3-22-2487/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2487

Haldusasi

OÜ Lõuna Inkasso kaebus Siseministeeriumilt 34 700 euro

suuruse hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Lõuna Inkasso, esindaja vandeadvokaat Eerik

Entsik

Vastustaja – Siseministeerium, esindaja Merje Joll

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta OÜ Lõuna Inkasso kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

06.12.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult

selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Siseministeerium otsustas 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 (edaspidi: käskkiri) resolutsiooni p-ga

1 sundvõõrandada OÜ-le Lõuna Inkasso kuuluva kinnistu (pindala 10 739 m2, sihtotstarve

maatulundusmaa), et ehitada välja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piiririba

taristu. Sama käskkirja resolutsiooni p-ga 2 otsustas Siseministeerium maksta kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu

sundvõõrandamise eest tasu 5 300 eurot. Riik on sundvõõrandatava kinnistu omandamiseks

pidanud läbirääkimisi alates 2019. aastast, kui kinnistul oli veel eelmine omanik, kuid kokkulepet

ei saavutatud, kuna kinnistu omanikud soovisid kinnistu võõrandada suurema tasu eest. Kaanon

Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangu alusel oli kinnisasja

hüvitisväärtuseks 5 300 eurot. See on KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu

võõrandamise eest makstav tasu. Kuigi nimetatud sätte kohaselt tuleb lisaks kinnisasja väärtusele

hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, ei ole

OÜ Lõuna Inkasso samas esitanud tõendeid, millest nähtuks selliste kulude olemasolu.

2. OÜ Lõuna Inkasso esitas 23.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks ja

Siseministeeriumi kohustamiseks määrata sundvõõrandatava kinnisasja eest õiglane ja kohene

hüvitis (haldusasi nr 3-22-474).

3. Tallinna Halduskohus luges 12.05.2022 määrusega kaebuse mittetähtaegseks, jättis tähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis

28.07.2022 määrusega OÜ Lõuna Inkasso halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

rahuldamata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 18.10.2022.

4. OÜ Lõuna Inkasso esitas 23.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja õigusvastaseks

tunnistamise ja täiendava, 34 700 euro suuruse hüvitise väljamõistmise nõudes. Kaebaja loobus

20.12.2022 täiendavas selgituses käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudest.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Käskkirja punktis 2 sätestatud sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja eest tasutav hüvitis 5 300

eurot on seaduse tähenduses õiglane hüvitis sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja eest.

Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg-st 1 ja KAHOS § 11 lg-st 1 on õigus pöörduda

kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Avalikes huvides

kinnisasja omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise aluseks oleva hüvitusväärtuse määramisel

tuleb hindajal juhinduda vara hindamise standardi EVS 875-12:2016 osast 12 „Hindamine

hüvitamise eesmärgil“. Nimetatud standard näeb ette saamata jääva tulu ja otsese kaasneva kahju

hindamise. Hoone asendamise kulu võib osutuda suuremaks kui selle turuväärtus.

6. Kaebaja omandas Põhjamäe kinnisasja 19.02.2014 ja 06.06.2018 sõlmitud notariaalselt tõestatud

lepingute alusel ostuhinnaga 148 000 eurot, mis sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja ühe

katastriüksuse (10 739 m2) arvestuslikuks hinnaks teeb 31 863 eurot. Kaebaja omandas

sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja sooviga rajada sinna maavarade kaevandus, kuivõrd

läheduses juba on maavarade kaevandus ning ka Põhjamäe kinnisasjal asub kaevandatavat

maavara.

7. Vastustajal tuli kooskõlas KAHOS § 11 lg-ga 2 ja KAHOS § 14 lg-ga 1 arvestada Põhjamäe

kinnisasja väärtuse kindlaksmääramisel kaebaja poolt kinnisasja omandamisel tegelikult makstud

ostuhinda ning asjaolu, et Põhjamäe kinnisasja sundvõõrandamisel kaotab kaebaja võimaluse

rajada Põhjamäe kinnisasjale maavarade kaevandus.

8. LAHE Kinnisvara OÜ 16.05.2022 ekspertarvamuse nr 0235-22T kohaselt on Põhjamäe

kinnisasja hüvitusväärtuseks loetud eeldusel, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi

kaevandamiseks, summa suuruses 40 000 eurot. Põhjamäe kinnisasja sundvõõrandamisel oleks

pidanud olema sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja eest tasutava hüvituse suuruseks 40 000

eurot. Siseministeeriumilt tuleb seega välja mõista OÜ Lõuna Inkasso kasuks täiendav 34 700

eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Riik pidas kinnistu omandamiseks läbirääkimisi

alates 2019. aastast. Siseministeerium teavitas 20.03.2019 kirjaga nr 9-8/62-1 kinnistu omanikku

sellest, et riigipiiriga külgneva katastriüksuse nr 46002:003:0180 (Põhjamäe kinnistu registriosa

200641) 10 739 m2 suurune äralõige on vajalik piiriribaks ja Eesti Vabariigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmiseks või riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks.

Kuna kinnistu omanik teavitusele ei vastanud, pöördus Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

19.04.2021 saadetud e-kirjaga taaskord kinnistu omanik EP poole, milles selgitas, et

Siseministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi

tagamisega seotud ülesanded. Nimetatud ülesannete täitmiseks ja riigi sisejulgeoleku tagamiseks on

riik alustanud piiririba väljaehitamist, kus tänaseks on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

vahelise ajutise kontrolljoone piiririba taristu väljaehitamisel jõutud ehitamise etappi. Piiritaristu

väljaehitamiseks on vaja kasutada ka eraomandisse kuuluvaid maa-alasid, mistõttu on vaja

kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile vastavalt KAHOS-ele.

10. PPA palus EP hiljemalt 27.04.2021 avaldada oma nõusolek või keeldumine kinnisasja

omandamise menetluse algatamise osas. EP vastas 31.05.2021 saadetud e-kirjaga, et ei nõustu

ettepanekuga, kuna kinnistu on võõrandatud kaebajale. PPA pöördus 01.07.2021 kirjaga nr 16-

86/998-1 kinnistu eelmise omaniku ja kaebaja poole, milles teavitas kinnistu avalikes huvides

omandamise menetlusest ning märkis, et kaebaja võib soovi korral esitada hiljemalt 19.07.2021

kinnistule võrdleva hindamisaruande. Kaebaja vastas nimetatud pöördumisele 21.09.2021 seda, et

ta ei nõustu esitatud pakkumusega.

11. Kuivõrd riik vajas kinnistut juba 2022. aastal kui piiriprojekti kohaselt olid algamas kagupiiri

taristu teise etapi ehitustööd ning et läbirääkimised ei viinud soovitud tulemuseni, tuli avaliku huvi

tagamiseks ja riigipiiri taristu väljaehitamiseks alustada kinnistu sundvõõrandamisega. Vastustaja

teavitaski 01.10.2021 kirjaga nr 9-8/89-3 kaebajat kinnistu avalikes huvides sundvõõrandamise

menetluse algatamisest ning esitas Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo

21.04.2021 eksperthinnangu alusel kaebajale pakkumuse võõrandada kinnistu hüvitisväärtusega 5

300 eurot. Kinnistu omandamises kokkuleppele jõudmise korral lisandub hüvitusväärtusele

KAHOS-es ettenähtud motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebaja ei esitanud PPA-le kinnistu

võrdlevat hindamisaruannet hiljemalt 19.07.2021, mistõttu kinnistu sundvõõrandati ning

hüvitusväärtuseks jäi Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021

eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot.

11. Kaebaja ei ole oma nõude osas olnud järjepidev ning paljasõnaliste väidete pinnalt soovinud

erinevate summade tasumist. Sundvõõrandamise otsusega väljamõistetud hüvitist ei ole kaebajale

tasutud, sest vaatamata korduvatele päringutele ei ole kaebaja andnud oma konto numbrit. Kuigi

kaebaja taotleb haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist, vaidlustab ta sisuliselt haldusaktiga

määratud summat. Oma õiguste esmaseks kaitseks tulnuks kaebajal menetluse kestel esitada

Siseministeeriumile võrdlev hindamisaruanne ning vaidlustada siseministri käskkirjaga määratud

sundvõõrandamise tasu tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisega. Kaebaja pidi olukorras, kus ta

sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks,

vaidlema hüvitise suuruse üle Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirja kohtus vaidlustamise teel.

Jättes selle võimaluse nõuetekohaselt kasutamata (haldusasja nr 3-22-474 menetlus lõpetati

kaebetähtaja rikkumise tõttu), jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid kasutamata (RvastS § 7

lg 1). Kuivõrd RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik kahju hüvitamist nõuda avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest ning et siseministri käskkiri on õiguspärane ja kehtiv

haldusakt, siis ei ole kahju hüvitamise eeldus täidetud.

