3-22-947/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-947

Haldusasi

Gutman & Gutman OÜ kaebus Saarema Vallavolikogu

24.03.2022 otsusele nr 1-1/3

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Gutman

&

Gutman

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat Liisa Linna

Vastustaja – Saaremaa vald, esindaja AR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Saaremaa valla apellatsioonkaebus ning Gutman &

Gutman OÜ vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Saaremaa

valla

apellatsioonkaebus

ja

Gutman

&

Gutman

OÜ

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.11.2022 otsus

haldusasjas nr 3-22-947 muutmata.

2. Mõista Saarema vallalt Gutman & Gutman OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse

kulud 900 eurot. Ülejäänud osas jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.12.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-947

2(6)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gutman & Gutman OÜ esitas Saaremaa Vallavalitsusele 29.09.2021 taotluse

detailplaneeringu algatamiseks Saaremaa vallas Tirbi külas asuvale Kõutsi katastriüksusele

(kt

59201:005:0594).

Taotluse

kohaselt

oli

detailplaneeringu

eesmärgiks

Kõutsi

katastriüksuse ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks ning selleks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine.

2. Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokolli nr 1-1/3 p-i 16 kohaselt jäi

Kõutsi II detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise otsus vastu võtmata. Otsuse poolt oli 11, vastu 15 ning erapooletu 3 volikogu liiget.

3. Gutman & Gutman OÜ esitas 26.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille

halduskohus võttis menetlusse nõuetes tühistada Saaremaa Vallavolikogu istungi

protokollilise otsuse nr 1-1/3 p 16 ning kohustada Saaremaa valda Kõutsi II detailplaneeringu

koostamise algatamiseks või kaebaja 29.09.2021 taotluse uuesti läbivaatamiseks.

Volikogu 24.03.2022 otsus jätta detailplaneeringu koostamine algatamata on lõplik haldusakt.

Detailplaneeringu algatamisest keeldumine piirab kaebaja omandiõigust ning otsuse tegemisel

tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja

vorminõudeid. Vastustaja jättis haldusakti põhjendamata. Vastustaja kaalutlusi ei esitatud

suuliselt 24.03.2022 istungil, istungi protokollis ega eraldi haldusaktina vormistatuna.

Volikogul ei ole õigust kalduda meelevaldselt kõrvale vallavalitsuse ja planeerimiskomisjoni

esitatud otsuse eelnõust. Olukorras, kus planeerimislahendust on sobilikuks pidanud nii

vallavalitsus, Keskkonnaamet kui ka detailplaneeringu alast mõjutatud kogukond, puudub mis

tahes põhjus elimineerida ehitusõiguse saamise võimalus ilma seda planeerimismenetluses

sisuliselt analüüsimata.

4. Saaremaa vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Vallavalitsus esitas volikogu 24.03.2022 istungi päevakorda detailplaneeringu algatamise

eelnõu. Volikogu istungil hääletuse tulemusel ei leidnud eelnõu toetust. Detailplaneeringu

algatamata jätmise otsuse eelnõu ei ole volikogu istungi päevakorda esitatud.

Keskkonnaamet asus seisukohale, et väljakujunenud ja ajaloolisest asustusest tulenevalt ei ole

ranna ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud ning ajaloolise elamisfunktsiooniga

hoonestuse olemasolu ei ole tõendatud. Seetõttu ei saa kaebuse esitajal tekkida õigustatud

ootust, et planeering oleks soovitud kujul kehtestatud.

Vastustajal ei ole kohustust detailplaneeringut algatada. Volikogu hääletustulemuste näol on

ilmne, et volikogu ei ole detailplaneeringu algatamisega nõus. Sellega on taotluse menetlus

lõppenud. Kui kohus leiab, et taotluse kohta tuleb anda haldusakt, ei saa siiski panna

volikogule kohustust algatada sellega detailplaneering.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.11.2022 otsusega kaebuse ning tühistas Saaremaa

Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokollilise otsuse nr 1-1/3 p-i 16 ja kohustas Saaremaa

valda kaebaja 29.09.2021 taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus mõistis vallalt kaebaja kasuks

välja menetluskulud 1520 eurot.

