1-10-15343/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-15343 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.A

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.A

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik,

algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 18.08.2010 ja lõpp 07.06.2011 RESOLUTSIOON

Jätta B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.12.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.9 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 9 kuud 20 päeva alates 18.08.2010.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vangistust

kannab viiendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on rahuldav, suhtumist ametnikesse ei saa pidada väga heaks.

Alates 17.01.2011 töötab kinnipeetav toidujagajana. Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid enam kui 6000 euro ulatuses ja ta ei ole motiveeritud neid tasuma. Enamuse oma sissetulekutest kulutas kinnipeetav alkoholi ja narkootikumide peale.

2 Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat ema. Kinnipeetav suhtleb ema ja kahe poolõega,

suhted lähedastega on pinnapealsed. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on tunnistanud, et on alkoholisõltlane, kes alkoholi tarvitama hakates langeb tsüklitesse. Katsed alkoholist loobuda ei ole olnud edukad. 4 kuu jooksul enne vanglasse sattumist tarvitas regulaarselt amfetamiini. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik märgib, et kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et on valmis ühiskonnas

seaduskuuleka kodanikuna käituma. Kinnipeetav on korduvalt andnud katteta lubadusi, kuid on siiski jätkanud käitumiskontrolli kohustuste rikkumist ning uute kuritegude toimepanemist. Siiski lasi kinnipeetav endale paigaldada alkoholivastase

ampulli, mistõttu tuleb kinnipeetavale anda võimalus ennast tõestada.

Kriminaalhooldusele suunamine aitab kaasa kinnipeetava ühiskonda naasmisel ja vabaduses oleks tal olemas kontroll ja tugi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku

panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle kahe nädala jooksul peale vabanemist või võtta end arvele Töötukassas, osaleda sotsiaalabiprogrammis, mis on suunatud kinnipeetava mõtlemise ja käitumise muutmiseks. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama

võõrasisa eramajja, nii ema kui ka ema elukaaslane on nõusoleku andnud. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Kinnipeetava ema on lubanud kinnipeetavat majanduslikult kuni tööle asumiseni toetada. Kinnipeetava ema

on invaliidsuspensionär, kes ka töötab. Kinnipeetav on varasemalt neljal korral karistatud vangistusega tingimisi, neist kolmel katseajal on ta pannud toime uue

seadusrikkumise ning mõistetud karistus on pööratud täitmisele. Kõigil neljal katseajal ei ole kinnipeetav suutnud kinni pidada kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 15.09.2009 paigaldati kinnipeetavale aastane alkoholivastane ampull.

Risk uueks kuriteoks vabaduses on kõrge juhul, kui kinnipeetav jätkab endist eluviisi.

Maakohtu istung

Kinnipeetav B.A taotles maakohtu istungil enda enne tähtaega vangistusest

vabastamist ja selgitas, et alkoholist hoidub eemale. Vabanemise korral on kindel plaan lasta ampull panna.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud kinnipeetava vabastamist. Prokurör

põhjendas mittenõustumist asjaoludega, et B.A on neljal korral tingimisi

karistatud, neist kolmel korral ei ole ta kontrollnõudeid läbinud. Kinnipeetaval on

kandmata karistust natuke rohkem kui 1 kuu, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse kohaldamisest enam kasu.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

3 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

B.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.12.2010 otsusega KarS §199 lg.2 p.9 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 9 kuud 20 päeva. Karistuse kandmise tähtaeg lõpeb 07.06.2011.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ning vangistust kannab viiendat korda. Riskiteguriks on kõikide kuritegude puhul

olnud alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kolmel korral ei ole B.A talle määratud kontrollnõudeid täitnud ning katseaega läbinud. Kinnipeetav ei ole suutnud kinni pidada kohustusest mitte tarvitada alkoholi

ja narkootikume. Eelnimetatu põhjal teeb kohus järelduse, et B.A ei ole orienteeritud õiguskuulekusele ning kehtestatud reegleid ei suuda täita.

Kriminaalhooldusametnik märgib, et kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et on valmis ühiskonnas seaduskuuleka kodanikuna

käituma, on korduvalt andnud katteta lubadusi, kuid on siiski jätkanud käitumiskontrolli kohustuste rikkumist ning uute kuritegude toimepanemist. Siiski lasi

B.A endale paigaldada alkoholivastase ampulli, mistõttu tuleb

kriminaalhooldaja arvates kinnipeetavale anda võimalus ennast tõestada. Kohus ei nõustu kriminaalhooldusametniku seisukohaga ning leiab, et üksnes ampulli paigaldamine

või lubadus selle paigaldamiseks ei tee olematuks tema varasemat suhtumist tingimisi kohaldatud karitusse ja kontrollnõuete täitmisesse. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et varasemalt paigaldatud alkoholivastase ampulli tähtaeg on käesolevaks ajaks läbi ja ta kavatseb vabanemise korral panna uue. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetav ka varem andnud tühje lubadusi, mida hiljem täitma ei asu.

Arvestades, et B.A karistuse kandmise tähtaeg lõpeb 07.06.2011, on tema

ennetähtaegne vangistusest vabastamine lisaks eelnimetatule maakohtu arvates kriminaalhoolduse ressursside raiskamine.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et B.A vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ning kinnipeetaval tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik