3-22-1555/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-1555

Haldusasi

X (endise nimega Y) kaebus Viru Vangla ja

Justiitsministeeriumi

vastu

seoses

internetile

juurdepääsu

piiramisega

vanglas

ja

kaebaja

pöördumiste lahendamata jätmisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. mai 2023. a

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2023. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ja

Justiitsministeeriumi vastu.

1.1. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 20. aprilli 2022. a haldusakt nr 6-10/7052-2 ning

kohustada Viru Vanglat ja Eesti Vabariiki (Justiitsministeeriumi) tagama kaebajale ligipääs

isiklikule ja ettevõtte e-postile, Facebookile ning veebilehtedele e-toimik.ee, politsei.ee, e-

riik.ee, just.ee, vangla.ee. Kaebuse esitamise seisuga on vaie nimetatud haldusakti peale

lahendamata ja Justiitsministeeriumile edastamata. Kaebaja soovib e-posti ja Facebooki kontot

kasutada tõhusamaks suhtlemiseks lähedaste, sõprade ja tuttavatega, seoses ettevõttega, uute

positiivsete kontaktide loomiseks ning teenuste müügiks. E-toimik.ee lehele ligipääsu vajab

kaebaja seoses erinevate kohtumenetlustega toimikutega tutvumiseks ja kohtutega

suhtlemiseks. Lisaks soovib kaebaja erinevate võlgnike vastu esitada maksekäsu kiirmenetluse

avaldusi kohtule, mida saab esitada üksnes e-toimik.ee lehelt. Teistele soovitud lehtedele on

kaebajal vaja ligipääsu asjaajamiseks seoses era- ja perekonnaeluga, ettevõtlusega ning info

hankimiseks. E-posti teel saab suhelda vanglaametnikega ja teiste ametiasutustega tõhusamalt

ning saada kiiremini ja lihtsamalt vastuseid, vähendades paberkandjal esitatud pöördumiste

menetlemisega kaasnevat tööressurssi.

1.2. Kaebaja taotleb kaebuses ka Eesti Vabariigilt talle õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju

hüvitise 50 000 eurot väljamõistmist. Kaebaja toob välja, et ta on esitanud 01. august 2021–13.

juuli 2022 vanglale erinevaid pöördumisi haldusmenetluste algatamiseks, kuid tema pöördumisi

ei ole lahendatud. Ka Justiitsministeerium ei ole vaatamata kaebaja pöördumistele midagi ette

võtnud. Vaatamata haldusasjas nr 3-21-161 tehtud otsusele sunnitakse jätkuvalt vanglas

kokkusaamisele

tulnud

isikuid

lahti

riietuma.

Kaebaja

on

korduvalt

pöördunud

Justiitsministeeriumisse

seoses

tema

suhtes

vangla

poolt

kehtestatud

täiendavate

julgeolekuabinõudega, kuid midagi ei ole ette võetud ja vanglal võimaldati 22 kuu jooksul

kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja teeb Justiitsministeeriumile ja vanglale etteheiteid ka seoses

tugevdatud järelevalve osakonna kinnipeetavate hõivatuse mittetagamisega. Kuna Viru Vangla

ja Justiitsministeerium on kaebajat kohelnud väärikust alandavalt ja ebainimlikult ning tema

õigusi ja vabadusi vähemalt viimase kolme aasta jooksul rikkunud, teda väärkohelnud ja

purustanud kaebajale olulisi sotsiaalseid sidemeid, siis tuleb eeldada kaebajal mittevaralise

kahju tekkimist (vaimsed ja füüsilised kannatused, nördimus, alandatuse tunne, heaolu ja tervise

rikkumine jne).

1.3. Kaebaja taotleb kaebuses kohustada Eesti Vabariiki võtma tarvitusele kõik meetmed Viru

Vanglas pöördumistele tähtaegselt vastamise/lahendamise tagamiseks. Samuti taotleb kaebaja

Eesti Vabariigi kohustamist algatama menetlus ja võtma vastutusele Viru Vangla direktor

M. Aas, II üksuse juht T. Salomets ning II üksuse kontaktisik T. Tiivas seoses kaebaja õiguste

rikkumiste ja väärkohtlemistega. Kaebaja taotleb asjas vangistusseaduse kohaldamata jätmist

ning palub tunnistada selle §-d 1–104 täies ulatuses Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK) vastuolus olevaks ning kohustada

Eesti Vabariiki välja andma uus põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 ja ÜRO

standarditega kinnipeetavate kohtlemiseks kooskõlas olev vangistusseadus.

Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus.

2. Tartu Halduskohus tagastas 30. mai 2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis

taotluse haldusasjade nr 3-22-1555 ja 3-23-187 liitmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja

kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata.

2.1. Halduskohus leidis, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda

vanglaametnike vastutusele võtmist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal

ka õigust selliseid nõudeid halduskohtule esitada. Kaebaja ei saa eraldiseisvas kohtumenetluses

nõuda ka kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete

kohaldamist. Vastav kaebuse nõue kuulub kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

2.2. Kaebajal puudub kaebeõigus ka sellise üldise kohustamisnõude esitamiseks, et vangla või

Justiitsministeerium tagaks pöördumiste tähtaegse menetlemise. Erinevate pöördumiste

menetlemise kord ja lahendamise tähtajad on sätestatud erinevates õigusaktides ning vanglal on

kohustus neid järgida. Kui vangla vastavaid õigusnorme ei järgi, on kaebajal võimalik esitada

kindlat vangla haldusakti või toimingut puudutav konkreetne nõue. Kui pöördumisele ei jõuta

tähtaegselt vastata, siis ei ole kaebaja õigus enda õiguste kaitsele oluliselt riivatud, sest ta saab

konkreetse pöördumisega seonduva vangla tegevuse kohtus vaidlustada.

2.3. Kaebaja nõue kohustada Eesti Vabariiki andma välja uus PS-ga kooskõlas olev

vangistusseadus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seaduste vastuvõtmine on

Riigikogu pädevuses ning kohus ei saa teha seadusandlikule võimule ettekirjutisi. Kohus saab

üksnes jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigust loova akti kui see on

vastuolus PS-ga või Euroopa Liidu õigusega.

2.4. Kaebaja hüvitamisnõude seoses tema erinevate pöördumiste lahendamata ja õiguste kaitse

tagamata jätmisega kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni

pidanud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kaebaja väidetavad kahju tekitanud

tegevused seonduvad Viru Vangla tegevusega, siis tuleb vastustajaks lugeda Viru Vangla. Viru

Vangla teatas kohtule, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kahju

hüvitamise taotlust. Kui lugeda kahjunõue esitatuks Justiitsministeeriumi vastu, siis tuleks

selline kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja õigusi ei saa kuigi intensiivselt

riivata Justiitsministeeriumi tegevus tema pöördumistele vastamisel. Samuti ei ole kaebajal

subjektiivset õigust nõuda ministeeriumilt vangla üle järelevalve teostamist, mistõttu ei oleks

kahjunõue kuigi perspektiivikas.

2.5. Interneti kasutamise laiendamise taotlustega seonduvate tühistamis- ja kohustamisnõuete

osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 21 alusel. Viru Vangla on kaebaja

pöördumisele vastanud, et VangS § 311 loetleb kindlad lehed, millele juurdepääs on

võimaldatud. Kuna kaebaja nimetatud veebilehed sellest loetelust puuduvad, ei tagata neile ka

juurdepääsu. VangS § 311 ütleb selgelt, et kinnipeetavale on keelatud juurdepääs veebilehe

osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Facebooki kontole soovis kaebaja juurdepääsu

seoses kirjavahetuse haldamisega – selline tegevus on kinnipeetavale keelatud. Kuivõrd kaebaja

11. aprilli 2022. a taotlus ja vangla 20. aprilli 2022. a vastus taotlusele puudutavad üksnes

ligipääsu võimaldamist kaebaja ja tema ettevõtte e-postile ja Facebookile, mitte aga kaebuses

nimetatud riigiasutuste veebilehtedele, siis ei ole riigiasutuste veebilehti puudutavas osas

läbitud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kõnealuse kohustamisnõude puhul saab lugeda

vastustajaks Viru Vangla, mitte Justiitsministeeriumi, kuna interneti kasutamise peab

kinnipeetavale tagama vangla.