3-22-947

3(6)

Puudub vaidlus, et vastustaja ei ole detailplaneeringu algatamata jätmise kohta vormistanud

eraldi haldusakti ega esitanud kaebajale kirjalikke põhjendusi ka peale volikogu 24.03.2022

istungil detailplaneeringu algatamata jätmist. Vastustaja viis haldusmenetluse läbi selliselt, et

vallavalitsus valmistas ette eelnõu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta ning esitas selle volikogu istungile, kus

hääletati detailplaneeringu algatamise vastu ja loeti sellega kaebaja taotlus lahendatuks ja

menetlus lõppenuks. Eeltoodut arvestades on kaebaja pidanud volikogu 24.03.2022 istungi

protokollilist otsust õigesti tema taotluse kohta tehtud lõplikuks otsuseks (detailplaneeringu

koostamise algatamisest keeldumiseks) ja taotlenud selle tühistamist.

Kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumisega otsustatakse jätta taotletud haldusakt

andmata, on detailplaneeringu algatamata jätmise korraldus haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 43 lg 2 kohaselt haldusakt, mille andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid ning

järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid. Vastustaja ei ole kaebaja taotluse

lahendamisel järginud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud haldusakt ei vasta HMS § 56

nõuetele, sest ei sisalda põhjendusi ja kaalutlusi selle kohta, miks ja millistel alustel jäeti

kaebaja taotletud detailplaneering algatamata. Vaidlustatud protokollilisest otsusest ei ole

isegi tuvastatav, kas haldusorgan on üldse kaalutlusõigust teostanud. Otsus on põhjenduste

puudumise tõttu kontrollimatu.

Kaebajale ei saadetud isegi 24.03.2022 istungi protokolli ning kaebaja sai alles Saaremaa

Teatajas 08.04.2022 avaldatud teatest aru, et tema taotletud detailplaneeringut ei algatata.

Vastustaja ei väljastanud keeldumise põhjendusi ka peale kaebaja suulist järelepärimist selle

kohta, kas detailplaneeringu algatamata jätmise kohta vormistatakse põhjendustega

kaalutlusotsus.

Vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada. HKMS § 41 lg 3 kohaselt saab kohustamiskaebuse

rahuldamise korral kohustada vastustajat nii haldusakti andma kui ka haldusakti andmata

jätmist uuesti otsustama. Praegusel juhul ei saa vastustajat kohustada andma konkreetse

sisuga haldusakti, sest vastustajal on detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise üle

otsustamisel ulatuslik kaalumisruum. Vastustajat tuleb kohustada kaebaja 29.09.2021 taotlust

uuesti läbi vaatama.

Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2135 eurot (esindajakulud 2115 eurot ja

riigilõiv 20 eurot). Õigusabi on asjas osutatud 11 h ja 45 min ulatuses. Praeguses vaidluses on

põhjendatud menetluskuludena välja mõista 1520 eurot (esindajakulud 1500 eurot ja riigilõiv

20 eurot). Kaebaja ei ole peale kaebuse ja menetluskulude nimekirja esitanud muid

menetlusdokumente ning sisuline vaidlus seisneb üksnes selles, kas vastustaja on kaebaja

taotluse lahendanud HMS § 56 nõuetele vastava haldusaktiga. Tegemist on lihtsa ja vähese

mahuga asjaga, kus ei ole toimunud istungit.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Saaremaa vald palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.11.2022 otsus

tühistada osas, millega tühistati Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi protokolli nr 1-

1/3 päevakorrapunktis nr 16 märgitud otsus. Vastustaja ei vaidlusta halduskohtu otsust,

millega valda kohustati kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

Protokollis on kajastatud hääletustulemus ning sedastus, et otsus jäi vastu võtmata. Nõuded

volikogu istungi protokollimisele ja protokollile on sätestatud kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) §-s 51, mille lg 5 kohaselt kantakse protokolli muu hulgas

hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel. Volikogu istungi protokolli

märgitud otsuse tühistamine tooks kaasa olukorra, kus volikogu 24.03.2022 istungi protokollis

ei ole päevakorrapunktis nr 16 märgitud tegelikult toimunud hääletuse tulemust. Tulemuseks

3-22-947

4(6)

oleks protokolli mittevastavus KOKS § 51 lg-le 5. Kollektiivorgani hääletustulemust

koosoleku protokollis saab tühistada vaid juhul, kui hääletamisel on oluliselt rikutud

hääletamise korda, kollektiivorgani tööd reguleerivaid muid õigusnorme, mille rikkumine

tooks kaasa hääletustulemuse tühisuse, või protokollimist või protokolli käsitlevaid

õigusnorme. Volikogu 24.03.2022 istungil hääletamise korda ega muid ülalnimetatud

õigusnorme ei rikutud. Protokollis ei ole antud kaebaja taotluse kohta ei taotlust rahuldavat

ega ka keelduvat haldusakti. Seega volikogu istungi protokolli märgitud otsuse tühistamise

alus puudub.

Kui isik leiab, et haldusorgan on jätnud tegemata toimingu või andmata haldusakti, mida ta on

seaduse kohaselt kohustatud tegema või andma (sh vaatama läbi taotluse ja selle tulemusel

andma haldusakti detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta), siis saab isik

nõuda selle toimingu tegemist või haldusakti andmist.

Vaidlusalusel protokolli märgitud otsusel ei ole haldusakti tunnuseid. Halduskohus kohaldas

ebaõigesti HKMS § 5 lg 1 p-i 1.

Saaremaa Vallavolikogu sisemine töökorraldus ei ole praeguse õigusvaidluse ese. Saaremaa

Vallavolikogu töökorraldus põhineb KOKS-il ning on reguleeritud Saaremaa Vallavolikogu

määrustega kehtestatud „Saaremaa valla põhimääruses“ ja „Saaremaa Vallavolikogu

töökorras“. Volikogu liikmel ei ole kohustust tema antud häält põhjendada ning volikogu

töökorraldus ei võimalda menetleda alternatiivsete otsustusvariantidega eelnõusid (v.a

muudatusettepanekute puhul). Vallavalitsuse poolt sama volikogu istungi päevakorda

teineteist välistavate eelnõude esitamine ei ole eluliselt mõeldav. Kui volikogu jätab temale

esitatud eelnõu õigusaktina vastu võtmata, siis see iseenesest ei määra ära, millise sisuga

eelnõu ja millal samas küsimuses järgmisena volikogule esitatakse.

7. Gutman & Gutman OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus ei ole tühistanud volikogu hääletustulemust, vaid selle tulemusel antud

haldusakti, millega otsustati mitte algatada detailplaneeringu koostamist. Kohus ei tühistanud

otsust mitte seetõttu, et see oleks valesti protokollitud, vaid põhjusel, et otsus ei vastanud

HMS §-dele 54 ja 56.

Apellatsioonkaebuse eesmärgiks on säilitada volikogu senine töökorraldus, kus volikogu

liikmetele on esitatud vallavalitsuse poolt ettevalmistatud eelnõu, milles on välja toodud vaid

ühtpidi otsuse põhjendused. Selleks, et hääletada eelnõu vastu, peaksid volikogu liikmed ise

tooma kasvõi suuliselt välja oma põhjendused, miks nad eelnõus esitatud seisukohtade ja

kaalutlustega ei nõustu. Ilmselt on vastuhääle põhjendamine volikogu liikme jaoks ebamugav

ja koormav. Vallavalitsuselt ei saaks aga oodata vastupidiste otsuste põhjendatud ja

motiveeritud versioone, sest üksteisele vastukäivate argumentide korral kaotavad mõlemad

põhjendused usutavuse.

Vastustaja ei saa tugineda asjaolule, et volikogu poolt eelnõu tagasilükkamise korral võetakse

uuel istungil päevakorda vastupidise otsuse eelnõu, sest vastustaja selgitas kaebajale

21.04.2022, et „Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse eelnõud ei ole volikogu

päevakorda lisatud, sest 24.03.2022 volikogu istungil toimunud hääletusega on volikogu oma

tahet näidanud“.

