2-21-2528/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2528

Kohtuasi

Boston Invest OÜ avaldus Saaremaa vald, Kudjape

alevik,

Mereranna

tee

korteriühistu

18. detsembri 2020. a korteriomanike erakorralise

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 8. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Boston Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Boston Invest OÜ (registrikood 12289916),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Puudutatud isik Saaremaa vald, Kudjape alevik,

Mereranna tee 2 korteriühistu (registrikood 80034390),

lepinguline esindaja Eero Lapp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud uued tõendid, s.o

Saaremaa vald, Kudjape alevik, Mereranna tee 2 korteriühistu 12. septembril 2022

esitatud

korteriühistu

15. oktoobri 2020. a

juhatuse

koosoleku

protokoll,

17. oktoobri 2020. a e-kiri juhatuse koosoleku protokolli saatmise kohta

Hiiuväinale,

24. novembri 2020. a

juhatuse

koosoleku

protokoll

ja

2. detsembri 2020. a e-kiri juhatuse koosoleku protokolli saatmise kohta Hiiuväinale

(lisad 1–4).

2. Jätta Pärnu Maakohtu 8. augusti 2022. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Boston Invest OÜ kanda.

5. Mõista Boston Invest OÜ-lt Saaremaa vald, Kudjape alevik, Mereranna tee 2

korteriühistu kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 80 eurot.

Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Boston Invest OÜ-l tasuda

Saaremaa vald, Kudjape alevik, Mereranna tee 2 korteriühistule võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-21-2528

2 (16)

Edasikaebamise kord

Määruse peale (v.a resolutsiooni p 5 ja eraldiseisvalt resolutsiooni p 1) võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli Boston Invest OÜ (avaldaja) 16. veebruari 2021. a avaldus

ja 25. märtsi 2022. a avalduse täpsustus Saaremaa vald, Kudjape alevik, Mereranna tee 2

korteriühistu (korteriühistu, puudutatud isik) 18. detsembri 2020. a korteriomanike erakorralise

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Avaldaja palus tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisus

või alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

1.1. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand Mereranna tee 2 Kudjape alevikus

Saaremaa vallas Saare maakonnas, mille eriomandi osa on eluruum nr 16. Avaldaja on

korteriühistu liige.

1.2. 18. detsembril 2020 toimus korteriühistu erakorraline üldkoosolek (üldkoosolek). Avaldaja

taotles üldkoosolekul vastu võetud kõikide otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks

tunnistamist.

1.3. Üldkoosoleku kutses oli märgitud järgmine päevakord: 1) põhikirja muutmine; 2)

hooldustasude ja remondifondi hindade läbivaatamine; ning 3) muud küsimused. Päevakorra

p 3 „muud küsimused“ täpsemat sisu ei olnud kutses märgitud.

1.4. Kokkuvõtvalt on avaldaja hinnangul üldkoosoleku otsustel järgmised puudused.

1.4.1. Päevakorrapunktides 1 ja 3 vastu võetud otsused on tühised, sest rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda.

Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuli vastavalt 18. detsembril 2020 kehtinud põhikirjale teatada

15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, näidates koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

Üldkoosoleku kutses oli päevakorra p 1 osas täitmata korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 20 lg 3 nõue märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja eelnõuga ja

dokumentidega. Sellega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest korteriomanikud jäid

ilma otsustamiseks vajalikust informatsioonist.

Põhikirja uus redaktsioon saadeti

korteriomanike e-postile alles 10. detsembril 2020, s.o 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Kutses ei märgitud, et põhikirja uue redaktsiooniga saavad korteriomanikud tutvuda e-postile

saadetava materjali kaudu. Seega ei tagatud avaldajale õigust põhikirjaga aegsasti tutvuda.

Korteriomanikud ei vaata e-posti iga päev. Otsustamiseks vajalike dokumentide eelnõu pidi

jõudma korteriomanikeni koos kutsega 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja hilisem

saatmine on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

Päevakorra p 3 „muud küsimused“ sisu ei olnud kutses märgitud. Üldkoosolekul arutati

päevakorra p 3 raames muude küsimustena ja võeti vastu otsused, mis puudutasid: prügitoa

ehitust, veenäitude korjamist, rõdul suitsetamist, MV vastu esitatud vaiet ja osanike koosolekut,

KH käitumist juhatuse liikmena, uue juhatuse liikme valimist KH asemele ning kontrolli ja

raamatupidamise korraldamist. Päevakorra p 3 sisu selgus üldkoosolekul alles siis, kui jõuti

2-21-2528

3 (16)

päevakorra p 3 aruteluni. Seega võeti üldkoosolekul päevakorda küsimused, mida ei olnud

kutses märgitud. Korteriühistu juhatus ei taganud korteriühistu liikmetele võimalust koosolekul

informeeritult hääletada. Riigikohus on asunud seisukohale, et päevakorra puudulikkus või

ebaselgus on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Sellisel koosolekul tehtud

otsused on tühised. Samuti ei hääletatud üldkoosolekul selle üle, kas võtta päevakorda

küsimusi, mida ei olnud eelnevalt päevakorda võetud (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS)

§ 201 lg 5). Lisaks ei osalenud üldkoosolekul kõik korteriühistu liikmed, mistõttu ei oldud

õigustatud otsuseid vastu võtma ka KrtS § 29 lg 1 järgi. Samuti ei ole avaldaja vastu võetud

otsuseid heaks kiitnud. Seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda oluliselt. Kutses ei

kajastatud ning päevakorra p 3 sõnastusest ei selgunud, et sama päevakorra p 3 raames tuleb

võtta vastu otsuseid olulistes küsimustes (rahaliste kohustuste võtmine, juhatuse koosseis),

millel on õiguslikud tagajärjed. Korteriühistu juhatus ei taganud liikmetele võimalust

koosolekul olulistes küsimustes informeeritult hääletada.

Seega ei saanud üldkoosolek päevakorra p-des 1 ja 3 märgitud otsuseid vastu võtta.

1.4.2. Täiendavalt puudus päevakorra kõikides punktides otsuste vastuvõtmiseks seaduses ette

nähtud häälteenamus. Korteriühistul on 18 liiget. Üldkoosolekul osales alguses 17 liiget ja

alates kell 19.17 16 liiget, sest koosolekult lahkus korteriomandi nr 14 esindaja TT. TT volitas

üldkoosolekul suuliselt korteri nr 14 omanikku esindama TK. TT ei saanud anda TKle suulist

edasivolitust ja TKl ei olnud õigust esindada üldkoosolekul korteriomandi nr 14 omanikku.

Selline suuline edasivolitamine oli vorminõuete mittejärgimise ja edasivolitamise õiguse

puudumise tõttu tühine (KrtS § 22 lg 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 119 lg 1).

1.4.3. Päevakorra p 1 – põhikirja muutmine

Üldkoosoleku päevakorra p-s 1 oli märgitud põhikirja muutmine, mis tähendas olemasoleva

põhikirja osalist muutmist. Tegelikult oli arutusel täiesti uue põhikirja projekt. Kuna tegemist

oli uue põhikirja vastuvõtmisega, oli päevakorra p 1 pealkiri eksitav ning korteriomanike õigusi

riivav. Puudutatud isik ei tõendanud, millal jõudis uue põhikirja projekt korteriomanikeni.

Avaldajani jõudis see kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist, mis oli ebapiisav aeg.

Üldkoosolekul luges ettekandja EV ette vaid hääletamist vajanud p-d nr-tega 3.6, 4.1, 4.3, 4.4,

4.5, 4.12, 4.13 ja 5, kuid põhikiri otsustati vastu võtta tervikuna.

Puudutatud isik ei ole korrigeerinud üldkoosoleku protokolli kantud hääletamise tulemusi

põhikirja p-de 4.12, 4.13 ja 5 osas. Pärast ühe esindaja lahkumist jäi hääletajate arvuks 16

korteriomanikku, mitte 17, nagu protokollis märgitud. Üldkoosoleku ajal kehtinud põhikirja p

5.8 kohaselt oli üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise, täiendamise või uue põhikirja

vastuvõtmise kohta vastu võetud, kui see sai vähemalt 2/3 osalenud liikmete häältest. Vajalikud

2/3 häältest enne ühe esindaja lahkumist oli 11,3 ehk 12 korteriomaniku hääled ja pärast

esindaja lahkumist 10,6 ehk 11 korteriomaniku hääled.

