3-22-663/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-663

Haldusasi

AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV kaebus

Pärnu

Linnavolikogu

17.02.2022

otsuse

nr

18

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV,

esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Vastustaja Pärnu linn, esindaja TK

Kolmas isik TK, esindajad vandeadvokaadid Paul

Varul, Triin Kaurov ja Vitali Šipilov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2022 otsuse haldusasjas nr 3-22-663

resolutsiooni p 4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kaebajatelt TK

menetluskulude katteks solidaarselt välja 3000 eurot.

3. Mõista kaebajatelt solidaarselt välja 210 eurot TK apellatsioonimenetluse kulude

katteks. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse

peale

võib

Riigikohtule

esitada

kassatsioonkaebuse

hiljemalt

04.12.2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

3-22-663

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus otsustas 20.11.2000 korraldusega nr 1246 korraldada avaliku suulise

enampakkumise hoonestusõiguse seadmiseks Pärnu linnas Tulbi tn 16 asuvale kinnisasjale.

Kõrgeimat hinda pakkus TK, kellega sõlmiti 16.03.2001 hoonestusõiguse leping. Selle alusel

on Tulbi tn 16 kinnistule püstitatud elamu.

2. TK esitas Pärnu Linnavalitsusele 06.01.2022 taotluse Tulbi tn 16 kinnisasja

võõrandamiseks. Pärnu Linnavolikogu otsustas 17.02.2022 otsusega nr 18 võõrandada Tulbi

tn 16 kinnisasja TKle 134 000 euro eest. Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 istungil hääletasid

otsuse vastu AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV.

3. AL, RK, HK, SS, EP, PS, SL, AP, AK ja VV esitasid Tallinna Halduskohtule 21.03.2022

kaebuse Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 otsuse nr 18 tühistamiseks.

4. Pärnu linn palus jätta kaebus rahuldamata.

5. Halduskohus kaasas kolmanda isikuna menetlusse TK, kes palus jätta kaebus läbi vaatamata

või rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2022 otsusega läbi vaatamata TK taotluse jätta kaebus

läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning mõistis

kaebajatelt solidaarselt välja Pärnu linna menetluskulud 29,17 eurot (resolutsiooni p 3) ja TK

menetluskulud 6639,70 eurot (resolutsiooni p 4). Muud menetluskulud jättis halduskohus

menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 5).

Kolmas isik palub kaebajatelt välja mõista menetluskulu kokku 8500,80 eurot (sh käibemaks).

Menetluskulud moodustuvad 13.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt lepinguliste

esindajate kulust 6037,20 eurot (sh käibemaks) ning muudest kohtuvälistest kuludest 3,60 eurot

(sh käibemaks). Kolmanda isiku 13.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmandale

isikule osutatud õigusabi 25,40 tundi, 31.03.2022 arve nr 220674 spetsifikatsiooni kohaselt

keskmise tunnihinnaga 199,80 eurot ning 10.05.2022 arve nr 221162 spetsifikatsiooni kohaselt

keskmise tunnihinnaga 195,49 eurot.

Muud kohtuvälised kulud on põhjendatud, kuid õigusabikulud on põhjendatud osaliselt (HKMS

§ 109 lg 6). Kolmandal isikul on olnud kolm esindajat ja kõik on esitanud kohtuasjas

menetlusdokumente. Kohtuistungiga seotud menetluskulude all on kajastatud üksnes nende

esindajate kulusid, kes osalesid kohtuistungil.

31.03.2022 arve kulude aruande järgi on materjalidega tutvumisele ja esialgse õiguskaitse

taotlusele vastuse koostamisele kulunud kolmel esindajal kokku 14 tundi. Kaebus ei ole väga

mahukas (7 lk), lisasid ei olnud palju (4) ja kolmanda isiku seisukoht esialgse õiguskaitse

taotlusele ei ole pikk (4 lk), mistõttu tuleb lugeda materjalidega tutvumise, esialgse õiguskaitse

taotlusele vastuse koostamise ja kliendiga suhtlemise põhjendatuks ajakuluks 10 tundi. Seega

on 31.03.2022 arvel kajastatud kuludest põhjendatud 2685,30 eurot (sh käibemaks).

