3-23-258/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-258

Haldusasi

Xi ja Yi kaebus tühistada Transpordiameti 13.05.2022

antud korraldus nr. 1.1-3/22/374, 04.11.2022 antud

korraldus nr. 1.1-3/22/819 ja 06.01.2023 vaideotsus nr.

1.2-2/22/27630-3 ning varalise kahju hüvitise summas

1880 eurot väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja I – X, volitatud esindaja Y

Kaebaja II – Y

Vastustaja – Transpordiamet

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.12.2023 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X sai 09.05.2022 tehtud kinnistamisavalduse kohaselt Otepää vallas, Nüpli külas asuva 46

Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuse ( katastritunnusega 55701:001:0993) omanikuks

18.05.2022 kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kanti. Samal ajal kanti kinnistusraamatusse

ka kasutusvaldus ja ostueesõigus Yi kasuks.

2. 13.05.2022 andis Transpordiamet korralduse nr 1.1-3/22/374 (edaspidi ka: korraldus nr 1.1-

3/22/374), millega otsustas omandada Eesti Vabariigile Transpordiameti kaudu avalikuks

kasutamiseks vajaliku VAHE-KELLAMÄE kinnisasja (registriosa nr 807450) koosseisu

kuuluva eelnimetatud katastriüksuse 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee (edaspidi ka: katastriüksus).

Korraldus nr 1.1-3/22/374 oli adresseeritud osaühingule Landeker, kes oli katastriüksuse

eelmiseks omanikuks.

3. Korraldust nr 1.1-3/22/374 nägi uus omanik esimest korda 20.05.2022 peale sissekande

tegemist kinnistusraamatusse. Korraldus nr 1.1-3/22/374 oli koostatud jätkuvalt Landeker OÜ

nimele, kellega uuel omanikul puudub igasugune seos.

4. Avaldus keelumärke tegemiseks tehti 25.10.2022 ning keelumärge kinnisasja käsutamise

keelamiseks kanti kinnistusraamatusse 10.11.2022. Keelumärke kande tegemise aluseks on

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 28 ning kanne on tehtud Eesti

Vabariigi (Transpordiamet) kasuks.

5. 04.11.2022 anti Transpordiameti poolt korraldus nr. 1.1-3/22/819 (edaspidi: korraldus nr 1.1-

3/22/819), millega muudeti varasemat korraldust nr 1.1-3/22/374. Muudatusega loeti

omandatava kinnisasja omanikuks X (isikukood xxxxxxxxxxx). Muus osas jäeti korraldus

muutmata.

6. Kinnistamisavalduse esitamisest 25.10.2022 ning keelumärke sissekandmisest tegelikku

omanikku eelnevalt ei informeeritud, küll aga toimusid omaniku esindajal samal ajal

läbirääkimised Transpordiameti esindajaga, kus omaniku esindaja tõi välja olulised argumendid

ja omaniku vältimatud vajadused sujuvamaks edasiseks menetluseks eesmärgiga leida

võõrandamiseks sobiv ja mõlemapoolne kompromiss. X Transpordiametiga võõrandamises

kokkulepet ei saavutanud.

7. Vaatamata senistele tõrgetele on Y ja X jätkuvalt seisukohal, et lahendus on võimalik

saavutada kompromissi teel.

8. Y esitas 04.12.2022 Transpordiametile vaide tunnistada kehtetuks korraldus nr. 1.1-3/22/374

ja 04.11.2022 korraldus nr 1.1-3/22/819, tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna lahend

kinnistamisasjas nr 97101202250 ning vastav kanne kustutada.

9. Transpordiamet jättis 06.01.2023 antud vaideotsusega nr. 1.2-2/22/27630-3 (edaspidi ka:

vaideotsus) vaide rahuldamata.

10. Y ja X esitasid 06.02.2023 kaebuse Tallinna Halduskohtusse nõuetes tühistada korraldus nr

1.1-3/22/374 ning 04.11.2022 antud korraldus nr. 1.1-3/22/819, tühistada Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna lahend kinnistamisasjas nr 97101202250 ning vastav kanne kustutada,

tagada riigitee avalikku kasutusse andmise menetlus korrektselt, ausalt ja avatult ning arvestada

Vahe-Kellamäe omaniku esindaja poolt esitatud möödapääsmatuid vajadusi võõrandamise

tingimuste osas (juurdepääs avalikule teele ja väike laoplats) ning aidata leida osapoolte vahel

õiglane kompromiss ning kohustada Transpordiametit hüvitama avaliku võimu teostamisel

omanikule tekitatud materiaalne kahju.

11. Tallinna Halduskohtus jättis 06.03.2023 antud määrusega kaebuse käiguta puuduste

kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuli Yil ja Xil puuduste kõrvaldamiseks täpsustada kaebuse

eset, selgitada, kes on asjas kaebajaks ja põhjendada kaebajate esindusõigust ning esitada

vajadusel tähtaja ennistamise taotlus.

12. X ja Y kõrvaldasid puudused ning esitasid muudetud kaebuse 21.03.2023. Täpsustuste ja

muudatuse kohaselt on kaebajaks X ja kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) kohustada

Transpordiametit seadma servituudi Vahe-Kellamäe katastriüksuse võõrandatava osa Valga

mnt poolsesse serva vastavalt maaomaniku vajadustele ja esitatud materjalidele (mahasõit ja

väike laoplats/parkla), 2) tühistada Transpordiameti 13.05.2022 antud korraldus nr. 1.1-

3/22/374, 3) tühistada Transpordiameti 04.11.2022 antud korraldus nr. 1.1-3/22/819, 4)

tühistada Transpordiameti 06.01.2023 tehtud vaideotsus nr. 1.2-2/22/27630-3, 5) alternatiivselt

ennistada kaebetähtaeg Transpordiameti 13.05.2022 korraldusele nr 1.1-3/22/374, 6) kohustada

Transpordiametit tagama riigitee avalikku kasutusse andmise menetlus korrektselt, ausalt ja

avatult ning arvestada Vahe-Kellamäe omaniku esindaja poolt esitatud möödapääsmatuid

vajadusi võõrandamise tingimuste osas (juurdepääs avalikult teelt ja väike laoplats) ning aidata

leida osapoolte vahel õiglane kompromiss ja 7) mõista Transpordiametilt välja varalise kahju

hüvitis summas 1880 eurot.

13. Tallinna Halduskohus keeldus 18.04.2023 antud määrusega kaebuse muutmisest, millega

asendatakse nõue tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna lahend kinnistamisasjas nr

97101202250 ning vastav kanne kustutada nõudega kohustada Transpordiametit seadma

servituut Vahe-Kellamäe katastriüksuse võõrandatava osa Valga mnt poolsesse serva vastavalt

maaomaniku vajadustele ja esitatud materjalidele (mahasõit ja väike laoplats/parkla). Sama

määrusega tagastas kohus kaebuse nõudes kohustada Transpordiametit tagama riigitee avalikku

kasutusse andmise menetlus korrektselt, ausalt ja avatult ning arvestada Vahe-Kellamäe

omaniku esindaja poolt esitatud möödapääsmatuid vajadusi võõrandamise tingimuste osas

(juurdepääs avalikult teelt ja väike laoplats) ning aidata leida osapoolte vahel õiglane

kompromiss, võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Transpordiameti 13.05.2022 antud

korraldus nr. 1.1-3/22/374, 04.11.2022 antud korraldus nr. 1.1-3/22/819 ja 06.01.2023 tehtud

vaideotsus nr. 1.2-2/22/27630-3 ning mõista Transpordiametilt välja varalise kahju hüvitis

summas 1880 eurot ja kohustas kaebajat kaebust esindusõigus osas täpsustama.

14. Tallinna Halduskohus määras 18.08.2023 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjaliku

menetluse, kus kaasas menetlusse teise kaebajana ka Yi.

15. X (edaspidi ka kaebaja I) ja Y (edaspidi ka kaebaja II, koos kaebajad) esitasid menetlusse

dokumendi pealkirjastatult kui kaebaja täiendavad selgitused, tuvastamiskaebused ning

kompromissettepanek haldusasjas 3-23-258.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16. Yi ja Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Korraldus nr 1.1-3/22/374 on antud välja eelmisele omanikule 13.05.2022. Korraldust nr 1.1-

3/22/374 nägi uus omanik esimest korda 20.05.2022 peale sissekande tegemist

kinnistusraamatusse. Korraldus oli koostatud jätkuvalt Landeker OÜ nimele, kellega uuel

omanikul puudub igasugune seos, mistõttu puudus alus sellele korraldusele ka reageerida või

vaiet esitada. Korraldusele nr 1.1-3/22/374 tuli aga muudatus nr 1.1-3/22/819 alles 04.11.22,

millega vahetati ära vaid omaniku nimi ning kogu muu sisu jäi muutmata. Muutus toimus pärast

kinnitamisavalduse

esitamist

kinnistusosakonnale

25.10.2022.

Kinnistamisavalduse

esitamisest 25.10.2022 ning keelumärke sissekandmisest tegelikku omanikku eelnevalt ei

informeeritud, küll aga toimusid kaebajatel samal ajal intensiivsed läbirääkimised

Transpordiameti esindajaga, kus kaebajad tõid välja olulised argumendid ja omaniku

vältimatud vajadused sujuvamaks edasiseks menetluseks, eesmärgiga leida võõrandamiseks

sobiv ja mõlemapoolne kompromiss. Transpordiameti esindaja Allan Ladva aga eksitas

omaniku esindajat, viidates korduvalt ja selgelt kokkuleppe võimalustele, mida tegelikkuses

Transpordiamet ei kavatsenudki sõlmida. Nagu selgub, käivitati samal ajal omaniku teadmata

samas Transpordiametis keelumärke seadmise protseduur. Ühtlasi ignoreeris taristuosakonna

peaspetsialist Herkki Rõõm isegi ajutise mahasõidu küsimustes kaebajate taotlusi ja päringuid,

ning jättis neile vaatamata lubadustele lõpuks üldse vastamata.