Põhikirja p-i 4.12 arutati uuesti ja seda pärast korteriomandi nr 14 esindaja lahkumist, kuna

polnud selge, kas juhatuses peaks olema esindatud nii kaugküttega korterite kui ka

elektriküttega korterite omanikud kohustuslikult või soovituslikult. Ettepanek tehti, et juhatuses

peaks olema esindatud nii kaugküttega korterite kui ka elektriküttega korterite omanikud

soovituslikult. Hääletamise tulemusena on märgitud: poolt 11 häält, vastu 0 häält, 6 liiget ei

hääleta. Kuna 1 hääl loeti valesti, anti poolthääli tegelikkuses 10 ning 2/3 häälte nõue polnud

täidetud ja otsus selles küsimuses jäi vastu võtmata. Põhikirja p-de 4.12, 4.13 ja 5 osas ei olnud

häälteenamust, need punktid ei tohtinud vastuvõetava põhikirja teksti sisse jääda. Seega on

põhikirja vastuvõtmine tervikuna (koos nende punktidega) õigusvastane ja otsus tuleb

tunnistada kehtetuks.

2-21-2528

4 (16)

Üldkoosolek hääletas päevakorra p-s 1 põhikirja üksikuid punkte p-des sisalduvate üksikute

tingimuste kaupa, mille tõttu jäi ebaselgeks, mis redaktsioonis konkreetne põhikirja punkt vastu

võeti ja millise sisuga olid hääletanud isikute tahteavaldused.

1.4.4. Päevakorra p 2 – hooldustasude ja remondifondi hindade läbivaatamine

Protokolli kohaselt osales päevakorra p 2 – hooldustasude ja remondifondi hindade

läbivaatamine – hääletamisel 17 korteriomanikku. See ei vasta tegelikkusele, kuna

korteriomandi nr 14 esindaja oli selleks ajaks üldkoosolekult lahkunud. Protokollist ei selgu,

millise otsuse uus läbivaatamine toimus. Asjaoludest võis järeldada, et selleks oli

30. oktoobri 2020. a üldkoosoleku otsuse päevakorrapunkt 1 (hooldustasude muutmine), mille

kohaselt otsustati kehtestada kõigile korteritele võrdselt alates 1. oktoobrist 2020 hooldustasu

0,20 eurot/m2; remondifond alates 1. oktoobrist 2020 0,30 eurot/m2 ja keskküttega korteritele

täiendav remondifond 0,25 eurot/m2. Üldkoosoleku ajal kehtinud põhikirja p 5.8 esimese lause

kohaselt oli üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui see sai üle poole osalenud liikmete häältest.

Seega päevakorra p 2 otsustamisel oli vajalik 16 osalenud häälest üle poole, st 9 häält. Eelkõige

mõjutab see otsuse sõnastusega „Jätta hooldustasu suuruseks 0,20 eurot/m2“ vastuvõtmist. Selle

poolt hääletas protokolli kohaselt 9 korteriomanikku 17-st, mis on vale. 8 poolthäälega jääks

otsus vastu võtmata.

Vastu võetud otsus „jätta hooldustasu suuruseks 0,20 eurot/m2“ on tõlgendatav pigem

heakskiiduna 30. oktoobri 2020. a otsusele, mitte uue otsusena. Sel juhul oli eksitav päevakorra

p 2 sõnastus nii kokkukutsumise kutses kui ka protokollis, ja see riivas korteriomanike, sh

avaldaja õigusi.

Samuti oli eksitav päevakorras märgitud „remondifondi hindade läbivaatamine“. Esmalt

otsustati remondifondi hinnad uuesti läbi vaadata, seejärel otsustati „jätkata remondifondi

kogumist; koguda perioodil 01.10.-30.04 remondifondi 0,15 eurot/m2 ja perioodil 01.05.-30.09

0,30 eurot/m2; kasutada remondifondi korjamisel uusi hindu alates 01.01.2021“. Keskküttega

korterite täiendava remondifondi 0,25 eurot/m2 muutmist ei arutatud. Võrreldes

30. oktoobri 2020. a otsusega määratleti remondifondi makse suurus lähtuvalt aasta perioodist

ning otsustati uut hinda kasutada alates 1. jaanuarist 2021. Tegemist oli sisuliselt uue otsusega.

Puudutatud isik ei suutnud tõendada, kas üldkoosolekult lahkunud korteriomandi nr 14 esindaja

hääletas nendes punktides poolt või vastu või ei hääletanud. Seega ei saa puudutatud isik väita,

et otsused tehti seadusest tulenevalt häälteenamusega.

1.4.5. Päevakorra p 3 – muud küsimused

Päevakorrapunkti muud küsimused (p 3) all ei võetud mõnes küsimuses otsuseid vastu, sest

tehtud ettepanekute poolt ei hääletanud üle poole osalenud liikmetest. See puudutab päevakorra

p 3 alapunkti 4 all uuesti arutatud hooldus- ja remondifondi hindasid ja päevakorra p 3 alapunkti

5 hääletamist, milles otsustati kutsuda juhatuse liikme kohalt tagasi KH. Hääletusest võttis

protokolli kohaselt osa 15 liiget. Hääletamiselt kõrvaldati 2 liiget. Hääled loeti kokku valesti.