12. Kaebaja on kahju ulatuse määratlemisel lähtunud ebaõigest eeldusest. Vastustaja on selgitanud

välja, et kinnistu väärtus on Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021

eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot. Hindamise viis läbi isik, kellel on kutseseaduse kohane

kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Kaebaja on kohtumenetluse käigus kinnistu väärtuse ja seeläbi

tekitatud kahju suuruse määramisel lähtunud aga Lahe Kinnisvara 16.05.2022 ekspertarvamusest nr

0235-22T ja selles toodud 40 000 euro suurusest hüvitusväärtusest. Kaebaja ei ole pööranud

tähelepanu asjaolule, et eksperthinnang tugineb eeldusele, et hoonestamata kinnisasjale on

väljastatud kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Arvestades, et kinnistu asub vahetult

rajatava piiritaristu kõrval, st piirivööndis, siis on selle kinnistu kasutamisele seatud kitsendus,

mistõttu on vähetõenäoline, et kaebajale üldse kaevandamisluba antakse. Seega seni, kuni puudub

kaevandamisluba, ei saa kinnistu hüvitusväärtuseks lugeda ka 40 000 eurot. Seda, et Lahe

Kinnisvara 16.05.2022 eksperthinnangus nr 0235-22T näidatud hind on otseselt seotud kaeveloa

olemasoluga, tõendab ka kaebaja Siseministeeriumile esitatud 17.01.2022 koostatud

eksperthinnang nr 0033-22T, millest nähtub, et kinnistu väärtus on 14.01.2022 seisuga 6 300 eurot.

Seega on kinnistu tegelik väärtus asjaolusid arvesse võttes oluliselt väiksem, kui taotletud kahju

hüvitis. Kuigi ka see summa erineb mõnevõrra vastustaja pakutud hinnast, tuleb arvesse võtta, et

sundvõõrandamise tasu määratakse selle kuupäeva seisuga, millal kutseline hindaja või menetluse

läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja väärtuse (KAHOS § 11 lg 5). Kaebajale tuleb

kinnistu sundvõõrandamise eest tasuda 5 300 eurot, mis on õiglane ja kohane hind kinnistu

võõrandamise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kahju hüvitamiseks peavad RVastS § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised

eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu

kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja

õigusvastase teo vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimise ära

hoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks; 5) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-

eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3).

14. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja nõustus vaadeldava kinnisasja

sundvõõrandamisega. Käskkirja alusel otsustas vastustaja maksta KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le

Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5 300 eurot. Kaebaja leiab, et nimetatud

summa ei ole õiglane hüvitis sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja eest. Vastustaja sõnul ei ole

kohtuotsuse vormistamise seisuga kaebajale nimetatud hüvitist välja makstud, kuna kaebaja ei ole

esitanud andmeid, kuhu vastav hüvitis tuleks kanda.

15. KAHOS § 11 lg 2 järgi koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu) kinnisasja

väärtusest ja hüvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva

tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu hüvitatakse KAHOS §-

de 13 ja 14 alusel ning hüvitamata jätmine peab olema põhjendatud.

16. Kaebajal tuli õiguste esmaseks kaitseks vaidlustada käskkirjaga määratud sundvõõrandamise

tasu (vt RVastS § 3 lg 4), millist võimalust kaebaja ka kasutas. Samas oli kaebaja oma õiguste

kaitsel hooletu, kuivõrd vaidlustas käskkirja kohtus hilinemisega. Kohus jättis kaebaja esitatud

kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja menetluse (haldusasi nr 3-22-474).

Seega on käskkiri jätkuvalt kehtiv. Ka Tallinna Ringkonnakohus märkis 22.06.2023 määruses

praeguses haldusasjas, et kaebajal tuli olukorras, kus ta sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas

kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks, vaidlema hüvitise suuruse üle käskkirja kohtus

vaidlustamise teel. Jättes selle võimaluse nõuetekohaselt kasutamata, jättis kaebaja esmased

õiguskaitsevahendid kasutamata (RVastS § 7 lg 1). RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine võib tingida hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamata

jätmise (RVastS § 7 lg 1) või olla aluseks vastutuse piiramisele (RVastS § 13, Tallinna

Ringkonnakohtu 18.10.2022 otsus nr 3-20-597, p 18). Kohtu hinnangul tuleb sel põhjusel jätta

kaebaja kahjuhüvitusnõue antud juhul rahuldamata.

17. Lisaks sellele jääks kahju hüvitusnõue rahuldamata ka sisulistel põhjustel.

18. KAHOS § 29 lg 1 järgi peab sundvõõrandamise otsus sisaldama muu hulgas sundvõõrandamise

põhjendust, tasu ja täiendavate hüvitiste suurust. Käskkirjast nähtuvalt on sundvõõrandamise otsuse

tegemisel neid asjaolusid ka arvestatud. Käskkirjas on märgitud, et kuigi lisaks kinnisasja

väärtusele tuleb hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata

jääv tulu, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks selliste kulude olemasolu.

