1-10-16748/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja 18. aprill 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-10-16748 (kohtueelses menetluses nr 10260105156) riik V.O versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav V.O

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; töötu; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 424 ja § 204 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi

Kaitsja advokaadidid Margo №rmann ja Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.O süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada V.O süüdi KarS § 204 lg 1 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista V.O-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 12.10.2010 ja 01.-02.11.2010, s.

o 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda V.O kandmata

karistuseks vangistus 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 65 lg 2

alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega V.O-le mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 12.10.2009 otsusega V.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning mõista V.O-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 25 (kakskümmend viis) päeva; KarS § 69 alusel asendada V.O-le mõistetud vangistus 1 aasta 1 kuu 25 päeva üldkasuliku tööga

830 (kaheksasada kolmkümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 27.

aprill 2013; üldkasuliku töö tegemisel allutada V.O KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx

xxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 (kümneks) kuuks; tühistada V.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2

2.1.1 rahuldada täielikult EELK Suure-Jaani koguduse tsiviilhagi ning välja mõista V.O-lt

1 917 (üks tuhat üheksasada seitseteist) € 35 senti EELK Suure-Jaani koguduse kasuks; 2.2 välja mõista V.O-lt sundraha 200 (kakssada) €, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 260,23 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a mai kuust igakuise menetluskulu osa 21 (kakskümmend üks) € 70 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € 18 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomile;

2.4 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-16748“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt V.O toime pannud kuritegudena:

1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema

12.10.2010 kell 00.25 Viljandimaal Suure-Jaani vallas Tällevere külas xxxxxxxxx xxxx teel juhtis külghaagisega mootorratast registreerimismärgiga 86XX joobeseisundis; IMZ M63 Ural-2 2) kultuurimälestise hävitamise katse KarS § 204 lg 1- § 25 lg 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et

tema 31.10.2010 kella 23.20 paiku pani Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas asuva EELK

Suure-Jaani kiriku ukse taha hunniku puulehti ning ukselingi külge oma jope, mille süütas

põlema. Kiriku päästis hävimisest juhuslike möödujate sekkumine, kes kutsusid kohale

päästeteenistuse. Põlengu käigus sai kannatada kiriku uks, millega põhjustati varaline kahju kokku 30 000 krooni.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

3

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud ning KarS § 204 lg 1- § 25 lg 1, 2 järgi ja karistuseks vangistusega 1 aasta; KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 12.10.2010 ja 01.-02.11.2010, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 kuud ja 27 päeva; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud

karistust Tartu Maakohtu 12.10.2009 mõistetud ärakandmata karistuse - 1 kuu 28 päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust; KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema

830 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada V.O KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 10 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 204 lg 1- § 25 lg 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise ühe kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

EELK Suure-Jaani kogudus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 30 000 krooni, s.o 1 917 € 35 senti. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel

rahuldada ning välja mõista V.O-lt 1 917 (üks tuhat üheksasada seitseteist) € 35 senti EELK Suure-Jaani kogudus kasuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

4

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava V.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38,35 €. Süüdistatava V.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19, 18 €.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 €.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda vähendada sundraha 217,03 € võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.O-lt

välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 €, riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. V.O on kahtlustatavana kinni peetud 12.10.2010 ja 01.-02.11.2010, seega on V.O

viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik