1-11-1828/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja 18. aprill 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-1828 (kohtueelses menetluses nr 10284000202) riik S.S ja J.E versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav S.S

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxx x-x xxxxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi

Kaitsja advokaat Vello Sikut

Süüdistatav J.E ; elukoht xxxxxxxxxx

(isikukood xxx

xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada S.S süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning

karistusseadustiku mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.S-ile

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01. detsembri 2009 otsusega S.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 (üks) aasta võrra ning mõista S.S-ile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja lugeda S.S-ile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse vastuvõtmise kuupäev; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda S.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale S.S-i ilmumist vanglasse karistust kandma;

1.2 tunnistada J.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning mõista talle karistusena

vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui J.E ei pane katseajal toime

2 uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

J.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada J.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult EELK Suure-Jaani kogudus tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt

S.S-ilt ja J.E-lt 1 060 (üks tuhat kuuskümmend) € 93 senti EELK Suure-Jaani koguduse kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 S.S-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu 57

(viiskümmend seitse) € 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 496,44 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a mai kuust igakuise menetluskulu osa 41(nelikümmend üks) € 37 senti tasumine,

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 J.E-lt sundraha 200 (kakssada) €, riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € 71

senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 279,41 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a mai kuust

igakuise menetluskulu osa 23 (kakskümmend kolm) € 28 senti tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega

seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite

arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 19 (üheksateist) € 18 senti, Raul Tosmannile 19 (üheksateist) € 18 senti. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-1828“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

3 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

1.1. Süüdistusest nähtuvalt on S.S toime pannud kuriteona varguse e võõra

vallasasja äravõtmise selle omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnes:

1) ajavahemikul 01.-07.07.2010 neljal õhtul jätkuvalt koos J.E-ga ukse lõhkumise teel

Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Järve tn 5 asuvasse Suure-Jaani EELK Suure-Jaani

kogudusele kuuluvasse majja, kust varastas 6 ahjuust väärtusega kokku 6 000 krooni, kaks

pliidiust väärtusega kokku 2 000 krooni, kaks pliidirauda koos rõngastega väärtusega kokku

4 000 krooni, 40 reformvoodit koos raamide ja otstega väärtusega kokku 4 000 krooni, 18

elektrilist küttekeha väärtusega kokku 3 600 krooni ja õuest kanalisatsiooniluugi kaane väärtusega 3000 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 22 600 krooni e 1 444,40 € ja lõhkumisega kokku 5000 krooni e 319,56 €;

2) 01. oktoobril 2010.a. kella 13.50 paiku püüdis varastada Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Pärnu tn 3 asuvast Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse müügisaalist 1- Konsum liitrilist pudelit õlut väärtusega 22.90 krooni e 1,46 €. Bock

1.2 Süüdistusest nähtuvalt on J.E toime pannud kuriteona varguse e võõra vallasasja

äravõtmise selle omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi, mis seisnes: 1) ajavahemikul 01.-07.07.2010 neljal õhtul jätkuvalt koos S.S-iga ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Järve tn 5 asuvasse Suure-Jaani EELK Suure-Jaani kogudusele kuuluvasse majja, kust varastas 6 ahjuust väärtusega kokku 6 000 krooni, kaks pliidiust väärtusega kokku 2 000 krooni, kaks pliidirauda

koos rõngastega väärtusega kokku 4 000 krooni, 40 reformvoodit koos raamide ja otstega väärtusega kokku 4 000 krooni, 18 elektrilist küttekeha väärtusega kokku 3600 krooni ja õuest kanalisatsiooniluugi kaane väärtusega 3 000 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 22 600 krooni e 1 444,40 € ja lõhkumisega kokku 5 000 krooni e 319,56 €.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) S.S KarS § 199 lg 2 p 7, 8, ja 9 järgi ja karistamiseks 3 kuu vangistusega; KarS §

65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 01.12.2009.a. mõistetud ja kandmata

karistuse – 1 aasta vangistust – võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust; 2) J.E KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistust 2 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata J.E-le katseaeg 18

kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga

xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

4

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

EELK Suure-Jaani kogudus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 060,93 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt S.S-ilt ja J.E-lt 1 060 (üks tuhat kuuskümmend) € 93 senti krooni EELK Suure-Jaani koguduse kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava S.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 €. Süüdistatava S.S-i

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €.

Süüdistatava J.E kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 €. Süüdistatava J.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 €.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

5 ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Arvestades süüdistatava J.E tervislikku ja majanduslikku olukorda vähendada sundraha 217,03 € võrra Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) S.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 € riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks;

2) J.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 €, riigi õigusabi tasu 76,71 (57,53 + 19,18) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused

Süüdistatavale S.S tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale tema ilmumist vanglasse karistust kandma. Süüdistatavale J.E tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Toomas Lillsaar

Kohtunik