2-23-100519/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-100519

Kohtuasi

Osaühingu Strantum hagi Prisma NET OÜ vastu võla

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Prisma NET OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

175,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Strantum (registrikood 10731164),

lepinguline esindaja Mart Kuusk

Kostja Prisma NET OÜ (registrikood 12648723),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta PRISMA NET OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 06.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-23-100519 tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

2-23-100519

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Strantum (hageja) esitas 04.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Prisma NET OÜ-lt (kostja) 255,75 euro saamiseks. Kohus tegi 06.01.2023 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas 20.01.2023 vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 153 eurot, viivise seadusjärgses

määras perioodi 15.10.2022–21.03.2023 eest 6,14 eurot ja viivise alates 22.03.2023 kuni

31.06.2023 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 12% aastas.

2.1. Hagiavalduse kohaselt paigaldas kostja 14.09.2022 hageja kinnistule reklaamikandja.

15.09.2022 e-kirjas kostja juhatuse liige vabandas ja tunnistas, et reklaampost on pandud hageja

maatükile. Hageja teavitas kostjat 19.09.2022 e-kirjaga, et kostja on paigutanud reklaamikandja

hageja kinnistule omavoliliselt, ning selgitas, et juhul kui kostja soovib kasutada maad, on see

võimalik tasu eest 225 eurot kalendrikuus, millele lisandub käibemaks, ning kostjal on võimalus

valida lepingu kehtivuse tähtaeg.

2.2. Kuna kostja jätkas hagejale kuuluva kinnistu kasutamist kuni oktoobri teise nädalani, luges

hageja maakasutamise lepingu sõlmituks tähtajaliselt alates 14.09.2022 kuni 10.10.2022.

Hageja esitas kostjale maakasutuse eest arve 153 eurot, mis oli koostatud 30.09.2022 seisuga

ehk 17 päeva eest arvestusega 7,5 eurot päevas, nagu esialgses pakkumises.

2.3. Hageja asus 08.09.2023 menetlusdokumendis seisukohale, et juhul, kui kohus leiab, et

hagejal ei ole võimalik esitada kostja vastu nõudeid lepingulisel alusel, siis on hagejal

alternatiivselt tekkinud asjaõiguslik ja lepinguväline nõue vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 85 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1037–1040. Kostja on rikkunud hageja õigusi

pahauskselt, kuna sai oma rikkumisest teada koheselt kirjalikus vormis. Kostja eksib väites, et

27 kalendripäeva on igati mõistlik aeg selleks, et reklaamikandja mujale ära viia. Kohtulikku

kompromissi läbirääkimiste ajal märtsis 2023 esitas kostja hagejale välimeedia teenuselepingu,

millisest nähtub, et ühe kalendrikuu reklaam kostja reklaampostil maksab tavakliendile 1195,20

eurot, s.o ca 40 eurot ühes kalendripäevas. Kostjal tuleb tõendada, kui suurt tulu ta hageja õigusi

rikkudes sai.

2-23-100519

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

3.1. Kostja paigaldas 14.09.2022 reklaamikandja kinnistule, mis XGIS kaardirakenduse

kohaselt oli munitsipaalomandis olev avalik haljasala. Kostjal puudus teadmine, et tegemist ei

ole mitte vallale kuuluva maatükiga, vaid hoopis vallale kuuluva ühingu, s.t hageja, maatükiga.

15.09.2022 lubas hageja tegelik kasusaaja VV jätta reklaamikandja hageja maatükile.

3.2. Hageja tegi 19.09.2022 ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks maakasutuskokkuleppe

sõlmimiseks ja ootas kostjalt ettepanekut lepingu kehtivuse aja osas. Täitmata on VÕS § 20

lg 2 sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks kostja tegevusetusega või vaikimisega. Kuna

kostja ei ole avaldanud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, siis ei ole pooled maa kasutamise

lepingut sõlminud. Kostja teavitas 21.09.2022 VV soovimatusest pakutud kokkulepet sõlmida

ning pärast arve saamist 06.10.2022 teavitas kostja hagejat, et pakutud hinnapakkumine kostjale

ei sobi. 10.10.2022 teisaldas kostja reklaamikandja.

3.3. Kostja leidis 22.09.2023 seisukohas, et AÕS § 85 lg 1 ja VÕS §-d 1037–1040 annavad

võimaluse esitada nõudeid omandi rikkuja vastu, kuid hageja ei ole ühtegi sellist nõuet esitanud

ega tõendanud. Kostja ei ole pahauskselt käitunud. Kostja pidas hagejaga läbirääkimisi heas

usus ning võis hageja kinnitusest järeldada tagasiulatuvat heakskiitu maakasutuse jätkumisele.

Hageja ei saanud kahju kostjapoolsest lühikesest maakasutusest.

3.4. Kostja hinnangul on hoonestamata haljastatud muruplatsi 1 m2 kinnistuosa tasu olematu,

seejuures ei ole hageja maatükil mingit sisulist eelist mistahes muu maatüki ees sealsamas

lähedal. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel oli vahemikus jaanuar–oktoober 2022 keskmine

ruutmeetri üürihind 70 eurosenti kuus.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 06.10.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

153 eurot, 21.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6,14 eurot ja viivise põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni võla tasumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 680 eurot ja viivise.

5. Tegemist on lepingu täitmise nõudega, mille õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Maakohus

tuvastas, et pooled sõlmisid üürilepingu kinnisasja kasutamiseks (VÕS § 271).

5.1. Hageja 19.09.2022 e-kirja tuli käsitada ettepanekuna üürilepingu sõlmimiseks. Kuna kostja

ei teavitanud viivitamata hagejat, et kostja ei nõustu hageja pakutud tingimustega ega pidanud

hagejaga läbirääkimisi lepingutingimuste osas ega eemaldanud ka oma reklaamikandjat hageja

kinnisasjalt, vaid jätkas hagejale kuuluva asja kasutamist (teades, et selle edasine kasutamine

on võimalik vaid tasu eest), siis avaldas kostja oma teoga tahet olla hagejaga edaspidi

lepingulises suhtes hageja poolt pakutud tingimustel (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1, TsÜS

§ 68 lg-d 1 ja 3).

5.2. Maakohus luges üürilepingu sõlmituks alates 19.09.2022, s.o alates ajast, mil pooled

vahetasid tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks, kuni 10.10.2022, s.o reklaamikandja

eemaldamiseni. Nõue muutus sissenõutavaks 15.10.2022, mil oli möödunud hageja arvel

märgitud maksetähtaeg. Kuivõrd kostja oli kohustust rikkunud, oli hagejal VÕS § 108 lg 1

alusel õigus kostjalt kohustuse täitmist nõuda. Hagejal on õigus üürilepingu alusel üüritasule

2-23-100519

22 päeva eest (19.09.2022–10.10.2022), s.o 198 eurot. Kuivõrd hageja esitas hagi põhinõude

153 euro väljamõistmiseks, rahuldas kohus hageja nõude hageja taotletud summas.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

7. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 20 lg 2. Otsuse kohaselt oli hageja tahteavalduseks

19.09.2022 e-kiri ja kostja aktseptiks hageja tahteavaldusele mittevastamine samal päeval ja

maakasutuse jätkamine. Sisuliselt luges maakohus aktseptiks tegevusetuse (vaikimise), mis

väljakununenud kohtupraktika kohaselt on erandlik lepingu sõlmimise viis. Kostja ei ole teinud

ühtegi otsest ega kaudset tahteavaldust, millest saaks järeldada kokkuleppe sõlmimise soovi.

VÕS § 20 lg 2 kohaselt ei saa vaikimine üldjuhul nõustumuseks olla.

8. Maakohus kohaldas ebaõigesti ka VÕS § 9 lg 1 ja 2 (leping sõlmitakse tahteavalduste

vahetamise teel) ja § 14 (lepingu sõlmimisele eelnevad heas usu peetud läbirääkimised, mis

sisaldab ka valmisolekut ära oodata teise poole selge tahteavaldus seonduvalt talle tehtud

ettepanekutega). Lepingu sõlmimisele eelnevad tavapäraselt lepingueelsed läbirääkimised, mis

võivad kesta mitmeid nädalaid. Seadusest ega väljakujunenud kohtupraktikast ei tulene üldist

kohustust reageerida teise poole tahteavaldustele viivitamatult ega loeta vastasel korral lepingut

kohe sõlmituks. Hageja ei andnud vastamiseks tähtaega, millega jättis vastamise aja kostja

otsustada. Sellise kohtu tõlgendusega piisaks lepingu sõlmimiseks enamikel juhtudel üksnes

oferdi tegemisest.

9. Lisaks hindas maakohus ebaõigesti tõendeid. Maakohus luges ebaõigesti tahteavalduseks

kostja tegevusetuse, s.o negatiivse asjaolu, mille kohta pole mingeid tõendeid. Maakohus

nimetas nii hageja 19.09.2022 kirja kui kostja 06.10.2022 vastust faktiliseks asjaoluks, mis

olevat omaks võetud. Tegemist on tõenditega, mida kohus pidi hindama omavahelises

koosmõjus ja kogumis. Tõendite hindamisel olnuks selge, et kostja tutvus hageja ettepanekuga

ega soovinud hageja pakutud tingimustel lepingut sõlmida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse

normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme

kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee ise uut otsust,

nagu paluti apellatsioonkaebuses.

11. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641

lg 1)

ega

analüüsima

ka

apellatsioonkaebuse

põhjendusi

(RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

12. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme

2-23-100519

kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud

ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Asja menetlemisel on maakohus jätnud

olulises ulatuses täitmata eelmenetluse ülesanded, sh on rikkunud selgitamiskohustust, mille

tagajärjel võis jõuda ebaõige otsuseni. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses

saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta

asjas tähtsate asjaolude kohta (RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17).

13. Kohtu esmane roll on anda poolte esitatule õiguslik hinnang (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1

esimene

lause).

Kohus

peab

juhtima

poolte

tähelepanu

õigussuhte

võimalikule

kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 348 lg-d 1–3,

§ 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4). Nõude kvalifitseerimisel peab

kohus ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka

selgitama (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 15).

14. Ringkonnakohus mõistab maakohtu otsuse põhjendusi selliselt, et maakohus on asjaolust,

et kostja ei eemaldanud hageja kinnistult reklaamikandjat, järeldanud, et kostja nõustus lepingu

sõlmima hageja pakutud tingimustel. Nõustumus võib VÕS § 20 lg 1 järgi olla mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping. Samas on maakohus praegusel juhul jätnud tähelepanuta,

et kostja on koheselt pärast arve saamist hagejale vastanud, et ta ei nõustu hageja pakutud tasuga

(dtl 127). Tasu on üürilepingu oluline tingimus, milles pooled peavad kokku leppima. Kostja,

olles selgelt väljendanud tasuga mittenõustumist, ei saanud anda vaikivalt aktsepti lepingu

sõlmimiseks. Vaikimist või tegevusetust loetakse VÕS § 20 lg 2 järgi nõustumuseks üksnes

siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või

nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Seda, et vaikimine oleks poolte tavapraktika

või et neil oleksid püsivad ärisuhted, esile toodud ei ole (VÕS § 20 lg-d 2 ja 3). Eeltoodust

tulenevalt nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebusega, et menetluses esiletoodu alusel ei

oleks saanud tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping. Ringkonnakohus leiab, et nõude

lahendamisel on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja teinud meelvaldsed

järeldused esitatud asjaoludest ja tõenditest, mis on oluline menetlusnormi rikkumine.

Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole asja menetlemisel arutanud pooltega seda, kas kostja

vaikimine hageja oferdi suhtes on käsitatav tahteavaldusena ega teinud hagejale ettepanekut

tuua esile VÕS § 20 kohaldamise eelduseks olevad asjaolud. Seega ei ole maakohus täitnud ka

selgitamiskohustust.

15. Maakohus viitas 25.08.2023 kirjas pooltele, et hageja nõude rahuldamine võib olla võimalik

ka tuginedes AÕS § 85 lg-s 1 sätestatud asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise nõudele

vastavalt VÕS §-dele 1037–1040 (dtl 193). Ringkonnakohus nõustub, et hageja nõue võiks olla

mingis osas rahuldatav VÕS § 1037 jj alusel, kuid hageja ei ole esile toonud ega tõendanud

rikkumise teel saadu harilikku väärtust (VÕS § 1037 lg 1). Samuti võiks hagejal olla õigus

nõuda kostjalt saamata jäänud tulu väljaandmist (VÕS § 1039 lg 1), juhul kui leiab tõendamist,

et kostja oli pahauskne. Maakohus ei selgitanud hagejale, millised on nõude rahuldamise

eelduseks olevad asjaolud ja mida hageja peab tõendama. Vajadusel, eelkõige olukorras, kus

menetlusosalisi ei esinda vandeadvokaadid, tuleb kohtul selgitada tõendamiskoormust ning

TsMS § 230 lg 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepanekuid esitada täiendavaid

tõendeid.

16. VÕS § 1037 lg 1 järgi peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või

valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega

või muul viisil rikkunud isik hüvitama õigustatud isikule rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid,

muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (RKTKo 22.10.2014, 3-2-1-65-14, p 16;

2-23-100519

RKTKo 19.05.2009, 3-2-1-46-09, p 15). VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks

on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust, eelkõige tema omandit või

valdust, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, s.t saanud midagi, millel on harilik

väärtus. VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud

harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga (RKTKo 27.09.2017, 2-15-18478, p 11).

17. Kohtul on kohustus võimaldada pooltel esitada õigussuhte võimalikust õiguslikust

kvalifikatsioonist lähtudes väiteid ja vastuväiteid ning tõendeid. Seega tuleb maakohtul anda

hagejale võimalus oma nõuet täpsustada, sealjuures tuleb selgitada hagejale, mida hageja peab

tõendama. Praeguses asjas võib asja uuel läbivaatamisel hagejal tekkida kohustus näiteks

tõendada, kui palju kostja tema arvel oma kulutusi kokku hoidis (rikkumise teel saadu harilik

väärtus). Kostja kasutuseeliseks saab olla kasu, mida kostja võis saada seetõttu, et ei pidanud

hagejale maa kasutamise eest maksma. VÕS § 1039 alusel esitatud nõude korral tuleb hagejal

tõendada, et kostja oli pahauskne, s.t teadis, et tal pole õigust maad kasutada, ja rikkumisega

saadud tulu suurust.

18. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib eelmenetluses

selgitamiskohustuse täitmata jätmine ja enne otsuse tegemist tõendamiskoormuse määratlemata

jätmine ning otsuse ebapiisav põhjendamine. Need on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 5

järgi. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul asja sisuliselt ise lahendada

ning maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.

19. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)