinni, hakkasin teda välisukse poole tirima. U.I pani purgi laua peale, läks kiire sammuga esikusse,

seejärel lahkus korterist. N hakkas end riidesse panema, et tööle minna, tahtis köögilaualt oma mobiiltelefoni võtta, kuid telefoni kohal ei olnud. N rääkis, et kella 14.00 paiku, pärast

sõbrannaga vestlemist, pani ta telefoni köögilauale. Ajast, kui N pani telefoni lauale kuni

telefoni kadumise avastamiseni, ei käinud tema juures keegi ning kodus ei olnud samuti

kedagi. Telefon Sony Ericsson G520 oli N poolt ostetud 1190 krooni eest 01.11.2010.a.

kauplusest aadressil XXX. Mustas plastmassist korpuses telefoni IMEI-kood on 354610027829512. Materiaalne kahju tekitati 1190 krooni ulatuses;

Tõendid mobiiltelefoni kohta, mille kohaselt mobiiltelefoni SONY ERICSSON G%=“ maksumus on 1190 krooni;

Kahtlustatava Dmitri Smarini 16.04.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 09.02.2010.a. kella 14.20 paiku tuli ta oma sõbranna N M juurde koju. Neil olid intiimsuhted, kuid aga aeg-ajalt olid neil tülid. Dmitri astus korterisse, nägi N köögilaual mobiiltelefoni. Dmitri palus N vett juua ja läks kööki. Sel ajal kui N valas Dmitrile vett, võttis Dmitri märkamatult laua pealt

telefoni ning pani selle oma tasku. U.I jõi vee ära ja lahkus korterist. Dmitri võttis M telefoni seetõttu, et tahtis talle tüli eest kätte maksta ning vajas raha. Samal päeval viis U.I

telefoni pandimajja, pantis selle 400 krooni eest. Raha kulutas isiklike vajaduste tarbeks.

Mõne päeva pärast tunnistas Dmitri M üles, et varastas tema korterist telefoni. Dmitri tunnistas oma süüd, kahetses juhtunut südamest. Dmitri selgitas, et käitus niimoodi seepärast, et vajas raha ja oli M peale solvunud.

U.R-i ja U.I süüdistus varguses keldriboksidest Kannatanu V B i 26.02.2010.a ütlused, millest nähtub, et korteris aadressil XXX, elab tema

vanaema T K . Kuigi V ise elab teises kohas, just tema kasutab vanaema keldrit. 2010.a.

jaanuaris läks B keldrisse, kõik oli normaalne. Kui ta 26.02.2010.a. kella 12.00 paiku

keldrisse läks, avastas, et vanaema keldriukse rippluku hinged olid maha kisutud. Keldrist kadusid kasutatud valge külmik, mille mudelit B ei mäletanud, kuid mille maksumus oli 300 krooni, kasutatud valgest malmist ruudukujuline valamu maksumusega 50 krooni, tema enda poolt tsingitud rauast valmistatud äravoolurennid. Kokku varastati 5 äravoolurenni, pikkusega 2 m ja 5 äravoolurenni pikkusega 1,5 m. Nende hinnaks määras B 1500 krooni. Varguse toimepanemise tagajärjel tekitati kahju summas 1850 krooni. B rõhutas, et keldriukse lukk

jäi kahjustamata. Vanaema sõnul olid keldri võtmed korteris nr 46 elaval naabril ja maja sanitaartehnikutel; Kannatanu Ü K 26.02.2010.a. ja 04.05.2010 ütlused, millest nähtub, et korteris elab ta koos

abikaasa Z K . Nende maja keldriruumis on kelder nr xx, kus ta käis regulaarselt. 18.02.2010.a päevaajal keldrisse tulles avastas ta, et keldiukse luku hinged on maha kisutud. Keldrist varastati uus roheline pärlmutrine WC-pott paagiga, maksumusega 800 krooni. K ei

1-10-5883

8

mäletanud WC-poti tootjat. Samuti varastati WC-poti erinevad kinnitusdetailid, mis ei

omanud tema jaoks materiaalset väärtust. Mitu päeva enne WC-poti kadumise avastamist, kuskil 2010.a. veebruari keskpaigal, täpset kuupäeva Ü K ei mäletanud, käis ta keldris. Kes

võis varguse toime panna, ta ei osanud öelda. K jaoks oli kummaline see, et keldriruumi ukselukk jäi kahjustamata, lukk oli töökorras, seepärast arvas, et antud vargusega võib olla seotud inimene, kellel on keldriruumi võtme. Mõne päeva pärast mööda minnes kohast, kuhu maja elanikud viskavad prügi, nägi ta oma WC-potti paagiga, mis varastati tema keldrist. K teatas sellest politseisse. WC-pott paagiga jäid kahjustamata ning K tõi need koju. Seepärast

ei ole tal kellelegi materiaalseid pretensioone. Samuti selgitas K , et ei anna võõrastele inimestele keldriruumi-ja keldrivõtit. Ta ei lubanud oma keldri ust avada.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt keldriruumi välisuksed ja peitlukud on

kahjustamata, ühe keldriukse rippluku vasak hing on kinnituskohast maha kiskunud, ripub deformeeritud naeltega peitluku lukuvangul. Keldri nr xx ukse rippluku vasak hing on samuti kinnituskohast maha kiskunud, ripub deformeeritud naeltega peitluku lukuvangul, lukk ei ole kahjustatud;

Kahtlustatava U.I 16.04.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 2010.a. veebruari

keskpaigal, Dmitri ei mäletanud täpset kuupäeva, tegi ta U.R-ile , elukohaga

Tškalovi 12, Sillamäe, ettepaneku vaadata Sergey trepikoja keldritest metalli, et see

vanametalli vastuvõtupunkti ära anda, millega Sergey nõustus. Sergeyl olid keldriruumi võtmed. Nad käisid keldrites. Keldrist nr 46 leidsid metalli, metallist äravoolurenne, keldrist

nr 48 leidsid uue WC-poti. Läbikäigus keldrite vahel seisis kellegi külmik. U.R leppis autojuhiga kokku metalli äraviimise asjus ning metalli andsid kuulutuse järgi ära Sillamäel 750 krooni eest. Raha jagasid omavahel. WC-poti müüsid samas majas elavale meesterahvale

200 krooni eest. Raha jagasid samuti omavahel ära. U.I rääkis, et tema teada, kui see

meesterahvas sai teada, et WC-pott on varastatud, siis viskas selle õue. Dmitri ei mäleta, kuidas nad avasid keldriuksi. Kuskil lõhkusid lukke, kuskil aga kiskusid uksi hingedelt maha. U.I selgitas, et varguse pani toime seepärast, et vajas raha. U.I tunnistas kuriteo üles, kahetses juhtunut südamest. Oma tegusid põhjendas sellega, et vajas raha;

U.R-i süüdistus Andrei Savrassovi mobiiltelefoni varguses Kannatanu A S 19.07.2010.a. ütlused, millest nähtub, et elab alaliselt Venemaal. Ta on varem Eestis elanud, kuid nüüdkäib perioodiliselt isal Eestis külas. 19.07.2010.a. öösel ta kohtas oma

vana tuttavat U.R-i , kes elab Sillamäel, mitte kaugel Rohelisest tänavast, valges telliskivimajas esimesel korrusel. A tarvitas koos U.R-iga alkoholi Sergey tuttava korteris, tuttavat A ei tundnud, kuid tema nimi oli ka Sergei. A iseloomustuse järgi oli see tuttav umbes 35 aastat vana, keskmist kasvu ja keskmise kehaehitusega, lühikeste juustega ning laukudega. Mis aadressil see toimus, A ei tea, kuid võis sdea kohta näidata. U.R helistas kellelegi A telefonilt, ta helistas A loal mitu korda. Umbes kolme tunni pärast A koos U.R-iga

lahkusid majast. Maja hoovis seisis juba hõbedast värvi sõiduauto, S arvates Volkswagen Universaal. Autos oli ainult autojuht. Sergei istus autosse, vestles autojuhiga, pärast seda tegi A ettepaneku istuda autosse. A istus ja nad sõitsid U.R-i maja juurde viiva kurvini. Kurvist läksid A ja Sergey jalgsi. Sergey küsis jälle luba helistada ning A andis talle oma