10.05.2022 arve nr 221162 kulude aruande kohaselt on kaebusele vastuse koostamisele kulunud

5,30 tundi. Kuna vastus kordab suures osas esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohti,

siis on põhjendatud ajakulu 4 tundi. Määruskaebemenetluse algatasid kaebajad ja

3-22-663

3(7)

määruskaebemenetlusega seotud õigusteenuse ajakulu pole ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu

on 10.05.2022 arvel nr 221162 kajastatud kuludest põhjendatud 2087,90 eurot (sh käibemaks).

Kolmas isik on seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega ja kohtuistungil osalemisega kandnud

õigusabikulusid 10,3 tunni ulatuses kokku 2460 eurot (sh käibemaks). Kohtuistung kestis 1 tund

ja 52 minutit, mistõttu on kohtuistungil osalemise põhjendatud kulu 3,8 tundi. Kohtuistungiks

ettevalmistamisele kulunud aja saab lugeda põhjendatuks 4 tunni ulatuses kõigi esindajate peale

kokku. Seega on kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud põhjendatud ulatuses 7,8 tundi,

keskmise tunnihinnaga 199,03 eurot, s.o kokku 1862,90 eurot (sh käibemaks).

Kokkuvõttes tuleb mõista kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu

6639,70 eurot (sh käibemaks).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles neilt

mõisteti välja kolmanda isiku menetluskulud 6639,70 eurot, ning teha uus otsus, millega mõista

kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud välja mitte enam kui 1872 euro ulatuses

(koos käibemaksuga).

Halduskohus oleks pidanud esmalt tegema kindlaks, kas asjas on põhjendatud kasutada mitut

esindajat. Alles seejärel saab hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust. HKMS § 108 lg-st 12

ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-st 3 tulenevalt hüvitatakse mitmele

lepingulisele esindajale tehtud kulutused kahel juhul: kui mitme esindaja kasutamine oli

tingitud asja keerukusest või kui mitme esindaja kasutamise on tinginud esindaja vahetus. Teine

alternatiiv ei ole praegusel juhul kohaldatav. Halduskohus ei põhjendanud, miks oli kohtuasi

nii keerukas, et vajalik oli kasutada kolme esindajat. Kaebajate hinnangul polnud tegemist

keeruka ega mahuka vaidlusega. Raskuskese oli õiguslikel, mitte faktilistel asjaoludel ning

õigusküsimused ei olnud keerukad. Kuna kohus leidis juba 28.03.2022 esialgse õiguskaitse

määruses, et kaebus on perspektiivitu (s.o kohus toetas vastustaja ja kolmanda isiku

positsiooni), lasus kohtu ümberveenmise koormus kaebajatel. Seega oleks saanud välja mõista

vaid ühe esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud. Kuludokumentidest on näha, et kolm

esindajat dubleerisid osaliselt üksteise tööd. Põhjendatud ajakulu oli oluliselt väiksem. Asja

keerukust arvestades on kolmandale isikule osutatud õigusteenus põhjendamatult kõrge

tunnihinnaga. Põhjendatud tunnihind oleks 150 eurot.

Kuna kaebajad vaidlustavad halduskohtu otsust üksnes menetluskulude osas, ei peaks

apellatsioonimenetluses tekkivad kulud olema hüvitatavad (vrd TsMS § 178 lg 4).

8. Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus ei ületanud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates kaalutlusõiguse

piire. Kohus arvestas mh, et kolmandal isikul oli mitu esindajat, ja vähendas seetõttu

menetluskulusid. Esindajate töö ei olnud täies ulatuses dubleeriv ning asi polnud nii lihtne ega

väikese mahuga, nagu kaebajad püüavad näidata. Mh esitasid kaebajad tõenditena volikogu

istungi

videosalvestise

pikkusega

neli

tundi,

millele

viitasid

korduvalt

oma

menetlusdokumentides. Kolmanda isiku esindajad pidid kontrollima kaebajate väidete õigsust.

Samuti oli menetluses keerukaid õiguslikke küsimusi, sh menetluslikke küsimusi volikogu

liikme kaebeõigusest ja kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalustest ning materiaalõiguslikke

küsimusi tsiviilõiguslikust hoonestusõigusest. Esialgse õiguskaitse määruses ei andnud kohus

lõplikku hinnangut kaebuse perspektiivile ning see ei välistanud kolmanda isiku vajadust

esitada põhjalikud seisukohad oma positsiooni kaitseks. 24.03.2022 seisukoha koostamine

moodustas suure osa kolmanda isiku õigusabikuludest. 13.09.2022 ja 16.09.2022

3-22-663

4(7)

menetluskulude nimekirjadest on näha, et esindajate vahel oli tööjaotus: P. Varul ja T. Kaurov

suhtlesid kliendiga, ühistel nõupidamistel otsustati põhimõttelised küsimused ja tegevuskava

ning V. Šipilov oli kirjalike seisukohtade põhiline koostaja. 13.09.2022 istungil osales kaks

esindajat, kellel oli valdkondade vaheline tööjaotus. Kui kolmandal isikul oleks olnud ainult

üks esindaja, oleks tal kolmanda isiku positsiooni läbimõtlemiseks, menetlusdokumentide

koostamiseks ja ülevaatamiseks ning istungiks ettevalmistamiseks kulunud kokkuvõttes

rohkem aega. Esindajate tööd ei saa seega jagada mehaaniliselt kolmega, nagu kaebajad on

teinud. Õigusteenuse tunnihind oli samuti põhjendatud (keskmiselt 195,49–199,80 eurot).

Kohtumenetluses on peetud põhjendatuks ka 200 euro suurust tunnitasu (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 06.05.2022 määrus nr 2-18-2019 ja Riigikohtu 03.04.2019 otsus nr 2-16-

3785). Vaidluse tulemus oli oluline eelkõige kolmanda isiku jaoks, sest puudutab tema kodu,

millesse kolmas isik on teinud väga suure investeeringu. Seetõttu vajas ta menetluses

kindlustunnet. Kaebajad on toonud kohtusse poliitilise võitluse ja koormanud sellega asjatult

kohtusüsteemi. Kolmas isik kannab õigusabikulud üksi, kuid kaebajad saavad need jagada 10

isiku vahel või kannab menetluskulud hoopis nende erakond.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et kaebajad vaidlustavad halduskohtu otsust osas,

milles halduskohus mõistis neilt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja rohkem kui 1872

eurot.

10. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja

ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud

ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

11. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud

menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on

vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu 31.07.2014 otsus

nr 3-3-1-28-14, p 13).

12. Halduskohus tegi otsuse p-des 27–32 õigesti kindlaks kolmanda isiku menetluskulude

koosseisu ja ulatuse, võttes aluseks menetluskulude nimekirjad ja arved koos kulude

aruannetega (dtl 248–253 ja 269–272). Kolmanda isiku menetluskulud olid kokku 8500,80

eurot koos käibemaksuga ning need koosnesid õigusabikulust (8497,20 eurot) ja muudest

kohtuvälistest kuludest (3,60 eurot). Muud kohtuvälised kulud 3,60 luges halduskohus

vajalikuks ning selle üle ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust. Halduskohus pidas

õigusabikulusid põhjendatuks 6636,10 euro ulatuses.

13. 31.03.2022 arve nr 220674 ja sellele lisatud aruande järgi osutati kaebajale õigusabi 15,20

tundi kokku 3037 euro eest, millele lisandus käibemaks. Õigusteenuse osutamise tunnihind on

180 eurot (V. Šipilov), 200 eurot (T. Kaurov) ja 250 eurot (P. Varul), seejuures on suurem osa

õigusteenusest osutatud 180 euro suuruse tunnihinnaga. Teenuse sisu on järgmine:

1) 23.03.2022 – materjalide ja õigusliku olukorra analüüs, seisukoha koostamine esialgse

õiguskaitse kohta (V. Šipilov 4,70 tundi);

2) 24.03.2022 – seisukoha koostamine, dokumentide ja kliendi kommentaaride analüüs (V.

Šipilov 2,30 tundi) ning kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumine, õigusliku

3-22-663

5(7)

olukorra analüüs ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukohta koostamine (P. Varul

2,50 tundi ja T. Kaurov 4,50 tundi);

3) 28.03.2022 – kohtmääruse analüüs (kõik esindajad 0,40 tundi).

14. 10.05.2022 arve nr 221162 ja sellele lisatud aruande järgi osutati kaebajale õigusabi 10,20

tundi kokku 1994 euro eest, millele lisandus käibemaks. Õigusteenuse osutamise tunnihind on

sama, mis arve nr 220674 puhul ning suurem osa õigusteenusest on osutatud 180 euro suuruse

tunnihinnaga. Teenuse sisu on järgmine:

1) 13.04.2022 – tutvumine määruskaebuse ja määrusega, kliendi kommentaaride analüüs

(V. Šipilov 0,50 tundi);

2) 14.04.2022 – suhtlus kohtuga ja seisukoha koostamine määruskaebusele (V.Šipilov 1,50

tundi);

3) 18.04.2022 – määruskaebusele seisukoha koostamine (V. Šipilov 0,40 tundi) ning

määruskaebuse analüüs ja sellele seisukoha koostamine (T. Kaurov 0,50 tundi);

4) 18.04.2022 – määruskaebusele seisukoha täiendamine (V. Šipilov 0,30 tundi ja P. Varul

0,30 tundi);

5) 20.04.2022 – seisukoha vormistamine ja esitamine kohtule (V. Šipilov 0,20 tundi);

6) 21.04.2022 – tutvumine vastustaja seisukohaga määruskaebusele (V. Šipilov 0,10

tundi);

7) 22.04.2022 – ringkonnakohtu määrusega ja materjalide analüüs kaebusele vastuse

koostamiseks (V. Šipilov 0,80 tundi) ning ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja

kliendile esitamine (T. Kaurov 0,30 tundi);

8) 25.04.2022 – kaebusele vastuse koostamine (V. Šipilov 2,30 tundi);

9) 26.04.2022 – vastuse koostamine (T. Kaurov 0,80 tundi ja P. Varul 1,50 tundi):

10) 27.04.2022 – kliendi kommentaaride sisseviimine ja seisukoha esitamine kohtule (V.

Šipilov 0,40 tundi), tutvumine vastustaja vastusega kaebusele (V. Šipilov 0,30 tundi).

15. 16.09.2022 arve nr 222673 ja sellele lisatud aruande järgi osutasid V. Šipilov ja P. Varul

kaebajale õigusabi 10,30 tundi kokku 2050 euro eest, millele lisandus käibemaks. Õigusteenuse

osutamise tunnihind oli 180 ja 250 eurot. Teenuse sisu on järgmine:

1) 05.09.2022 – edasise menetluse kavandamine ja büroosisene suhtlus teise esindajaga

(V. Šipilov 0,60 tundi ja P. Varul 0,30 tundi);

2) 07.09.2022 – asja materjalide analüüs ja büroosisene nõupidamine seoses

ettevalmistusega istungiks (V. Šipilov 1,50 tundi ja P. Varul 1 tund);

3) 12.09.2022 – ettevalmistus istungiks (V. Šipilov 2 tundi);

4) 13.09.2022 – ettevalmistus istungiks, osalemine istungil, tutvumine kaebajate

menetluskulude nimekirjaga ja kiri kliendile (V. Šipilov 2,90 tundi) ning osalemine

kohtuistungil (P. Varul 1,50 tundi);

5) 15.09.2022 – kolmanda isiku menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja vastuväidete

koostamine, täiendava menetluskulude nimekirja koostamine (V. Šipilov 0,50 tundi).

16. HKMS § 108 lg 12 sätestab, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §-des 173 ja

175 sätestatut. Kaebajad viitavad iseenesest õigesti, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus

hindama vastaspoole kasuks väljamõistetavate esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust ning

TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused vaid siis,

kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Haldusasjades ei oma

aga menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel üldjuhul tähtsust, mitu advokaati

isikut esindas (Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32; vrd ka nt Riigikohtu

11.05.2022 otsus nr 3-20-663, p 24; 02.03.2023 otsus nr 3-20-1717, p 26; 07.03.2023 otsus nr

3-20-2630, p 28 ja 02.05.2023 otsus nr 3-16-1864, p 40 – neis asjades oli kaebajal kaks

3-22-663

6(7)

esindajat, kuid Riigikohus ei vähendanud kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude

suurust sellise argumendiga). Riigikohus ei ole eespool viidatud lahendites eraldi hinnanud ka

õigusabiteenuse osutamise tunnitasu vastavust sedalaadi asjades osutatava õigusteenuse

keskmisele turuhinnale (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2023 otsus nr 3-22-232, p 41 ja

29.11.2022 otsus nr 3-21-1950, p-d 25–26; Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2023 otsus nr 3-22-

2270, p-d 44–46). Kokkuvõttes ei ole Riigikohus haldusasjades järginud tsiviilkolleegiumi

praktikat TsMS § 175 lg 1 alusel menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (vrd

metoodika 21.06.2021 määruse nr 2-17-13164 p-des 9–11). See on seletatav asjaoluga, et

HKMS § 1 lg 3 järgi tuleb halduskohtus TsMS-i kohaldamisel arvestada halduskohtumenetluse

erisusi. Halduskohtumenetluses reguleerib menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamist HKMS § 109 lg 6, mida tuleb sisustada haldusasjade eripära silmas pidades.

17. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb halduskohtumenetluses

üldisemalt arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt

piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-

1-21-15, p 16). Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata

üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks

kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust. Õigusabikulude

suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18-

1570, p 17; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1527, p 38). Ringkonnakohtul on alust korrigeerida

halduskohtu väljamõistetud menetluskulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud esindajatasu

suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on esindajatasu suuruse hindamisel

jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata (Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2022 otsus nr 3-

21-1009, p 12 ja 15.04.2021 otsus nr 3-18-164, p 18).

18. Ringkonnakohus leiab, et kaebajatelt väljamõistetud kolmanda isiku õigusabikulude suurus

on asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades selgelt ülepaisutatud.

19. Tegemist ei olnud keeruka kohtuasjaga. Menetlusõiguse kohaldamisel vaieldi halduskohtus

eeskätt selle üle, kas kaebajatel on kaebeõigus. Vaidlustatud haldusakti pidasid kaebajad

õigusvastaseks selles põhjenduste puudumise ja erinevate huvide kaalumata jätmise tõttu. Need

ei olnud keskmiste haldusasjadega võrreldes keerulised õiguslikud küsimused.

20. Asja mahtu ja menetluse käiku mõjutas mõnevõrra see, et kaebajad esitasid kaebuses ka

esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi halduskohtu 21.03.2022 määruse kohaselt ei olnud

kolmandal isikul kohustust vastata esialgse õiguskaitse taotlusele, ei saa talle ette heita, et ta

esitas sellele 24.03.2022 siiski oma seisukoha. Kuna halduskohus jättis esialgse õiguskaitse

taotluse 28.03.2022 määrusega rahuldamata ja kaebajad esitasid selle peale 12.04.2022

määruskaebuse ringkonnakohtule, oli põhjendatud, et kolmas isik esitas ka määruskaebuse

kohta 20.04.2022 oma seisukoha. Samas kordas kolmas isik määruskaebemenetluses suures

osas 24.03.2022 menetlusdokumendis toodud argumente. Ka kaebusele 27.04.2022 esitatud

vastuses kordas kolmas isik osaliselt varasemaid seisukohti, lisades analüüsi vaidlustatud

haldusakti materiaalse õiguspärasuse kohta. Arvesse saab võtta ka seda, et asja lahendamiseks

ei tulnud hinnata suurt hulka tõendeid. Asja mahtu suurendas mõnevõrra see, et asjas oli

tõendiks mh Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022 istungi videosalvestis. Samas on kaebuses

kellaajaliselt viidatud, millise videosalvestise lõiguga kaebajate väited seonduvad. See

lihtsustas kolmandal isikul tõendi uurimist ja selle põhjal kaebajate väidetele vastamist.

Menetluse käiku mõjutas veel see, et kaebajate taotluse alusel arutas halduskohus asja

kohtuistungil. Kaebajatelt väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse hindamisel saab

arvestada ka seda, et kolmandal isikul oli kolm advokaati, kelle tegevus oli vähemalt osaliselt

3-22-663

7(7)

dubleeriv (nt oli kõigil seisukoha kujundamiseks vaja tutvuda kohtumääruste ning vastaspoole

menetlusdokumentidega). Kulude aruannete järgi saab siiski pidada usutavaks, et kolme

esindaja vahel oli vähemalt teatud ulatuses tööjaotus ning dubleerimine oli vaid osaline.

21. Täiendavalt tuleb arvestada, et halduskohus jättis kaebuse kokkuvõttes rahuldamata

kaebajatel kaebeõiguse puudumise tõttu, s.o asi ei saanud kaebajate jaoks olla kuigi tähtis.

Kolmanda isiku jaoks oli aga vaidlus oluline, sest vaidlustatud haldusakti alusel võõrandatud

kinnisasjal asub tema kodu, mille rajamiseks on ta teinud suuri investeeringuid.

22. Kokkuvõttes oli praeguse vaidluse asjaoludel põhjendatud mõista kaebajatelt kolmanda

isiku menetluskulude katteks välja 3000 eurot (sh käibemaks).

23. Eelneva põhjal tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

osaliselt halduskohtu 13.10.2022 otsuse resolutsiooni p 4 ning mõistab kaebajatelt kolmanda

isiku menetluskulude katteks välja 6639,70 euro asemel 3000 eurot.

24. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses kuludokumente esitanud. Kaebajad on tasunud

riigilõivu (iga kaebaja 20 eurot, s.o kokku 200 eurot).

25. Kolmas isik palub apellatsioonimenetluses kaebajatelt välja mõista õigusabikulu 876 eurot

(sh käibemaks). Kulude kandmise kohta on esitatud arved koos kulude aruannetega (dtl 316).

Õigusabi on osutatud kokku 4 tundi tunnihinnaga 180 eurot, v.a 0,50 tunni osas tunnihinnaga

200 eurot. Õigusteenuse sisuks on kohtuotsuse analüüs ning apellatsioonkaebuse analüüs ja

sellele vastuse koostamine. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtumenetluses ei kohaldu TsMS

§ 178 lg 4, mis välistaks kaebajatelt kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulude

väljamõistmise põhjendusega, et apellatsioonimenetluses vaieldakse üksnes menetluskulude

üle. Apellatsioonimenetluse käiku, asja mahtu ning vaidlusaluste küsimuste keerukust

arvestades on need õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud. Apellatsioonimenetluses vaieldi

menetluskulude jaotuse üle ja selle kohta ei olnud kolmas isik varem sisulisi seisukohti esitanud.

26. Halduskohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 6639,70

eurot. Kaebajad leidsid apellatsioonkaebuses, et alusetu oli mõista kolmanda isiku kasuks välja

menetluskulud enam kui 1872 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus pidas

põhjendatud menetluskuluks 3000 eurot. Seda arvestades on apellatsioonkaebus rahuldatud

umbes 76% ulatuses, mistõttu tuleb kaebajatelt kolmanda isiku kasuks solidaarselt välja mõista

24% vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest ehk 210 eurot (sh käibemaks).

27. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (vt

kaebajate riigilõivu osas Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p-d 20–23).

(allkirjastatud digitaalselt)