2-22-11138/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11138

Kohtuasi

X avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I (laps) Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II (laps) Z (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik III

(laps)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud

vandeadvokaat Natalia Suvorova

Puudutatud

isik

IV

(ema)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Järva vald (Järva Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Y loobumine 16.02.2023 määruskaebusest Pärnu Maakohtu 31.01.2023

määruse peale.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-11138 määruskaebemenetlus.

3. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Y kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

4. Xl ja Järva Vallavalitsusel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-11138

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (laste isa) esitas 29.07.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus kindlaks määrata

tema ja laste Q, Z ning C (ühiselt lapsed) suhtlemise kord.

2. Y (laste ema) ei vaielnud suhtluskorra kindlaksmääramisele vastu, kuid leidis, et suhtluskord

peaks olema laste isa pakutust erinev. Järva vald (Järva Vallavalitsuse kaudu; eestkosteasutus)

leidis, et laste isa väljapakutud suhtluskord on üldjoontes laste huve arvestav, tagades laste ja

laste isa suhte säilimise, samas tähtpäevade ja pühade tähistamise osas tuleks vanematel leida

kompromiss. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et vanematel tuleks sõlmida

kokkulepe ja tegi selleks ettepaneku.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 31.01.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) laste isa avalduse

suhtluskorra kindlaksmääramiseks osas, milles menetlusosalised kompromissi ei sõlminud ning

määras laste isa suhtluskorra lastega järgnevalt: lastega suhtlemiseks kohtumääruse p-s 2.1 ajal

viib laste ema lapsed reedel kella 17–18.00 ajal laste isa juurde (XXX) ja laste isa toob lapsed

laste ema elukohta tagasi pühapäeval kell 18.30–19.00. Maakohus lõpetas menetluse osaliselt

ning kinnitas laste ema ja laste isa vahel sõlmitud kompromissi. Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele määratud esindaja õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi

kanda.

4. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni

p 1.1 ja teha selles osas uus määrus, mille järgi tuleb lastega suhtlemiseks vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-s 2.1 määratud ajal laste isa lastele reedel kella 17–18 ajal järele ja viib nad enda

elukohta (XXX) ning toob lapsed ema elukohta tagasi pühapäeval vahemikus 18.30–19.00.

5. Laste isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Lastele määratud

esindaja leidis, et laste ema määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Eestkosteasutus leidis, et vanemad peaksid sõlmima kompromissi.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Laste ema teatas 24.10.2023 vastuses ringkonnakohtu 16.10.2023 kirjale, et ei soovi enam

vaidlustada maakohtu määrust laste toomise ja viimise osas, s.o loobub määruskaebusest.

8. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et laste ema loobumine

määruskaebusest ei kahjusta laste huve. Laste isa ei vaielnud laste ema määruskaebusest

loobumisele vastu. Eestkosteasutus määruskaebusest loobumise osas seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus

leiab,

et

määruskaebusest

loobumine

tuleb

vastu

võtta

ja

määruskaebemenetlus tuleb kaebusest loobumise tõttu TsMS § 644 lg-te 1 ja 4 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 lõpetada.

2-22-11138

10. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku

65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib

kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjalikus menetluses aga kuni avalduste

esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

11. TsMS § 644 lg 3 kohaselt (koosmõjus §-ga 659) loetakse kaebusest loobumise korral, et

määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses menetlustoiminguid teinud ning ta ei saa

esitada uut määruskaebust sama vaidluseseme kohta ja kannab määruskaebusega seotud

menetluskulud. Seega jäävad määruskaebemenetluse menetluskulud laste ema kanda, v.a

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta TsMS § 172 lg 3

alusel riigi kanda. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi esindaja tasu kindlaks eraldi

määrusega. Teised menetlusosalised tähtajaks menetluskulude nimekirju ei esitanud ja ka

toimikust ei nähtu kulude tekkimist, mistõttu jätab ringkonnakohus nende menetluskulud

kindlaks määramata.

12. TsMS § 644 lg 7 ja § 659 alusel võib määruskaebuse menetluse lõpetamise määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule

(allkirjastatud digitaalselt)