2-22-2466/174 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2466

Kohtuasi

X avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa): X (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht

XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi

Kardo Karon (e-post XXX)

Puudutatud isik I (laps): C (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post XXX)

Puudutatud isik II (ema): Q (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post XXX)

Eestkosteasutus:

Tallinna

Linnavalitsus

(Tallinna

Kesklinna Valitsuse kaudu) (registrikood 75014221,

aadress Nunne tn 18, Tallinn, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.01.2023 määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus, välja

arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, X kanda. Lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-2466

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eelnev menetlus, avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohus tegi 02.09.2022 määruse, milles määras kindlaks X (isa) ja C (laps) suhtluse

alljärgnevalt: käesoleva määruse jõustumisest esimese kolme kuu jooksul on lapse isal Xl õigus

rääkida lapsega Cga iga nädal videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel esmaspäeviti ja

kolmapäeviti kella 19.00-st kuni kella 20.00-ni. Videokõne tegemise juures võib vajadusel

viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik, eelistatult lapse ema Q), videokõne kestvusel tuleb

igakordselt arvestada lapse sooviga ning lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne

toimumise päeva lapse emale teada andma e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger

vms) teel küsimused/teemad, millest lapsega vesteldakse; käesoleva määruse jõustumisest

neljandast kuust alates on lapse isal Xl lisaks videokõnede teel suhtlemisele õigus veeta lapsega

Cga aega iga kuu ühel nädalavahetusel reedel peale kooli kuni pühapäeva õhtuni selliselt, et

kohtumiste juures võib viibida ka lapse ema Q ning kohtumised on ilma ööbimiseta, lapse isa

arvestab lapse väljakujunenud päevarütmi (kool, trennid, üritused vms) ning kohtumised

toimuvad Eesti Vabariigis. Reedene kohtumine toimub kella 17.00-st kuni kella 20.00-ni,

laupäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 20.00-ni ja pühapäevane kohtumine

toimub kella 11.00-st kuni kella 19.00-ni. Kohtumise kuupäeva algusest ja kohtumispaigast

teavitab lapse isa lapse ema ette e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel

vähemalt üks kuu; Lapse isal Xl on õigus lapse sünnipäeval, enda sünnipäeval ja isadepäeval

lapsega Cga videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel suhelda väljaspool määruse

eelreguleeritud suhtluskorda selliselt, et lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne

toimumise päeva lapse emale Qle ette teada andma e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber,

Messenger vms) teel videokõne toimumise kuupäevast.

2. X (avaldaja/isa) esitas 14.10.2022 Harju Maakohtule teavituse suhtluskorra mitte täitmise

kohta tsiviilasjas nr 2-22-2466 ja taotluse sunnivahendite kohaldamiseks, milles palus

kohaldada TsMS § 562¹ alusel sunnivahendeid ja muuta kohtumäärus sundtäidetavaks, jätta

avaldaja menetluskulud riigi kanda ja Q (ema) menetluskulud tema enda kanda.

3. Teavituse kohaselt tegi Harju Maakohus 02.09.2022 määruse, milles rahuldas osaliselt

avaldaja avalduse ja määras kindlaks suhtluskorra avaldaja ja lapse vahel. Määrus jõustus

22.09.2022. Ema ei ole suhtluskorda täitnud. Toimunud ei ole ühtegi videokõnet lapse ja isa

vahel, kuigi avaldaja on pidevalt emale kirjutanud ja selleks soovi avaldanud. Ema ei täinud

juba 13.04.2022 esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud suhtluskorda ning ca 0,5 aasta

jooksul ei ole toimunud ühtegi kontakti lapse ja isa vahel. Kuna ema ei austa isa õigust lapsega

suhelda, võõrandades järjepidevalt last isast, tuleks kohaldada TsMS §-s 562¹ reguleeritud

meetmeid. Avaldaja palus rakendada sunnivahendeid, mida saab kohaldada 02.09.2022

kohtumääruse rikkumise korral ja muuta kohtumäärus sundtäidetavaks.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Eestkosteasutus (Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) ei toetanud

lepitusmenetluse läbiviimist ja sunnivahendite määramist, kuna see ei vasta lapse huvidele ja

vajadustele. Laps on mitmel korral lastekaitsetöötajale ja kohtunikule öelnud, et ei soovi oma

2-22-2466

isaga suhelda. Laps on väljendanud väsimust ja tüdimust pidevate kohtuprotsesside osas ning

soovinud, et ta rahule jäetaks. On mõistetav, et lapse vastumeelsus isaga suhtlemise osas aina

suureneb, kuna ta peab pidevalt rääkima erinevate ametiasutuste esindajatega ja osalema

kohtuprotsessides kahes erinevas riigis. Lapse sundimine isaga videokõnede vahendusel

suhtlema ei ole lapse huvides ning sellisel viisil ei ole võimalik isa ja lapse vahelist suhtlust

taastada.

5. Ema leidis, et avaldaja teeb kõik, et laps ei saaks puhata ega välja puhata kõikidest kohtutest

ja pidevatest kohtumistest advokaatide, lastekaitseametnike ja kohtunikega nii Eestis kui ka

Inglismaal. Avaldaja ei ole peaaegu 5 aasta jooksul maksnud lapsele elatist. Laps on juba väga

väsinud, ei talu enam nii tugevat pinget, muutudes iga kord ärevaks kui tuleb isaga suhtlemine

või järjekordne kohtuvestlus. Ema ja vanavanemad on lapsele öelnud, et ta võiks proovida

suhelda kasvõi korra, kuid laps keeldub. Laps ei saa aru, miks kõik räägivad, et tema seisukoht

ja tunded on neile olulised, kuid siiski ei võeta tema tundeid arvesse ja ta tunneb ennast jälle

„surve“ all olevat. Ema on korduvalt teavitanud lastekaitset, avaldaja esindajat ning lapse

esindajat C käitumisest kui ta peab suhtlema isaga, mistõttu on väär, et ema eirab kohtumäärust.

Kui ema räägib lapsele, et ta peaks isaga suhtlema, siis laps vihastab ja saab pahaseks ning

leiab, et ka tema ema ei toeta teda. C saatis isale kahel korral SMS-i, milles teatas, et ei soovi

isaga suhelda, kuid viimase SMS-ile vastas avaldaja, et ei tea, kes ta on, nagu ei usuks, et

kirjutaja on C. See häiris ja vihastas last veelgi. Kui C keeldub suhtlemast, makstakse trahv

lapse lastetoetuste rahast. Ema teeb võimalikult palju koostööd kõigi asjaosalistega, püüdes

olukorda päästa, et videokõned toimuksid. Ema teod on tõestuseks, et ta ei ignoreeri

kohtumäärusi.

6. Lapsele riigi poolt määratud esindaja ei pooldanud sunnivahendite rakendamist, kuna see ei

ole lapse huvides. Laps võiks elada rahulikus keskkonnas ja vaidlustest puhata.

Lepitusmenetluse läbiviimine võib olla vajalik, kuid samas tuleks eelnevalt luua plaan või kava,

mida selle lepitusmenetluse käigus tehakse ja kuidas siiski oleks võimalik teha nii, et lapsel

õnnestuks saada üle enda negatiivsetest hoiakutest isa suhtes ning kuidas seda lapse huvidega

arvestades efektiivselt ja valutult teha. Last isaga vägisi suhtlema sundida oleks problemaatiline

ja see poleks lapse huvides, kuna laps seda praegu jõuliselt ei soovi ja väljendab enda

vastureaktsioone.

