2-23-6662/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6662

Kohtuasi

AS-i AMALFI maksejõuetusavaldus X pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i AMALFI määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

AS

AMALFI,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Erki Vabamets

Puudutatud isik X, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kari-Paavo Koch

Usaldusisik Martin Krupp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS-i AMALFI määruskaebemenetluses esitatud tõend.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.09.2023 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

Pärnu Maakohtule.

3. Rahuldada AS-i AMALFI määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS

AMALFI

(laenuandja,

võlausaldaja)

esitas

04.05.2023

Pärnu

Maakohtule

maksejõuetusavalduse X (käendaja, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2-23-6662

1.1. Laenuandja, Nordic Automation Systems OÜ (laenusaaja) (pankrotis) ja käendaja sõlmisid

09.04.2020 laenulepingu (leping), milles lepiti kokku laenusaaja varasemate kohustuste

refinantseerimine uue laenuna põhisummas 1 143 774,58 eurot tagastamise tähtajaga

15.06.2020. Laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks lepiti kokku järgmiste

tagatiste seadmises: NAS Instruments OÜ garantii, kommertspant NAS Instruments OÜ varale,

kommertspant NAS Services OÜ varale, kommertspant laenusaaja varale, laenusaajale kuuluva

Hands Holding OÜ osa pant ja käendaja isiklik käendus. Käendusleping sisaldub lepingu p-s 8,

mille järgi käendaja vastutab laenuandja ees kõikide lepingust tulenevate laenusaaja nõuete

täitmise eest solidaarselt laenusaajaga.

1.2. Laenuandja, laenusaaja ja käendaja sõlmisid 04.09.2020 kokkuleppe, millega pikendasid

laenu tagastamise tähtaega selliselt, et laen tagastatakse osamaksetega järgmistel tähtpäevadel:

28.02.2021, 30.04.2021, 30.06.2021 ja 10.11.2021. Kuna laenusaaja laenu tagastamise

osamakseid ei teinud, esitas laenuandja 16.05.2021 laenusaajale ja tagatiste andjatele,

sh käendajale, lepingu ülesütlemise avalduse ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude.

Laenuandja nõudis tähtaegselt tasumata laenu, varasemate laenulepingute järgset intressi, laenu

intressi ja leppetrahvi ning viivise (kokku 1 535 267,90 eurot) tasumist kõigilt tagatiste

andjatelt, sealhulgas laenusaajalt ja käendajalt solidaarselt. NAS Instruments OÜ

garantiikohustuse osalise täitmise tulemusena laekus laenuandjale lepingust tulenevate

kohustuste täitmisena 241 446,81 eurot.

1.3. Lepingu p-i 8.4 järgi on käendaja kohustatud täitma laenusaaja poolt laenuandja kasuks

täitmata rahalised kohustused seitsme kalendripäeva jooksul arvates laenuandja kirjaliku teate

saamisest. Tasumisega viivitamise korral on käendaja kohustatud tasuma laenuandjale viivist

0,05% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kui lugeda, et käendaja

sai laenuandja ülesütlemisavalduse kätte 17.05.2021, muutus laenuandja nõue käendaja vastu

sissenõutavaks 24.05.2021. Laenuandjal on seega õigus nõuda käendajalt käenduskohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist alates 25.05.2021.

1.4. Võlausaldaja esitas 14.04.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnikult

käenduskohustuse täitmist. Pankrotihoiatuse esitamise seisuga oli laenuandjal laenusaaja vastu

nõue 1 916 250 eurot. Lepingu p-i 8.2 järgi on käendaja vastutus piiratud 1 500 000 euroga.

Seega on laenuandjal õigus nõuda võlgnikult lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks

1 500 000 euro tasumist. Lisaks on laenuandjal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud

käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuvast kohustuse

täitmisega viivitamisest. Laenuandjal on pankrotiavalduse esitamise seisuga käendaja vastu

täitmata ja sissenõutavaks muutunud nõue 1 931 250 eurot (nõude põhisumma 1 500 000 eurot,

millele lisandub viivis 431 250 eurot).

1.5. Võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineb võlausaldaja pankrotiseaduse (PankrS) § 10

lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast

kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest

esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.

Võlausaldaja

nõue

võlgniku

vastu

muutus

sissenõutavaks

16.05.2021

esitatud

ülesütlemisavaldusega (kui lugeda, et käendaja sai laenuandja ülesütlemisavalduse kätte

17.05.2021, muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 24.05.2021). Seega ei ole

võlgnik oma kohustust täitnud 30 päeva jooksul. Võlausaldaja hoiatas võlgnikku 14.04.2023

kirjalikult kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole ka seejärel kohustust täitnud.

1.6. Lisaks kinnitavad võlgniku maksejõuetust järgmised asjaolud:

- võlgnik on või on olnud juhatuse liige või osanik mitmetes äriühingutes, mis on pankrotis

või makseraskustes, sh NAS Haldus OÜ (millel on avalduse esitamise aja seisuga

maksuvõlg 29 586,65 eurot), Nordic Automation Systems OÜ (pankrotis) ja

2-23-6662

NAS Instruments OÜ (millel on avalduse esitamise aja seisuga ajatamata maksuvõlg

50 380,20 eurot).

- võlgnikul on avalduse esitamise aja seisuga ajatamata maksuvõlg 413 521,64 eurot;

- võlgniku suhtes toimub mitmeid täitemenetlusi;

- võlgnikul ei ole kinnisvara ega (võlausaldajale teadaolevalt) realiseeritavat vallasvara.

2. Maakohus võttis võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse.

Võlgniku seisukoht

3. Võlgnik vaidles maksejõuetusavaldusele vastu. Võlgnik leidis, et võlausaldajal puudub

võlgniku vastu lepingust tulenev nõue, ning kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu,

tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

3.1. Lepingus sisalduv käenduskokkulepe on tühine heade kommete vastasuse tõttu, kuna

võlgnik pandi käendama kohustusi, mida ta lepingus ettenähtud tähtaja jooksul tegelikkuses

ilmselgelt täita ei suutnud. Käenduse maksimumsumma 1 500 000 eurot oli võlgniku

sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalne. Leping tervikuna on samuti heade kommete

vastane ja tühine, kuna see on sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ja laenusaaja

ning võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Võlausaldaja surus lepingut

laenusaajale peale. Leping on sõlmitud käendajat ebamõistlikult kahjustavatel tüüptingimustel.

Võlgnik on esitanud võlausaldaja vastu hagi võlausaldaja nõude puudumise tuvastamiseks

(tsiviilasi nr 2-23-9681).

3.2. Võlausaldaja on lepingut oluliselt ja korduvalt rikkunud, mistõttu võlgnik taganes lepingust

siinses tsiviilasjas 02.06.2023 esitatud menetlusdokumendis. Seega ei ole võlgnik enam

lepinguga seotud ega vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

3.3. Võlgnik tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-le 1 ja nõuab, et võlausaldaja nõude

täidaks käendaja asemel võlausaldaja tütarühing NAS Telemetrics OÜ (kuna NAS Telemetrics

OÜ on pärast lepingu sõlmimist laenusaaja kohustusega ühinenud). Võlgnik on esitanud

võlausaldaja ja tema tütarühingu NAS Telemetrics OÜ vastu hagi sellise kohustuse täitmiseks

kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9939).

4. Võlgnik esitas vastuväited ka võlausaldaja väidetele võlgniku maksejõuetuse kohta, samuti

usaldusisiku aruandele ja kohtualluvusele.

Maakohtu määrus

5. Maakohus jättis 04.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) maksejõuetusavalduse

rahuldamata ja lõpetas asja menetluse.

5.1. Maakohtu määruse kohaselt on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda

võlausaldaja nõude selguses ning vaidlus võlausaldaja nõude üle tuleb lahendada väljaspool

pankrotimenetlust. Juhindudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lg-st 1 kohaldas

maakohus PankrS § 31 lg-t 2, mille kohaselt kohus jätab olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus,

ja PankrS § 15 lg 3 p-i 1, mille järgi on selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele

põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool

pankrotimenetlust.

