Legislator Case Law & Legislation
1-09-15934/13 AI generated

1-09-15934/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-09-15934/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-09-15934/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
failure to attend counselling victim lacks legal standing standing of petitioner accused lacks standing inadmissibility of legal aid request timely application for residence permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja 18. aprill 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-09-15934 (kohtueelses menetluses nr 08284000283) Tartu Maakohtu kohtu 17. novembri 2009 otsus P.J-i karistamises KarS § 257 järgi ja karistamises vangistusega 4

kuud; KarS § 69 alusel on vangistus 4 kuud asendatud üldkasuliku tööga 240 tundi kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Avalduse ese erakorraline ettekanne Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kriminaalhooldusametnik Aigi Pihlak Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu P.J (isikukood xxx; elukoht xxx xx-xx xxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOR.U

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Seoses kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekandega:

1.1 pöörata KarS § 76 lg 6 alusel Tartu Maakohtu 17. novembri 2009 otsusega P.J-ile

mõistetud kandmata vangistus 4 (neli) kuud täitmisele; 1.2 P.J-ile mõistetud kandmata vangistuse alguseks määrata 02. mai 2011;.

Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.1 vangistuse kandmise alguseks lugeda P.J-i vanglasse ilmumise päev; tähtajaks vangistuse kandmisele mitteilmumisel lugeda karistuse kandmise alguseks kinnipidamise kuupäev;

2.2 määruse koopia saata karistusregistrile, vanglale, P.J-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 vangistuse kandmisele vanalasse ilmumiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

4. kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele; vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6);

4.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud 1.1.

Kohtulahend P.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 17. novembri 2009 otsusega KarS § 257 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud; KarS § 69 alusel asendatud mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 tundi. 1.2.

Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud

Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande

käitumiskontrollile allutatud P.J-i kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole P.J katseaja lõpuks sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Tööandja info kohaselt on P.J mitmel korral oma juhendajaga võtnud ühendust ja lubanud üldkasulikku tööd sooritama tulla, kuid ei ole kokkulepetest kinni pidanud ning üldkasuliku töö tunde sooritanud. Korralistel registreerimistel on korduvalt ametnikule lubanud, et asub peatselt üldkasulikku tööd sooritama.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele kuna P.J puudub mõjuv põhjust üldkasuliku töö mittetegemiseks. Tegemist on hooldusaluse vastutusja kohusetunde puudumisega ning teadlikult üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale hoidumisega. 1.3. Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu ei vaidle kriminaalhooldaja taotlusele vastu. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör toetab taotlust.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 428 ( ) lg 1 kohaselt kui Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse

maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 428 lg 2).

KrMS § 431 ( ) kohaselt KrMS Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine

§-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad

kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 ( ) lg 1 kohaselt Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord

kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. Kohus saadab KrMS § 432 lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb otsustada süüdimõistetule vangistuse täitmisele pööramine. Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud ettekandest ei ole P.J

süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Põhjendatud on Tartu Maakohtu 17. novembri 2009 otsusega P.J-ile mõistetud kandmata vangistuse 4 kuud täitmisele pööramine. 2.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Toomas Lillsaar

Kohtunik