KH kõrvaldati alusetult hääletamiselt. KH esindas koosolekul avaldajat seadusliku esindajana

ja korteriomandi nr 12 omanikku EH lepingulise esindajana. Kuna KH ei ole korterite nr 12 ja

nr 16 omanik, siis KrtS § 22 lg 3 tema suhtes ei kohaldu.

Päevakorra p 3 alapunktis 6 tehti ettepanek valida uueks juhatuse liikmeks ÜT. Hääletamise

ajal viibis üldkoosolekul 16 liiget, kuid protokolli kohaselt hääletas 17 liiget, kuna hääled

jagunesid: poolt 9 häält (tegelikkuses 8 häält), vastu 0 häält, erapooletu 2 häält, 6 liiget ei

hääletanud. Seega ei hääletanud ettepaneku poolt üle poole osalenud liikmetest ja otsus selles

küsimuses ei ole vastu võetud. ÜT ei valitud korteriühistu juhatuse liikmeks.

2-21-2528

5 (16)

Koosolekul vastuväidete esitamine ei ole KrtS § 29 järgi nõutav, sest MTÜS § 24 ei kohaldu ja

avaldajal on õigus pöörduda kohtu poole otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Üldkoosolekul ei rikutud oluliselt seaduse ega põhikirja nõudeid.

2.1. Juhatus saatis korteriühistu liikmetele üldkoosoleku kutsed 3. detsembril 2020, s.o

kehtinud põhikirja p-s 5.4 ette nähtud ajal. Kutset saatvas meilis teatati, et põhikirja projekt

saadetakse meiliga järgi. Põhikirja hiljem saatmise põhjus oli see, et korteriühistut nõustanud

jurist LT ei jõudnud põhikirja projekti valmis. Kutses on märgitud koosoleku kuupäev, kellaaeg

ja koht. Põhikirja projekt saadeti korteriühistu liikmetele e-kirjaga 10. detsembril 2020. E-

kirjad saadeti juhatusele teadaolevatele e-posti aadressidele, samadele edastab raamatupidaja

arveid. Põhikirja projekti läbilugemiseks ja seisukoha kujundamiseks on 8 päeva piisav aeg.

2.2. Koosolekul osales 18-st korteriühistu liikmest 17, kellest üks lahkus pärast uue põhikirja

eelnõu p 4.13 hääletust. Päevakorra p 1 all toimus 14 hääletust, viimane neist oli kokkuvõtlik

päevakorra p 1 hääletus. Protokollis on pärast TT (volitatud esindaja) lahkumist märgitud

ekslikult 1 poolthääl rohkem. Kuidas koosolekul osalejad pärast esindaja lahkumist hääletasid

(poolt, vastu, jäid erapooletuks või ei hääletanud), ei ole võimalik tagantjärgi kindlaks teha.

Tehes protokollis korrektuuri alates põhikirja p 4.13 hääletuse tulemustest (vähendades

poolthääli ühe võrra), on hääletamistulemused ikka seaduslikud ega anna alust üldkoosoleku

otsust kehtetuks tunnistada. Protokollis on ekslikult märgitud, et põhikirja muutmiseks vajalik

2/3 häältest on 12. Kuna fikseeriti 15 häält, siis oli poolt hääletamiseks vaja vähemalt 10 häält.

2.3. Päevakorra p 2 arutelus ja hääletuses polnud samuti midagi seadusevastast. Põhikirjast

tulenevalt oli otsuse vastuvõtmiseks nõutav üle poole osalenud liikmete häältest. Kõik

päevakorra p 2 otsused võeti vastu häälteenamusega, seda vaatamata protokollilisele veale.

Hooldustasu suuruse 0,20 eurot hääletamise protokollitud poolthääli ühe võrra vähendades jääb

8 poolthäält, mis on rohkem kui vastuhääli. Ka kõigil teistel päevakorra p 2 all vastu võetud

otsustel on poolthääli rohkem kui vastuhääli. Maksed remondifondi ja hooldustasud otsustati

juba 30. oktoobri 2020. a erakorralisel üldkoosolekul. Remondifondi ja hooldustasude

maksmisega ja 2021. a majanduskava vastuvõtmisega on antud täiendav kinnitus üldkoosoleku

otsusele.

2.4. Samamoodi on päevakorra p 3 all vastu võetud otsustel rohkem poolthääli kui vastuhääli.

Juhatuse liige KH saatis Tartu Maakohtu registriosakonnale esmalt avalduse, et juhatuse liige

MV tagasi kutsuda. Avalduse teksti kohaselt toimus 10. novembril 2020 erakorraline

üldkoosolek, kus otsustati MV juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. Üldkoosolekut 10.

novembril 2020 ei toimunud. Seega esitas KH Tartu Maakohtu registriosakonnale teadlikult

eksitavat teavet. Kohus palus esitada üldkoosoleku protokoll. KH saatis registriosakonnale

seejärel korteriühistu Mereranna tee 2 koosoleku protokolli, mille ainuke otsus oli kutsuda MV

juhatuse liikme kohalt tagasi. Protokoll oli kuupäevaga 14. detsember 2020. Sel kuupäeval

korteriomanike üldkoosolekut ei toimunud. Registriosakond jättis avalduse rahuldamata, sest

ei esitatud üldkoosoleku protokolli ega osavõtjate nimekirja. Sellises olukorras oli igati mõistlik

teha vaidlusalusel üldkoosolekul otsus KH tagasikutsumiseks ja tema asemele uue juhatuse

liikme valimiseks. Dokumente võltsiva juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei peetud

võimalikuks kutsuda kokku uut koosolekut, vaid otsus tuli teha samal koosolekul muude

küsimuste all.

Päevakorra p-s 3 muude küsimuste all arutatud prügitoa ehituse, veenäitude korjamise, rõdul

suitsetamise, vaide või raamatupidamise korraldamise arutamine on väiksema olulisusega

küsimused ega nõua põhjalikku ettevalmistust. Nende küsimuste arutamine ei olnud oluline

viga. KH, kes oli vaidlusaluse koosoleku ajal juhatuse liige, ei juhtinud kordagi tähelepanu

2-21-2528

6 (16)

koosoleku korralduse väidetavatele vigadele. Juhatuse liikme tagasikutsumisse ja uue juhatuse

liikme valimisse tuleks erandlikult suhtuda kui kiiret lahendamist vajavasse küsimusse.

Arvestades koosoleku toimumiseks määratud aega ja COVID-19 olukorda, ei olnud uue

üldkoosoleku kokkukutsumine mõistlik.

Täiendavalt otsustati remondifondi maksed ja hooldustasu juba 30. oktoobri 2020. a

erakorralisel üldkoosolekul.

2.5. Avaldaja seaduslik esindaja KH oli üldkoosoleku ajal korteriühistu juhatuse liige, kuid ta

ei esitanud vastuväiteid üldkoosoleku läbiviimisele ja võttis ise hääletusest osa.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 8. augusti 2022. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, määrates, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3.1. Kohus lahendas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 järgi hagita

menetluses.

3.2. Vaidlus puudub, et:

• avaldaja on korteriühistu hallatavas elamus korteriomandi omanik ja korteriühistu liige.

Elamus Mereranna tee 2 on 18 korteriomandit, millel on 18 erinevat omanikku;

• korteriühistu juhatus saatis korteriomanikele erakorralise üldkoosoleku kutse

3. detsembril 2020.

Üldkoosoleku

kokkukutsumisest

teatati

ette

vastavalt

18. detsembril 2020 kehtinud põhikirjale 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist,

näidates kutses koosoleku toimumise aja koha ja päevakorra. Kutses oli toodud järgmine

päevakord: 1) põhikirja muutmine; 2) hooldustasude ja remondifondi hindade

läbivaatamine; 3) muud küsimused;

• põhikirja projekt saadeti korteriühistu liikmetele (korteriomanikele) e-kirjaga

10. detsembril 2020;

• 18. detsembril 2020 toimus korteriomanike erakorraline üldkoosolek. Koosoleku

alguses registreerus ja osales ise või volitatud esindaja kaudu 17 korteriomanikku

(korteriühistu liiget). Korteri nr 14 omaniku MS volitatud esindaja TT lahkus

üldkoosolekult kell 19.17, kui oli pooleli põhikirja muutmise küsimuse arutelu

(päevakorra p 1). TT andis enne lahkumist suulise volituse üldkoosolekul hääletamiseks

TKle.

3.3. Kohus järeldas, et avaldaja suhtes ei ole 18. detsembri 2020. a korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud ja otsuste tühisuse alust ei esinenud.

3.4. Üldkoosolek oli KrtS § 20 lg 2 ja üldkoosoleku ajal kehtinud korteriühistu põhikirja p 5.5

kohaselt otsustusvõimeline. KrtS § 22 lg 5 kohaselt võib korteriomanike üldkoosolekul osaleda

korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga

tõendatud. Koosolekule registreerus korteriomanike 18. detsembri 2020. a üldkoosolekust

osavõtjate registreerimislehe ja lisatud kirjalike volikirjade põhjal 12 korteriomanikku ja

5 korteriomaniku volitatud esindajad, kokku 17 osalejat. Seega kuulus osalejatele võimalikust

18-st häälest 17, mis oli üle poole häältest. Puudub ka vaidlus, et kooskõlas KrtS § 35 lg-tega 1

ja 2, §-ga 20 koosmõjus MTÜS § 19 lg 1 p-dega 1–5 ja põhikirja p-ga 5.2 oli üldkoosolekul

vastu võetud otsuste tegemine korteriomanike üldkoosoleku pädevuses.

2-21-2528

7 (16)

3.5. Korteriomanike üldkoosoleku pidamist reguleerib KrtS § 20, mille lg 1 teisest lausest

tulenevalt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks KrtS-is sätestatule MTÜS § 19

lg 1 p-des 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lg-s 31 ja lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2

ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Vaidlusalusel

koosolekul otsustati põhikirja muutmise küsimust. KrtS § 20 lg 3 näeb ette, et kui

korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, tuleb üldkoosoleku teates

märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta

aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Kohtule esitatud üldkoosoleku kutses

pole märgitud KrtS § 20 lg-s 3 nõutud andmeid põhikirja eelnõuga tutvumise koha ja korra

kohta. Selliselt on koosoleku kokkukutsumisel KrtS § 20 lg 3 nõudeid rikutud. Puudutatud isik

väitis, et 3. detsembri 2020. a e-kirjas oli teavitus, et põhikirja projekt saadetakse tutvumiseks

järgmisel nädalal, kuid puudutatud isik kohtule seda e-kirja ei esitanud. Puudutatud isiku

lõplikule seisukohale on lisatud taas kutse ilma viidatud e-kirjata.

3.6. KrtS § 29 lg 1 sõnastuse järgi peab selle sätte kohaldamiseks koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumine olema oluline. Kohus leidis, et KrtS § 20 lg 3 eiramine ei osutunud praegu

oluliseks puuduseks koosoleku kokkukutsumisel. Esmatähtis on see, kas korteriomanik sai

vajaliku eelnõu või dokumentidega tegelikult tutvuda ja end ette valmistada. Põhikirja eelnõu

saadeti korteriomanikele 10. detsembril 2020 e-kirjaga. Seega ei ole õige avaldaja väide, et

põhikirja uus redaktsioon saadeti 3 päeva enne vaidlusaluse üldkoosoleku toimumist. Nõutav

dokument saadeti 8 päeva enne üldkoosoleku toimumist, mis oli piisav aeg põhikirja

muutmisettepanekutega tutvumiseks ja valmistumiseks.

3.7. Kohtu hinnangul ei olnud avaldajale põhikirja uue redaktsiooni e-posti teel saatmine

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ega võtnud avaldajalt võimalust põhikirjaga

tutvuda. KrtS § 20 lg 4 näeb ette, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma

elektronposti aadressi, tuleb KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid, sh põhikirja eelnõu ja

üldkoosoleku teade saata sellel aadressil. Eelviidatust tuleneb esmalt see, et korteriomanikule,

kes on e-posti aadressi korteriühistule teatanud, tuleb dokumendid e-postiga saata igal juhul

(sõltumata sellest, kas on teatatud võimalusest tutvuda eelnõuga ka muul viisil) ning teiseks

eeldatakse, et korteriomanikud, kes on e-posti aadressi korteriühistule teatanud, saavad sel viisil

ka korteriühistu teated ja dokumendid kätte. Puudutatud isik tõi välja, et eelnõu saadeti

samadele e-posti aadressidele, millele raamatupidaja saadab arveid. Avaldaja on välja toonud,

et temale saadeti eelnõu 10. detsembril 2020, seega jõudis eelnõu temani.

3.8. Kohus tuvastas, et üldkoosoleku protokolli kohaselt vastas üldkoosoleku alguses

protokollitud päevakord kutses märgitud päevakorrale: 1) põhikirja muutmine; 2)

hooldustasude ja remondifondi hindade läbivaatamine; 3) muud küsimused.

3.9. Kohus järeldas, et kutses ja protokollis kajastatud päevakord p-de 1 ja 2 osas ei olnud

ebaselge ja nende punktide osas kohus koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ei

tuvastanud.

3.9.1. Avaldaja ei selgitanud, milles seisnes uue põhikirja sisu piisavalt oluline muudatus.

Kohtu hinnangul ei järeldu põhikirja struktuuri muudatustest uue põhikirja vastuvõtmist.

Kuivõrd avaldaja ei toonud välja, millistest muudatustest tuleks põhikirja sisus järeldada selle

muutmise asemel uue põhikirja vastu võtmist, ei saanud kohus avaldaja hinnangut ise sisustama

hakata. Uue põhikirja vastuvõtmist ei kinnita avaldaja viide juhatuse liikme MV protokollitud

selgitusele, et seadusemuudatuste tõttu tegi jurist praktiliselt uue põhikirja. Päevakorras oli

põhikirja muutmine ja põhikirja muudatuste eelnõu oli avaldajale saadetud. Seega ei saanud

päevakorra p 1 olla avaldaja jaoks sõnastatud puudulikult või ebaselgelt ning avaldajale ei olnud

2-21-2528

8 (16)

teadmata, millised muudatused tulevad otsustamisele. Kohus seega päevakorra p 1 osas

kokkukutsumise korra rikkumist ei tuvastanud.

3.9.2. Samuti ei tuvastanud kohus, et päevakorra p 2 pealkiri „hooldustasude- ja remondifondi

hindade läbivaatamine“ oleks selles päevakorrapunktis vastu võetud otsuste sisu arvestades

eksitav. Päevakorra p 2 sõnastusest on mõistlikult arusaadav, et otsustatakse korteriomanike

rahaliste kohustuste suuruse üle, mis on seotud üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud

hooldustasu (majandamiskulu) ja remondifondi hindadega, ning otsustuse tulemusel võib

rahalise kohustuse suurus muutuda või jääda samaks. Protokollist nähtuvalt võeti

päevakorrapunkti raames vastu järgmised otsused: vaadata hooldustasude ja remondifondi

hinnad uuesti läbi, jätta hooldustasu suuruseks 0,20 eurot/m2, jätkata remondifondi kogumist,

koguda perioodil 1. oktoober kuni 30. aprill remondifondi 0,15 eurot/m2 ja perioodil 1. mai

kuni 30. september 0,30 eurot/m2, alustada väiksema remondifondi korjamist alates 1.

jaanuarist 2021. Kohus ei tuvastanud, et vastu oleks võetud päevakorras märgitud küsimuse

raamest väljuvaid otsuseid. See, kas avaldaja hinnangul tuleks mõnda vastu võetud otsust

lugeda uueks otsuseks või varem vastu võetud otsuse heaks kiitmiseks, tähtsust ei oma.

3.10. Seda, et üldkoosoleku päevakorda oleks enne üldkoosoleku toimumist muudetud liikmete

nõudel (KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 201 lg 2) või oleks päevakorra kolmanda punkti raames

otsustatud küsimused KrtS § 20 lg-s 1 viidatud MTÜS § 201 lg 5 nõudeid järgides päevakorda

võetud, asjaoludest ei tulene. Korteriühistu üldkoosolekule kohalduv MTÜS § 201 lg 6 sätestab,

et eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku

kokkukutsumise

ja

lahendada

avaldused,

mis

puudutavad

päevakorraga

seotud

korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust

tegemata arutada muid küsimusi.

Muud küsimused tuleks kutses ja päevakorras täpsustada. Selgitusteta võib selliselt

pealkirjastatud päevakorrapunkt olla liiga üldine, et ette näha, millised küsimusi selle raames

võidakse lahendada. Mõistlikult saab ette näha, et kui päevakorrapunkti „muud küsimused“

juures otsuseid tehakse, on need vähetähtsad korralduslikud küsimused, mis korteriomanikele

täiendavaid kohustusi ei too. Vaidlusalusel üldkoosolekul vastu võetutest saab sellisteks

otsusteks lugeda veenäitudest teatamise korraldamise ja uue raamatupidaja otsimise küsimusi.

Revidendi valikut puudutav otsus oli samuti korralduslik ning põhikirja muudatustega

seonduvalt (otsustati, et ühistul on revident), oli selle otsustamise vajadus ette nähtav. Prügitoa

ehitus väljuks üldjuhul sellistest raamidest, kuid praegusel juhul on protokollist arusaadav, et

päevakorra p 3 raames arutatud prügitoa vajalikkuse küsimust on arutatud ka varasemalt.

