1-11-4917/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja 18. aprill 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-4917 (kohtueelses menetluses nr 10284000273) riik B.U versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav B.U

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx

xxxxxx x-x xxxxxxxxx ; töötu; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 121, § 199 lg 2 p 9 ja § 266 lg 1 järgi

Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada B.U süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena

karistusseadustiku vangistus 4 (neli) kuud ning tunnistada B.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud ning tunnistada B.U süüdi KarS § 266 lg 1 alusel ja mõista talle karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista B.U-le liitkaristus

vangistusena 7 (seitse) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 25.-27.09.2011 ja 28.03.2011 s.o 4 neli) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.U kandmata karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 6 kuud 26 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata B.U-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 6 kuud 26 päeva ei pöörata täitmisele, kui B.U ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata B.U-le katseajaks

KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis; määrata B.U-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxxxx x-x xxxxxxxxx ; tühistada B.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi ning välja mõista B.U-lt 6

(kuus) € 32 senti Rimi Eesti Food AS kasuks;

2

2.1.2 rahuldada täielikult Sergei P. tsiviilhagi ning välja mõista B.U-lt 319 (kolmsada

üheksateist) € 56 senti Sergei P.i kasuks;

2.1.3 rahuldada täielikult Jari S. tsiviilhagi ning välja mõista B.U-lt 60 (kuuskümmend)

€ Jari S. kasuks;

2.2 sundraha 200 (kakssada) €, riigi õigusabi tasu 176 (ükssada välja mõista B.U-lt seitsekümmend kuus) € 41 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (.kaks) € 70 senti riigi

kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 379,11 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a mai kuust igakuise menetluskulu osa 31 (kolmkümmend üks) € 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 jätta asitõend CD plaat videokaamera salvestusega kriminaaltoimiku juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € 18 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi

tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse- korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1- 11-4917“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.U toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese kehalise väärkohtlemise, millega tekitati kannatanule valu ja kahjustati tervist

KarS § 121 järgi, mis seisnes: 1) viibides 25.09.2010 Viljandi politseijaoskonna arestimaja kinnipidamiskambris nr 1, lõi rusikaga näkku Sergei P.ile, millega põhjustas kannatanule valu ja

kahjustas tema tervist; 2) viibides 27.03.2011 kella 20.30 paiku Abja-Paluojal Staadioni tn 4

asuvas Abja Gümnaasiumi õpilaskodus toas nr 211, tungis kallale Jari S.le, kellele lõi peaga näkku, kätega vastu selga ja rusikaga vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu;

2) varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli

toime pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis seisnes

selles, et tema, olles

15.07.2009 ja 30.03.2010 karistatud Lõuna Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo toimepanemises, seega süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,

3

varastas 09.05.2010 kell 20.26 Viljandi linnas Jakobsoni 2 asuvast -le Rimi Eesti Food AS kuuluvast kauplusest Säästumarket ühe pudeli viina Viru Valge väärtusega 98.90 krooni; 3) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise KarS § 266 lg 1 järgi, mis

seisnes selles, et olles korra juba välja saadetud, tungis valdaja tahte vastaselt ja keelust hoolimata 27.03.2011 ajavahemikus 20.30 kuni 00.00 Abja-Paluojal Staadioni tn 4 asuvas Abja Gümnaasiumi õpilaskodusse, kus peitis ennast toa nr 202 dušširuumis.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 (neli) kuud; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 (kaks) kuud; KarS § 266 lg 1 järgi ja

karistamiseks vangistustusega 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 64 lg 1 alusel moodustada

liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 7 (seitse) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-27.09.2010 ja 28.03.2011 s.o 4 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 6 (kuus) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata

B.U-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxxxxxx xxxxx x-x xxxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et B.U on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. ja § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Rimi Eesti Food AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 98,90 krooni, s.o 6,32 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista B.U-lt 6 (kuus) € 32 senti Rimi Eesti Food AS kasuks.

4

Sergei P. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5 000 krooni, s.o 319,56 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista B.U-lt 319 (kolmsada üheksateist € 56 senti Sergei P.i kasuks. Jari S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

60 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista B.U-lt 60 (kuuskümmend) € Jari S. kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 860 krooni, s.o 118,88 € ja 38,35€ Süüdistatava

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 €.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda vähendada sundraha 217,03 € võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb B.U-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 €, riigi õigusabi tasu 176,41 (118,88 + 38,35 + 19,18) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat videokaamera salvestusega tuleb KrMS § 126 lg 3 p1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. B.U on kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.09.2010 ja 28.03.2011 seega on B.U

viibinud eelvangistuses 4 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

5 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik