3-22-1909/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

T Ä I E N D A V K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1909

Haldusasi

Duo Media Networks OÜ, AS-i Postimees Grupp, A.Q ja

OÜ Head Uudised kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 29.08.2022 otsuse 1-7/22-011-TI p 3

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp,

A.Q ja OÜ Head Uudised, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Karmen Turk ja Sandor Elias

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

volitatud esindaja Martti Kangur

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Duo Media Networks OÜ, AS-i Postimees Grupp, A.Q ja OÜ Head Uudised

kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (vastustaja) andis 29.08.2022 otsusega nr

1-7/22-011-TI1 meediateenuste seaduse (MeeTS) §-de 32, 37, 39 ja § 40 lg 6 alusel välja

ajutise raadioloa (p-d 1 ja 2):

1) Duo Media Networks OÜ-le edastamaks raadioprogrammi „Raadio Duo“, programmi

maht on 24 tundi ööpäevas ja 168 tundi nädalas, programmi edastatakse vahemikus

08.09.-07.12.2022 levipiirkondades Harjumaa ja Järvamaa, programmi sõnasaated on

eesti keeles, programm tutvustab ja kajastab erinevaid Eesti teatrite uuslavastusi,

sügisesi suurkontserte (muusikal „Cats“, „Harry Potter“ muusikaetendus, Lara Fabiani

1 Kaebajate 09.09.2022 esitatud lisa 1.

3-22-1909

kontsert jne), spordiüritusi (Tallinna Maraton, Tartu Rattamaraton) ning festivali

PÖFF;

2) AS-ile Postimees Grupp edastamaks raadioprogrammi „Raadio MyHits“, programmi

maht on 24 tundi ööpäevas ja 168 tundi nädalas, programmi edastatakse 01.10.-

31.12.2022 levipiirkonnas Raplamaa, programmi sõnasaated on eesti keeles,

programm annab oma hommikuprogrammis ülevaate Raplamaal toimuvatest üritustest

Märjamaa valla perepäev, kultuurifestival „Särin“, Raplamaa rabade päev, isadepäeva

üritused Raplamaal, PÖFF-i filmid Raplamaa kinodes, 15. tule- ja tantsuetendus,

Rapla Jõulumaa, Kohila Jõulumaa.

Vastustaja keeldus sama otsuse p-ga 3 ajutiste raadiolubade väljastamisest järgmistele taotluse

esitanutele:

1)

Duo Media Networks OÜ taotlus edastada raadioprogrammi „Raadio Duo“ 08.09.-

07.12.2022 levipiirkonnas Raplamaa. Programm tutvustab ja kajastab erinevaid Eesti

teatrite uuslavastusi, sügisesi suurkontserte (muusikal „Cats“, „Harry Potter“

muusikaetendus, Lara Fabiani kontsert jne), spordiüritusi (Tallinna Maraton, Tartu

Rattamaraton) ning festivali PÖFF;

2)

Duo Media Networks OÜ taotlus edastada raadioprogrammi „Raadio Duo“ 08.09.-

07.12.2022 levipiirkondades Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa ja Läänemaa. Tööpäevadel

kl 10-19 kajastatakse programmis järgmisi sündmusi: Karksi meefestival, ümber Võhma

linna jooks, Viljandi linnajooks, Mulgimaa lipu päev, isadepäeva üritused Viljandimaal,

Tartu Motoshow, Tartu Rattamaraton, Friday Night Run, Tartu Linnamaraton, PÖFF

Tartu, isadepäeva üritused Tartumaal, Haanja 100 MTB, isadepäeva üritused Võrumaal,

Suur Lossi Festar VOL2, isadepäeva üritused Läänemaal;

3)

AS-i Postimees Grupp taotlus edastada raadioprogrammi „Raadio MyHits“ 01.09.-

30.11.2022 levipiirkonnas Viljandimaa. Hommikuprogrammis kajastatakse järgmisi

Viljandimaa sündmuseid: Karksi meefestival, ümber Võhma linna jooks, Viljandi

linnajooks, Mulgimaa lipu päev, isadepäeva üritused Viljandis;

4)

AS-i Postimees Grupp taotlus edastada raadioprogrammi „Raadio Elmar“ 01.09.-

30.11.2022 levipiirkonnas Viljandimaa. Kajastatavad sündmused Karksi meefestival,

ümber Võhma linna jooks, Viljandi linnajooks, Mulgimaa lipu päev, isadepäeva üritused

Viljandimaal;

5)

AS-i Postimees Grupp taotlus edastada raadioprogrammi „Narodnoe Radio“ 01.09.-

30.11.2022 levipiirkonnas Tartumaa. Kajastatavad sündmused: Tartu Motoshow, Tartu

Rattamaraton, Friday Night Run, Tartu Linnamaraton, PÖFF Tartu, isadepäeva üritused

Tartumaal;

6)

A.Q taotlus edastada raadioprogrammi „Raadio Duo Rapla- ja Läänemaa“ 08.09.-

07.12.2022 levipiirkondades Raplamaa ja Läänemaa. Kajastatavad sündmused: Eesti

teatrite uuslavastused, sügisesed suurkontserdid (muusikal „Cats“, „Harry Potter“

muusikaetendus, Lara Fabiani kontsert, Placebo kontsert jne), spordiüritused (Tallinna

Maraton, Tartu Rattamaraton) ning festivalidel (PÖFF), Raplamaa rabade päev, Rapla

Jõulumaa, Kohila Jõulumaa, Suur Lossi Festar VOL2, isadepäeva üritused Läänemaal,

hingedepäeva kontserdid Haapsalus;

7)

OÜ Head Uudised taotlus edastada raadioprogrammi „Raadio Duo Lõuna-Eesti“

08.09.-07.12.2022 levipiirkondades Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Tööpäevadel kl

10-19 kajastatakse programmis järgmisi sündmusi: Karksi meefestival, ümber Võhma

2(14)

3-22-1909

linna jooks, Viljandi linnajooks, Mulgimaa lipu päev, isadepäeva üritused Viljandimaal,

Tartu Motoshow, Tartu Rattamaraton, Friday Night Run, Tartu Linnamaraton, PÖFF

Tartu, isadepäeva üritused Tartumaal, Haanja 100 MTB, isadepäeva üritused Võrumaal.

Keeldumise põhjendused:

1.1. MeeTS näeb ette, et raadioprogrammi saab edastada kas alalise, s.o avaliku konkursi

käigus omandatud tegevusloa, või ajutise tegevusloa alusel. Alaliselt tegutsevad

raadioprogrammid peavad täitma MeeTS-is või selle alusel sätestatud tingimusi ja

kõrvaltingimusi, mis muudavad raadioprogrammi pakkumise kulukamaks. Ajutise

raadioteenuse osutaja on MeeTS § 40 alusel vabastatud kõrvaltingimuste kohaldamisest ja

MeeTS § 32 p 12 järgi jätkusuutlikkuse tõendamisest. Meediateenuste seaduse eelnõu 827 SE

seletuskirja kohaselt antakse ajutine luba juhul, kui tegemist on ajutise iseloomuga

ringhäälingutegevusega ja seotud mõne sündmuse kajastamisega (nt Viljandi Folk).

Programmi edastatakse tavaliselt vaid mõned päevad ja selle eesmärk ei ole reeglina

majandustegevuses tulu teenida. Seetõttu on ajutise raadioloa alusel toimivad programmid

vabastatud MeeTS §-s 8 ette nähtud programmi struktuuri nõuetest (nt uudistesaadete maht).

Ajutise raadioloa alusel tegutseja ei pea raadioloa saamiseks läbima avalikku konkurssi. Need

asjaolud muudavad ajutise raadioloa alusel programmi edastamise märkimisväärselt

lihtsamaks ja riik ei vii ajutiste lubade kaudu ellu kultuuripoliitilisi eesmärke, mida tuleb

arvestada alaliste raadiolubade puhul piiratud raadioressursi tingimustes. Erandite seadmine

ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Kuid peab jälgima, et ajutiste

raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse osutamist.

Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi

korras, aga mõned kasutavad ära mõneti ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega

samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab paratamatult ausat konkurentsi

raadioturul. Selliste olukordade vältimiseks, ent samas lubade väljastamise läbipaistvuse

tagamiseks pidas vastustaja vajalikuks 2022. a kevadel koos turuosalistega sõnastada

põhimõtted, millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse.

1.2. Ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted ei kujuta endast MeeTS § 37 ümber

sisustamist. Viidatud säte annab haldusorganile laia diskretsiooniruumi otsustamaks ajutiste

raadiolubade väljastamise üle. Sõnastatud põhimõtted lähtuvad MeeTS §-s 37 sätestatust ning

muudavad diskretsiooniotsuse tegemise raadiotegija jaoks läbipaistvamaks ja ette

ennustatavamaks. Vastustaja ei välista põhimõtetega iga üksikjuhtumi kaalutlemist ja

põhjendatud juhtudel nendest põhimõtetest kõrvale kaldumist. Nende põhimõtete kohaselt

võib samaaegselt kehtida kuni 3 ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku

maksimaalselt 3 levipiirkonnas levimiseks; ühte programmi võib edastada samas

levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu jooksul; ühe meediateenuse osutajana käsitletakse

kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad

isikud.

1.3. Raadiotegemiseks peab taotlema ka sagedusloa. Raadiosagedused on äärmiselt piiratud

ressurss, mille pikaajaline kommertskasutusse andmine eeldab reeglina sageduse eelnevat

testimist. Ajutised raadioload võimaldavad testida raadiosagedusi, veenduda nende kvaliteedis

ja tuvastada võimalikud tehnilised probleemid raadiolevis. Riigil ei ole mõistlik niigi piiratud

sagedusressurssi pikalt kasutuseta hoida. Kui leidub uusi sagedusi, mis teoreetiliste andmete

põhjal tunduvad raadiotegemiseks kasutatavad olema, siis on mõistlik neid algatuseks ajutiselt

kasutusse anda, laiendades nii raadiotegijate võimalusi tegutsemiseks ja samas veendudes uue

sagedusressursi pikaajalises kasutuskõlblikkuses. Ajutiste raadiolubade puhul tuleb aga

jälgida, et selline tegevus ei hakkaks kahjustama terve raadioturu konkurentsi ehk ei annaks

alaliste raadiolubadega võrreldes kellelegi turul ebaõiglast eelist.

3(14)

3-22-1909

1.4. Varasematel aastatel väljastati aastas ca 10 ajutist raadioluba, kuid 2021. a-l väljastati 72

ajutist raadioluba ja 2022. a-l 41 ajutist raadioluba. Duo Media Networks OÜ on olnud

meediateenuse osutajaks eelmisel ja käesoleval aastal 56 väljastatud ajutise raadioloa puhul.

Seega 2021.-2022. a ajutistest raadiolubadest on ca 50% väljastatud sellele ettevõtjale,

ülejäänud 50% väljastatud ajutistest raadiolubadest jaotuvad 8 meediateenuse osutaja vahel.

Nõudlus ajutiste raadiolubade järele on turul järsult kasvanud. Suurenenud nõudlust ei ole

mõistlik varasemale tasemele suruda, sest nii väheneb võimalus uute sageduste testimiseks,

mida hiljem oleks võimalik avaliku konkursi käigus turuosalistele alaliseks kasutamiseks

väljastada. Samas tingib muutunud turuolukord võrdsete võimaluste, konkurentsi ja

meediapluralismi tagamiseks vajaduse panna paika konkreetsemad põhimõtted, millest

ajutiste raadiolubade väljastamisel edaspidi lähtutakse. Raadioloa taotleja tegevus peab olema

kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Meediateenuste seaduse eelnõu seletuskiri

selgitab lisaks, et erinevate meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte

nähakse ette nõuded, mis peaks vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba

konkurentsi meediateenuste osutamisel.

1.5. Duo Media Networks OÜ ja AS Postimees Grupp kuuluvad mõlemad MM Grupp OÜ

kontserni. Enne 2022. a raadiolubade konkursi kuulajaandmete põhjal läbi viidud turuanalüüs

näitas kontserni osaks raadioturul ca 35%. Teisele raadioturu osalisele kuulub ligi sama suur

osa raadioturust. Analüüs ei hõlmanud ajutise raadioloa alusel tegutsevate jaamade

kuulajastatistikat. Nt programm „Raadio Duo“ alustas oma tegevust 08.03.2022 ja on sellest

ajast saati olnud kättesaadav 7 levipiirkonnas. Kuigi tegutsetakse ajutise raadioloa alusel,

jäetakse kommunikatsioonitegevuses selgelt mulje, et tegemist on alalise raadioprogrammiga.

Alaliste regionaalsete raadiolubade puhul on keskmine levipiirkondade arv raadioprogrammi

kohta 1,75. Seetõttu võib eeldada, et „Raadio Duo“ kuulajaskonna andmete uuringus

kajastamine muudaks tõenäoliseks oluliselt MM Grupp OÜ kontserni raadioturu osakaalu

näitu. Samuti võib ka teiste ajutiste lubade alusel toimivate raadioprogrammide

kuulajastatistika avaldada märkimisväärset mõju üldisele raadioturu jaotusele. Olukorras, kus

üks meediakontsern hõivab ligi 50% ajutistest raadiolubadest ja ligi 35% alaliste

raadioprogrammide raadioturust, on reaalne oht märkimisväärse turujõuga (vähemalt 40%

turuosast) ettevõtte tekkimiseks. Seeläbi halveneks konkurentsiolukord raadioturul ja

kannatada saaks meediapluralism. Seega tuleb vastustajal võtta samme vältimaks

märkimisväärse turujõuga ettevõtte tekkimist raadioturul. Seda eesmärki aitavad saavutada

vastustaja sõnastatud ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted. Need põhimõtted

tagavad, et ajutise raadioprogrammi mõju üldisele raadioturu olukorrale oleks marginaalne.

Maksimaalselt 3 levipiirkonnaga, mida saab samas levipiirkonnas maksimaalselt edastada 6

kuud, ei ole tõenäoline kasvatada turuosa konkurendi ees ligi 5%. Samuti nähtub ajutiste

raadiolubade viimase 1,5 aasta taotlustest ja 08.04.2022 turuosalistega toimunud arutelust, et

mitmetel raadiotegijatel oleks huvi taotleda vähemalt 3 ajutist raadioluba samaks perioodiks.

See tähendab, et sellisel hulgal ajutiste raadiolubade korraga väljastamisel püsiks sarnane

raadioturu jaotus, nagu nähtus vastustaja läbi viidud raadioturu uuringust.

1.6. Duo Media Networks OÜ, OÜ Head Uudised ja A.Q taotlustes esitatud programmi

struktuur, sihtrühm ja iseloomustused kattuvad. OÜ Head Uudised juhatuse liige X.X on Duo

Media Networks OÜ-s „Raadio Duo“ programmi vastutav toimetaja. Duo Media Networks

OÜ juhatuse liikme Y.Y saadetud ajutise raadioloa taotluse on allkirjastanud A.Q . Seega

soovivad A.Q ja OÜ Head Uudised taotletavate ajutiste raadiolubade kaudu edastada Duo

Media Networks OÜ toimetusvastutuse all olevat raadioprogrammi „Raadio Duo“.

Toimetusvastutust ei saa tegevusluba omav või end vastavalt registreerinud meediateenuse

osutaja üle anda teisele isikule ega seda teise isikuga jagada (vt seaduseelnõu seletuskirja).

4(14)

3-22-1909

1.7. AS-ile Postimees Grupp on juba väljastatud mitmeid alalisi raadiolube, mille kaudu saaks

kõnealustes levipiirkondades soovitud sündmusi kajastada. Programmile „Raadio Elmar“ on

05.07.2019 otsusega antud üleriigiline raadioluba mh levimiseks Viljandimaal. Seega ei ole

asjakohane ega mõistlik väljastada samale raadioprogrammile samas levipiirkonnas

täiendavalt ajutist raadioluba. 21.07.2022 taotluste kohaselt kavatsetakse nii „Raadio MyHits“

kui „Raadio Elmar“ programmis kajastada samu Viljandimaa sündmusi. Pole mõistlik, et

samade ürituste kajastamiseks (kusjuures kajastamine hõlmab ürituse toimumisest teavitamist,

mitte selle otseülekannet) samas levipiirkonnas vajab meediateenuse osutaja veel täiendavalt

ajutist raadioluba. Ühtlasi on AS-il Postimees Grupp võimalik soovitud üritusi kajastada veel

ka nt „Raadio Kuku“ programmis, millele on 2019. a Viljandimaa levipiirkonda väljastatud

alaline raadioluba. Seega puudub reaalne vajadus anda välja ajutised raadioload just nende

sündmuste kajastamiseks olukorras, kus samal meediagrupil on võimalus kajastada neid

sündmusi juba kehtivate raadiolubade alusel tegutsevates programmides.

1.8. Eeltoodud põhjendustel väljastab vastustaja MM Grupp OÜ kontserni kuuluvate

meediaettevõtjate raadioprogrammidele ajutised raadioload nii, et korraga kehtiks

maksimaalselt 3 ajutist raadioluba maksimaalselt 3 levipiirkonnaga.

2. Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp, A.Q ja OÜ Head Uudised

(kaebajad) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 29.08.2022 otsuse p 3

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks väljastama kaebajatele ajutised raadioload, mille

väljastamisest neile keelduti. Kaebajad läksid menetluse käigus tühistamis- ja

kohustamisnõuetelt üle tuvastamisnõudele.

Kaebuse põhjendused:

2.1. Vastustaja keeldus ajutiste raadiolubade väljastamisest enda 25.04.2022 kehtestatud

põhimõtete alusel, mitte seaduses sätestatu põhjal. Vastustajal puudub pädevus kehtestada

ajutiste raadiolubade väljastamiseks täiendavaid tingimusi, mis seadusest ei tulene.

Vastustajal ei ole õigust keelduda ajutiste raadiolubade väljastamisest olukorras, kus kaebajad

olid täitnud kõik seadusest tulenevad kriteeriumid ajutiste raadiolubade saamiseks.

Kohtupraktikas on lubatavaks peetud nn sise-eeskirja loomist kaalutlusõiguse ühetaoliseks

kohaldamiseks, kuid 25.04.2022 põhimõtted ei vasta neile nõuetele:

a) puudub valdkonna seaduse tasemel õiguslik alus;

b) sise-eeskiri ei saa olla vastuolus seadusega, kuid praegu kehtestati seaduses sätestatust

oluliselt rangemad piirangud;

c) sise-eeskirja koostamisega teostati esimese etapi kaalutlusõigust, kuid sise-eeskirjas

puuduvad kaalutlused „põhimõtete“ koostamisel;

d) sise-eeskiri ei tohi takistada konkreetse kaalutlusotsuse tegemist, sh kaalumist välistada

ega takistada, kuid põhimõtted on kategoorilise iseloomuga ja kaalumist ei ole

teostatud.

Puudub teadmine, et uued nõuded täidaks seaduse lünga seadusandja tahtega, sest MeeTS-i

muudeti viimati 2022. a-l ja mistahes sisulisi muudatusi ei ole peetud vajalikuks sisse viia, v.a

kehtivusaja pikendamine 1 kuult 3 kuule. MeeTS ei võimalda määrata ajutistele

raadiolubadele mistahes kõrvaltingimusi. Kultuuriministeerium koostas 02.06.2023

meediateenuste seaduse väljatöötamise kavatsusega eesmärgiga parandada olukorda, kus

regulatsioon tuleneb haldusorgani „vastuvõetud põhimõtetest“.

5(14)

3-22-1909

2.2. Kui seaduses sätestatud tingimusi täites on võimalik saavutada mingeid ettevõtja

eesmärke (püsiva programmiga turule sisenemine), ei ole see etteheidetav ja on ettevõtja enda

risk, kas ta saab ka uue ajutise loa või mitte.

2.3. Piirang ei ole proportsionaalne. Vastustaja eesmärgiks on testida raadiosagedusi,

veenduda nende kvaliteedis ja tuvastada võimalikud tehnilised probleemid raadiolevis. Nende

eesmärkide saavutamist piirang ei soodusta. Vastustaja põhimõtted ei ole vajalik ega vähim

koormav. Samaväärseid meetmeid on veel arvukalt. Nt korraldada püsivatele raadiolubadele

tihedamalt konkursid. Põhimõtted ei ole ka mõõdukad. Antud juhul on viidatud vaid

vajadusele korrigeerida turupraktikat ja tagada võrdne kohtlemine kõigile turuosalistele.

Ometi on MeeTS § 37 alusel ja seadusest tulenevate tingimuste piires praktikas väljastatud

ajutisi lubasid mitukümmend aastat ja mistahes ettevõtlusvabadust üles kaaluvaid suuri

probleemkohti ei ole tõusetunud.

2.4. Otsus ei ole õiguspäraselt põhjendatud. Jääb arusaamatuks, kuidas annab ajutine

raadioluba ebaõiglase eelise ja kahjustab konkurentsi – ajutiste raadiolubade regulatsioon on

eksisteerinud ühetaoliselt mitukümmend aastat. Ajutised raadioload on MeeTS § 37 alusel

ühetaoliselt kättesaadavad igaühele. Pakutavate programmide lisandumine tõstab

programmide vahelist konkurentsi, kuid see on avalikkuse huvides, kuna sunnib konkurente

oma programmide kvaliteeti tõstma. Vastustaja on seni alati ajutised taotlused rahuldanud.

Vahepeal ei ole seaduses olevad nõuded muutunud.

2.5. „Raadio Duo“ turuosa on ca 0,2% raadioturust ja seega ei saaks temale ajutise raadioloa

andmine takistada võrdsete võimaluste, konkurentsi ja meediapluralismi tagamist.

Vastustajale ei ole „Raadio Duo“ turuosa teada. Ainuüksi asjaolu, et erinevad raadiojaamad

kuuluvad osaliselt samasse kontserni ja selliselt võib tõepoolest koos „Raadio Elmar“ ning

Kuku jaamadega turuosa küündida 30%-ni, ei ole turgu valitsevaks mõjuks. Raadiokanalid

Kuku, „Raadio Elmar“ ja „Raadio Duo“ ei ole samal kaubaturul ega ole kuulaja jaoks

asendatavad. Nende kuulajaskond on väga erinev ja lisandub ka geograafiline aspekt.

Vastustaja ei ole standardset kaubaturu analüüsi teinud. Ka juhul, kui kaubaturu analüüs

näitaks, et kõik raadiojaamad tegutsevad samal kaubaturul, siis tulemusena ei oleks ikkagi

ühelgi raadioettevõtjal turgu valitsevat mõju, sest tegemist on äärmiselt konkureeriva turuga,

kus on palju raadioteenuse pakkujaid.

2.6. MeeTS § 17 ei keela samal füüsilisel isikul olla mitme jaama vastutav toimetaja.

Tegemist ei ole toimetusvastutuse üleandmise või jagamisega. Raadiojaama omanik ehk

operaator võib olla mistahes isik, kes vastab MeeTS-i nõuetele ja omab vastavat luba.

2.7. On lubamatu, et vastustaja otsustab selle üle, millise raadiojaama eetris võib või peab

mistahes sündmusi kajastama. Selline otsustus on vastuolus tsensuuri keeluga. Sisuvabadus

on toimetusvabaduse osana raadioteenuse osutaja pärusmaa ning vastustajal puudub pädevus

ja õigus otsustada, kas ja milliseid sündmusi kajastatakse ühel või teisel kanalil.

Raadioteenuse osutajal on võimalus kajastada sündmuseid mitmel kanalil erineval viisil ja

moel.

2.8. Vastustaja ei põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata „Raadio MyHits“ Viljandi ja

„Narodnoe Radio“ Tartu ajutise loa taotlused.

2.9. Meediapluralism on enam kui turuolukorra konkurentsi olukord. Meediapluralism on

paljude erinevate mõjude koosmõju ja seda ei saa vastustaja tagada. Vastustaja saab koos

seadusandjaga tagada, et tingimused erinevates osades oleksid riigi poolt tagatud. Kui

tingimused on tagatud, siis saab hinnata meediapluralismi seisu riigis. Meediapluralismi riske

hinnatakse 25 põhinäitaja alusel, mis on jaotatud 4 eri valdkonda: põhivabaduste kaitse,

6(14)

3-22-1909

turuosaliste paljusus, poliitiline sõltumatus ja sotsiaalne kaasatus. Need näitajad käsitlevad nii

õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi. Vastustaja on aga hinnanud

meediapluralismi tagamise vajadust läbi konkurentsiolukorra ja turgu valitseva seisundi

perspektiivi. MeeTS ei näe ette loast keeldumise alusena meediapluralismi.

3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Ajutiste lubade väljaandmise põhimõtted on sise-eeskirjad, mille kehtestamiseks ei ole

vaja volitusnormi. See on mõeldud praktika ühtlustamiseks ja kaalutlusõiguse ühetaoliseks

kohaldamiseks, seejuures ettevõtete jaoks suurema läbipaistvuse ja ettenähtavuse tagamiseks.

Tegemist on abistava vahendiga, mis ei välista konkreetse otsuse proportsionaalsuse

hindamist ega kaalumist. Vastustaja tegi sise-eeskirja koostades kaalutlusotsuse. Võttes

arvesse olukorda, kus üks meediaettevõte kasutab ajutiste raadiolubade taotlemise protsessi

ära raadioturul laienemiseks, oli selliste olukordade vältimiseks ja meediapluralismi ning vaba

konkurentsi kaitseks vaja reeglid paika panna. Vastustaja andis ajutiste lubade väljastamise

põhimõtetega võrdsed võimalused kõigile, samal aja neid võimalikult vähe piirates.

3.2. Vabade sageduste hulk on piiratud. Andes ajutise raadioloa ühele ettevõttele ei pruugi

enam olla vaba sagedust teistele soovijatele, mh nendele, kes soovivad lühiajaliselt ja

põhjalikult üht konkreetset sündmust kajastada, mis on olnud algselt ajutise raadioloa

eesmärk.

3.3. Raadioloa taotleja tegevus peab olema kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega.

Erinevate meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte nähakse seaduses

ette nõuded, mis peaksid vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi

meediateenuste osutamisel.

3.4. MeeTS § 37 sätestab, et ajutine raadioluba antakse programmile, mis on mh ajutise

iseloomuga. Programmi, mis on oma iseloomult alaline (edastatakse pidevalt, mitte ainult 3

kuu vältel, sh samades levipiirkondades), ei saa käsitleda ajutisena. Seega on vaidlusalusel

otsusel legitiimne eesmärk. Maksimaalselt 3 ajutise raadioloa väljastamine ühele

meediateenuse osutajale maksimaalselt 3 levipiirkonnas 6 kuuks 12-kuulise perioodi jooksul

on sobiv meede tagamaks ajutiste raadiolubade ajutist iseloomu ja turuosaliste võrdset

kohtlemist, sh kõigile läbipaistvat menetlust, ning hoidmaks ära märkimisväärse turujõuga

ettevõtja tekkimist.

3.5. Ajutised raadioload moodustasid kuni 2021. a-ni marginaalse osa raadioturust. Seega ei

väljunud ajutiste raadiolubade kasutamine varem ajutise iseloomu põhimõttest ega avaldanud

märkimisväärset mõju meediapluralismile. Kuid olukord on muutunud. Ka teised

raadioettevõtjad leidsid, et turu konkurentsiolukord on kahjustada saanud ja vajalik on kokku

leppida edasised põhimõtted. Vastupidisel juhul võib raadioturul tekkida turgu valitsevat

seisundit omav ettevõtja. Vastustaja on tõlgendanud MeeTS § 37 ettevõtjaid vähem

koormavalt. Nimetatud sätet saaks tõlgendada ka selliselt, et pärast 3 kuu möödumist ei ole

võimalik enam uut taotlust esitada.

3.6. Vastustaja leiab, et raadioprogrammid „Raadio Kuku“, „Raadio Duo“ ja „Raadio Elmar“

asuvad samal kaubaturul, olenemata sihtgruppidest, kuna on omavahel asendatavad. Kuku

kuulaja võib samadel tingimustel ja ilma oluliselt täiendavate pingutusteta kuulata ka Elmarit

ja vastupidi. Meediapluralismi aspektis tuleb kaubaturu defineerimisel lisaks arvestada, et

kõik raadioprogrammid tagavad võimaluse jagada infot. Mida suuremat hulka

meediaprogrammidest meediateenuse osutaja omab, seda suurem võimalus on tal levitatavat

infot kontrollida. Seega info jagamise võimekuse poolest moodustavad raadioprogrammid

ühtse kaubaturu konkurentsiseaduse (KonkS) mõttes. Eluterve konkurentsi ja

7(14)

3-22-1909

meediapluralismi tagamine on avalikes huvides väga oluline ning kaalub üles kaebajate

ettevõtlusvabaduse riive. Raadioturu koondumine piiratud ringi isikute kätte annab neile suure

võimu info levitamisel, mis mõjutab avalikkuse õigust saada mitmekesist teavet. Euroopa

Kohus on otsuses asjas nr C-555/19 tõdenud, et meediapluralismi tagamine on üldistest

huvidest lähtuv eesmärk, mille olulisust demokraatlikus ja pluralistlikus ühiskonnas tuleb

rõhutada ja see võib olla õigustus piiranguteks. Meediapluralismi tagamise olulisust on

rõhutatud ka 16.09.2022 avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekus Euroopa Meediavabaduse

Akti2 kohta. Seega tuleb vastustajal võtta samme vältimaks märkimisväärse turujõuga

ettevõtte tekkimist raadioturul. Meediavabaduse ja Meediapluralismi Keskus (CMPF)

monitoorib iga-aastaselt meediapluralismi Euroopa Liidu liikmesriikides ja selle

kandidaatmaades ning koostab iga riigi kohta individuaalse raporti. Eesti Meediapluralismi

2021. a raportist3 nähtub, et meediapluralismi ähvardavad riskid Eestis on aasta-aastalt

suurenenud ning jõudnud 2021. a andmete põhjal 66%-ni, jäädes seega keskmise riskitaseme

ülempiirile (kõrge riskitase algab 67%-st). Raportist nähtub, et meediapluralismi kõrge

riskitase on suuresti tingitud just meediamaastiku mitmekesisuse puudustest ja uudismeedia

kontsentreerumisest üksikute meediaettevõtete kätte (riskitase 86%). Raportis mainitakse ära

juba mitmeid aastaid probleemiks olnud Postimees Grupi turuosa järjepidev suurenemine.

Üksikute suurte meediaettevõtete turuosa on raadioturul märkimisväärselt kõrge (74%). Seega

ei ole raadioturu konkurentsiprobleem ainult vastustaja järeldus, vaid sarnasele järeldusele on

jõudnud ka sõltumatud eksperdid CMPF-ist. Meediapluralismi kaitset tuleb pidada

mõistlikuks põhjenduseks ettevõtlusvabaduse piiramisel. Vastustaja annab jätkuvalt välja

ajutisi raadiolube, kuid väljastatavatele lubadele on seatud ajalised ja mahulised piirid.

Vastustaja poolt meediaturu konkurentsi tagamiseks võetud meetmed on mõõdupärased.

3.7. Vastustaja ei ole väitnud, et toimetusvastutuse jagamine toimub läbi selle, kui mitmel

taotletud ajutisel raadioloal on sama vastutav toimetaja. Toimetusvastutus tähendab

meediateenuse osutaja kontrolli saadete valiku, sisu ja ülesehituse ning nende paigutamise üle

programmi või programmikataloogi (MeetS § 6). Raadioteenustes avaldub toimetusvastutus

kontrollis ja vastutuses saatekava üle. Seega kuulub toimetusvastutus meediateenuse

osutajale. Toimetusvastutust ei saa tegevusluba omav või end vastavalt registreerinud

meediateenuse osutaja üle anda teisele isikule ega seda teise isikuga jagada. 01.08.2022

ajutise raadioloa taotluse raadioprogrammile „Raadio Duo Lõuna-Eesti“ esitanud OÜ Head

Uudised juhatuse liige on äriregistri andmetel X.X. X.X on Duo Media Networks OÜ

veebilehe ja ettevõtte varasematest taotlustest nähtuvalt Raadio Duo vastutav toimetaja.

01.08.2022 Duo Media Networks OÜ juhatuse liikme Y.Y poolt saadetud ajutise raadioloa

taotluse on allkirjastanud A.Q . Sama isik on märgitud ajutise raadioloa taotlejaks ka

raadioprogrammile „Raadio Duo Rapla- ja Läänemaa“. A.Q on Y.Y abikaasa. Nimetatud

taotlustes esitatud programmi struktuur kattub sõna-sõnalt Duo Media Networks OÜ

28.04.2022 ja 19.07.2022 esitatud raadioprogrammi „Raadio Duo“ ajutise raadioloa taotlustes

toodud programmi struktuuriga. Samuti kattub kõigis taotlustes programmi sihtrühm (üle 30

aastane naine). Lisaks kattuvad 01.08.2022 edastatud taotlustes toodud muusikateoste, sõna-

ja uudistesaadete protsendid programmi iseloomustuses Duo Media Networks OÜ 19.07.2022

esitatud taotluses toodutega. OÜ Head Uudised 01.08.2022 esitatud taotluse sündmuse

kajastub kattub suures osas (v.a Suur-lossi Festar VOL2 ja isadepäeva üritused Läänemaal)

Duo Media Networks OÜ 19.07.2022 esitatud taotluses toodud sündmuste kajastusega. Ka

2 Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council establishing a common framework for

media services in the internal market (European Media Freedom Act) and amending Directive 2010/13/EU, pp

40 jj. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/89593.

3 Meediavabaduse ja Meediapluralismi Keskus. Meediapluralismi monitooring digiajastul. Meediapluralismi

monitori rakendamine Euroopa Liidus, Albaanias, Montenegros, Põhjamakedoonia Vabariigis, Serbias ja Türgis

2021. aastal. Arvutivõrgus: https://cadmus.eui.eu/bitstream/handle/1814/74687/MPM2022-Estonia-ET.pdf?

sequence=3&isAllowed=y.

8(14)

3-22-1909

A.Q 01.08.2022 ja Duo Media Networks OÜ 28.04.2022 taotlustes toodud 7 ürituse hulgast

leiab mitmeid kattuvusi. Esitatud taotluste pea täielik kattuvus ja isikute tihe nii eraeluline kui

äriline seotus näitavad, et nii OÜ Head Uudised kui A.Q 01.08.2022 esitatud taotluste puhul

on tegelikuks meediateenuse osutajaks Duo Media Networks OÜ, kes omab toimetusvastutust

„Raadio Duo“ programmi üle. Esitada taotlus teise isiku kaudu ja laveerida taotluses

raadioprogrammi nimega, on pahatahtlik soov eksitada vastustajat tegeliku meediateenuse

osutaja suhtes. Kuna eeltoodust nähtub, et nii OÜ Head Uudised kui A.Q 01.08.2022 esitatud

taotluste puhul on tegelikuks meediateenuse osutajaks Duo Media Networks OÜ,

meediateenuste seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt pole võimalik meediateenuse osutajal

toimetusvastutust üle anda teisele isikule ega teise isikuga jagada ning MM Grupp OÜ

kontserni kuuluvate meediaettevõtete raadioprogrammidele oli juba antud 3 ajutist raadioluba

(sh programmile „Raadio Duo“), siis puudus võimalus väljastada ajutisi raadioluba OÜ-le

Head Uudised ja A.Q-le .

3.8. Viide tsensuuri keelule ei ole asjakohane. Vastustaja otsus, millega ei väljastatud kõiki

taotletud ajutisi raadiolube, ei riiva kaebajate sõnavabaduslikku põhiõigust. Vastustaja ei ole

keelanud ega määranud, milliseid sündmusi, milliseid raadioprogramme eetris kajastada võib

või ei või. Vastustaja otsus ei keela kindlat sisu ja otsuse mõju ei võta kaebajatelt üldist

levitusõigust. Kaebajate levitusvõimalustesse kuuluvad ka praegu mitmed eri

raadioprogrammid ja kaebajatel on endiselt võimalik oma sisu väljendada eri levipiirkondades

varem väljastatud raadiolubade alusel.

3.9. Vastustaja on teavitanud Kultuuriministeeriumi ajutiste raadiolubade väljastamise

põhimõtetest nende väljatöötamise järgselt. Kultuuriministeerium ei ole vastustajale kordagi

väljendanud põhimõtetega mitte nõustumist. Ettepaneku muuta ajutiste raadiolubade

regulatsiooni tegi Kultuuriministeeriumile vastustaja. Ettepanek oli mh ajendatud praktikas

tekkinud vaidlusest sätestada ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted seaduses senisest

veelgi selgemalt, et vältida tulevikus tarbetuid vaidlusi vastustaja pädevuse üle. Kuid lisaks

oli ettepaneku eesmärk lisada ajutise raadioloa väljastamise alusena sagedusressursi ja

programmi sobivuse testimine, mis annaks raadiotegijatele senisest paindlikumad võimalusel

turul ajutiseks tegutsemiseks või enne pikkade investeeringute tegemist programmi

sihtrühmale sobivuse veendumiseks. Asjaolu, et vastustaja on esitanud ettepaneku MeeTS-is

ajutiste raadiolubade väljastamise regulatsiooni täpsustamiseks, et tähenda, et vastustajal

puuduks täna seaduslik alus raadiolubade väljastamisel hinnata raadioprogrammi ajutisust või

võtta raadioloa väljastamise üle otsustamisel arvesse raadioturu konkurentsiolukorda. Need

alused tulenevad MeeTS § 32 p-dest 1 ja 3 ning §-st 37.

3.10.

MeeTS § 32 p-s 3 sätestatud konkurentsinõue teenib endast raadiokuulaja infovälja

mitmekesisuse tagamise eesmärki. Nt on Konkurentsiamet oma praktikas ka päeva- ja

nädalalehed hinnanud ühe kaubaturu osaks, sest trükimeedia väljaandeid tarbitakse

informatsiooni saamiseks ning kuna Eestis kajastavad nii päevalehed kui ka suuremad

nädalalehed päevakohaseid uudiseid4. MeeTS § 8 järgi on kõigil raadioprogrammidel

kohustus esitada uudistesaateid. Olenevalt programmi formaadist võib uudiste- ja/või

päevakajaliste saadete maht erineda, kuid kõigis raadioprogrammides, sh reeglina ka ajutistes

raadioprogrammides, uudiste- ja/või päevakajalised saated eksisteerivad. Kuulatavad on kõik

raadioprogrammid samal viisil, st sama tehnoloogise lahendusega. Seega on

raadioprogrammid kuulaja jaoks asendatavad informatsiooni ammutamise allikad.

4. Kohus jättis 26.09.2023 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

4 Konkurentsiameti peadirektori 30.08.2007 otsus nr 35-KO. Arvutivõrgus:

https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/varasem/public/Koondumised/2007/ko200735.pdf.

9(14)

3-22-1909

5. Kaebajad avaldasid 04.10.2023 soovi esitada apellatsioonkaebus.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastustaja keeldus kaebajatele ajutiste raadiolubade väljastamisest MeeTS §-de 32, 37,

39 ja § 40 lg 6 alusel.

MeeTS § 37 järgi antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud sama

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni 3 kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise

iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.

MeeTS § 32 järgi võib televisiooni- või raadioteenust pakkuda üksnes televisiooni- või

raadioloa alusel, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule järgmistel tingimustel:

1) tema programm vastab samas seaduses sätestatud nõuetele;

11) ta on esitanud nõuetekohase tegevusloa taotluse;

12) ta on esitanud andmed, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust teenuse osutamisel, välja

arvatud televisiooni- ja raadioteenuse osutamisel ajutise tegevusloa alusel;

2) tema tegevusega ei kaasne Eesti Vabariigi poolt võetud lepinguliste kohustuste

rikkumist;

3) ta ei ole juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga, kellele on antud

televisiooni- või raadioluba ja tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi

meediateenuste turul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.

MeeTS § 40 lg 6 järgi annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja

kuulutamata.

MeeTS § 39 reguleerib tegevusloa taotlusele esitatavaid nõudeid.

7. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajate ajutised raadioloa taotlused ei

vastanud MeeTS §-s 37 toodud nõuetele, mistõttu tuli need rahuldamata jätta.

8. Kaebajate taotlustes nimetatud programmid ei olnud ajutise iseloomuga. „Raadio

MyHits“, „Raadio Elmar“ ja „Narodnoe Radio“ on püsiva iseloomuga programmid, mida

kaebajad edastavad neile väljastatud alaliste raadiolubade alusel. Vastustaja poolt kaebaja

määruskaebusele esitatud vastusest nähtub, et



raadioprogrammile „Raadio Elmar“ on väljastatud alaline raadioluba levipiirkondades

Harjumaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa,

Pärnumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Võrumaa, Hiiumaa ja Saaremaa;



raadioprogrammile „Raadio MyHits“ on väljastatud alaline raadioluba

levipiirkondades Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Lääne-

Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Võrumaa;



raadioprogrammile „Narodnoje Radio“ on väljastatud alaline raadioluba

levipiirkondades Harjumaa, Ida-Virumaa.

9. „Raadio Duo“ programmi on edastatud seni ajutiste raadiolubade alusel, kuid alates 2022.

a märtsist järjepidevalt kuni vaidlusaluse otsuse tegemiseni, vaidlusaluse otsuse alusel ja ka

pärast seda. Seega mitu korda kauem kui MeeTS §-s 37 ette nähtud 3 kuud, mis on ajutise

raadioloa tähtajaks. See ei võimalda järeldada, et tegemist on ajutise iseloomuga

programmiga. Kohus juhib tähelepanu, et MeeTS § 37 järgi peab programm olema ajutise

iseloomuga, mitte ainult selle edastamine. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kaebajad jätnud

10(14)

3-22-1909

seda programmi edastades avalikkusele teadvalt mulje, et tegemist on alalise

raadioprogrammiga. Seda kinnitab ka Duo Media Networks OÜ 30.06.2023 raadioloa

taotlus5, milles põhjendatakse alalise raadioloa taotlemist sellega, et kuulajad on pahased

raadioprogrammi eetrist kadumise tõttu. MeeTS § 37 näeb ajutise raadioloa kehtivusajaks ette

3 kuud. Järelikult ei ole seadusandja eesmärgi ja mõttega kooskõlas see, kui sama programmi

edastatakse püsivalt või pikaajaliselt järjepidevalt taotletavate ajutiste raadiolubade alusel.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et oma raadioprogrammi püsiv edastamine korduvate

ajutiste raadiolubade alusel seab kaebajad põhjendamatult soodsamasse olukorda alaliste

raadioloa omajatega võrreldes, kel on tulnud oma raadioprogrammi püsivaks esitamiseks täita

mitmeid seaduses toodud tingimusi, mis ajutise raadioloa taotlejale ei kehti (nt MeeTS § 8 lg-

d 1-4, § 32 p 12, § 39 lg 6 p 11), ja läbida konkurss. Seega kui kaebajate „Raadio Duo“

programm oli kuulajate seas sooja vastuvõtu leidnud ja kaebajad soovisid selle edastamisega

jätkata, siis tuli neil taotleda alaline raadioluba.

10. Kohtu hinnangul ei vastanud kaebajate taotlused ka nõudele, et programmi edastamise

eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Kaebajate ajutistest raadioloa taotlusest6 nähtub,

et kaebajate eesmärgiks oli oma programmi kaudu edastada muusikateoseid ja sõnasaateid.

Levipiirkonna elu kajastavate saadete maht programmis oli 1-3%, ühel juhul 5%. Kui

sündmuse kajastamine on programmist vaid marginaalne osa, siis ei saa seda lugeda

programmi edastamise eesmärgiks. Konkreetne sündmus olnuks programmi edastamise

eesmärgiks juhul, kui tegemist oleks olnud nt kohapealse reportaažiga. Nt meediateenuste

seaduse eelnõu 827 SE7 seletuskirjas (lk 27) viidatakse Viljandi Folgi sündmuste

edastamisele; meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 327 SE8 teise lugemise seletuskirjas (lk 8) viidatakse MK etapi,

MM-i või olümpiamängude edastamisele. Kaebajad ei soovinud oma programmis ainult või

peamiselt taotlustes viidatud sündmusi kajastada. Arvestades sündmuste kajastamise mahtu

programmis, oleks olnud tegemist vaid sündmustest teavitamisega. Kuigi vastustaja on seni

kaebajate sarnaseid taotlusi rahuldanud, puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda ka

edaspidi MeeTS § 37 nõuetele mittevastavate taotluste alusel ajutiste raadiolubade

väljastamist. Ebaõige halduspraktika ei saa tekitada õiguspärast ootust.

11. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate taotlusi rahuldades võinuks tekkida MeeTS § 32

p-s 3 sätestatud konkurentsi kahjustav olukord meediateenuste turul, mida tuli MeeTS § 37

järgi ka ajutiste raadiolubade väljastamisel vältida. KonkS § 2 lg 4 järgi on valitsev mõju

võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt

teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada

teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada

teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Äriregistri andmetel on MM Grupp OÜ Duo

Media Networks OÜ 80%-lise osaluse omanik ja AS-i Postimees Grupp ainuosanik. Seega

kuuluvad nad MM Grupp OÜ valitseva mõju alla ja samasse kontserni äriseadustiku § 6

mõttes. Kaebajad ei ole vastu vaielnud vastustaja poolt välja toodule, et kontserni osakaal

raadioturul on ca 35%. Duo Media Networks OÜ 30.06.2023 raadioloa taotlusest nähtuvad

sarnased näitajad. Isegi kui kaebajad vastustaja välja toodud turuosa suurusega ei nõustu, ei

ole nad omalt poolt tõendanud teistsuguse turuosa olemasolu. Samuti on vastustaja

väljastanud 2021.-2022. a-l Duo Media Networks OÜ-le kokku 56 ajutist raadioluba, s.o 50%

kõigist ajutistest raadiolubadest. Ülejäänud 50% on jagunenud 8 meediateenuse osutaja vahel.

5 Vastustaja 11.09.2023 esitatud lisa.

6 Vastustaja 21.10.2022 esitatud lisad 1-7.

7 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/edf0912f-0ed4-64fd-b7a0-157bb4962665/

Meediateenuste%20seadus.

8 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c.

11(14)

3-22-1909

Eeltoodut arvestades saab pidada usutavaks, et kontserni osakaal raadioturul koos alaliste ja

ajutiste raadiolubadega võib ulatuda 40%-ni, millest alates eeldatakse turgu valitseva seisundi

olemasolu (KonkS § 13). MeeTS § 32 p-s 3 seatakse eesmärgiks vältida turgu valitseva

seisundi tekkimist raadioturul.

12. Meediateenuste seaduse eelnõu 827 SE seletuskirjas (lk 26) selgitatakse seda eesmärki

järgmiselt: „Lisaks Eesti seaduste ja rahvusvaheliste lepingute täitmisele peab taotleja

tegevus olema kooskõlas ka konkurentsiõiguse põhimõtetega. Sarnane põhimõte on ka

kehtivas õiguses (RingHS § 40 lg 4 p 8). Erinevate meediavormide liigse koondumise vastu

samade omanike kätte nähakse eelnõus ette nõuded, mis peaks vähendama ohte

meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi meediateenuste osutamisel (lõige 1 p 3).

Sõnastus on koostatud koostöös Konkurentsiametiga. Erinevate meediavormide liigse

koondumise vastu võitlevad ka teised Euroopa riigid, takistades meedia eri vormide liigset

koondumist samade omanike kontrolli alla.“. Seega on viidatud nõude eesmärgiks vältida

meedia liigset koondumist samade omanike kontrolli alla, mis ohustaks meediapluralismi9

ning annaks omanikele suure võimu info edastamisel, sh infoga manipuleerimise võimaluse.

Taoline käitumine ohustab demokraatlikku riigikorda (poliitiline mõjutusvahend) ja info

saamise põhiõigust. Meediaettevõtjad on meediapluralismi ja demokraatia säilitamise

seisukohast asendamatud10. Omandi koondumine tekitab meediatöötajate üha suuremat

sõltuvust suurte meediaettevõtete omanikest11. Seega ei pruugi meedia täita enam nö

avalikkuse valvekoera ülesannet, vaid lähtuda üksnes oma kasumi suurendamise võimalusest.

Meedia ei oleks enam sõltumatu ega usaldusväärne. Konkurents raadioturul tagab

meediapluralismi, sh raadioteenuste mitmekesisuse. Samas kui meediaomandi koondumine

loob keskkonna, kus soodustatakse reklaamituru monopoliseerimist, takistatakse uute

osalejate turule sisenemist ning muudetakse meediakanalite sisu ühetaoliseks12.

13. Infoga manipuleerimine saab olla ühiskonna huve kahjustav eelkõige uudistesaadete osas.

Kuulajate jaoks ei ole oluline, millise raadiokanali pealt nad uudiseid kuulavad. Ühe

raadiokanali uudised on kuulaja jaoks vabalt asendatavad teise raadiokanali uudistega. Seega

ei ole põhjendatud kaebajate väide, et kontserni erinevad raadiokanalid ei asu samal

kaubaturul.

14. Kohtu hinnangul ei ole kaubaturu kindlaks määramisel raadioturul olulist väärtust.

Raadioturgu iseloomustab see, et kasutatavad sagedused on piiratud ressurss, seega ei ole igal

soovijal võimalik oma raadioprogrammi edastama asuda. Ta sõltub sellest, kas on saadaval

vaba sagedus ja kas ta võidab selle saamiseks korraldatava konkurssi. Seega on raadioteenuse

osutajaid piiratud hulk. Meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse13

p 2.4 järgi on televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid 28. Piiratud ressursi tingimustes ei ole

põhjust asuda osutatavaid raadioprogramme eraldi kaubaturule määratlema, sest ainuüksi

raadiosageduse kasutamine annab isikule teatava võimu meediamaastikul. Tegemist ei ole

sarnase olukorraga nagu saia- või piimaturul, kus ressursid on piiramatud. Seega ei ole

kohane raadioturul klassikalisi kaubaturu reegleid kohaldada. Mida rohkem sagedusi on isiku

kasutada, seda suurem on tema võim raadioturul ja seda suurem võimalus infoga

manipuleerida. Eeltoodud väidet ei lükka ümber ka kaebajate väide, et erinevate

raadioprogrammide kuulajaskond erineb. Kohus leiab vastupidi, et raadioteenuse osutaja

9 Vt ka Euroopa Parlamendi 25.09.2008 resolutsiooni meediakanalite koondumise ja meedia pluralismi kohta

Euroopa Liidus (2007/2253(INI)) (2010/C 8 E/16), p M. Kättesaadav

https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:008E:0085:0094:ET:PDF.

10 Vt sama resolutsiooni p AF.

11 Vt sama resolutsiooni p P.

12 Vt sama resolutsiooni p 4.

13 Kaebajate 29.08.2023 esitatud lisa.

12(14)

3-22-1909

võim on seda suurem, mida laiemat kuulajaskonda ta suudab mõjutada. Seetõttu on info

terviklikkuse ja tõesuse huvides, et raadioturg ei oleks koondunud sama(de) omaniku(e) kätte.

15. Kaebajate käitumine lubab arvata, et nende eesmärgiks korduvalt suurel hulgal ajutiste

raadiolubade taotlemisel oligi saavutada raadioturul märkimisväärne võim ja takistada teistel

raadioteenuse osutajatel oma turuosa laiendada või uutel tegijatel turule tulla. Seda kinnitab

ühelt poolt ajutise raadioloa taotlemine programmile „Raadio Elmar“ levipiirkonnas

Viljandimaa, kuigi samal programmil oli juba samas levipiirkonnas olemas alaline raadioluba.

See tähendab, et ajutine raadioluba ei saanud anda kaebajatele mingit täiendavat väärtust, küll

aga võtta teistelt raadiotegijatelt võimaluse Viljandimaa levipiirkonnas oma raadioprogrammi

levitada ja kaebajate raadioprogrammile konkurentsi pakkuda. Samuti on kaebajate eesmärke

võimalik järeldada kaebajate katsest hägustada ajutiste raadioloa taotlejate ringi – „Raadio

Duo“ programmi edastamiseks on taotlused esitanud lisaks Duo Media Networks OÜ-le ka

OÜ Head Uudised ja A.Q . Vastustaja tõi välja, et nende programmid kattuvad väga suures

osas. Äriregistri andmetel on OÜ Head Uudised ainuosanik ja juhatuse liige X.X, kes on Duo

Media Networks OÜ veebilehe14 andmetel „Raadio Duo“ vastutav toimetaja. A.Q abikaasa

on rahvastikuregistri andmetel Y.Y, kes on Duo Media Networks OÜ üks juhatuse liikmetest

ja RHC OÜ kaudu Duo Media Networks OÜ 10%-lise osaluse omanik. Sel põhjusel nõustub

kohus vastustaja seisukohaga, et ajutiste raadioloa taotluste esitamine A.Q ja OÜ Head

Uudised poolt tehti varjamaks asjaolu, et tegelikult oli kõigi ajutiste raadioloa taotluste taga

Duo Media Networks OÜ, kelle raadioprogrammi edastada sooviti ja kelle eesmärk oli

kõikvõimalikel viisidel oma turuosa suurendada, vähendades uute tegijate turuletulemist.

Selline käitumine on selgelt vastuolus MeeTS § 32 p-s 3 toodud eesmärgiga, mistõttu oli

kaebajatele, sh A.Q-le ja OÜ-le Head Uudised, ajutiste raadiolubade väljastamata jätmine

põhjendatud.

16. Kuna ajutised raadioload ei ole ettenähtud ettevõtlusega tegelemiseks, vaid uute

raadiosageduste katsetamiseks ja/või konkreetsete sündmuste kajastamiseks, siis ei ole

kaebajate väited nende ettevõtlusriive kohta põhjendatud. Ka meediateenuste seaduse eelnõu

827 SE seletuskirjas (lk 27) tuuakse välja, et ajutise raadioloa eesmärk ei ole reeglina

majandustegevuses tulu teenida. Ettevõtlusega tegelemiseks on kaebajatel olemas alalised

raadioload ja võimalus need taotleda.

17. Kuna kaebajate taotlused ei vastanud seaduse nõuetele, siis oli nende rahuldamata

jätmine põhjendatud. Kaebajad ei ole väitnud, et mõni seaduse säte oleks põhiseadusevastane

ja ka kohtu hinnangul puudub alus normide põhiseaduspärasuses kahelda.

18. Kaebajad leidsid, et vastustaja lähtumine enda kehtestatud põhimõtetest oli õigusvastane.

Nende põhimõtete kohaselt:



võib samaaegselt kehtida kuni 3 ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta

kokku maksimaalselt 3 levipiirkonnas levimiseks;



ühte programmi võib edastada samas levipiirkonnas kuni 6 kuud viimase 12 kuu

jooksul;



ühe meediateenuse osutajana käsitletakse kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle

juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud.

19. Kohus leiab, et kaebajate esitatud taotluste rahuldamata jätmine oli põhjendatud juba

seaduses toodud alustel. Vastustaja kehtestatud põhimõtted ei oma siinkohal määravat rolli.

Kuid ka nendest lähtumine ei toonud kaebajate jaoks kaasa õigusvastast tulemust. Olenemata

sellest, kas pidada vastustaja kohaldatud põhimõtteid asutuse sise-eeskirjaks või üksnes

vaidlusaluses haldusaktis kasutatud põhjendusteks, ei saa neid pidada õigusvastasteks.

14 https://www.duomedia.tv/.

13(14)

3-22-1909

Vastustaja selgitustest nähtub, et nende põhimõtete vastuvõtmise vajaduse tingis kaebajate

käitumine. Arvestades väljastatavate ajutiste raadiolubade arvu järsku suurenemist ja seda, et

kaebajad hõivasid pooled väljastatavatest ajutistest raadiolubadest, siis ei saa kuidagi

nõustuda kaebajate seisukohaga, et olukord raadioturul ei olnud muutunud ja puudus

igasugune vajadus ajutiste raadiolubade väljastamise nõudeid täpsustada. Kohus nõustub

vastustaja seisukohaga, et põhimõtted lähtuvad MeeTS §-dest 32 ja 37. Kokku 3 üheaegse

ajutise raadioloa väljastamine ühele kontsernile on põhjustatud vajadusest vältida konkurentsi

kahjustamist raadioturul (MeeTS § 32 p 3). Kümnete ajutiste raadiolubade väljastamise korral

ei saa 3 ajutise raadioloa väljastamine ühele kontsernile olulist mõju konkurentsile raadioturul

kaasa tuua. Sama programmi edastamine samas levipiirkonnas 6 kuu jooksul peab täpsustama

MeeTS §-s 37 toodud ajutisuse nõuet. Kohus nõustub vastustajaga, et üle 6 kuu sama

programmi edastamist ei saa enam pidada ajutiseks, sest seadusandja on ajutisuse nõude

määratlenud 3 kuuga. Vastustaja on tõlgendanud seadust kaebajatele soodsamalt. Vastustaja

selgitas, et viidatud põhimõtted ei välista igal konkreetsel juhul vajadusel kaalutlusõiguse

teostamist. Kaebajad ei ole välja toonud, mis olid need konkreetsed asjaolud, mille vastustaja

jättis nende puhul arvestamata ja mis võinuks kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise.

20. Kaebajate viited tsensuurikeelule on otsitud ja põhjendamata. Tsensuurikeeld ei tähenda,

et kõik raadioloa taotlused tuleb rahuldada. Vastustaja ei ole kaebajatele ette näinud, milliseid

saateid millistes programmides nad peavad edastama. Kaebajad on vabad otsustama, kuidas

oma programmi kujundada (v.a MeeTS-is toodud nõuded).

21. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kuna otsus jääb kehtima, puudub alus rahuldada ka

kohustamisnõuet. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

22. Kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebajate kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist

kaebajatelt ega ole esitanud kohtule oma menetluskulu dokumente, seepärast jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)