Menetluse edasine käik

7. Harju Maakohus kuulas lapse isiklikult ära 08.12.2022. Laps avaldas, et ei soovi oma isaga

suhelda ja isa võiks ta rahule jätta. Lapse sõnul on ema ja vanavanemad püüdnud teda suunata

isaga suhtlema, kuid see ajab teda närvi ja vihaseks. Lapse arvates räägivad kõik tema huvidest,

kuid ikkagi sunnitakse teda tegema midagi, mida ta ei taha ja usutakse isa rohkem kui teda.

Laps pidas ennast õnnelikuks lapseks, kuid isaga seonduv varjutab tema õnnelikuks olekut.

8. Eestkosteasutus jäi 08.12.2022 täiendavas seisukohas oma selle juurde, et lapse sundimine

isaga videokõnede vahendusel suhtlema ei ole tema huvides ning sellisel viisil ei ole võimalik

isa ja lapse vahelist usaldust taastada. Laps vajab aega, sest on olnud viimastel aastatel pidavalt

kaasatud erinevatesse kohtuvaidlustesse. Kuna lapsevanemal on õigus ja kohustus hoida

lapsega kontakti, võiks avaldaja alustada tütrega kontakti loomist näiteks kirja teel, et hoida last

enda tegemistega kursis. Isa ja lapse vahelise usalduse taastamiseks peab avaldaja tegema

omapoolseid järeleandmisi ning arvestama sellega, et suhtlus lapsega võib alguses olla

ühepoolne.

9. Avaldaja märkis 08.12.2022 seisukohas, et juhul, kui asi positiivses suunas ei arene, siis on

põhjendatud ema suhtes sunnivahendite rakendamine. Kõik meetmed eeldavad emapoolset

koostööd. Avaldaja on emale selgitanud, et on nõus loobuma kõigist kohtuasjadest, kui ema on

nõus omavahel asjad läbi rääkima ning lahendusi otsima, kuid ema ei ole avaldaja

2-22-2466

pöördumistele reageerinud. Isa arvates tuleb lapse ja isa vahel tekitada suhtlus, et laps saaks

aru, et negatiivsed tunded ei ole põhjendatud ning puudub vajadus teraapia järgi. Kuna on

põhjendatud on kahtlus, et ema on jaganud lapsele kohtumenetluste kohta eksitavat teavet,

võiks lapse huvides olla, et keegi kolmas neutraalne isik selgitab lapsele kogu olukorra tausta

ja tegelikku sisu. Küsitav on ka, kas ema saab lapse eest hoolitsemisega hakkama, sest kui laps

on tõesti stressis nagu ema lapse seisundit kirjeldab, on ilmselt tegemist abivajava lapsega,

kellele ema on keeldunud abi otsimast juba aastaid ja selge on, et ema vajalikku abi lapsele

tagada ei suuda. Puuduvad tõendid, mis annaks alust väita, et kuidagi oleks vajalik piirata lapse

ja isa suhtlust. Pigem tõendavad isa esitatud tõendid, et ema käitumine sarnaneb lapse

võõrandamisega isast ja sellises olukorras on vaja kahjuks rakendada kõige rangemaid

meetmeid. Isa on nõus osalema perelepituses või nõustamises, kes aitaks lahendada tekkinud

olukorda. Mõnel sellisel kohtumisel võiks osaleda ka laps. See motiveeriks vanemaid rohkem

pingutama ja vanemate omavaheline suhtlus näitab lapsele, et vanematele on lapse heaolu

tähtis. Kohtul on õigus kohustada ema jälgima lastekaitse suuniseid või juhiseid või anda

mingites küsimustes lastekaitsele või kolmandale isikule erieestkostja õigused, mis puudutab

lapse vaimset tervist ja vastaseisu isaga suhtlemises osas.

10. Ema märkis 10.12.2022 täiendavas seisukohas, et laps on 12- aastane ning tal on õigus enda

arvamusele, mida ta oskab väljendada. Laps on korduvalt öelnud, et ei soovi isaga suhelda ja

seda lapse soovi tuleks austada. Kui last sundida suhtlema, võtab laps seda kui emotsionaalset

vägivalda enda vastu ning see hävitab kõik lootused, et tulevikus suhted võiksid taastuda.

Vabanedes stressist ja saades piisavalt aega, saab laps toimuvast puhata ning hakkab võib olla

ise tulevikus soovima isaga suhelda.

11. Lapsele riigi poolt määratud esindaja jäi 16.12.2022 täiendavad seisukohas arvamusele, et

laps peaks saama puhkust vähemalt kuus (6) kuud poolte pidevatest vaidlustest ja kohtuasjadest.

Kuna lapsel on kindel soovimatus isaga suhelda, siis ei ole antud olukorra lahendamine kiire

ega lihtne. Lapsele võiks olla vaja psühholoogiline abi või teraapia, et meeleolu ja suhtumist

seoses isaga muuta. Teraapia võiks aset leida pärast kuue (6) kuulist puhkust antud menetlusest.

Avaldaja võiks oma käitumisega näidata tähelepanu ja hoolt lapse suhtes, saates jõulukaardi sh

kingituse või leppida emaga kokku, et maksab kinni mõne lapsega seotud kursuse, teatri- või

kinopiletid vmt. Sellega näitaks avaldaja, et hoolitseb lapse eest ja mõtleb temale, soovides talle

head ja suhelda. Nende tegevustega võiks avaldaja alustada suhte parendamist lapsega.

12. Avaldaja juhtis 27.12.2022 vastuses tähelepanu, et maakohus tegi septembris lahendi, kus

hindas kõiki asjaolusid ja jõudis järeldusele, et suhtluskorra kehtestamine on lapse huvides,

kuigi juba siis lastekaitse, lapse esindaja kui ka ema väitsid, et laps vajab puhkust või et laps ei

soovi isaga suhelda. Avaldaja arvates on eluliselt usutavam, et ema ei soovi, et laps isaga

suhtleks. Kuna laps on ema mõjusfääris, siis on küsitav, kas lapse soov isaga mitte suhelda on

tegelik kallutamata tahe või otsus, mis on tehtud adekvaatsetel kaalutlustel. Näiteks ajal, kui

laps veel isaga suhtles, tunnistas laps isale, et on nagu lõksus, mis näitab, et laps ei saanud

vajalikku mõistmist ja tal ei olnud ema juures kerge. 2022. aasta septembris tehtud lahendit ei

kaevanud keegi edasi, mis näitab, et kõik nõustusid sellega, et lapse suhtlus isaga on lapse

huvides. Avaldaja ei ole alates 07.10.2022 püüdnud lapsega kontakti saada ei otse ega ka läbi

ema, kuid selle ligemale kolme (3) kuu jooksul ei ole olukord paremaks läinud. Avaldaja arvates

ei annaks kuue (6) kuuline lisaaeg midagi juurde (isa ja laps praktiliselt juba aastaid omavahel

ei suhtle), sest ei ole ühtegi argumenti, millest saaks järeldada, et see tooks kaasa stressitaseme

languse ja ühel hetkel ka soovi isaga suhelda. Kuna avaldaja ei ole lapsega ise suhelnud ja laps

on eelduslikult pidanud lastekaitse ja esindajatega suhtlema 5-8 korral, peab ülejäänud

informatsioon tulema kohtuasjade sisu kohta emalt. Kui see kõik on tekitanud lapses stressi ja

hirmu jms, siis on põhjust küsida, kas ema on lapse huvides tegutsenud. Isa soovis juba