telefoni. Sergei võttis telefoni, vajutas mingitele klahvidele, surus vastu kõrva ning sel ajal hakkas A juurest eemale astuma. A läks talle järele, kuid sellel ajal sõitis kohale jälle see auto. Sergey jooksis auto juurde, istus autosse ja tõmbas autoukse kinni. Sergey poolt oli aken avatud, Andrei ruttas auto juurde, üritas U.R-ilt telefoni ära võtta, kuid sel hetkel

hakkas auto liikuma. A kuulis autojuhi sõnu, kes ütles Sergeyle, et miks nii kaua, neid oodatakse seal viie minuti pärast. Pärast seda sõitis auto minema. Telefon jäi U.R-i kätte. Telefon oli Nokia 6303, mustas korpuses, maksumus vene rublades oli 7800 rubla. S määras

kahju kroonides summas 3250 krooni. Telefoni oli sisestatud ajutine kõnekaart numbriga xxxxxx;

1-10-5883

9

Kohtuistungil ristküsitluse käigus andis U.R järgmised ütlused M F kinkis temale telefoni. Telefon oli katki, ta ei olnud töökorras. Ekraan oli korrast ära. M ütles, et kui ma telefoni korda saan, siis või selle endale jätta. Ta tegi telefoni korda ja müüs selle maha. M vihastas selle peale. Nad elasid F koos, olid elukaaslased. Telefon oli kingitus, ta võis selle omale võtta, kuna see ei olnud töökorras. Nendel tekkis tüli ning siis ta ütles, et

U.R varastas selle. Prokuriri taotlusel usaldusväärsuse kontrollimiseks olid avaldatud U.R-i ütlused vastastamisel, mille peale U.R kinnitas, et võttis mobiiltelefoni F loata.

Keldris oli palju asju ees, mis takistasid meil seal vabalt liikuda. Otsustasid kõik nn kola minema viia. WC pott oli tagastatud omanikule, külmiku suhtes ei teadnud keegi kellele see kuulub ja müüsid selle vanametalliks. Tema aitas selle autosse panna. Ta ei nõustu hagidega. B ei ela üldse seal vaid kuskil mujal. See oli tema ja U.I ühine idee. Tahtsid lihtsalt vanad asjad, mida kellelgi vaja ei ole, vanametalliks ära anda. Tal oli selle keldri võti. Neil on üks ühine uks, et keldrisse siseneda ja seal edasi igal ühel oma kelder, need uksed on suletud. U.I läks keldrisse, kus ise oli, täpselt ei mäleta. See oli tema kelder, ta andis Dmitrile võtme, kuid ta seal ei olnud. Ta tellis auto, et külmik ära viia ning andis kuulutuse järgi selle

ära. Need asjad seisid üldse üldises vahekäigus. WC poti andis naabrile, kuna tal seda ei

olnud, kuid kui ta sai teada, et see on varastatud, siis viis selle prügikonteinerite juurde. Külmik oli ka seal keldri vahekäigus. Andsid selle metalliks ära. Keegi ei tunginud keldrisse nr 46, sinna ei olnud sisse murtud.

U.I süüdistus röövimises Kannatanu M M 14.01.2010.a ütlused, millest nähtub, et 13.01.2010.a. kella 17.00 paiku kohtas ta oma tuttavat Dmitrit. Nad kohtusid Sillamäel, Pavlovi tänava maja nr 7 juures. M

koos oli veel tema tuttav V G . Nad jalutasid linnas kahe tunni ringis ja seejärel Dmitri pakkus neile minna tema poole vastu võtma „vana" Uut Aastat. Nad ostsid liitrit viina ja läksid Dmitri poole aadressil xxx. Nad astusid tuppa ja hakkasid tarvitama alkoholi. Ajal, mil nad jõid alkoholi, helistati M mobiilile mitu korda ning M vastas kõnedele. Kella 23.00 paiku

otsustas M koju minna, kuna oli tugevalt purjus. Ta pani riidesse ja läks välja. M kõndis mõned sammud kuni ta ootamatult jalust maha löödi. M vaatas ja nägi, et see oli Dmitri. M jalust maha löönud, hakkas Dmitri teda peksma vastu pead ja keha. Dmitri peksis M käte ja jalgadega. Peksmise ajal kattis M oma pea kätega, Dmitri lõi teda kuskil 15-17 korda. Peale seda, kui ta lõpetas M peksmise, pani Dmitri oma käe M pükste paremasse taskusse ja võttis

sealt tema kaks mobiiltelefoni. Üks telefon Samsung GT-5230 , teine Philipsi telefon. Telefoni Samsung GT-5230 ostis ta novembris 2009 aastal, mille maksumus oli 2388 krooni, teise telefoni Philips ostis ta oma tuttavate käest, dokumente sellel pole. Väidetavalt kasutas M seda telefoni abonentnumbriga 58033267, maksumus oli sellel telefonil 25 krooni. Peale seda M tõusis püsti ja läks Kesk tänava poole. „KM" juures kohtus M oma tuttav G J , kes aitas tal koduni minna. Kokku nimetas M materiaalse kahju summas 2413 krooni. Peksmise tulemusena oli talle tekitatud füüsilist valu, nähtavaid kehavigastusi ei olnud; AS EMT arve-saateleht nr 51359059 ja liitumisleping, mille kohaselt mobiiltelefoni Samsung GT-S5230, maksumusega 2388 krooni (152.62 eurot) saaja on M M ; Kahtlustatava U.I 26.10.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 13.01.2010.a. päeval kohtas ta tänaval oma tuttavat V G , kes oli M nimelise noormehega. Nad jalutasid linnas, jõid õlut. Seejärel otsustasid tähistada Vana -Uut aastat. Ostsid viina, šampust, õlut ja läksid Dmitri juurde koju, kus istusid ning jõid. Ära oli joodud juba väga palju. Peale nende, noormeeste, jõi poistega ka Dmitri õde O . O perioodiliselt käis ja lahkus toast. Väljas oli juba pime, nad olid väga purjus. G vajus magama aga Maksim hakkas koju minema. Päeva

jooksul Dmitri nägin M käes mobiiltelefone, üks oli sensoorne, teine oli tavaline. Kui M

väljus korterist, Dmitri ei osanud täpselt oma tegevust seletada, kuid millegipärast jooksis talle järele ning otsustas M tema telefonid ära võtta, kuna need meeldisid U.I-le väga.

1-10-5883

10 Kohe Dmitri maja sissekäigu kõrval sai ta M kätte. Kuidas ta teda lõi mäletas Dmitri väga ähmaselt. Praktiliselt ei kontrollinud ta oma tegevust, kuna oli väga purjus. Kõik toimus väga kiiresti. Dmitri väitis, et mäletab ainult seda, kuidas hoiab käes M sensoorset telefoni, heledat värvi korpusega ja samuti osutus tema kätte M telefon Philips, punast värvi korpusega. Kuhu M pärast kadus, U.I ei teadnud, väidetavalt jättis ta M tänavale, peale seda, kui oli M

telefonid ära võtnud. U.I mäletas, et peale seda kui ta telefonid ära võttis, jooksis ta mööda linna ringi. Raskustega mäletas ta, et käis taksojuhtide juures bussipeatuses. Selgus, et

Dmitri pakkus neile telefone, sest järgmisel päeval, kui Dmitri ärkas, tal telefone enam ei olnud. See eest oli taskus raha summas 400 krooni. Kellele ja mis raha eest Dmitri telefonid müüs, ta ei mäletanud;

Tunnistaja G J 29.01.2010.a. ütlused, millest nähtub, et M M ta tunneb. Nägi teda

13.01.2010.a. linnas kahe noormehega, nad käisid mööda linna ja jõid õlut. Samal päeval,

väga hilja õhtul, praktiliselt öösel, täpset aega G ei mäletanud, nägi ta M tema maja sissekäigu kõrval hanges, ta lamas lumes. G aitas ta koduni ning andis ta isale üle. Järgmisel päeval M rääkis J , et ta jõi kellegagi ja pärast teda peksti ning võeti telefonid ära. Kes seda tegi, ta G ei rääkinud. Mingeid kehavigastusi J M ei märganud; Tunnistaja V G 08.02.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 13.01.2010.a. päeval, kohtus ta oma tuttava M M ning jõid õlut. Seejärel ühines nendega U.I, kellega V olid isiklikud

probleemid. Noormehed otsustasid veel juua ning ostsid viina. U.I pakkus välja istuda tema pool. G ja M nõustusid ning nad läksid U.I juurde koju, kus tarvitasid alkoholi. U.I oli kodus veel alkoholi. Oli joodud juba piisavalt palju ning mingil momendil lülitus

G välja. Millal M korterist lahkus, ta ei näinud ja ei mäletanud, kuna magas. Nende kohtumise ajal nägi U.I, et M on kaks telefoni, G meenutas, et kaupluse juures võttis M need telefonid välja. U.I ajas V üles ja saatis korterist välja. Mis kell see oli ta ei teadnud,

tänaval oli juba pime ja inimtühi. V juuresolekul M U.I-ga korteris ei kakelnud. 14.01.2010.a. peale lõunat kohtusid nad M , kes rääkis V , et kui M koju läks, jõudis U.I talle väljas järgi, peksis teda ja võttis talt telefonid ära. G nägi, et M oli nägu peale löömist paistes. U.I-ga nad M telefonidest ei rääkinud;

Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on

seisukohal, et U.R-i ja U.I süü nendele esitatud süüdistuses kogu mahus on tõendamist leidnud ning nende poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

- Piinamise objektiivne koosseis seisneb kehalises väärkohtlemises, mille all tuleb mõista KarS § 121 koosseisule vastavaid tegusid: tervise kahjustamine, löömine või peksmine, valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Siinjuures löömine on inimese keha järsk ühekordne

mehhaaniline mõjutamine ning peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine. Ei ole

oluline, mil viisil see toimub – rusikaga, lahtise käega, jalaga, mõnda löögiriista kasutades

jne. Piinamiseks kvalifitseeruvad nimetatud teod kahel juhul – toime panduna järelpidevalt või suurt valu põhjustavatena.

U.R-i süüdistatakse M F järelpidevas kehalises väärkohtlemises, st peksmises

07.11.2009 ja 04.01.2010. Peksmine, järjestikku toimuv korduv löömine, on tõendatud

kannatanu M F ütlustega (paljud löögid rusikatega vastu nägu nii 07.11.2009 kui ka

1-10-5883

11

04.01.2010, samuti löök U.R-i põlvega F näo vastu), fototabelitega, arstiabikeskusest

tõenditega ning U.R-i süü omaks võtmisega. Seega on tuvastatud kehalisele

väärkohtlemisele vastavad teod. Selleks, et need teod vastaksid piinamise objektiivsele koosseisule, tuleb tuvastada järjepidevust. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev väärkohtlemine. Korduvus eeldab sh

vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad olla ajaliselt lahutatud ja kantud eri tahtlusest. Siinjuures piinamine kui süstemaatiline tegu puudub, kui episoodide vahel on kolm-neli aastat (RKKK 3-1-1-109-01). U.R pani toime kehalise väärkohtlemise kaks korda 07.11.2009 ja 04.01.2010 ühe kannatanu M F vastu. Kaks peksmise episoodi on toimunud kahe kuu jooksul ning mõlemal juhul oli Bazuvelil eri tahtlus. Seega kohtu hinnangul objektiivsest küljest on täidetud U.R-i poolt piinamise koosseis.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 122 järgi koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. U.R on tahtlikult kaks korda peksnud M F ja tema on teadnud, et põhjustab oma

tegudega valu ja kehavigastusi ning tahtis seda.

Kohtu hinnangul pani U.R toime piinamise otsese tahtlusega.

- Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Kannatanute M F , V B , Ü K , A S , N M ja süüdistatavate ütlustega

on tuvastatud, et U.R-ile ja U.I-le varguste episoodides inkrimineeritud asjad (mobiiltelefonid, külmik, malmist valamu, 5 tsingitud rauast valmistatud äravoolurenni,

WC-pott) olid võõraks vallasasjaks. M F ja N M episoodides asjaolu, et mõni aeg nad

kohtusid süüdistatavatega, et muuta asjade omandit, sest mobiiltelefonid ei olnud ühisomandis, nad kuulusid kannatanutele ja olid kannatanute valduses. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega

peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab

valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo kvalifitseerimise vargusena. Kriminaalasja materjalidega, sh M

F ütlustega ja U.R-i poolt ristküsitluse antud ütlustega, on tõendatud, et kannatanute nõusolekud valduse loovutamiseks süüdistatavatel puudus. Võttes M F , N M mobiiltelefone, B külmik, malmist valamu, 5 tsingitud rauast valmistatud äravoolurenni ja Ü K WC-poti, lõpetasid U.R ja U.I selle endise valduse ja saavutasid asjade üle

võimu. Vargused olid lõpuleviidud, sest vara sai U.R-i ja U.I kätte,

nendel tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida süüdlased tegigi. U.R-i poolt süüdistus A S mobiiltelefoni varguses on ka õigesti kvalifitseeritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas tõdenud, et võimalikud on olukorrad,

kus vähemalt valduse esialgne üleandmine leiab aset senise valdaja näilisel või ka tingimuslikul nõusolekul. Lahendamaks küsimust, kas tegemist on näilise nõusolekuga, tuleb lähtuda faktilis-sotsiaalsest valdusemõistest, mille kohaselt ei kaota isik valdust asjale siis, kui ta annab selle küll näiliselt vabatahtlikult enda valdusest välja. Senise valdaja nõusolek peab olema suunatud eeskätt valduse lõpetamisele. Viimasest ei ole alust rääkida neil juhtudel, mil valdaja viiakse valduse üleandmise asjaolude osas eksimusse või rikutakse tingliku nõusoleku väljendamise aluseks olevat kokkulepet. (RKKK3-1-1-35-10). Kriminaalasjas on tuvastatud, et U.R küsis A S mobiiltelefoni helistamiseks, s.t ta sai need enda kätte lühiajaliselt, siinjuures S eeldas, et U.R tagastab telefoni kohe pärast kõnet. U.R seda tingimust ei täitnud, mistõttu ei saa kõnealusel juhul rääkida kannatanute

nõusoleku andmisest valduse lõpetamiseks, nagu ka U.R valduse tekkimisest. Jättes

mobiiltelefoni enda kätte ja lahkudes sündmuskohalt, murdis U.R võõra valduse ning

1-10-5883

12

kehtestas hõivatud esemetele uue valduse. Selline käitumine on käsitatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja avalikult, st kannatanu nähes. U.R pani 01.12.2009 toime KarS § 218 süüteo, antud kriminaalasjas pani toime

kolm vargust ajavahemikul 27.12.2009 kuni 19.07.2010, seega tema tegevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad, ehk vargused on süstemaatilised. U.I on 17.10.2005 kohtu poolt karistatud KarS § 199 järgi, antud kriminaalasjas pani toime veebruaris 2010 kaks vargust, seega tema tegevuses varguste toimepanemisel on korduvus.

Varguse 2010.a veebruari kuus Sillamäel, Tškalovi xx maja keldrist panid toime U.R

ja U.I grupis. Kohus on veendunud, et U.R ja U.I varguse

toimepanemisel on kaastäideviijad. Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja

kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu

realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis

realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on

ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel.

Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04) . Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva

teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava

sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Järlikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk

siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu. Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohus tuvastatuks, et U.R ja U.I

panid varguse keldrist toime ühiselt. Nad leppisid eelnevalt kokku varguse toimepanemisest ja soovisid seda, U.R andis U.I-le ühise ukseluku võti, U.I tungis

sisse võõrastesse keldriboksidesse, kogus vara, U.R tellis auto asjade äraviimiseks, U.R ja U.I koos panid asjad autosse, jagasid omavahel saadud tulu. Samuti ühtsest

tahtest on hõlmatud võõrastesse keldriboksidesse sissetungimine, seega nii U.I kui ka U.R on kvalifitseeritav tunnus sissetungimine.

Seega on süüdistatavate tegevuses nii objektiivne kui subjektiivne varguse koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega.

- Tulenevalt KarS § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja

hõivamiseks. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema

1-10-5883

13 ajaliselt seotud asja äravõtmisega Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse.

Antud juhul on nii U.I kui ka kannatanu ja tunnistajate G J ja V G ütluste pinnalt, leidnud tuvastamist, et nimetatud asjaolud aset leidsid. U.I läks kannatanu järele mobiiltelefone hõivamise eesmärgil. Selleks, et eesmärgi realiseerida, lõi ta kannatanu jalust maha, peksis vastu pead ja keha käte ja jalgadega, ehk kasutas vägivalda. Kohe peale peksmise lõpetamist võttis U.I kannatanu taskust kaks mobiiltelefoni. Seega, arvestades

U.I mobiiltelefone hõivamise eesmärki ja vara äravõtmist peale peksmise lõpetamist,

kasutas U.I vägivalda nimelt asja hõivamiseks. Siinjuures kaks mobiiltelefoni olid U.I-le võõraks vallasasjaks.

Subjektiivsest küljest, pani U.I toime röövimise otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

U.I on 31.03.2009 kohtu poolt karistatud KarS § 200 lg 1 järgi, antud kriminaalasjas pani toime röövimise 13.01.2010, seega on tema tegevuses korduvus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele U.R-i ja U.I süüdi tunnistada nendele inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et U.R ja U.I on nendele

inkrimineeritavate süütegude toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimelised ja nende käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. KarS § 200 lg 2 näeb karistusena ette kolmekuni viieteistaastase vangistuse, KarS § 199 lg 2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja KarS § 122 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

U.R on varasemalt kriminaalkorras karistamata, ajavahemikus 21.04.2003- 27.01.2011 karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest kokku 7 korral. Süüdistatava U.R-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei

ole. U.R-i puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kuigi KarS § 199 lg 2 ja § 122 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus

seda U.R-i puhul võimalikuks. U.R on korduvalt toime pannud

väärtegusid, temal puudub sissetulek. Kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada raskemat karistusliiki

1-10-5883

14

– vangistust. Arvestades kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude ja varasema kriminaalkaristuse puudumist, kohus leiab, et U.R-i on põhjendatud kolme varguste eest määrata kümnekuune vangistus, piinamise eest kaheksakuine vangistus. U.R on varem kohtulikult karistamata. See annab kohtule aluse arvata, et tegemist on isikuga, keda

on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset vangistust kohaldamata.

U.I on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Tartu Maakohtu 31.03.2009. a otsusega 2 aasta ja 6 kuune pikkuse vangistusega katseajaga 2 aastat ja 6 kuud,

pani toime kuriteod katseaja kestel. Väärteokorras ajavahemikus 12.10.2010-05.04.2010 karistati U.I 10 korral. U.I tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei

ole. U.I puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. KarS § 200 lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse. KarS § 199 lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, kuid kohus ei pea seda võimalikuks. U.I on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kõige kergema karistuse liigi kohaldamine ei suuda mõjutada U.I õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid

kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest

karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes

efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse

samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Kohus samuti arvestab asjaolusid, et U.I kahetseb toimepandud, püüdis muutma oma käitumist paremaks pooleks, sest temal on plaanis luua perekonda, peale aprilli 2010 ei

pannud ta toime enam õiguserikkumisi ega süütegusid ning vägivalla kasutamisega ei

tekitatud kannatanutele raskeid tagajärgi.

Uute kuritegude eest mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega

kohus leiab, et U.I-le on põhjendatud kahe varguste eest määrata üheaastane vangistus, on aga võimalik röövimise eest määrata madalaim karistusmäär. Vastavalt KrMS § 130 lg 4-1 kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistava kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuna U.I-le on kohtuotsusega mõistetud liitkaristuseks pikaajaline vangistus, on olemas U.I suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud

vangistuse täitmise eesmärgiks tuleb U.I suhtes valida uueks tõkendiks vahistamine ja võtta teda vahi alla antud kriminaalasja raames kohtusaalist.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada U.R-ile ja U.I-le lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 3 on kannatanul kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise

lõpetamist maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta

kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu

tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta

tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega.

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb

1-10-5883

15

eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu.

Teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul on kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. (RKKK 3-1-1-79-09).

Kriminaalasjas süüdistusakti kohaselt on tsiviilhagi esitanud M F summale 1500 krooni, mis

vastab U.R-i poolt varastatud mobiiltelefoni maksumusele, N M summale 1190

krooni, mis vastab U.I poolt varastatud mobiiltelefoni maksumusele, V B summale 1850 krooni, millest külmiku maksumus 300 krooni, valamu maksumus 50 krooni,

5 äravoolurenni 1500 krooni, A S summale 3250 krooni, vastab U.R-i poolt

varastatud mobiiltelefoni maksumusele, M M summale 2413 krooni, mis vastab kahe mobiiltelefoni maksumusele. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada. Kannatanu N M , M M esitasid tõendeid, mis kinnitasid mobiiltelefonide omandamise fakti, aega ja maksumust. M F ei esitanud kirjalikke tõendeid mobiiltelefoni kohta, kuid selgitas,

millal telefon oli ostetud, millise summa eest, samuti tema põhjendatult vähendas telefoni

maksumus pooleks. kohtu hinnangul V B hindas varastatud asju reaalselt. Kuid A S ei esitanud kirjalikke tõendeid varastatud mobiiltelefoni kohta ega ülekuulamise protokollis ei

selgitanud telefoni saamise aega. Samuti A S hindas mobiiltelefoni summale välisriigi valuutas ja eesti kroonides, kuid kohtule ei olnud esitatud andmeid varguse toimepanemise

ajal kehtiva valuutakursuse kohta. Seega kohtu hinnanul tuleb A S tsiviilhagi jätta läbivaatamata ning selgitada kannatanule õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. M F , N M , V B , M M tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna V B on U.R ja U.I kahju tekitanud ühiselt, tuleb neilt B tsiviilhagi välja mõista

solidaarselt. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1, 2).

Eeltoodu alusel tuleb U.R-ilt ja U.I-lt välja mõista solidaarselt V B

kasuks 1850 krooni ehk 118.24 eurot; U.R-ilt välja mõista M F kasuks 1500 krooni ehk 95.87 eurot; U.I-lt välja mõista N M kasuks 1190 krooni ehk 76.05 eurot ja M M kasuks 2413 krooni ehk 154.22 eurot.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Kriminaalasja 23.03.2011 kohtulikul arutamisel osalesid süüdistatava U.R-i

kaitsjana vandeadvokaat Valentina Manjuk ja süüdistatava U.I kaitsjana

vandeadvokaat Vladimir Rogulski. Kaitsjad esitasid kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluste kohaselt kuulub tasumisele süüdistatavale osutatud õigusabi eest 153 eurot ja 41 senti (käibemaks on

25.57 eurot), millest: ettevalmistamise eest 63.92 eurot, kohtuistungil esinemise eest 63.92

1-10-5883

16 eurot, millele lisandub käibemaks summas 25.57 eurot. Kohus, vaadates läbi kaitsja taotluse,

on nõus kaitsja taotluses määratud summaga 153.41 eurot, summa on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 175 ja § 189, RÕS § 22 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2

„Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ rahuldab kohus esitatud taotluse täies ulatuses.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud:

U.R-ilt riigi kasuks väljamõistavad menetluskulud - sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 300 (kolmsada) krooni ehk 19 (üheksateist) eurot ja 17 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalist koopiate tegemise eest 99 (üheksakümmend üheksa) krooni ja 50 senti ehk 6 (kuus) eurot ja 36 senti, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt 23.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (sada viiskümmend kolm) eurot 41 senti;

U.I-lt riigi kasuks väljamõistavad menetluskulud - sundraha 695 (kuussada

üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 900 (üheksasada) krooni ehk 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti, kaitsja

Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend)

krooni ehk 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute

materjalidest koopiate tegemise eest 136 (ükssada kolmkümmend kuus) krooni ehk 8

(kaheksa) eurot ja 69 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 23.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (sada viiskümmend kolm) eurot 41 senti.

Larissa Prokopenko Kohtunik