19. Siseministeerium pöördus 20.03.2019 kinnistu endise omaniku EP poole ning palus avaldada

nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse osas (dtl 124-127). Täiendavalt paluti

kinnistu eelmiselt omanikult seisukohta 19.04.2021 (dtl 128-131). EP vastas 31.05.2021 ning

selgitas, et on võõrandamas kinnistut kaebajale (dtl 133). Kaebaja esindaja vastas vastustajale ning

selgitas, et kaebaja tasus EP kinnistu eest 148 000 eurot ning kaebaja on nõus loovutama kinnistu

osa 25 000 euro eest (dtl 137). Vastustaja teatas kaebajale 06.09.2021, et algatas piiritaristu

väljaehitamiseks vajaliku maa-ala võõrandamise ja teatas ühtlasi, et vastavalt Kaanon

kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangule (dtl 150), soovib

Siseministeerium Põhjamäe katastriüksuse omandada hüvitisväärtusega 5 300 eurot, millele

lisandub motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebajal tuli hiljemalt 20.09.2021 avaldada nõusolekut

või keelduda ettepanekust (dtl 141-142). Kaebaja teatas 21.09.2021, et ei nõustu vastustaja

pakkumisega (dtl 143). Siseministeerium palus kaebajal 01.10.2021 esitada täiendav arvamus (dtl

146-147). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ei esitanud haldusmenetluses tõendit, kust

tuleneks kinnistu hind, mis oleks suurem kui summa, millise vastustaja otsustas kaebajale

vaadeldava kinnistu eest hüvitada.

20. Kaebaja tugineb oma seisukohas LAHE Kinnisvara OÜ 16.05.2022 ekspertarvamusele nr

0235-22T, mille kohaselt on Põhjamäe kinnisasja hüvitusväärtuseks loetud 40 000 eurot (dtl 43).

Ekspert on välja toonud, et hinnatavaks varaks on hoonestamata kinnisasi, reg osa nr 21178250

eeldusel, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Hüvitusväärtus on 40 000

eurot (3,72 eurot/m2). Seega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et kinnistu väärtus on 40 000

eurot üksnes juhul, kui kinnistule on antud kaevandamisluba. Käsitletud tõendist ei nähtu kinnistu

väärtust ilma kaevandamisloata.

21. Kohtu hinnangul ei ole usutavad kaebaja väited, et ta omandas vaadeldava kinnistu eesmärgiga

asuda kinnistul kaevandama. Enne kinnistu võõrandamist oli kaebaja teadlik käimasolevast

kinnistu sundvõõrandamise menetlusest. PPA pöördus kaebaja esindaja poole vastava teabega

01.07.2021 (dtl 134) ning kinnistusraamatu andmetel omandas kaebaja vaadeldava kinnistu

12.08.2021. Seega oli kaebajale kinnistu omandamisel teada, et kinnistul ei pruugi olla võimalik

asuda kaevandama. Asjaolu, et kaebaja oli nõus tasuma kinnistu eest kaebuses väidetud summa, ei

saa olla seotud kahju tekkimisega. Lisaks nähtub äriregistrist, et kaebaja tegevusalad on järgmised:

tehingud kinnis- ja vallasvaraga, inkassoteenuste osutamine, kinnis- ja vallasvara käibe- ja

kapitalirent, majandus- ja juriidiliste konsultatsioonide andmine, laenude andmine seadusega

lubatud juhtudel. Seega on mõnevõrra kummastav kaebaja soov omandada kinnistu eesmärgiga

asuda maavara kaevandama. Kohus möönab, et äriregistris märgitud äriühingu tegevusalad on

üksnes informatiivse sisuga, kuid illustreerib mõnevõrra äriühingu tegevusalasid.

22. Kaebaja ei ole esitanud tõendit, et talle on vastav kaevandamisluba juba väljastatud.

Maapõueseaduse § 42 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamiseks peab olema kaevandamisluba, kui

käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse § 55 lg 2 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest

keeldutakse ka juhul, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või

selle piiranguvööndis ja kaevandamine võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele

ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõime. Samuti

juhul, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga (p 10). Kuivõrd maatükk sundvõõrandati

põhjusel, et ehitada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoone

piiririba taristu, ei ole eeldatav, et vastav kaevandamisluba ka väljastatakse.

23. Vaadeldava maatüki osas on Lahe Kinnisvara Lõuna Eesti OÜ kutseline hindaja koostanud

17.01.2022 eksperthinnangu nr 0033-22T, millest nähtub, et kinnistu väärtus on 14.01.2022 seisuga

6 300 eurot (dtl 191). Nimetatud tõend ei näita kinnistu väärtust haldusakti väljastamise seisuga.

Seega ei ole tõendatud kaebaja väited osas, et talle on põhjustatud sundvõõrandamisega kahju ning

vastustaja määras kinnistu väärtuse vääralt.

24. Kohus jätab eeltoodud põhjustel kaebuse rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)