2.6. Eelneva kohustamisnõudega seoses halduskohus täpsustab, et haldusasja nr 3-23-187

raames saab kaebaja kaitsta oma õigusi osas, mis puudutab soovitud riigiasutuste veebilehtedele

ligipääsu. Nimetatud haldusasjas kaebaja taotleb Viru Vangla 10. jaanuari 2023. a vastuse nr 6-

10/514-2 tühistamist, mis seondub kaebaja 6. jaanuari 2023. a taotlusega ligipääsu tagamiseks

ettevõtte ja isiklikule e-postile, Facebooki kontole ning veebilehtedele emta.ee, e-riik.ee,

just.ee, politsei.ee. Menetlusökonoomiat arvestades ei ole põhjendatud liita käesolevat kaebust

kohtuasja nr 3-23-187 juurde, kuna see ei võimaldaks asja kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

2.7. Ligipääsupiirang veebilehele Facebook ja e-kirjavahetusele ei kujuta kaebaja õigustele

niivõrd intensiivset riivet, et oleks õigustatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine. Ei saa

eeldada, et vangla peab tagama kaebajale ettevõtlusega tegelemiseks sarnased tingimused, nagu

need on vabaduses viibijatel. Kaebaja saab enda võimaliku töö ja ettevõtlusega seonduvat

korraldada ning peresidemeid säilitada telefoni ja kirja teel ning kokkusaamistega.

2.8. Arusaamatuks jääb nõue jätta VangS §-d 1-104 kohaldamata, kuivõrd kõik nimetatud

sätted ei reguleeri kaebuses vaidlustatud vangla tegevust ega saaks asja sisulisel lahendamisel

tähtsust omada. Kohus ei näe interneti kasutamist vanglas puudutava VangS sättes vastuolu PS-

ga osas, mis puudutab ligipääsu piirangut e-kirjavahetusele ja Facebooki lehele. Piirang kaebaja

soovitud veebilehele Facebook ja e-postile ligipääsule on õigustatud, kuna need võimaldavad

elektroonilist suhtlemist ega vasta seega vangla turvanõuetele. EIK praktikast ei saa teha

järeldust, et kinnipeetavatel peaks olema piiranguteta juurdepääs mistahes veebilehtedele. Viru

Vangla 20. aprilli 2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 osalise tühistamise ja kaebaja isiklikule ning

ettevõtte e-postile ja Facebooki lehele ligipääsu saamiseks kohustamise nõuete osas tuleb

pidada kaebuse rahuldamist pigem ebatõenäoliseks ja kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks,

mistõttu tagastab kohus kaebuse nende nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märgib, et halduskohus tagastas

kaebuse ebaõigesti. Kaebaja taotleb halduskohtu määruse tühistamist, teha uus määrus, millega

vabastada riigilõivu tasumisest ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks ja

haldusasjaga nr 3-23-187 liitmiseks. Kohtul on PS §-st 13, 14, 15 ja HKMS § 2 lg-st 1 tulenev

kohustus tagada kaebaja õiguste ja vabaduste kaitse ja vajadusel luua selleks asjakohased

menetlused. Kaebaja õigus nõuda ametnike vastutusele võtmist ja selleks menetluse algatamist

tuleneb karistusseadustik (KarS) §-st 324, PS §-st 18 ja EIÕK art-st 3, 13. HKMS § 37 lg 2 p 2

kohaselt on kaebajal õigus nõuda kohtult Justiitsministeeriumi, kui vanglate üle järelevalvet

teostava valitsusasutuse kohustamist algatada menetlus ametnike poolt oma ametiseisundi

kuritarvitamise abil kaebaja õiguste ja vabaduste rikkumise ja väärkohtlemise uurimiseks.

Halduskohus, kohustamisnõude tagastamisel, piiras kaebaja juurdepääsu kohtumenetlusele

ebaõigesti. Kaebaja õigus esitada pöördumisi ja saada neile seaduses sätestatud tähtaegade

jooksul vastused tuleneb PS §-st 46 ning kui täitevvõim rikub kaebaja õigust, saab kohtult nõuda

täitevvõimu kohustamist käituda seaduslikult. Kaebaja pidas silmas, et vangistusseadus tuleks

jätta asjas kohaldamata ja tunnistada see PS ja välislepingutega vastuolus olevaks.

Hüvitamisnõude esitas kaebaja Eesti Vabariigi, mitte vangla vastu, kuna riigi tegemata jätmiste

tõttu tekitati kaebajale kahju. Kaebaja rõhutab, et ta ei soovi kogu vangla juurdepääsu teatud

internetilehekülgedele, vaid isiklikult tema juurdepääsu. Kaebaja on eluaegset vangistust

kandev kinnipeetav, kellel tekib vabanemise võimalus 20. mail 2025.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4

alusel neid siinkohal ei korda. Halduskohus kohaldas kehtivat õigust õiguspäraselt ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Kaebaja ei ole rahul sellega, et talle ei võimaldata vanglas ligipääsu isiklikule ja ettevõtte

e-postile ja mitmetele veebilehtedele. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse asudes

seisukohale, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, osaliselt on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Viru Vangla, mis määrati halduskohtu poolt vastustajaks õigesti, on rõhutanud, et VangS § 311

kohaselt on kinnipeetavale keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist

suhtlemist. Ringkonnakohtu arvates ei ole mõeldav, et vanglas viibiv kinni peetud isik, saab

vabaduses viibivate isikutega suhelda internetilehtede kaudu ja ilma igasuguste piiranguteta.

Vanglas kehtivad kinnipeetavatele kindlad piirangud ja reeglid, millega peab vanglasse sattudes

ka arvestama. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid kaebaja kohtlemise erandlikkuse

veebilehtedele ja elektronpostile ligipääsu keelamisel. Kuna kinnipeetavale võimaldatakse

suhelda ka kirja- ja telefoni teel ning kokkusaamiste kaudu, ei saa järeldada, et e-posti ja

suhtlemist võimaldavate veebilehtede kasutamise keelamine riivab intensiivselt kaebaja õigusi.

Eeltoodu alusel ei saa jaatada ka tõenäosust, et kohus rahuldab kaebaja kohustamiskaebuse

tagada ligipääs e-postile ja tema soovitud internetilehtedele.

6. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda vanglaametnike

vastutusele võtmist. Halduskohtusse võib isik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ja see isiku

subjektiivne õigus, mida ta soovib kohtus kaitsta, peab tulenema mõnest õigusnormist. PS

sätestab küll isiku põhiõigused, kuid vaidluste tekkimisel on vaja järgida PS alusel välja antud

seadusi ja muid õigusakte, mis reguleerivad konkreetsemaid olukordi. See, et kaebajale mingi

vanglaametniku tegevus või toiming tundub ebaõige või ülekohtune, ei tähenda, et kaebaja

saaks nõuda vanglaametniku karistamist.

7. Kaebaja viidatud PS § 46 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja

avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra

sätestab seadus. Nimetatud säte ütlebki, et kaebaja võib vanglale esitada pöördumisi ja vangla

vastab õigusaktis ette nähtud tähtaja jooksul. Kui vangla kaebaja pöördumisele tähtaegselt ei

vasta, peab kaebaja põhjendama, kuidas see tema õigusi riivab. On arusaadav, et kinnipeetavate

poolt suurel hulgas esitatud pöördumiste tõttu võib vanglaametnikel tekkida olukord, kus ei

jõuta õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul kõigile pöördumistele vastata, kuid kaebajal ei ole

sellisel juhul õigust nõuda, et tema pöördumistele tuleb kindlasti vastata ettenähtud tähtpäevaks.

Halduskohus leidis õigesti, et vanglal on kohustus järgida õigusaktides sätestatud pöördumiste

menetlemise korda ja lahendamise tähtaegu, kuid kaebajal ei ole takistusi esitada kindlat vangla

haldusakti või toimingut puudutav konkreetne nõue halduskohtule.

8. Määruskaebuses on esitatud väide, et kaebaja esitas hüvitamisnõude Eesti riigi mitte Viru

Vangla vastu. Halduskohus märkis vaidlustatavas määruses, et HKMS § 18 lg 1 alusel teeb

vastutaja kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole

kohtule siduvad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arvamusega, et kuna kaebuses välja

toodud tegevused, millega väidetav kahju tekitati, seonduvad Viru Vangla tegevustega, tuleb

hüvitamisnõude osas vastustajaks lugeda Viru Vangla.

9. Kaebaja on määruskaebuses taotlenud tühistada halduskohtu vaidlusalune määrus, teha uus

määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning saata asi Tartu

Halduskohtule menetlusse võtmiseks ja haldusasjaga nr 3-23-187 liitmiseks. Ringkonnakohus

selgitab, et halduskohtu otsustus keelduda kohtuasjade 3-22-1555 ja 3-23-187 liitmisest, ei ole

vaidlustatav, mistõttu jätab ringkonnakohus sellekohase taotluse tähelepanuta. Samuti oli

halduskohtu otsustus, jätta riigilõivust vabastamise taotlus kaebuse tervikuna tagastamise tõttu

läbi vaatamata, igati põhjendatud.

10. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2023. a

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)