Kaebajate esindaja on suheldes Transpordiameti esindajatega olnud äärmiselt koostööaldis ning

kinnitanud küll oma põhimõttelist nõusolekut Transpordiametile riigitee avalikuks

kasutamiseks vajaliku kinnisasja osa omandamiseks, kuid seda vaid kindlatel ning omaniku

jaoks ainuvõimalikel tingimustel. Nendeks tingimusteks on eelkõige juurdepääsu tagamine

Vahe-Kellamäe kinnistult külgnevale avalikule teele (mahasõit) ning väike laoplats/parkla

osaliselt võõrandataval riigi transpordimaal. Omaniku poolsed tingimused tulenevad

paratamatutest asjaoludest. Vahe- Kellamäe Valga mnt poolne osa on looduslikult ainuvõimalik

horisontaalne metsamaterjali kokkuveo koht Vahe-Kellamäe kinnistu avaliku tee äärses osas

metsateatiste kohaste metsatööde teostuseks ja väljaveoks.

Kaebajad pole Transpordiametiga võõrandamise kiirmenetluses kokkulepet saavutanud, sest

Transpordiamet pole arvestanud omaniku vältimatuid vajadusi kinnistu haldusel ja

majandamisel ning tekitanud sellega avaliku võimu teostamisel omanikule materiaalset kahju,

mis kasvab ajas tänu raiete peatumisele ning sellest tulenevale üraskikahjude laialdasele

levikule kõigile lähikinnistutele. Transpordiameti korduvad keeldumised mahasõidu

kooskõlastamisest, ebakorrektselt antud korraldused ja keelumärge kinnistusraamatus tekitas

koostoimes kaebajale olulise omandikitsenduse, mille tulemusena oli omanik sunnitud

katkestama kõik metsamajanduslikud tegevused ning metsamaterjali väljaveo, ümber

korraldama kogu kinnistu edasise majandamise plaanid ja tegevuskava kuna maaomanikul

kadus võimalus oma kinnistu ainsale võimalikule laoplatsile metsamaterjali ladustada ja sealt

välja vedada.

Kaebaja hinnangul tuginevad vaidlustatud korraldused neis viidatud haldusaktidele ning neist

tulenevalt soovile võõrandada kaebajale kuuluva kinnistu osa, mille tulemusena kaotaksid

kaebajad püsivalt õiguse võõrandatud kinnisasja osa omada, käsutada ja majandada.

Korraldustest tuleneb haldusorgani tahe muuta isiku õiguslikku staatust kaebajale kuuluva

kinnisasja omanikuna vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 32. Kuigi nimetatud

korraldused ei kohusta otseselt kaebajat I maad võõrandama, on need esitatud kaebajale I

sellisel kujul ja vormis, mis mõjuvad tavakodanikule kohustavana. Tulemusena ei jää kinnistu

omanikule kiirmenetluse protsessis muljet vabatahtlikust toimingust, seda enam kui seejuures

on viidatud sundvõõrandamise võimalusele ning lõpuks on Transpordiameti initsiatiivil seatud

ka keelumärge võõrandamisele kuuluva kinnistu osa kasutamiseks. Haldusaktina on käsitlenud

vaidlusaluseid korraldusi algusest peale ka Transpordiamet.

Transpordiamet on andnud kaebajale I korraldused ilma selleks aluseid omamata.

Transpordiameti korralduste aluseks olnud väidetavat Landeker OÜ nõusolekut pole

kaebajatele iialgi esitatud ning kaebajate andmetel puudub see ka kohtutoimikust. Ainuüksi

selle nõusoleku puudumine kinnitab, et kõik vaidlustatud korraldused on antud alusetult, samuti

kinnitab see, et Transpordiamet on olnud oma toimingutes eksitav ja ebakorrektne.

Transpordiamet on kaebajate hinnangul püsiva mahasõidu keelamiseks antud kaalutlusotsuse

tegemisel ignoreerinud iseenda poolt viidatud otsustusnorme: nii majanduslikke põhjuseid kui

otstarbekust, samuti ligipääsetavust ja kogu antud küsimuse eripära, mis on Transpordiamet

esindaja enda sõnul peamisteks kaalutlusnormideks. Transpordiametilt ajutiste tingimuste

taotlemine ja saamine mahasõidule igakordse vajaduse ilmnemisel ei ole praktiliselt teostatav

ja ainuvõimalikuks lahenduseks kaebajale on püsiv mahasõit ning püsivad õigused laoplatsile.

Transpordiamet pole tänaseni kooskõlastanud ei püsivat ega ka ajutist mahasõitu, rääkimata

laoplatsist, kuhu metsamaterjali ladustada. Olukorra jätkumine soodustab kahju tekitamise

kordumist ja kahju kasvamist. Siinkohal väärib täpsustamist, et vaidlusalune ja võõrandamisele

kuuluv pind on kõigest 261,16 m2, kuid see on Vahe-Kellamäe kinnistu Valga mnt poolses otsas

laoplatsiks ainus looduslikult kõlbulik horisontaalne osa, kuhu on üldse võimalik füüsiliselt

metsamaterjali allamäge kokku vedada, ladustada ning sealt kaudu ka välja vedada.

Ajutine mahasõit üksinda ei lahenda kaebaja jaoks mitte kuidagi laoplatsi küsimust ning ilma

laoplatsita kaotaks ka ajutine mahasõit oma mõtte ja väärtuse. On oluline märkida et mahasõit

ja laoplats on omavahel vältimatult seotud ja nende kasutust on metsa majandamisel raske

ajutisena ette planeerida kuna seda dikteerivad mitmed ettenägematult muutuvad näitajad, nagu

ilmastikutingimused, vihma, lume ja jääolud ning neist tulenev libedus järsul pinnareljeefil,

tormimurrud, üraskikahjude ettearvamatu levik, metsateatiste kinnitamiste ja teostuse tähtajad,

metsaseadusest tulenevad nõuded ja piirangud, pesitsusrahust jm. looduskaitselistest

piirangutest tulenevad perioodid, kasutatava tehnika saadavus ja omadused, metsanduse

turusituatsioon, hinnatasemed jmt.

Samas on oluline teadvustada, et mahasõidu ja laoplatsi vajadus esineb harva, nende kasutus ei

häiri mitte kedagi, mahasõidul on nähtavus mõlemas suunas suurepärane ning liiklus hõre ja

kogu metsamajanduslik tegevus Vahe-Kellamäel on kõrvaltkulgevale maanteele täiesti ohutu.

Kaebajad on veendumusel, et mahasõidu ja laoplatsi keelamiseks puudub Transpordiametil

igasugune mõjuv põhjus ja põhjendus ning on alust taotleda vastava tegemata toimingu

sooritamist või haldusakti andmist vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 ning RVastS

§ 6.

Kaebajad paluvad kohtul tuvastada, kas Transpordiameti poolt antud ja kaebajate poolt

tühistamiseks taotletud korraldused on tähtaja ületamise tõttu või muul põhjusel kas osaliselt

või täielikult aegunud, ammendunud või muul põhjusel tühised (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6).

Juhul kui vaidlustatavad aktid on kohtu hinnangul tühised, puudub kaebajatel põhjus neid

jätkuvalt vaidlustada ning see looks ka eeldused edasiseks tulemuslikuks suhtluseks

Transpordiametiga.

Kaebajad paluvad kohtul tuvastada menetlustoimingute kehtivuse, majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr. 106 „Tee projekteerimise normid“ ja tabeli 19 märkuse nr 3 kehtivuse,

vastustaja poolt püsiva mahasõidu keelamise ja ajutise mahasõidu takistamise õiguspärasuse.

Vaatamata kaebajate korduvatele selgitustele ja taotlustele jäi kooskõlastustoiming

Transpordiametil korduvalt ja õigeaegselt sooritamata (RVastS § 7 lg 2), mistõttu kaebajatel

kadus võimalus metsamaterjali välja vedada, seda eelnevalt ladustada ja üldse kokku vedada,

seega ei olnud võimalik korraldada ka vastavaid hankeid ega sõlmida lepinguid, pidada kinni

metsateatisega seatud tähtaegadest, seega ka metsa majandada ja üraskikahjusid likvideerida.

17. Transpordiameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Jätta kaebajate kaebus Transpordiameti 13.05.2022.a korralduse nr 1.1-3/22/374, 4.11.2022

korralduse nr 1.1-3/22/819 ja 6.01.2023 vaideotsuse nr 1.2- 2/22/27630-3 tühistamise nõuetes

läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel või alternatiivselt jätta

rahuldamata Xi kaebus Transpordiameti 13.05.2022 korralduse nr 1.1-3/22/374, 4.11.2022

korralduse nr 1.1-3/22/819 ja 6.01.2023 vaideotsuse nr 1.2- 2/22/27630-3 tühistamise nõuetes.

Ühtlasi jätta rahuldamata kaebus hüvitamisnõudes kahju hüvitamiseks.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada

30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast

haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 13.05.2022 korralduse nr

1.1- 3/22/374 andmisest sai kaebaja teada hiljemalt 20.05.2022, seega on lasi vaide esitaja,

esitades vaide 5.12.2022, mööda vaide esitamise tähtaja. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et

põhimõttelise nõusoleku kinnistu osa võõrandamiseks andis kaebaja II 13.06.2022, seega ei ole

vastustaja hinnangul põhjendatud hakata kaebetähtaja kulgemist arvestama alates 4.11.2022

korralduse andmisest.

Korraldustega on kaebajale tehtud ettepanek temale kuuluva kinnisasjast osa võõrandamiseks

riigile korraldustes toodud tingimustel. Tegemist ei ole otsusega, mis iseenesest mõjutaks

kaebaja I õiguseid ja huve, mistõttu ei ole korralduste osas kaebajal I kaebeõigust. Teoreetiliselt

võiks olla tegemist haldustoiminguga. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiminguks haldusorgani

tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama paragrahvi

lõige 2 täpsustab, et toimingu suhtes sätestatut ei kohaldata menetlustoimingule. Vastustaja on

seisukohal, et korraldustel puudub iseseisev reguleeriv toime, st need pole suunatud õiguste ja

kohustuste reguleerimisele, ning need ei oma vahetut mõju.

Korralduste sisuks on sisuliselt ettepanek kaebajale I tehingu tegemiseks. Kui kaebaja I

väljendab nõustumust, sõlmivad kaebaja I ja vastustaja notariaalselt tõestatud müügilepingu.

KAHOS § 27 lg 5 ja 7 kohaselt kui kinnisasja omanik ei esita KAHOS § 26 lõike 2 alusel

määratud tähtajaks pakkumuse kohta nõusolekut või hoiab kinnisasja omandamise lepingu

sõlmimisest kõrvale, otsustab kinnisasja omandaja sundvõõrandamise. Käesoleval juhul aga ei

ole kaebajale I kuuluva katastriüksuse suhtes tehtud sundvõõrandamise otsust, vaid vastustaja

on pikalt pidanud läbirääkimisi sooviga saavutada pooltevaheline kokkulepe. Seega puudub

selline kaebaja I õiguste riive, mis oleks seotud korralduste andmisega ning halvendaks kaebaja

I kui kinnistu omaniku olukorda võrreldes varasemaga; samuti ei ole korraldused haldusaktid

ega haldustoimingud, mistõttu ei saa korraldusi vaidlustada.

Kaebajate eesmärgiks on olnud saavutada kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse

kaudu alaline juurepääs riigiteelt Vahe-Kellamäe kinnistule. Sellist eesmärki ei saa aga

kaebajad saavutada korralduste vaidlustamisega, kuivõrd korraldused seonduvad vaid

kinnisasja

omandamise

menetlusega.

Juurdepääsu

osas

tuleb

kaebajal

taotleda

projekteerimistingimused ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 alusel. Kaebuse rahuldamisega ei

ole kaebajal võimalik saavutada alalise mahasõidu lubamist vastustaja poolt, seega esineb alus

korralduste vaidlustamise osas jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2

p 2 alusel.

Kaebuse lahendamisel tuleb hinnata, kas kaebajate õigusi on korralduste andmisega rikutud.

Kaebajate õiguste rikkumine eeldab, et kaebajate olukord oma õiguste teostamisel muutus

pärast korralduste andmist halvemaks. Käesolevas vaidluses saab see omandiõiguse piiramise

kontekstis tähendada seda, et kaebajate omandiõiguse teostamine on korralduste andmise

tulemusena piiratum võrreldes varasemaga ning seda seonduvalt korralduste andmisega. Kui

aga hinnata korralduste andmise eelset ja järgset olukorda, tuleb asuda seisukohale, et kaebajate

õiguslik positsioon ei halvene korralduste andmise tulemusena. Kaebajale I kuuluvale Vahe-

Kellamäe kinnistule puudus juurdepääs riigiteelt ka enne korralduste andmist. Kuivõrd Vahe-

Kellamäe kinnistu eelmine omanik esitas nõusoleku kinnistu võõrandamiseks, tegi vastustaja

vaidlusaluste korralduste näol otsuse Vahe-Kellamäe kinnisajast osa omandamise kohta. Ka

kaebaja II on väljendanud nõusolekut kinnistu osa võõrandamise kohta KAHOS § 27 lg 6

kohaselt kinnisasja omandamise otsustaja määrab kinnisasja omandamise lepingu sõlmimiseks

tähtaja. Seega ei muutu kaebaja I õiguslik olukord enne, kui kaebaja I on sõlminud kinnisasja

võõrandamise lepingu. Kaebajad on jätnud vastustaja poolt palutud täiendava info esitamata,

mistõttu ei olnud võimalik vastustajal määratleda mahasõidu lubamise tingimusi (mh

metsamaterjali väljaveo täpne aeg, laoplatsi asukoht jm). Vahe- Kellamäe eelmise omaniku

(Landeker OÜ) nõusolek kinnistu võõrandamiseks on kohtumenetlusse esitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. PS § 15 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega kohtusse pöörduda

üksnes oma õiguste kaitseks. Tegemist peab olema isiku subjektiivsete õigustega ehk isiklike

õigustega ja kaebus peab aitama õiguste kaitsmisele kaasa. Isikul on kaebeõigus siis, kui

otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Isikul on

kohtusse pöördumise õigus üksnes juhul, kui rikutakse tema õigusi ja vabadusi. KAHOS § 23

lg 5 sätestab, et kui kiirmenetluses 30 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, võib menetluse

läbiviija alustada läbirääkimisi kinnisasja omandamiseks kokkuleppel või maakorralduse

läbiviimiseks või võib KAHOS § 3 lõikes 1 nimetatud isik otsustada kinnisasja

sundvõõrandamise. Eeltoodust võib järeldada, et kui kiirmenetluses kokkulepet ei saavutata,

tuleb menetluse läbiviijal alustada kinnisasja omandamiseks teist võimalikku menetlust.

Korraldusega nr. 1.1-3/22/374 otsustati Transpordiameti poolt võõrandada kiirmenetluse korras

Eesti Vabariigile 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksus, katastriüksuse tunnusega

55701:001:0993, pindalaga 261 m2, sihtotstarbega transpordimaa 100%. Korralduses nr 1.1-

3/22/374 oli välja toodud kiirmenetluse tasu ja motivatsioonitasu ning muu hulgas määratud,

et vajaliku notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajaks määrata 2 kuud, arvates

otsuse kättesaamisest. Korralduse nr 1.1-3/22/374 subjektiks oli tolleaegne maaomanik

Landeker OÜ, kellele tehti 11.03.2021 pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse

korras ja millele Landeker OÜ vastas jaatavalt, olles pakkumisega nõus. Enne toimingute

lõpuleviimist vahetus kinnisasja omanik ja omanikuks sai X. Vastustaja ei teinud sarnaselt

Landeker OÜ-ga Xile pakkumist, kuid kaebajate esindajat (kaebaja II) teavitati Landeker OÜ-

ga saavutatud kokkuleppest ja 13.05.2023 antud korraldusest. Kaebajate esindaja (kaebaja II)

vastas 13.06.2023, et ei näe takistusi Vahe-Kellamäe osaliseks võõrandamiseks, kuid eeldas, et

vastavalt kaebaja II esitatud taotlusele lahendatakse esmalt juurdepääsu küsimus avalikult teelt

Vahe-Kellamäele. Vastustaja hindas nimetatud vastust kui nõusolekut kiirmenetluse korras

13.05.2022 antud korralduses toodud tingimustel kinnistu omandamiseks ja andis 04.11.2022

korralduse nr. 1.1-3/22/819, millega varasemas korralduses sätestatud tingimused muutusid

hilisema korraldusega kaebajale I õiguslikult siduvaks. Kuna kaebaja I ei olnud korralduses nr

1.1-3/22/819 toodud tingimustega nõus, esitas kaebaja I vaide, mis jäeti vastustaja poolt

rahuldamata. Vastustaja ei teinud sarnaselt Landeker OÜ-ga kaebajale I pakkumist

kiirmenetluse korras kinnistu võõrandamiseks vaid tegi kaebajate esindajale (kaebaja II)

teatavaks juba kehtinud korralduse. Vastustaja luges kaebajate esindaja (kaebaja II) vastuse

nõusolekuks kiirmenetluse korras katastriüksuse võõrandamiseks. Kohtu hinnangul ei saa

kaebajate esindaja 13.06.2023 vastust lugeda nõusolekuks juba Landeker OÜ-ga kokkulepitud

tingimustel kiirmenetluse korras katastriüksuse võõrandamiseks, sest kaebajate esindaja

(kaebaja II) toob välja, et enne võõrandamist on vaja lahendada tema taotlus mahasõidu osas.

Kohtu hinnangul oleks vastustaja pidanud asuma uuesti läbirääkimistele uue omanikuga, mitte

tegema 04.11.2022 korraldust kiirmenetluse korras kinnistu võõrandamiseks Landeker OÜga

kokkulepitud tingimustel.

Samas on vastustaja õigesti välja toonud, et KAHOS § 27 lg-te 5 ja 7 kohaselt, kui kinnisasja

omanik ei esita KAHOS § 26 lõike 2 alusel määratud tähtajaks pakkumuse kohta nõusolekut

või hoiab kinnisasja omandamise lepingu sõlmimisest kõrvale, otsustab kinnisasja omandaja

sundvõõrandamise. KAHOS § 27 lg 6 kohaselt kinnisasja omandamise otsustaja määrab

kinnisasja omandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja. Käesoleval juhul aga ei ole kaebajale I

kuuluva katastriüksuse suhtes tehtud sundvõõrandamise otsust, vaid vastustaja on pikalt

pidanud läbirääkimisi sooviga saavutada pooltevaheline kokkulepe. Eeltoodu kohaselt on

vaidlustatavate korralduste puhul kohtu hinnangul sisuliselt tegemist tingimuste seadmisega

katastriüksuse võõrandamiseks kiirmenetluses. Kiirmenetlus on oma olemuselt siiski

kokkuleppeline. Seega ei muutu kaebaja I õiguslik olukord enne, kui kaebaja I on sõlminud

kinnisasja võõrandamise lepingu. Vaidlustatud korraldustega kaebajate õigusi ei rikuta, sest

kaebajatel ei ole kohustust nimetatud tingimustel lepingut sõlmida.

Lisaks on vaidlustatud korraldused ja nendest tulenevad tingimused tänaseks ammendunud, sest

korralduse nr 1.1-3/22/374 punktis 3 toodud lepingu sõlmimise tähtaeg on tänaseks ületatud

ilma lepingut sõlmimata. Vastustaja on kohtumenetluse käigus juba 16.03.2023 kirjaga nr. 8-

4/23/13352-3 teinud kaebajatele ettepaneku võõrandada kokkuleppel kõnealune katastriüksus

hindamisakti tellimisel hüvitusväärtuse alusel, mistõttu kaebuse rahuldamine ei aitaks kaasa

kaebuse eesmärgi saavutamisel. Kokkuvõtvalt tuleb jätta kaebus nõuetes tühistada

Transpordiameti 13.05.2022 antud korraldus nr. 1.1-3/22/374 ja 04.11.2022 antud korraldus nr.

1.1-3/22/819 rahuldamata.

Kaebajad on esitanud tühistamisnõude ka vaideotsusele. HMS § 87 lg 1 kohaselt on isikul, kelle

vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus

pöörduda

kaebusega

halduskohtusse.

Kaebuse

võib

esitada

haldusakti

kehtetuks

tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud (HMS §

87 lg 2 p 1) või vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest

sõltumatult (HMS § 87 lg 2 p 3). Kaebajad on esitanud tühistamisnõude vaideotsusele koos

vaidlustatud korraldustega. Kohus jätab tühistamisnõuded korralduste tühistamiseks

rahuldamata, mistõttu ei esine ka alust vaideotsuse tühistamiseks. Vastustaja korraldused pole

õigusvastased, sest nad ei riku kaebajate õigusi. Kohtu hinnangul ei riku vaideotsus kaebaja

õigusi ka iseseisvalt. Kohus jätab kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata.

19. Kaebajad on esitanud ka nõude varalise kahju summas 1880 eurot väljamõistmiseks.

RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tegevusetusega

tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või

toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigus. RVastS § 8 lg 1 kohaselt

hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised

eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu

kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju

ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS

§ 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS

§ 128 lg 2). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (RVastS § 7 lg

4 ja võlaõigusseaduse § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda nn conditio

sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse

põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks

saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu

mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse

korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt

ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-

173-12, p-d 18–19).

Kohus selgitab, et kahju hüvitamise üheks peamiseks eelduseks on kaebajale kahju tekkimine

haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu. Kaebajad toovad välja, et kahju on tekkinud

vastustaja poolt alusetult püsiva mahasõidu rajamisest keeldumisega ning vastustaja

tegevusetusega ajutise mahasõidu ja laoplatsi taotluse menetlemisel. Kohtule arusaadavalt on

kaebaja II/ kaebajate esindaja esitanud 27.05.2022 Transpordiametile taotluse juurdepääsu

võimaldamiseks koos parklaga Vahe- Kellamäe kinnistule. Transpordiamet vastas taotlusele

20.06.2022, kus tõi muu hulgas välja, et kuna taotluse esitaja ei ole maaomanik ja puudus

volitus maaomaniku esindamiseks, käsitleb Transpordiamet esitatud taotlust infopäringuna ja

annab vastuse infovahetuse korras. Transpordiamet tõi selgelt välja, et kui kaebajaid

vastuskirjas toodud selgitused ja põhjendused ei rahulda ning kaebajad soovivad seisukohtasid

seadusest

tuleneval

viisil

vaidlustada,

siis

tuleb

sellest

eraldi

teavitada

maantee@transpordiamet.ee. Koos teavitusega tuli esitada ka volikiri, mis annab õiguse Vahe-

Kellamäe kinnistu omaniku esindamiseks vastavates küsimustes. Transpordiamet oleks siis

väljastanud keelduva resolutsiooni haldusaktina, mille kohta oleks kaebajatel olnud võimalik

esitada vaie Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul peale keelduva

resolutsiooni väljastamist. Infopäringu vastuskiri ei ole haldusakt s.t. et mõlemale kirja

osapoolele ei teki õigusi ega kohustusi.

Kuigi nimetatud kirjast on nähtav, et püsiva mahasõidu rajamist Transpordiamet tõenäoliselt ei

toeta, ei saa kirja lugeda haldusaktiks. Kiri on halduse toiming ning haldusakti väljastamiseks

oleks tulnud kaebajatel kirjas toodud juhiseid täita, muu hulgas kõrvaldada taotlusel olevad

puudused.

Puuduste kõrvaldamise ja juhiste järgimise asemel esitasid kaebajad 20.09.2022 taotluse ajutise

mahasõidu rajamiseks metsamaterjali väljaveo eesmärgil. Vastustaja vastas nimetatud

taotlusele 20.10.2022 kirjaga nr. 7.1-1/22/21238-2, milles toodi muu hulgas välja, et esitatud

info on ebapiisav ja kaebajatel tuleb täpsustada riigitee ohutust ja toimivust mõjutavaid

asjaolusid (mahasõidu kasutusperioodi pikkus, metsamaterjali ladustamise ja laadimise

põhimõtted jms) ning selgitada, mis asjaolude tõttu peavad kaebajad vajalikuks ehitada

samaaegselt kaks mahasõitu. Lisaks oleks võimalik kasutada Vahe-Kellamäe kinnistule

juurdepääsuks servituudiala läbi Väike-Kellamäe kinnistu. Kohtule arusaadavalt esitasid

kaebajad täiendused 25.10.2022, millele vastas Transpordiamet 02.11.2022. Kaebajad esitasid

veel täiendusi 03.11.2023. Viimane vastus läks kaebajatele vastustaja poolt kohtumenetluse ajal

16.03.2023, kus vastustaja toob välja, et on nõus võimaldama raadamiseks ning väljaveoks

ajutise mahasõidu rajamise, kuid ajutise mahasõidu rajamise taotluses tuleb muu hulgas

täpsustada riigitee ohutust ja toimivust Vahe-Kellamäe kinnisasjaga piineval alal.

Kohtu hinnangul ei ole vastustaja õigusvastaselt käitunud. Esmase taotluse vastust võib

käsitleda kui vastustaja suunist kaebajale taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Kuigi puuduste

kõrvaldamiseks oleks tulnud anda tähtaeg ning pärast tähtaja ületamist jätta taotlus läbi

vaatamata, ei olnud nimetatud tegevus antud hetkel vajalik, sest kaebajad esitasid uue taotluse.

Uut taotlust ei ole vastustaja kohtu hinnangul tänaseks lahendanud. Arvestades, et HMS § 5 lg

2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult

lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele ning arvestades, et pea

kõik vastused on antud vastustaja poolt mõistlikul ajal (enamasti ühe kuu jooksul) ei saa pidada

vastustajat õigusvastaselt tegevusetuks nimetatud taotluste lahendamisel. Isegi kui hinnata, et

kogumis on menetlus veninud (esmaselt esitati taotlus 27.05.2022 ja taotlust ei ole tänaseni

lahendatud, ei ole nimetatud viivitus tingitud vastustaja tegevusetusest. Kaebajad jätsid esmase

taotluse vastuses toodud juhistele puudused kõrvaldamata ning ei ole suutnud vastustajale

mitme pöördumise peale vastustaja 20.10.,2022 toodud kirjas näidatud andmeid esitada.

Kokkuvõtvalt, kuna vastustaja tegevus ei ole kohtu hinnangul õigusvastane, ei ole peamine

eeldus hüvitisnõude rahuldamiseks täidetud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhib

tähelepanu, et vastustajal on kohustus kaebajate viimane taotlus lahendada ja kaebajatel on

haldusaktiga mittenõustumisel vastava tühistamiskaebusega võimalik uuesti kohtusse

pöörduda. Ühtlasi ei saa kohus vastustajat kohustada RVastS § 6 sätestatud korras otsustama

laoplatsi ja mahasõidu kooskõlastamist ilma asjaolude täiendava kaalumiseta, sest vastustaja ei

ole õigusvastaselt käitunud.

20. Rahuldamata tuleb jätta ka kaebajate taotlused tuvastada menetlustoimingute kehtivus,

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse 106 „Tee projekteerimise normid“ ja tabeli 19.

märkuse nr 3 kehtivus, vastustaja poolt püsiva mahasõidu keelamise ja ajutise mahasõidu

rajamise takistamise õiguspärasus. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt saab halduskohtumenetluses

toimingut vaidlustada tuvastamisnõudega. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on aga isikul

halduskohtus vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44

lg 1) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. HKMS § 45 lg 2 esimese

lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti

või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke

õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus

tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Antud juhul ei ole sellist olukorda, kus tuvastamiskaebuse esitamisest ei leiduks tõhusamaid

vahendeid, menetlustoimingud rikuksid kaebajate mittemenetluslikke õigusi või tooksid

vältimatult kaasa kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise või toimingu tegemise. Kaebajad

on juba esitanud kahju hüvitamise nõude, kaebajatel on võimalik tulla tühistamiskaebusega

kohtusse kui vastustaja kaebajate taotluse ajutise mahasõidu rajamiseks lahendab. Mis

puudutab kiirmenetlust, siis kaebajatel on võimalik tühistamisnõudega kohtusse pöörduda, kui

vastustaja peaks sundvõõrandamise algatama ja otsuse langetama vaidlusaluse katastriüksuse

omandamiseks sundvõõrandamise korras.

21. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad on tasunud riigilõivu 56,4 eurot, mis

jääb solidaarselt kaebajate kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)