3-23-1559/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult teatavakstegemine 03. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1559

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti 23.03.2023 ettekirjutuse 11-

12.1/2023/2197 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise

keelamise

ja

sunniraha

sissenõudmiseks

algatatud

täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamise

nõuetes.

Kohtuasja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Esindaja: Olga Väina-Kesler

Vastustaja: Kaitseressursside Amet

Esindaja: Kerli Metsaste

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

hiljemalt 4. detsembril 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule

esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg

5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Kaitseressursside Amet (edaspidi „KRA“) tegi 23.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2022/2197

(dtl. 6, edaspidi „vaidlusalune ettekirjutus“), millega kohustas kaebajat kui kutsealust ilmuma

tervisekontrolliks arstlikku komisjoni 30.05.2023 kell 11.15. Ettekirjutus sisaldas hoiatust 600 euro

suuruse sunniraha rakendamise kohta. Kaebaja arstlikku komisjoni ei ilmunud ning KRA pöördus

sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Viimane alustas täitemenetlust (täiteasi

179/2023/951).

2. Kaebaja esitas 11.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 17.07.2023

menetlusdokumendis ning millega taotleb Kaitseressursside Ameti 23.03.2023 ettekirjutuse 11-

12.1/2023/2197

täitmata

jätmise

eest

sunniraha

rakendamise

keelamist

ja

sunniraha

sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse (täiteasi nr 179/2023/951) lõpetamise avalduse

esitamiseks kohustamist. Kaebaja väitel ei ole talle ettekirjutust kätte toimetatud ja seetõttu on

sunniraha rakendamine õigusvastane.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning selgitab esmalt, et vastavalt kaitseväeteenistuse

seaduse (edaspidi „KVTS“) § 15 lõikele 1 tehti vaidlusalune ettekirjutus selle tegemise päeval kaebajale

Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks ning loeti vastavalt KVTS § 15 lõikele 3 seega kaebajale 30

päeva möödumisel kätte toimetatuks. Vastustaja täpsustab, et lisaks eeltoodule saadeti ettekirjutus

ka kahele KRA-le selleks hetkeks teada olnud kaebaja e-posti aadressile ning teavitati sellest kaebajat

SMS-iga, mis saadeti kaebaja teadaolevatele telefoninumbritele. Vastustaja rõhutab seejuures, et

KVTS § 40 lõikest 1 tuleneb kutsealusele kohustus teavitada KRA-d oma kontaktandmete muutumisest.

Täiendavalt osutab vastustaja ka sellele, et varem on kaebaja suhtes korduvalt rakendatud sunniraha

tervisekontrolli ilmumise kohustuse eiramise tõttu, küll aga pole kaebaja sellele vaatamata KRA-ga

ühendust võtnud, et oma kohustusi täita ja edaspidi sunniraha rakendamist vältida. Viimaks leiab

vastustaja, et sunniraha rakendamist ei saa pidada õigusvastaseks põhjusel, et kaebajat ei teavitatud

enne sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumist ega antud talle võimalust sunniraha

vabatahtlikult tasuda. Vastuseks kohtu 30.10.2023 päringule esitas vastustaja samal päeval

kohtutäitur Õnne Pajuri 17.07.2023 otsuse täitemenetluse nr 179/2023/951 lõpetamise kohta seoses

täitmisel olnud nõude rahuldamisega (dtl. 70).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaebuses esitatud kohustamisnõude alus on ära langenud,

kuna kohtutäitur on juba 17.07.2023 asjaomase täitemenetluse lõpetanud (dtl. 70). Seetõttu ei saa

vastustajale panna kohtuotsusega kohustust täitemenetluse lõpetamiseks. Asjaolu, et kohtutäitur on

vaidlusaluse summa sisse nõudnud, ei saanud olla kaebajale teadmata. Kaebaja ei ole avaldanud soovi

kaebuse muutmiseks. Käesolevas menetlusetapis, st kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise

tähtaja möödumist, ei oleks kaebuse muutmine enam võimalik (vt halduskohtumenetluse seadustiku

§ 49 lg 1). Juhul kui kaebaja on seisukohal, et sunniraha rakendamine oli õigusvastane ning sellega

tekkis talle kahju, on tal võimalik seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitada vastustajale kahju

hüvitamise taotlus ja/või halduskohtule hüvitamiskaebus.

5. Sunniraha edaspidise rakendamise keelamise nõue on põhjendamatu. Kaebaja etteheide, mis

puudutab vaidlustatud ettekirjutuse kätte toimetamist, on põhjendamatu. KVTS § 15 lõikes 1 on

sätestatud, et KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid

toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu

ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et

sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi

kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Vastustaja on selgitanud, et kaebajale toimetati vaidlustatud ettekirjutus kätte KVTS § 15 lõikes 1

sätestatud korras. Vastustaja on esitanud andmed oma dokumendihaldussüsteemist (dtl. 45), kust

nähtub, et vaidlustatud ettekirjutus on kaebajale kättesaadavaks tehtud 23.10.2022 kell 11.15, ent

kaebaja seda avanud ei ole. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja on vaidlustatud

ettekirjutuse kaebajale KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil edastanud. KVTS § 15 lõige 2 annab küll

võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise

kasutada. Samas nähtub teisest vastustaja esitatud väljavõttest (dtl. 61), et vastustaja on vaidlusaluse

ettekirjutuse või teavituse selle kohta edastanud kaebaja kahele teadaolevale e-posti aadressile ning

SMSiga kahele telefoninumbrile. Vastustaja on õigesti osutanud KVTS § 40 lõikele 1, mille kohaselt on

kutsealusel kohustus teavitada KRA-d oma kontaktandmetest ja nende muutmisest. Sellest sättest

tuleneb üheselt iga kutsealuse kohustus hoolitseda selle eest, et KRA-le oleksid teada tema

kontaktandmed. KRA ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist

veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendiga tegelikult tutvunud, vaid piisab

sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud

eriline

kättetoimetamise

kord

on

põhjendatav

sellega,

et

kutsealustena

on

kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda

riigikaitses, sealhulgas kohustus läbida ajateenistus ning osaleda selle eeldusena terviseseisundi

hindamisel peab olema teada igaühele. Juba viidatud KVTS § 40 lg 1 punktist 1 tulenevalt peab iga

kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel

kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas Kaitseressursside

Amet oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või

suunata aadressile isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale

e-posti aadressile. Samas on KRA veenvalt selgitanud, et toimetab asjassepuutuvaid dokumente kätte

ka muudel viisidel, kui kutsealune on oma muud kontaktandmed teatanud. KRA-l e ole kohustust

toimetada kätte dokumente paberil tavapostiga. See, et isikul puudub võimalus Eesti teabevärava

teenuse kasutamist või talle aadressile isikukood@eesti.ee saadetud kirjade lugemiseks, ei ole

tänapäeval tõsiselt võetav väide ent isegi kui see konkreetse kutsealuse puhul mingisugustest erilistest

asjaoludest tingituna nii on, siis on tema enda ülesanne sellest KRAd teavitada ning leppida KRA-ga

kokku mingi muu meetod, kuidas talle dokumente reaalselt kätte toimetada saab. Seejuures muude

kättetoimetamisviiside kasutamine ei välista paralleelselt dokumentide kätte toimetamist KVTS § 15

lõikes

sätestatud

viisil.

KVTS

§

lg

regulatsiooni

eesmärk

on

tagada,

et

kaitseväeteenistuskohustuslane ei saaks oma seadusest tulenevatest kohustustest kõrvale hoida ning

suhtuks seejuures hoolsalt kohustusse olla KRA-le igal ajal kättesaadav. Kuivõrd vaidlusalune

ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 24.04.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega.

Ettekirjutus sisaldab sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning

seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. Sunniraha tulevase rakendamise lubatavuse

seisukohast ei ole oluline, kas juba toimunud sunniraha rakendamine kulges õiguspäraselt. Sunniraha

on lubatud rakendada korduvalt. On küll tõsi, et konkreetselt vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud

ajal arstlikku komisjoni ilmumine ei ole enam võimalik, ent arstlikku komisjoni ilmumise kohustus kui

selline ettekirjutuses nimetatud komisjoni toimumise aja möödumisel ei lõppenud. Edaspidi kaebajale

edastatavates kutsetes või ettekirjutustes määratavad arstliku komisjoni ajad on käsitatavad varasema

ettekirjutusega pandud kohustuse täitmiseks uue tähtaja andmisena, ent seaduses sätestatud

kohustus (st kohustus ilmuda terviseseisundi hindamiseks KRA määratud ajal arstlikku komisjoni) jääb

samaks. See tähendab seda, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav

ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma arstlikku komisjoni järgmise kutse peale. Loogiline oleks

isikule samaaegselt sunniraha rakendamisest teatamisega teatada ka uus arstliku komisjoni aeg.

Sunniraha rakendamise eesmärk on isiku sundimine kohustust täitma, ent sunnirahal ei ole

põhimõtteliselt karistuslikku iseloomu.

6. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/