2018.aastal olukorda rahumeelselt lahendada, kuid ema ei reageerinud. Ema ega keegi teine

2-22-2466

menetlusosaline ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et laps oleks stressis või et lapsel oleks

hirm isa ees. Näiteks 2021. aasta veebruaris on laps rääkinud kohtumenetluse raames

Suurbritannias lastekaitsele, et tunneb isast puudust, sest ei ole isa kaua näinud ja tahab, et isa

teaks, et ta armastab teda. Lapse huvides ei ole lahendus, et kohus piirab isa suhtlemise õigust

lapsega määratud või määramata ajaks. Pigem on põhjendatud rakendada suhtluskorda rikkuva

vanema suhtes seaduses sätestatud meetmeid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

13. Harju Maakohus tegi 09.01.2023 määruse, millega tunnistas lepitusmenetluse

ebaõnnestunuks (resolutsiooni punkt 1), muutis Harju Maakohtu 02.09.2022 määrusega

tsiviilasjas nr 2-22-2466 kehtestatud C suhtluskorda Xga järgmiselt (resolutsiooni punkt 2):

Peatada X ja C suhtlus kuni 31.05.2023 (resolutsiooni punkt 2.1.); Teha alates käesoleva

kohtumääruse jõustmisest kuni 31.05.2023 Xle ja Qle järgmised ettekirjutused (resolutsiooni

punkt 2.2.): Ql tuleb alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 31.05.2023 anda Xle

iganädalaselt kirjalikult teavet C tervise, hariduse ja huvialade jne kohta. X sellesisulise

iganädalase teavituse saatmisel tuleb Ql lisada lapse elukohajärse kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötaja e-kirja koopia saajate ringi (resolutsiooni punkt 2.2.1.); Q peab tegema

koostööd kohaliku omavalitsusega ja käima nõustaja juures. Juhul kui nõustaja näeb ette, et ka

laps peaks käima nõustaja juures/teraapias, tuleb emal lapse osavõtt tagada. Ema kohustub

andma lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele teavet nõustamisel käimisest ja selle

sisust hiljemalt 31.05.2023 (resolutsiooni punkt 2.2.2.); X on kohustatud läbima

vanemluskoolituse või käima nõustaja juures ning esitama sellekohaseid tõendeid lapse

elukohajärgsele omavalitsusele hiljemalt 31.05.2023 (resolutsiooni punkt 2.2.3.); Alates

01.06.2023 esimese kolme kuu jooksul on lapse isal Xl õigus rääkida lapsega Cga iga nädal

videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 19.00-st kuni

kella 20.00-ni. Videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane

isik, eelistatult lapse ema Q), videokõne kestvusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga

ning lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale teada andma

e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel küsimused/teemad, millest

lapsega vesteldakse (resolutsiooni punkt 2.3.); Alates 01.09.2023 on lapse isal Xl lisaks

videokõnede teel suhtlemisele õigus veeta lapsega Cga aega iga kuu ühel nädalavahetusel reedel

peale kooli kuni pühapäeva õhtuni selliselt, et kohtumiste juures võib viibida ka lapse ema Q

ning kohtumised on ilma ööbimiseta, lapse isa arvestab lapse väljakujunenud päevarütmi (kool,

trennid, üritused vms) ning kohtumised toimuvad Eesti Vabariigis. Reedene kohtumine toimub

kella 17.00-st kuni kella 20.00-ni, laupäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella

20.00-ni ja pühapäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 19.00-ni. Kohtumise

kuupäeva algusest ja kohtumispaigast teavitab lapse isa lapse ema ette e-kirja või sõnumite

(SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel vähemalt üks kuu (resolutsiooni punkt 2.4.); Lapse

isal Xl on õigus lapse sünnipäeval (v.a 16.04.2023), enda sünnipäeval (v.a 28.01.2023) ja

isadepäeval lapsega Cga videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel suhelda väljaspool

käesoleva määruse punktides punktides 2.3.-2.4. reguleeritud suhtluskorda selliselt, et lapse isa

kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale Qle ette teada andma e-kirja

või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel videokõne toimumise kuupäevast

(resolutsiooni punkt 2.5.); Kui Q ei täida käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.3-2.5

määratud lapsega suhtlemise korda või takistab seda, siis on kohtutäituril õigus määrata Qle

sunniraha (resolutsiooni punkt 3). Maakohus jättis menetluskulud kulusid kandnud

menetlusosaliste endi kanda ja lapse esindamise kulud riigi kanda (resolutsiooni punkt 4).

14. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt juhindus kohus avalduse menetlemisel kuni

31.08.2022 kehtinud TsMS §-st 563 ning käsitles avaldaja 14.10.2022 teadet kui avaldust

2-22-2466

lepitusmenetluse läbiviimiseks. Kohus tugines TsMS § 563 lg-tele 1, 4, 5, 7, PKS § 143 lg 2

esimesest lausest, lg-test 2,3 ja 5, §-st 123, LasteKS §-st 5, § 21 lg-test 1 ja 2, sunniraha

määramisel ka TMS § 179 lg-tele 2 ja 4, §-le 183, §-le 261 ning Riigikohtu lahenditele nr 2-17-

13244, p-le 16.3., 2-16-9408, 3-2-1-4-13, p 78.

15. Kohus nõustus avaldajaga selles, et keegi menetlusosalistest ei ole vaidlustanud Harju

Maakohtu 02.09.2022 määrust, kuigi ka siis tõid menetlusosalised välja, et laps ei soovi isaga

suhelda. Kohus juhtis tähelepanu, et tänane olukord on selline, et 02.09.2022 kohtumäärusega

kehtestatud suhtluskorda ei täidetud, sest laps on keeldunud isaga suhtlemast ning see on ka

põhjus, miks avaldaja kohtu poole pöördus. Lepitusmenetluse läbiviimise eeldusena on toodud

vanema poolt lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse korduv ja sihipärane rikkumine.

Vanemad lepitusmenetluses lapse huve tagavale kokkuleppele ei jõudnud. Puudub vaidlus

selles, et 02.09.2022 kohtumäärusega määratud suhtluskorda järgitud ei ole ja suhtlus puudub.

Lepitusmenetluse avalduse esitamine oli avaldaja poolt igati õigustatud. Kohus leidis, et

lepitusmenetlus tuleb tunnistada TsMS § 563 lg 7 kohaselt ebaõnnestunuks. 02.09.2022

määrusega kinnitatud suhtluskorra täitmine ei ole kohtu hinnangul lapse huvides ja seda tuleks

muuta.

16. Riigikohus on tsiviilasjas 2-16-9408 ja ka varasemalt selgitanud, et suhtluskorra

kindlaksmääramisel ja lepitusmenetluses on kohtul võimalik suhtluskord määrata ka selliselt,

et lapse huvides piiratakse või keelatakse suhtlusõiguse teostamine mingiks ajaks. Riik saab

PKS § 143 lg-te 3-5 alusel sekkuda vanema ja lapse suhtlemisõigusesse juhul, kui vanemaga

suhtlemine ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut. Nii võib

kohus PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate

lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate

lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5) (vt

Riigikohtu 11.01.2017 määrusele nr 3-2-1-138-16, p 20, 14.03.2012 määrusele nr 3-2-1-6-12,

p 19, 17.12.2013 määrusele 3-2-1-4-13, p-dele 69 ja p 78).

17. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et isa ja laps vahel toimus varasemalt suhtlus, mille

tõendamiseks on avaldaja esitanud videosid, kuid täna ei saa mööda vaadata sellest, et laps ei

soovi kindlameelselt isaga suhelda ja suhtlus ei ole vähemalt alates 2022.aasta kevadest

toimunud. Lapse esindaja, kohalik omavalitsus ja ema on avaldanud, et laps on väsinud

erinevatest vanemate vahelistest kohtuasjadest, kuhu ta on kaasatud ning laps võiks saada

puhkust. Lapse esindaja on välja toonud, et nn puhkus võiks kesta ca pool aastat, s.o kuus (6)

kuud. Kohalik omavalitsus ja lapse ema ei ole puhkuse ajalist pikkust välja toonud.

18. Kohus oli lapse ärakuulamisel, sh lapse poolt oma esindajale ja lastekaitsetöötajatele

avaldatu pinnalt seisukohal, et vaieldamatult on lapsel kujunenud välja negatiivne kuvand isast,

mille kujunemisele on kaasa aidanud vanemate vahelised pinged ning aastaid kestnud

kohtuvaidlused. Kuigi välistatud ei ole, kas ja kuidas lapse ema lapsele kohtumenetluste kohta

teavet jagab, on laps nendesse siiski kaasatud ja eeldada võib, et ka 5-8 korral ära kuulatud

olles, on see avaldanud oma mõju ka ilma ema võimaliku teabe andmiseta. Kohus lisas, et läbi

reisima minemise piirangutega tajub laps kohtuasjade mõjusid ka ise reaalselt ja on seda ka

kohtule avaldanud. Laps on palunud, et ta rahule jäetaks ja avaldanud kohtule, et ta ei soovi

suhtlust isaga. Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-16111 leidnud, et lapse sundimine isaga suhtlema

ei ole lapse huvides. Kuigi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel ei ole määravaks lapse

tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ja

kahjustaks lapse tervist ja arengut, on eeldatavasti 11. aastane laps võimeline oma tahet ise

avaldama, mistõttu on antud juhul kohtu hinnangul põhjendatud mõneks ajaks peatada avaldaja

suhtlus lapsega. Kuigi kohus ei tuvastanud, et laps oleks igapäevaselt stressi seisundis ja ka laps

2-22-2466

on kohtule rääkinud, et ta on üldiselt rõõmsameelne, oli tajutav lapse ärrituvuse tõus, mis

väljendus mh hääle tõusus, isast rääkides. Seega leidis kohus, et arvestades lapse vanust ja tema

arengutaset, tuleb tema arvamusega arvestada ja anda talle suhtlusest isaga puhkust. Lisaks ei

ole last võimalik vägisi ega tema tahte vastaselt teda täiendavalt traumeerimata sundida isaga

suhtlema. Kuigi tõesti reaalselt ei ole isa ja lapse vahel suhtlust toimunud, on lapsele teada, et

Harju Maakohtu 02.09.2022 määrusega kehtestatud suhtluskorra järgi on isal õigus rääkida

lapsega videokõne vahendusel iga nädala esmaspäeviti ja kolmapäeviti ning ainuüksi see

teadmine ei lase tal antud teemast puhata. Kuivõrd 11-aastane (16.04.2022 saab 12-aastaseks)

ei pruugi veel õigesti hinnata lapse ja vanema suhte tähtsust ega anda objektiivset hinnangut isa

käitumisele eelkõige kohtuasjade algatamise seisukohalt, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

peatada suhtlus isa ja lapse vahel tähtajatult, vaid see on põhjendatud lapse esindaja

väljapakutud ajaks, s.o kuueks (6) kuuks ehk kuni 31.05.2023. Kohtu hinnangul on see piisav

aeg, et laps saab antud kohtuasjast puhata.

19. Maakohus on lapse ära kuulanud ja tema tahet asja lahendamisel arvesse võtnud ning

leidnud, et lapsele tuleb anda suhtlusest (mida küll ei ole toimunud, kuid on kohtumäärusega

kindlaks määratud) isaga puhkust. Kohus kordas, et vaidlust ei ole, et isa ja lapse vahel toimus

varasemalt suhtlus, kuid praeguseks hetkeks on laps isast võõrdunud. Isa ja lapse suhte

taastamine ei ole võimalik olukorras, kus nad üldse suhelda/kohtuda ei saa. Samas leidis kohus,

et suhtlemine isaga on siiski lapse huvides, et võimaldada neil üksteist taas tundma õppida,

mistõttu isa ja lapse suhtlus peaks jätkuma alates 01.06.2023.

20. Kuigi Q on ärakuulamisel kinnitanud, et tal ei ole probleeme avaldajaga, ei jäänud kohtule

ema ja isa poolt asjas esitatud seisukohtade ja tõendite pinnalt sellist muljet. Kohtu hinnangul

ei ole vanemad suutnud veel omavahelisi probleemkohti lahendada ja sisuliselt kontakt ja

koostöö isa ja ema vahel puudub. Q ei ole ka tõendanud, et ta oleks avaldaja pöördumistele

vastanud ja hoidnud teda lapsesse puutuvaga kursis. PKS § 144 sätestab, et vanemal on õigus

nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei

ole vastuolus lapse huvidega. Kuna lapse ema ei ole isa e-kirjadele reageerinud, tuleb Ql seega

vähemalt ajal, kui isa õigus suhelda lapsega on peatatud kuni 31.05.2023, teavitada avaldajat

iganädalaseks kirjalikult lapsesse puuduvast (teavet lapse tervise, hariduse ja huvialade kohta

jne kohta). Avaldajale sellesisulise iganädalase teavituse saatmisel tuleb Ql lisada lapse

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja e-kirja koopia saajate ringi.

21. Q on korduvalt välja toonud, et ta on püüdnud lapsele selgitada, et ta võiks isaga suhelda,

kuid laps ei võta teda kuulda. Lapse esindaja ega ka kohalik omavalitsus ei ole tuvastanud, et

ema takistaks lapsel isaga suhtlemast, vaid suhtlemise puudus on siiski tingitud lapse

tahtmatusest. Ka kohus ei ole asjas esitatud asjaolude pinnalt tuvastanud, et ema takistaks isa

ja lapse suhtlust, kuid samal ajal ei nähtu, et ema ka kaasabi osutaks (nt avab ise arvuti

videokõne jaoks ja võtab isa kõne vastu). PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Sellest tulenevalt on ka ema kohustatud

käituma selliselt, et lapse ja isa suhtlus oleks võimalik. Ärakuulamisel arutas kohus pooltega

seda, et ema võib vajada nõustamist, kuidas lapsele läheneda ning kuidas selgitada lapsele lapse

ja isa suhte tähtsust ning kuidas last isaga suhtlemiseks/kohtumiseks ette valmistada. Lapse

ärakuulamisel avaldas laps (sama avaldas laps ka lastekaitsele, vt 22.11.2022 seisukohta), et

viimased korrad kui laps isaga suhtles, siis isa karjus tema peale. Kohus märkis, et isal tuleb

samuti arvestada lapse tunnetega ning emotsioonidega ja et usaldusliku suhte taastamine võtab

aega.

22. Tuginedes PKS § 134 lg-le 3 leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud teha mõlemale

vanemale ettekirjutus ajaks kui lapsel on isaga suhtlemisest paus, et pärast suhtluskorra

2-22-2466

taastumist, oleksid ka vanemad ise ettevalmistatud ja teeksid omavahel koostööd. Selleks

määras kohus, et ema peab tegema koostööd kohaliku omavalitsusega ja käima nõustaja juures.

Juhul kui nõustaja näeb ette, et ka laps peaks käima nõustaja juures/teraapias, tuleb emal lapse

osavõtt tagada. Ema kohustub andma hiljemalt 31.05.2023 kohalikule omavalitsusele teada

nõustamise tulemuslikkusest. Kohus määras, et isa on kohustatud läbima vanemluskoolituse

või käima nõustaja juures ning esitama sellekohaseid tõendeid lapse elukohajärgsele

omavalitsusele samuti hiljemalt 31.05.2023.

23. Kohus kordas, et vaatamata sellele, et laps isaga suhelda ei soovi, on isaga suhtlemine siiski

lapse huvides ning see peaks jätkuma pärast kohtu poolt antud suhtlusõiguse peatumise

lõppemist 01.06.2023. Arvestades asjaolu, et laps ei ole viimastel aastatel isaga suhelnud, tuleks

isal ja lapsel üksteist taas tundma õppida. Isa ja lapse suhte taastamine ei ole võimalik olukorras,

kus nad üldse kohtuda ei saa. 02.09.2022 lahendis on Harju Maakohus seda arvestanud,

määrates kindlaks astmelise suhtluskorra. Kohus leidis, et alates 01.06.2023 on põhjendatud

kehtestada suhtluskord sarnaselt nagu Harju Maakohus 02.09.2022 kohtumääruses kehtestas

suhtlusõiguse peatumist arvesse vastavalt käesoleva määruse resolutsioonis toodule.

24. Avaldaja on taotlenud suhtluskorda rikkuva vanema suhtes rakendada neid meetmeid, mida

seadus ette näeb. Arvestades, et laps ei ole kaua aega isaga suhelnud ega kohtunud, ei ole

käesolevalt põhjendatud jõu kasutamine, kuid kohtumääruse täitmise tagamiseks on

põhjendatud sunniraha kohaldamine Q suhtes. Sunniraha määramine võib ka motiveerida ema

nõustamise edukale läbimisele ning teha igakülgset koostööd isa ja lapse suhtluse taastamiseks.

Määruskaebus

25. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada selle resolutsiooni

punktide 1; 2 ja 3 osas ja teha asjas uus lahend, millega määrata järgnev suhtluskord: Lahendi

jõustumisest esimese kolme kuu jooksul on lapse isal Xl õigus rääkida lapsega Cga iga nädal

videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 19.00-st kuni

kella 20.00-ni. Videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane

isik, eelistatult lapse ema Q), videokõne kestvusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga

ning lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale teada andma

e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel küsimused/teemad, millest

lapsega vesteldakse. Käesoleva määruse jõustumisest neljandast kuust alates on lapse isal Xl

lisaks videokõnede teel suhtlemisele õigus veeta lapsega Cga aega iga kuu ühel nädalavahetusel

reedel peale kooli kuni pühapäeva õhtuni selliselt, et kohtumiste juures võib viibida ka lapse

ema Q ning kohtumised on ilma ööbimiseta, lapse isa arvestab lapse väljakujunenud päevarütmi

(kool, trennid, üritused vms) ning kohtumised toimuvad Eesti Vabariigis. Reedene kohtumine

toimub kella 17.00-st kuni kella 20.00-ni, laupäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni

kella 20.00-ni ja pühapäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 19.00-ni. Kohtumise

kuupäeva algusest ja kohtumispaigast teavitab lapse isa lapse ema ette e-kirja või sõnumite

(SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel vähemalt üks kuu. Lapse isal Xl on õigus lapse

sünnipäeval, enda sünnipäeval ja isadepäeval lapsega Cga videokõne (Skype, Viber vms)

vahendusel suhelda väljaspool käesoleva määrusega reguleeritud suhtluskorda selliselt, et lapse

isa kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale Qle ette teada andma e-

kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel videokõne toimumise kuupäevast.

Kui Q ei täida eeltoodud lapsega suhtlemise korda või takistab seda, siis on kohtutäituril õigus

määrata Qle sunniraha. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta nende endi kanda.

2-22-2466

26. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus lahendi tegemisel rikkunud materiaal-

ja menetlusõiguse norme, mis tõid kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohus on sisustanud

ja kohaldanud PKS § 123 lg 1, § 134 lg 3; § 143; LasteKS § 21 ja TsMS § 563 ebaõigesti.

27. Isale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik peatada midagi, mida ei ole toimunud. Lapse

isa pole lapsega kontaktis olnud alates aprillist 2021. Isa jaoks on ootamatu lahendus, kus kohus

halvendab isa seisukorda olukorras, kus lapse ema ei täida suhtluskorda ja asjaoludest selgub,

et kõigi menetlusosaliste seisukohad on samad, mis varasemas menetluses, mis lõppes

02.09.2022 suhtluskorra kindlaks määramisega. Isa arvates ei esine olukorda, mis põhistaks või

annaks aluse väita, et lapse huvides on isaga suhtlemise peatamine. Juba varasemas menetluses

väljendas laps esindajale ja kohtule seisukohta, et ei soovi isaga suhelda. Sellele vaatamata nägi

kohus septembris ette, et suhtluskord on põhjendatud ja lapse huvides.

28. Kohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et kogu kaasus viitab sellele, et ema ei taha, et

laps ja isa suhtleksid ega ole selle nimel pingutanud. Ema on kogu aeg teadnud, et isa soovib

suhelda. Hiljemalt 13.04.2022 tekkis emal kohustus võimaldada suhtlust lapse ja isa vahel, kuid

ema pole selleks midagi teinud. Piisavaks ei saa lugeda ema tõendamata väiteid, et ta proovib

lapsega rääkida, aga laps keeldub ja tema rohkem midagi teha ei saa. Suhtluse peatamine ei

kaotada ära vanemate vahelisi pingeid ega toimuvaid kohtumenetlusi. Suhtluse peatamine ei

paku lapsele ka mingit abi, vaid loob hüpoteetilise olukorra, et äkki laps tahab isaga suhelda 6

kuu pärast. On selge, et ema teadlikult eirab kohtumäärusi, ei austa kohut ega isa õigust lapsega

suhelda ning võõrandab last järjepidevalt isast. Isa on korduvalt emale selgitanud, et on nõus

loobuma kõigist kohtuvaidlustest, kui ema on nõus omavahel asjad läbi rääkima ja lahendusi

otsima. Viimati tegi lapse isa seda 30.11.2022 ärakuulamisel. Ema pole ühelegi palvele kuidagi

reageerinud.

29. On põhjendatud kahtlustada, et ema on jaganud isa ja kohtumenetluste tausta kohta lapsele

eksitavat infot, mis on tekitanud lapsele isast vale mulje. Sellises olukorras on küsitav, kuidas

on lapse huvides see, kui jätta eelduslikult abi vajav laps ema meelevalda. On küsitav, et kas

ema saab lapse eest hoolitsemisega hakkama, sest kui laps on tõesti nii stressi ja raskes seisus,

kui ema jutust mulje jääb, siis on tegemist abivajava lapsega, kellele lapse ema on keeldunud

abi otsimast aastaid ja selge on see, et ema ise vajalikku abi lapsele tagada ei suuda.

30. On selge, et lapse vajadus (parim huvi) ja soov ei ole võrdväärsed ja sama kaaluga.

Unustada ei tohi, et laps on kõigest 11-aastane ja mitu aastat olnud olukorras, kus ema on

asetanud kogu isaga suhtlemise vastutuse lapse õlule. Kõik menetlusosalised peavad mõistma,

et lapse huvides on isaga suhtlemine, mis tähendab ka seda, et ema ei saa mitte suhtlemise

õigustuseks tuua seda, et laps emale väidetavalt kinnitab, et ei soovi isaga suhelda. Isa arvates

ei ole ühtegi elulist argumenti, millest saaks järeldada, et isaga mitte suhtlemine tooks kaasa

lapse stressitaseme languse ja ühel hetkel ka soovi isaga suhelda. Ükski menetlusosaline ei ole

menetluses välja toonud ei väiteid ega tõendeid selle kohta, et lapsel oleks midagi viga, et laps

oleks stressis, vajaks nõustaja abi, ei saaks koolis hakkama vms.

31. Arusaamatuks jääb, kuidas on lapse huvides suhtluskorra muutmine ja isa ning lapse

suhtlemise peatamine. Arusaamatuks jääb ka see, millele tuginedes on kohus jõudnud

seisukohale, et lapsega suhtlemise tingimuseks on, et isa läbib vähemalt 1 vanemlusega seotud

koolituse. Isa meelest pole sellise tingimuse seadmine põhjendatud ja vajalik ega aita kuidagi

kaasa tekkinud olukorra lahendamisele. Lahenduseks saab olla kas see, et ema astub koheselt

mingi sisulise sammu (nt viib lapse nõustaja juurde või tekitab videokõne isa ja lapse vahel

vms) või võetakse kasutusele need sunnimeetmed, mida TsMS sellises olukorras ette näeb.

Lapse huvides ei ole lahendus, kus kohus piirab isa suhtlemise õigust lapsega kuni 31.05.2023.

2-22-2466

Lapse isa sooviks on, et laps ja isa suhtleksid. Täna tõendid selle kohta, et suhtlemine pole lapse

huvides puuduvad. Lapse enda sõnale liiga suure kaalu andmine ei ole põhjendatud, seda eriti

olukorras, kus on alus arvata, et ema on aastaid tegutsenud selle nimel, et laps ja isa ei suhtleks.

Menetlusosaliste seisukohad

32. Lapsele määratud esindaja leidis, et määruskaebus on põhjendamatu. Isa tegevus jääb kohati

arusaamatuks. Isa ei suuda teha kaalutletud otsuseid, kuna käesoleval hetkel oleks lapse isal

juba olnud võimalik lapsega suhelda. Selleks tuli vaid võimaldada lapsele puhkust vaidlustest.

Selle asemel avaldab isa, läbi määruskaebuse esitamise, lapsele täiendavalt survet, kuigi lapse

esindaja on korduvalt välja toonud, et laps on vaidlustest väsinud. Lapse esindaja poolt on juba

maakohtus välja toodud, et probleem ei ole mitte emas, vaid laps ise ei soovi isaga suhelda ning

laps on selgitanud, et ema temale isaga suhtlemisel takistusi ei tee. See, et laps isaga suhelda ei

soovi, on lapse tahe. Laps ei ole esindajale teada andnud, et ema oleks temal takistanud isaga

lapse suhtlemist. Laps on kinnitanud, et temale meeldib koos emaga elada. Lapse esindaja on

seonduvalt telefonivestlustega üritanud lapsele selgeks teha, et need on vajalikud ja laps peaks

isaga suhtlema. Laps andis mõista, et ei soovi isaga suhelda ega nõustunud ühegi esindaja poolt

pakutud suhtlemise variandiga. Koolituse läbimine aitab isal arvestada lapse huvidega ning teeb

arusaadavamaks, et mitte ainult isal on õigused, vaid selgitab ka, et lapsel on õigused. Isa peaks

arvestama, et laps on korduvalt selgitanud, et on vaidlustest väsinud ega soovi enam käia

nõustajate või teiste isikute juures ja suhelda isikutega, kellega ta on sunnitud suhtlema

seonduvalt vanemate konfliktiga.

33. Eestkosteasutus määruskaebust ei toetanud, kuna see ei vasta lapse huvidele. Ema on olnud

peale kohtumääruse tegemist lastekaitsetöötajaga kontaktis ning andis teada, et plaanib minna

terapeudi juurde, kellega on juba varasemalt olnud hea kontakt olemas. Ema sõnul on vahepeal

toimunud Ühendkuningriigis kolm kohtuistungit, mis ei aita kaasa isa ja lapse usaldusliku suhte

taastamisele. Ema on saatnud igal nädalal lapse isale kirjalikult teavet lapse kohta ning lisanud

vastavalt kohtumäärusele koopiasse lastekaitsetöötaja. Isa on ema kirjadele vastanud ning

väljendanud rahulolematust selles osas, mida ema on otsustanud lapse kohta jagada. Isal puudub

arusaam isa ja lapse vahelise usaldusliku suhte taastamisest, arvestades lapse huvide ja

vajadustega. Kaebus jätab mulje, et isa ei ole valmis omalt poolt panustama sellesse, et õppida

varateismelise tütrega suhtlema ja tema vajadustega arvestama. Isa jätkab endiselt

kohtumenetlusi Ühendkuningriigis, mis samuti ei aita kaasa lapse usalduse taastumisele isa

suhtes. Laps on eestkosteasutuse hinnangul kurnatud ning väljendanud mitmel korral nii

lastekaitsetöötajale kui kohtunikule, et soovib, et ta rahule jäetakse.

34. Ema leidis, et määruskaebus on põhjendamatu. Isa ei suuda hinnata, mis on lapse huvides.

Kõik spetsialistid nii Eestis kui Suurbritannias on leidnud, et laps vajab puhkust ning keeldub

hetkel isaga suhtlemast. Arvestades intervjuude arvu, tuleks mõista ja aktsepteerida, et see on

lapse arvamus. Ema ei nõustu, et isa on lapsega valmis suhtlema. Detsembri keskel intervjueeris

isa Suurbritannia Lastekaitse Ülemkohtu esindaja, kes märkis oma ettekandes, et isa hetkel pole

valmis lapsega suhtlema. Isa on täis kättemaksu, viha ja olukorra tagasilükkamist ning tahab

emale kätte maksta. Tegelikult isa ei huvita lapse tulevik. Isa avaldas intervjuus soovi, et laps

elaks temaga koos Hispaanias. Temalt küsiti, kas tal on aimu, kui palju pinget see kolimine

lapsele tekitab. Oma vastuses kinnitas isa, et teda ei huvita, kuidas tema soovid hakkavad lapse

seisundit mõjutama. Spetsialist tegi kindlaks, et isa ei tegutse lapse huvides. Ema arvamus on,

et isa peaks läbima teraapia ja koolituse, nagu maakohtu määrus soovitas. Isa ei mõista kogu

vastutust, mida ta 5 aastat pole kandnud. Arvestades seda, et isa elatist ei maksa, eeldab ta, et

trahv makstakse lapse elatisrahast, mis ei sea lapse huve esiplaanile. On kahetsusväärne, et isa

usub, et tema ja lapse vahelises puudulikus suhtluses on süüdi ema. See näitab, kui väga ta ei

2-22-2466

lepi olukorraga ega kahetse oma tegusid. Ema täitis maakohtu määrust ja saatis isale infot, kuid

isa heitis emale ette peaaegu igat kirja fraasi. Ema palus isal saata fotod, et neid lapsele näidata,

lootuses, et see võib teda huvitada ja isa peale mõtlema panna. Kahjuks vastas isa viha täis

kirjaga. Ema püüab aidata, kuid saab vastuseks ainult šokki ja stressi. Kui isa ei taha oma last

kuulata, siis oleks hea kuulata professionaalide arvamust, kes on lapsega korduvalt vestelnud.

Menetluse edasine käik

35. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

37. TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega

ning kontrollib vaidlustatud maakohtu 09.01.2023 määruse seaduslikkust üksnes osas, milles

see on vaidlustatud isa poolt, so resolutsiooni punktide 1 – 3 osas. Ema maakohtu määrust

vaidlustanud ei ole.

38. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

TsMS § 563.

39. Arvestades, et isa avaldus suhtluskorra kindlaks määramiseks on esitatud 15.02.2022 (I kd,

tlk 1), on maakohus isa 14.10.2022 avalduse menetlemisel TsMSRS § 26 lg-le 2 tuginedes

õigesti lähtunud kuni 31.08.2022 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus redaktsioonist,

mille TsMS § 563 lg 7 sätestas, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega

järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse

ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse,

millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid

tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või

kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

40. Kuna maakohus tuvastas, et lapse vanemad ei ole lepitusmenetluseks valmis (II kd, tlk 94

pöördel), oli kohtul seadusest tulenevalt kohustus teha määrus, millega tunnistada

lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et juhul kui lepitusmenetlus

ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja ühe

TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest (vt RKTKm 19.02.2020, 2-17-13244, p 16.2).

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul seaduslik alus vaidlustatud määruse

resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks.

41. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on PKS § 123 lg-t 1,

§ 134 lg-t 3, §-i 143 ja LasteKS §-i 21 vääralt kohaldades alusetult peatanud isa ja lapse suhtluse

kuni 31.05.2023.

2-22-2466

42. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid

asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 134 lg 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise

korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja

ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud

asutuse hooldusjuhiseid. PKS § 143 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust

või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või

selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. LasteKS § 21 lg 1 sätestab, et kõigi last

mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri

võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel

nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.

43. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulasid lapse maakohtu menetluses ära nii

eestkosteasutus, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka maakohus. Kõigile neile

avaldas laps, et ta isaga suhelda ei soovi, et isa on tema peale varem karjunud ning öelnud ema

kohta inetuid asju, ta on pidevatest kohtuprotsessidest väsinud ja tüdinud (II kd, tlk 76, 94),

soovib rahu ning tal ei ole mingit soovi isaga suhelda (II kd, tlk 90 pöördel ja 91, 94 ja 94

pöördel), ta ei soovi isa häält kuulda ega teda video vahendusel näha, isa on talle niipalju

kannatusi põhjustanud ning tema suurim soov on, et isa ta rahule jätaks (II kd, tlk 96 ja 96

pöördel). Nii eestkosteasutus kui lapsele määratud esindaja jõudsid maakohtu menetluses

seisukohale, et lapse huvides ei ole tema sundimine isaga videokõnede teel suhtlema ning laps

vajaks aega ja puhkust (II kd, tlk 76 pöördel, 91 pöördel, 98, 109 pöördel). Lapsele määratud

esindaja hinnangul võiks see aeg olla kuus kuud (II kd, tlk 109 pöördel).

44. Eeltoodust tulenevalt on väär määruskaebuses toodud arusaam, et menetluses ei ole esitatud

väiteid või tõendeid, millest nähtuks, et alus isa ja lapse suhtlusõiguse piiramiseks puudus

sootuks. Laps on nii tema enda kui teda ärakuulanud isikute vahetu taju ja seletuste kohaselt

ilmselgelt olnud vanemate vahelistest konfliktidest, isa käitumisest lapsega kui ka

kohtumenetluste algatamisest ja lapse kaasamisest nendesse, häiritud ja tüdinud kuni

soovimatuseni isaga suhelda. Kuivõrd käesolev asi on hagita asjaks tulenevalt TsMS § 475 lg

1 p-st 8, võis maakohus TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt lugeda asjaolude tõendamiseks

piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande

all.

45. Määruskaebuse esitaja väide, et suhtluse peatamine ei paku lapsele mingit abi, on

ringkonnakohtu hinnangul oletuslik ja põhistamata. Vaidlustatud määrusest on selgelt

arusaadav, et kohus arvestas isa ja lapse suhtluspausi määramisel eestkosteasutuse ja lapsele

määratud esindaja arvamustele tuginedes nii sellega, et laps saab puhata ja vajadusel abi

terapeudilt või nõustajalt, kui ka isa võimekusega saada aru lapse vajadustest ning nendega

arvestada. Võttes arvesse nii eeltoodut kui asjaolu, et kohtupraktika kohaselt ei ole lapse

sundimine isaga kohtuma lapse huvides (vt RKTKm, 06.04.2018, 2-15-16111, p 17),

PKS § 143 lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel ei ole määrav lapse tahe, vaid

see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks

lapse tervist ja arengut (vt RKTKm, 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2), puudub ringkonnakohtul

seaduslik alus vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 2.1. tühistamiseks. Isa ja lapse suhtluse

peatamine kuni 31.05.2023 on olnud igati põhjendatud ja lapse huvidest lähtuv.

46. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole piisavalt

arvestanud asjaoluga, et ema pingutused lapse ja isa suhtluseks on vähesed või olematud.

2-22-2466

47. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kuigi eestkosteasutus ja

lapsele määratud esindaja ning kohus ei tuvastanud, et ema takistaks lapsel isaga suhtlemast, ei

selgunud samal ajal ka seda, et ema suhtluses kaasabi osutaks. Kohus selgitas, et PKS § 143 lg-

st 2 tulenevalt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

Kohus rõhutas, et ka ema on kohustatud käituma selliselt, et lapse ja isa suhtlus oleks võimalik.

Tuginedes eeltoodule ning ärakuulamisel arutatule selle üle, et ema võib vajada nõustamist (II

kd, tlk 94), kuidas lapsele läheneda ja temale selgitada isaga suhte tähtsust ning kuidas last isaga

suhtlemiseks ette valmistada, määras maakohus põhjendatult emale suhtluspausi aegseks

kohustuseks teha kohaliku omavalitsusega koostööd ja käia nõustaja juures (resolutsiooni punkt

2.2.2). Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata ka punkti 2.2.2.

osas.

48. Seaduslikku alust ei ole ringkonnakohtul ka määruse resolutsiooni punkti 2.2.1.

tühistamiseks, arvestades, et määruskaebusest ei nähtu vastuolus TsMS § 662 lg 1 p-ga 4 ja lg-

ga 2 põhjendusi, milles seisneb maakohtu poolne rikkumine teha emale lapse ja isa suhtluspausi

ajaks ettekirjutus anda isale lapsega seonduva kohta kirjalikku teavet. Tsiviilasja materjalide

põhjal on tuvastatav, et isa ise tugines maakohtu menetluses väitele, et ema tema kirjadele

vastanud pole (II kd, tlk 94). Arvestades seda ja maakohtu määratud suhtluspausi ei saa

maakohtule eelnimetatud ettekirjutuse tegemine olla kuidagi etteheidetav.

49. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et isa kohustamine läbima vanemlusega

seotud koolitust või käia nõustaja juures, ei ole põhjendatud ega vajalik.

50. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt oli selle ettekirjutuse mõtteks see, et pärast suhtluskorra

taastumist oleksid vanemad ettevalmistatud ja teeksid omavahel koostööd. Sealjuures tugines

maakohus nii sellele, et vanematel puudus valmidus lepitusmenetluseks, kui ka lapse poolt

avaldatule, et viimastel kordadel isaga suheldes karjus isa tema peale. Kohus rõhutas, et isal

tuleb arvestada lapse tunnete ja emotsioonidega ning usaldusliku suhte taastamine võtab aega.

Maakohtule ei ole põhjendamiskohustuse rikkumise etteheidetav. Lisaks eeltoodule tuleb

maakohtu eelnimetatud ettekirjutust igati põhjendatuks pidada ka määruskaebemenetluses

selgunud asjaoludel.

51. Nimelt nähtub tsiviilasja materjalidest, et isa otsis maakohtu määratud suhtluspausi ajal

lapsega ikkagi kontakti. Ema sõnul pani isa lapse kooli ees asuva bussipeatuse ootepaviljoni

seintele fotod endast koos lapsega (III kd, tlk 21, 21 pöördel), millest laps sai närvivapustuse,

tal oli häbi ja teised lapsed naersid tema üle (III kd, tlk 20 pöördel). Kuigi laps väljendas isale

saadetud sõnumites oma pahameelt, ei saanud ta vastuseks mingit selgitust ega vabandust. Laps

ei soovi pärast juhtunut enam isaga suhelda (III kd, tlk 22, 23). Lapse heaolu spetsialisti

hinnangul valmistas isa käitumine lapsele piinlikkust ning tekitas temas veel rohkem trotsi isa

suhtes (III kd, tlk 43 pöördel). Isa ei ole määruskaebemenetluses ema eeltoodud väiteid ümber

lükanud, sh eelkirjeldatud fotode ülespanekut selgitanud, kuigi võimalus selleks oli muuhulgas

isa poolt 04.10.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise käigus.

52. Lisaks nähtub ema esitatud dokumentidest tõepoolest, et Suurbritannia kohtuasjas nr

FD21P00142 detsembris 2022 toimunud ärakuulamisel avaldas isa perekonnaasjade kohtu

nõunikule küll seda, et laps peaks elama temaga, kuid konkreetseid plaane lapse elukorralduse

osas isal polnud. Isa arvates võiksid nad lapsega elada kus iganes, Ühendkuningriigis või

Hispaanias, laps võiks elada ka tema vanemate juures. Isal pole lapse jaoks kooli valmis

vaadatud. Nõuniku erialase hinnangu kohaselt puudus isal ülevaade sellest, kuidas mõjutab last

elama asumine riiki, kus ta kunagi varem ei ole elanud, konkreetsete plaanideta tema hariduse

ja emaga suhtlemise kohta ning kuidas ta tegeleks emotsionaalse stressiga, mida kogeks emast

2-22-2466

lahusoleku tõttu. Isa näis unustavat asjaolu, et laps peab saama uued sõbrad ja kohanema

Hispaania eluviisiga, mis erineb kultuuriliselt kõigest, millega ta on senini tuttav olnud, olles

emast eemal. Kolimine Ühendkuningriiki tähendaks lapse jaoks järjekordset kolimist ja

kohanemist. Nõunik leidis, et isa on ajendatud kättemaksust, millega seoses ei võtnud ilmselt

arvesse ka lapse vanust ja sugu. Isa on näidanud, et ei ole võimeline lapse emotsionaalseid

vajadusi rahuldama. Kui vastab tõele, et isa on töötu, ei saaks isa rahuldada ka lapse füüsilisi ja

hariduslikke vajadusi. Toodust johtuvalt ei toetanud nõunik ka isa taotlust saata laps tema hoole

alal või Ühendkuningriiki (II kd, 190, 192, 197 pöördel, 198, 200, 200 pöördel, 201, 201

pöördel, III kd, 62, 64, 69, 69 pöördel, 71 pöördel, 72, 72 pöördel).

53. Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel avaldas laps, et peale (fotodega) juhtunut enam

oma isa ei usalda ja temaga suhelda ei soovi ning on kõigest tüdinenud, kuna on isa tõttu

kaasatud lõpututesse ärakuulamistesse ja kohtuskäimistesse, isa ei ole tema vastu huvi tundnud,

midagi maksnud ega tema vajadustest hoolinud, sh kaarte, kingitusi või lilli saatnud ning laps

ei usu, et isa temast tegelikult hoolib (III kd, tlk 56). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu

hinnangul selge, et laps on aastaid tundnud puudust isast, kes temast hooliks ning kurnatud

sellest, et isa temalt ainult nõuab, arvestamata lapse soovide, vajaduste või õigustega. Seega oli

maakohtu poolt isale tehtud ettekirjutus, läbida hiljemalt 31.05.2023 vanemluskoolitus või käija

nõustaja juures, igati põhjendatud ja asjakohane.

54. Kuigi maakohtu määratud tähtaeg seoses eelnimetatud ettekirjutuse täitmisega on

möödunud, tuleks isal siiski kaaluda oma vanemlike oskuste arendamise võimalusi või

nõustamise läbimist. Ringkonnakohus osundab, et isa eelkirjeldatud tegevus fotodega jääb

määruskaebuse väite, mille kohaselt soovib isa lapsega suhelda, taustal ka arusaamatuks,

arvestades, et isa pole lapsele juhtunut seni selgitanud ja selle kõige tagajärjel süvenes lapse

soovimatus isaga suhelda veelgi.

55. Teiseks väärib märkimist, et kuigi lapse pikalt kestnud igatsus temast hooliva, teda mõistva

ja tema arengut toetava isa järele on käesolevaks hetkeks päädinud pettumuse ja lootusetusega,

ei avaldanud laps siiski sellele, kui isa saadaks talle kaarti või lilled, vastuseisu (III kd, tlk 56).

Toodust johtuvalt võiks isa, vaatamata asjaolule, et maakohtu määrus on selle jõustudes

täitedokumendiks (vt RKTKm, 19.02.2020, 2-17-13244, p 16.3), kaaluda võimalust alustada

lapsega suhtluse taastamist temale sooja ja sõbraliku kirja saatmisest ning tema

meelespidamisest tähtpäevadel, nagu on soovitanud eestkosteasutus ja lapsele määratud

esindaja (II kd, tlk 110, III kd, tlk 43 pöördel ja 48). Sisuliselt sama soovitas ka Suurbritannia

kohtumenetluses osalenud nõunik (II kd, tlk 201 pöördel, III kd, tlk 73).

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

56. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud ringkonnakohtus, välja arvatud lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja

kulud, tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 määruskaebuse esitaja kanda. Lapsele määratud riigi

õigusabi tasu ja kulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda ning

määrab kindlaks eraldi määrusega.

57. Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest

lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-22-2466

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/