3-23-2003/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht

3. novembril 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-2003 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus pikendada X kinnipidamise tähtaega Menetlusosalised ja nende esindajad Taotluse esitaja Politseija Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik X Asja läbivaatamise viis Lihtmenetluses 1. novembri 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON 1. Pikendada luba pidada X kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neli kuud arvates praeguse määruse tegemisest, s.o 3. märtsini 2024 (k.a). 2. Tõlkida määrus riigi kulul vene keelde. Toimetada X kätte määruse tõlge. 3. Kohustada Politseija Piirivalveametit tutvustama määrust viivitamatult puudutatud isikule ja selgitama, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist. 4. Asendada määruse avaldamise korral X nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valvekaamera fikseeris 11. septembril 2023 kell 22.03 Setomaa vallas Võmmorski külas kahe inimese liikumise. Politseija Piirivalveamet (PPA) tuvastas helistatud vihje peale ebaseadusliku piiriületajana Tadžikistani Vabariigi kodaniku X (sünd. XX XX XXXX). Puudutatud isik esitas 12. septembril 2023 kell 7.09 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA pidas ta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 48 tunniks kinni.

2. Tartu Halduskohus andis 12. septembri 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-2003 loa pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohus leidis, et VRKS § 361 lg 2 pde 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Isiku väited tema kodakondsuse ja teda Venemaal ähvardava mobiliseerimise kohta on omavahel vastuolus. Rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud väited ja õiguslik olukord vajavad kontrollimist ja analüüsi. VRKS § 29 lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla tõhusad. Isikul puudub reisidokument, mida hoiule võtta. Dokumendi puudumine ei takistanud tal Eestisse tulla ega takistaks tõenäoliselt ka tema lahkumist. X ei soovinud tulla Eestisse, vaid kavatses edasi liikuda Poola. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 3 nimetatud põgenemisohu tuvastamise alus: välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses on alust kahelda.

3. 31. oktoobril 2023 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palus luba pikendada X kinnipidamist kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus tehti X 25. oktoobril 2023 intervjuu, kus isik keeldus ütlusi andmast, väites, et ta ei usalda tadžiki keele tõlki ja nõudes hoopis iraani keele tõlki. Vaja on teha uus intervjuu. Põgenemise oht esineb VSS § 68 p 8 alusel: X peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Põgenemist pole võimalik takistada muul moel kui kinnipidamisega, kuna X pole dokumente, mida politsei saaks hoiule võtta. X on varem ilma dokumentideta ebaseaduslikult piiri ületanud ja võib seda ka uuesti teha. X pole seost Eestiga. Istungil selgitas PPA, et X isikusamasuses enam kahtlust ei ole. PPA-l on olemas X Tadžikistani passi koopia. PPA selgitas, et rahvusvahelise kaitse taotluste lahendamise koormus on suur, mistõttu ei jõutud esimese intervjuuni enne 25. oktoobrit 2023. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja analüüsib ka X telefoni sisu.

4. X ei vaielnud istungil kinnipidamisele vastu. MX jäi varem antud ütluste juurde, et kardab Venemaal mobilisatsiooni ja Ukraina sõtta saatmist. Tadžikistani ei saanud ta naasta, kuna teda karistati Venemaal patenditasu maksmata jätmise eest.

5. Kohus kuulutas istungil tehtud määrusega kohtumenetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1, VRKS § 13). KOHTU PÕHJENDUSED

6. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on muuhulgas lubatud juhul, kui see on vältimatult vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4).

7. Kohtu hinnangul on alus puudutatud isiku kinnipidamiseks olemas. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused on täidetud. X väide, et teda ähvardab hoolimata Tadžikistani kodakondsusest Venemaal mobilisatsioon, vajab kontrollimist ja analüüsi. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses korraldatud intervjuu jäi X tulenevatel põhjustel pooleli. Seega on PPA-l kõigepealt vaja korraldada uus intervjuu. PPA pole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses põhjendamatult viivitanud.

8. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks praegusel juhul tõhusad. X puudub reisidokument, mida hoiule võtta. Isegi kui tal selline dokument oleks, ei takistaks selle hoiule võtmine tõenäoliselt tema lahkumist. X on varem ilma dokumentideta ebaseaduslikult piiri ületanud. Tal pole seoseid Eestiga (vt X ütlused kinnipidamisel; dokument nimega „Seletuskiri“, lisatud PPA 12. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele).

9. Põgenemisohu tuvastamise aluseks on praegusel juhul VSS § 68 p 8: X on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (vt „Isiku kinnipidamise protokoll“, lisatud PPA

12. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele) ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X esitas küll kohe pärast seda, kui ta kinni peeti rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid varjas ennast enne seda terve öö maastikul piirivalvurite eest ega võtnud ka telefoni teel Eesti ametivõimudega ühendust. Kinnipidamisel antud ütlused võimaldavad järeldada, et tal ei olnud plaani esitada Eestisse saabudes kohe rahvusvahelise kaitse taotlust ja seadustada oma siinviibimine, vaid liikuda edasi näiteks Lätti, Leetu või Poola. Enne Venemaalt lahkumist elas ja töötas ta Venemaal alates 2021. aastast. Mobilisatsioonikutset ta saanud ei ole (vt „Seletuskiri“). Seega ei olnud X olukord selline, mille puhul ebaseaduslikku piiriületust saaks pidada tema oluliste õiguste kaitseks tingimata vajalikuks.

10. X on viibinud kinnipidamiskeskuses praeguseks ligi kaks kuud. Kohtumenetluses pole selgunud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kinnipidamise pikendamine kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks, riivaks X õigusi ebaproportsionaalselt (vt ka haavatavuse hindamise ankeet, lisatud PPA 12. septembril 2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotlusele).

11. Kokkuvõttes on praeguse kohtuasja asjaolud kogumis sellised, mis õigustavad X kinnipidamise pikendamist. Kohus rahuldab taotluse.

12. VRKS § 364 lg 1 järgi peab kinnipidamiskeskuse juhataja rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastama, kui kinnipidamise alused ära langevad.

13. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub haldustoiminguks loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale ehk PPA-le. X tuleb toimetada kätte määruse tõlge vene keelde.

14. Kohus asendab HKMS § 175 lg 5 ja VRKS § 13 lg 2 alusel määruse avaldamisel X nime ja sünniaja tähemärgiga.

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/