Halduskohtu otsus ei riku KOKS § 51 lg-t 5, sest halduskohus ei ole kohustanud vastustajat

protokolli parandama.

8. Gutman & Gutman OÜ palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

17.11.2022 otsus vastustajalt välja mõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha asjas uus

otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 2135 eurot.

3-22-947

5(6)

Halduskohus vähendas menetluskulusid 615 euro võrra, sest kohtu hinnangul on tegemist

lihtsa ja vähese mahuga asjaga, kus ei toimunud istungit. Õige on kohtu väide, et sisuline

vaidlus taandus küsimusele, kas vastustaja on kaebaja taotluse lahendanud HMS § 56 nõuetele

vastava haldusaktiga. Samas oli kaebuse esitamiseks advokaadil vaja läbi töötada kogu

vaidlusaluse detailplaneeringu taotlusega seonduv dokumentatsioon (kaebuse lisad 1‒15).

Planeeringu algatamise taotluse esitamise järgselt toimus vastustajaga sisuline suhtlus ning

taotlust muudeti. Vastustaja muutis eelnõud, mis esitati volikogule hääletamiseks. Volikogu

hääletus toimus istungil, mille videosalvestis vajas üle vaatamist, et teha kindlaks, kas istungil

võidi välja tuua põhjendusi detailplaneeringu mittealgatamiseks. Advokaat ei võinud

hoolsuskohustust järgides piirdida pelgalt volikogu istungi protokolli läbi lugemisega. Seega

on õigusteenuse osutamiseks kulunud 11,7 h põhjendatud.

Asjaolu, et tegemist ei ole väga selge ja lihtsa asjaga, ilmestab vastustaja poolt

apellatsioonkaebuse esitamine. Vastustaja on leppinud sellega, et tal tuleb taotlust uuesti

menetleda. Seega tekitati kaebajale kohtusse pöördumisega kulusid, mis võinuks olla olemata,

kui vastustaja oleks menetlenud kaebaja taotlust korrektselt.

9. Saaremaa vald palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja poolt

apellatsioonkaebuse esitamise fakt ei ole seotud poolte töö mahuga Tallinna Halduskohtu

menetluses, mistõttu ei saa selle alusel hinnata asja keerukust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Saaremaa valla apellatsioonkaebus

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Vastustaja nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja taotlus tuleb uuesti läbi vaadata,

kuid leiab, et halduskohus poleks saanud tühistada volikogu 24.03.2022 istungi protokolli

päevakorrapunktis 16 märgitud otsust, sest see ei olnud haldusakt.

Vastustaja seisukohaga saaks nõustuda juhul, kui vaadata üksnes päevakorrapunkti 16

grammatilist sõnastust. Nimelt oli vallavalitsus esitanud volikogule detailplaneeringu

algatamise otsuse eelnõu ning hääletustulemuse põhjal jäi otsus vastu võtmata.

Volikogu arutab istungi kutses märgitud küsimusi (KOKS § 44 lg 5) ning otsustab üldjuhul

poolthäälte enamusega (KOKS § 45 lg 5). Päevakorraküsimuste arutamine on täpsemalt

reguleeritud Saaremaa Vallavolikogu töökorra §-s 151 ning sealt ei nähtu, et volikogu teeks

hääletusele pandud eelnõu mittetoetamisel uue sisulise otsuse. Reguleeritud on vaid

õigusaktile muudatusettepanekute tegemine, kuid need tuleb esitada juba enne volikogu

istungi toimumist (volikogu töökorra § 16). Eelnevast saab järeldada, et kui eelnõu ei saa

volikogus vajalikku toetust, peab eelnõu koostaja esitama volikogule hääletamiseks uue

eelnõu. Kuidas see täpselt toimub, on kohaliku omavalitsuse sisulise töökorralduse küsimus

ning ei saa üldjuhul haldusvälise isiku õigusi rikkuda.

Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse (Saaremaa valla

põhimääruse § 13 lg 2). Seega ei saa olukorras, kus planeeringu algatamise otsuse eelnõu pole

saanud vajalikku häälteenamust, lugeda, et volikogu võttis vastu hoopis planeeringu

algatamisest keeldumise otsuse. Vastustaja leiab õigesti, et õigusakti eelnõu negatiivne

hääletustulemus ei ole haldusakt, mille tühistamist saaks kohtus nõuda.