2-23-6662

5.2. Kuna maakohus jättis maksejõuetusavalduse rahuldamata PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p 1

alusel, ei hinnanud kohus ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, sealhulgas

seda, kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks saata.

6.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud määrus nõuetekohaselt põhjendatud ja

maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p-i 1.

6.2. Võlgnik esitas võlausaldaja selgele nõudele palju elukaugeid ja tõendamata vastuväiteid,

et ajada asi keeruliseks ja pääseda pankrotist. Samuti on võlgnik (pärast tema vastu

maksejõuetusavalduse esitamist) esitanud võlausaldaja vastu kaks hagi, millest üks (negatiivne

tuvastushagi) ei ole võlausaldajani jõudnud ja teine (tsiviilasjas nr 2-23-9939) jäeti esimese

astme kohtu menetluses perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Vaidlustatud määruses on

maakohus viidanud võlgniku esitatud hagidele ning märkinud, et võlgniku vastuväited on

piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses, kuid ei ole oma seisukohta

põhjendanud.

6.3. Võlgniku väide, et leping on heade kommete vastane, on alusetu ja otsitud. Kui väide oleks

tõene, oleks käendaja sellele tuginenud juba varem. Erakorralist vajadust, sõltuvussuhet ega

ühtegi teist tehingu heade kommete vastasust näitavat asjaolu lepingu sõlmimisel ei olnud (neid

väiteid ei ole võlgnik ka sisustanud). Lepingut võlgnikule peale ei sunnitud. Erinevalt võlgniku

väidetest ei ole leping sõlmitud võlausaldaja jaoks äärmiselt soodsatel ja laenusaaja või

võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Käenduskohustuse suurus ei too kaasa selle

tühisust. Võlgnik käendas temale kuuluva äriühingu (laenusaaja) kohustust ning kohustus oli

tagatud veel mitme erineva tagatisega. Samuti ei olnud leping sõlmitud tüüptingimustel.

6.4. Võlgniku väide, et ta on lepingust taganenud, on ebaõige. Käendaja ei saa taganeda

käenduskokkuleppest põhjendusega, et võlausaldaja on (väidetavalt) rikkunud põhilepingust

tulenevaid kohustusi. Asjaolud, millega võlgnik põhjendab lepingu rikkumist võlausaldaja

poolt, ei saa olla lepingust taganemise aluseks.

6.5. Võlgniku väide, et käenduskohustus ei ole muutunud sissenõutavaks põhjusel, et

käendatava (põhi)kohustusega on ühinenud kolmas isik NAS Telemetrics OÜ, on õiguslikult

ebaloogiline. Kuna käendaja kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, on nõue muutunud

sissenõutavaks.

Menetluse edasine käik

7. Võlgnik leidis määruskaebuse kohta esitatud vastuses, et maakohtu määrus on seaduslik ja

piisavalt põhjendatud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja

materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2-23-6662

10. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus võlausaldaja maksejõuetusavalduse

rahuldamata PankrS § 31 lg-le 2 ja § 15 lg 3 p-le 1 tuginedes põhjusel, et võlgnik vaidles

võlausaldaja nõudele vastu ja kohtu hinnangul tuleks vaidlus nõude üle lahendada väljaspool

pankrotimenetlust. Maakohus motiveeris oma otsustust sellega, et võlgnik on algatanud

hagimenetlused (tsiviilasjad nr 2-23-9681 ja 2-23-9939), märkides, et nõude üle on kaalukas

vaidlus. Samuti on maakohus märkinud, et võlgniku vastuväited on piisavad selleks, et kahelda

võlausaldaja nõude selguses, kuid ei ole põhjendanud, milliste vastuväidete ja neist tulenevate

asjaolude alusel kohus järeldas, et võlgniku vastuväited on põhjendatud. Vaidlustatud määruse

põhjendavas osas ei ole maakohus võlgniku vastuväiteid käsitlenud ja ka määrusest tervikuna

ei nähtu, et maakohus oleks võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnanud. Seega on maakohus

vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud

põhjendamiskohustust.

11. Maakohus on ka materiaalõigust vääralt kohaldanud. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt saab

kohus jätta ajutise halduri nimetamata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja

kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15

lg 3 p-s 1 sätestatu ei tähenda, et ajutise halduri nimetamine sõltub sellest, kas võlgnik nõuet

tunnistab. Pankrotiseadus võimaldab võlausaldajal pankrotimenetluse teel oma õigusi kaitsta

ka siis, kui võlgnik nõudele vastu vaidleb. Võlausaldaja võib esitada võlgniku vastu nõude kas

hagimenetluses (esitades hagi) või hagita menetluses (esitades pankrotiavalduse). PankrS § 10

lg-st 1 tulenevalt tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse esitamise korral tõendada oma nõude

olemasolu ja põhistada võlgniku maksejõuetus. Võlgnikul, kui ta võlausaldaja nõuet ei tunnista,

on õigus nõudele vastu vaielda. Kohtul tuleb võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnata, et

selgitada välja, kas võlgnik vaidleb nõudele vastu põhjendatult. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi sõltub

ajutise halduri nimetamata jätmine sellest, millistele asjaoludele ja tõenditele võlgnik nõudele

vastuvaidlemisel tugineb. Kohtul tuleb vastuväidetega seotud asjaolusid ja tõendeid hinnata

ning iga vastuväite puhul põhjendada, kas ja miks see muudab võlausaldaja nõude ebaselgeks.

Kohtul tuleb ka põhjendada, kas vastuväited muudavad ebaselgeks terve nõude või üksnes osa

sellest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnata ning

oma seisukohta põhjendada.

12. Kuna pankrotiseadusest ei tulene konkreetseid kriteeriume, mille alusel kohus peab

otsustama võlgniku vastuväidete põhjendatuse üle ja nõude väljaspool pankrotimenetlust

lahendamise vajaduse üle, on see kohtu diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsust tuleb

põhjendada ja see peab olema kooskõlas seaduse mõttega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttega kooskõlas praktika, kus mistahes võlgniku vastuväidete esitamise

korral pankrotimenetlus lõpetatakse ja võlausaldaja nõue suunatakse hagimenetlusse.

Riigikohus on PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamise kohta märkinud, et pankrotiavalduse aluseks

olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui võlgnik on

nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu

kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis

väljub pankrotimenetluse raamest (RKTKm 06.03.2002, 3-2-1-17-02, p 10). Seega tuleb

vaidlus lahendada hagimenetluses nendel juhtudel, kus tulenevalt asjaolude tõendamise ja

õiguslike hinnangute andmise suurest mahust oleks hagimenetlus selleks sobivam ja

otstarbekam vorm. Sellisele otsustusele peab eelnema võlgniku vastuväidete sisuline kontroll

ja kaalutletud hinnang, et võlgniku vastuväidete lahendamine pankrotimenetluse raames ei ole

otstarbekas. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas siinses menetluses võlgniku

poolt esitatud vastuväidete põhjendatuse hindamiseks on vaja tuvastada asjaolusid, hinnata

tõendeid või lahendada õiguslikke küsimusi sellises mahus, mis väljub pankrotimenetluse

2-23-6662

raamest. Oluline on vältida olukorda, kus võlausaldaja maksejõuetusavalduse menetlemine

lõpetatakse võlgniku põhjendamatute vastuväidete tõttu.

13. Ringkonnakohtu hinnangul võis põhjendamiskohustuse rikkumine ja PankrS § 15 lg 3 p 1

ebaõige kohaldamine siinses asjas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

13.1. Üks osa võlgniku vastuväidetest võlausaldaja nõudele puudutab lepingu ja selles

sisalduva käenduslepingu tühisust seoses heade kommete vastasusega. Ringkonnakohus leiab,

et selle vastuväite põhjendatuse hindamisel tuleb võlgniku seisukohti kõrvutada asjas esitatud

tõenditest nähtuvate objektiivsete asjaoludega. Võlgnik sõlmis lepingu, mille alusel

refinantseeriti temale kuuluva ja tema juhitud äriühingute varasemad kohustused uue laenuna.

Võlgnik tagas laenu isikliku käendusega, mis sarnaste tehingute puhul ei ole ebatavaline.

Laen tagati lisaks käendusele veel mitme erineva tagatisega. Võlgnik on tegutsenud erinevate

äriühingute juhatuse liikmena ja omanikuna. Nagu võlgnik on kirjeldanud, iduettevõtjana

tegutsemine oli seotud suurte riskidega kõikide osapoolt jaoks ja neid riske võeti teadlikult

(dtl 85). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas võlgniku väited tehingu heade

kommete vastasuse kohta koos kohtu ette toodud asjaolude ja tõenditega annavad alust kahelda

võlausaldaja nõude selguses. Ringkonnakohus märgib, et üksnes asjaolu, et võlgnik on samad

väited esitanud võlausaldaja vastu esitatud negatiivse tuvastushagina (tsiviilasi nr 2-23-9681),

ei välista võlgniku poolt siinses menetluses esitatud vastuväidete põhjendatuse hindamist.

13.2. Teine osa võlgniku vastuväidetest võlausaldaja nõudele puudutab käenduslepingust

taganemist. Võlgnik väidab, et ta taganes lepingus sisalduvast käenduskokkuleppest siinses

menetluses esitatud menetlusdokumendis (dtl 68–78), mistõttu ta käendusest tulenevate

kohustuste eest enam ei vastuta. Võlgnik tugines käenduslepingust taganemisel lepingu

rikkumisele võlausaldaja poolt, kusjuures võlausaldaja väidetavad rikkumised on seotud

lepinguga otseselt mitteseotud asjaoludega. Võlgniku väitel on võlausaldaja teda pärast lepingu

sõlmimist survestanud, et saada endale võlgniku väljatöötatud intellektuaalomandi ese, mistõttu

jäi võlgnik olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis (esiteks, et

võlausaldaja ei võta tema vastu ette õigusvastaseid ründeid, ning teiseks pooltevaheline

õigusrahu). Maakohtul tuleb hinnata võlgniku vastuväidete on asjakohasust.

13.3. Kolmas osa võlgniku vastuväidetest võlausaldaja nõudele puudutab seda, et võlgniku

käenduskohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna võlausaldaja saaks kohustuse täitmist

VÕS § 145 lg 1 alusel nõuda käendaja asemel põhivõlgniku kohustusega ühinenud NAS

Telemetrics OÜ-lt. Võlgnik on esitanud hagi võlausaldaja ja NAS Telemetrics OÜ vastu

kohustuste täitmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-23-9939). Harju Maakohus keeldus

11.08.2023 määrusega eelnimetatud hagi menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu (määrus

on vaidlustatud). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas võlgniku vastuväited

on asjakohased ja kas nende alusel saab nõustuda võlgniku seisukohaga, et võlausaldaja nõue

ei ole sissenõutavaks muutunud.

14. Jättes võlausaldaja maksejõuetusavalduse PankrS § 31 lg-le 2 ja § 15 lg 3 p-le 1 tuginedes

rahuldamata, ei tuvastanud maakohus, kas võlausaldaja nõue on tõendatud ning kas võlgniku

maksejõuetus on põhistatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ise asjas uut määrust teha ja asi

tuleb saata maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

hinnata, kas võlausaldaja nõue on tõendatud (sh kas nõude kujunemine on arusaadav ja selge)

ja kas võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Kui võlausaldaja nõue on tõendatud ja

PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamisele ei kuulu, tuleb maakohtul PankrS §10 lg 1 järgi tuvastada,

kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud.

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

2-23-6662

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks menetlust lõpetavas

määruses või eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

16. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule, ei saa

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)