12. Eeltoodule vaatamata on halduskohus tühistamisnõude õigesti rahuldanud, sest vastustaja

on ise asunud 24.03.2022 istungi protokolli päevakorrapunkti 16 käsitama faktiliselt

3-22-947

6(6)

haldusaktina ehk detailplaneeringu algatamise menetluse lõpetamise otsusena. Esmalt avaldati

08.04.2022 Saaremaa Teatajas info vallavolikogu 24.03.2022 istungil otsustatu kohta, kus

muu hulgas oli märgitud, et istungil „ei algatatud Pihtla piirkonna Tirbi küla Kõutsi II

detailplaneeringut“. Lisaks selgitas Saaremaa Vallavalitsus 21.04.2022 vastuses kaebajale

järgmist: „Vallavalitsuse poolt esitati Saaremaa Vallavolikogu 24.03.2022 istungi päevakorda

antud detailplaneeringu algatamise eelnõu, mis volikogu hääletuse tulemusel toetust ei

leidnud. Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse eelnõud ei ole volikogu päevakorda

lisatud, sest 24.03.2022 volikogu istungil toimunud hääletusega on volikogu oma tahet

näidanud.

Hääletustulemus

on

protokolli

näol

kõigile

kättesaadav

https://saaremaa.volis.ee/gvolis/avalik/istungid/42271?kid=339696.

Eeltoodust

tulenevalt

loeme menetluse lõppenuks.“

Asjaolust, et volikogu 24.03.2022 otsustus on haldusaktina nii formaalselt (ei ole toimunud

hääletamist detailplaneeringu algatamisest keeldumise üle) kui ka materiaalselt õigusvastane

(oluliste põhjendamispuuduste tõttu kohtulikult kontrollimatu), ei saa järeldada, et haldusakti

polegi antud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on määrav vastustaja hinnang, et

24.03.2022 otsusega on kaebaja taotluse osas menetlus lõppenud.

13. Milline mõju on halduskohtu otsusel volikogu 24.03.2022 istungi protokolli

päevakorrapunkti 16 vastavusele KOKS § 51 lg 5 nõuetele, ei oma kaebaja õiguste

seisukohast tähtsust. Tühistamisotsust saab mõista nii, et p 16 on tühistatud osas, millega

kaebaja

29.09.2021

taotluse

menetlus

lõpetati.

Halduskohus

ei

ole

tühistanud

hääletamistulemust.

Gutman & Gutman OÜ vastuapellatsioonkaebus

14. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Seejuures on kohtul suur kaalutlusruum

ning kõrgem kohus muudab madalama astme kohtu hinnangut vaid juhul, kui midagi olulist

on jäetud tähelepanuta või midagi on hinnatud ilmselgelt ebaõigesti.

Praegusel juhul näitavad vastuapellatsioonkaebuse väited, et esindajakulude suuruse

vähendamine on olnud põhjendatud. Kaebaja on muu hulgas tuginenud sellele, et planeeringu

algatamise taotluse esitamise järgselt toimus vastustajaga sisuline suhtlus ning taotlust

muudeti, lisaks muutis vastustaja eelnõud, mis esitati volikogule hääletamiseks. Arve nr 2022-

04-07 on koostatud enne, kui kaebaja sai teada, et valla hinnangul on 29.09.2021 taotluse

menetlus lõppenud. Eelnimetatu ei seondu kaebaja esindamisega kohtumenetluses.

Menetluskulude jaotus

15. Kuna nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jäävad

nende esitamisega seotud kulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajalt on

põhjendatud välja mõista need kaebaja kulud, mis on seotud apellatsioonkaebusele

vastamisega.

Kaebaja vastav esindajakulu on kokku 900 eurot ehk vastus apellatsioonkaebusele 540 eurot

(3 h) ning vastus vastustaja 12.10.2023 täiendavale seisukohale 360 eurot (2 h). Nimetatud

kulu pole alust pidada põhjendamatult suureks.

(allkirjastatud digitaalselt)