Järelikult sai prügitoa ehitamise otsuse arutamine vaidlusalusel üldkoosolekul ja selles otsuse

vastuvõtmine olla mõistlikult ette nähtav.

Kohus arvestas hindamisel, kuidas avaldaja koosoleku kutsest ja päevakorrast mõistlikult aru

pidi saama, mh ka asjaoluga, et avaldaja seaduslik esindaja oli 18. detsembri 2020. a koosoleku

kokkukutsumise

korraldamise

ettevalmistamise

ajal

korteriühistu

juhatuse

liige.

18. detsembri 2020. a koosoleku kutsus kokku korteriühistu juhatus (KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS

§ 20 lg 1). Korteriühistu juhatuse liikmele pidi olema teada, millised küsimused tulevad

koosoleku päevakorra raames otsustamisele. TsÜS § 123 lg 1 järgi kui tehingu õiguslikud

tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende

asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust (TsÜS § 123 lg 1). Seega pidi

avaldajale juba koosoleku teate saamisel ja koosoleku alguses olema ettevalmistuste pinnalt

ettearvatav, milliseid küsimusi koosolekul otsustama hakatakse.

Muude küsimuste all otsustatud juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue juhatuse liikme

valimine ei olnud mõistlikult ette nähtav. Puudutatud isiku põhjenduse kohaselt oli tegemist

2-21-2528

9 (16)

kiireloomulise küsimusega, aga see ei ole päevakorraväliste küsimuste otsustamisel argument.

KrtS § 21 näeb ette võimaluse võtta otsuseid vastu ka üldkoosolekut kokku kutsumata.

Üldkoosoleku teates kajastamata ja päevakorda võtmata juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue

valimine on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

3.11. KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 172¹ ja 296. Riigikohus

on leidnud viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: kas kõigi isikute osalemine või rikkumisest

puudutatud isikute hilisem heakskiit. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu

põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi

ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis

päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu

põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb

vastu otsuse tegemisele selles küsimuses (Riigikohtu 4. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

44-17, p 15; 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Tallinna

Ringkonnakohus on leidnud, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1

kohaldamisel. Praegusel juhul on tegemist teise alternatiiviga. Avaldaja tõi esile, et ta osales

vaidlusalusel koosolekul ja osales hääletamises. Seega saab ta tugineda tema suhtes koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisele ulatuses, mis selgus alles koosolekul ja millele ta koosolekul

vastu vaidles. Lisaks nähtub viidatud praktikast, et piisav ei ole vastuhääle andmine, vaid isik

peab vaidlema vastu otsuse tegemisele vastavas küsimuses. Üldkoosoleku protokollist nähtub,

et avaldaja seaduslik esindaja võttis sõna juhatuse liikme umbusaldamiseni viinud arutelus ja

keeldus ise tagasi astumast. Protokollist ei ole tuvastatav, et avaldaja seaduslik esindaja oleks

vaielnud kolmanda päevakorrapunkti all otsuste tegemisele vastu. Kohtuistungil antud

selgituste kohaselt ei vaielnud avaldaja üldkoosolekul otsuste tegemisele vastu võimaluse

puudumise tõttu. Kohtu hinnangul ei olnud avaldaja seaduslikul esindajal koosolekul seisukoha

avaldamine takistatud. Avaldaja väide võimaluse puudumisest oli paljasõnaline.

3.12. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et päevakorra p 3 alapunktis 4 oleks vastu võetud mõni

hooldustasusid või remondifondi hindu puudutav otsus. Koosolekul osalejatel on palutud käega

märku andes arvamust avaldada. Avaldaja käsitus sellisest küsitlusest kui otsuse vastuvõtmisest

ei ole asjakohane.

3.13. Kohus jättis avaldaja nõude otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Kohus ei

nõustunud avaldajaga, et koosolekul vastuväidete esitamata ja nende protokollimata jätmine ei

takista otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmist. KrtS § 29 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse

korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtetusele tsiviilseadustiku üldosa seadust. KrtS § 29

lg 2 teise lause kaudu kohaldub ka TsÜS § 38 lg 4 teine lause, mis näeb ette, et organi liige, kes

otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on

lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohus üldkoosoleku protokollist avaldaja

vastuväidet ei tuvastanud. Samuti avaldas avaldaja seaduslik esindaja istungil, et koosolekul ta

otsuse tegemisele vastuväiteid ei esitanud. Seega ei saa avaldaja nõuda 18. detsembri 2020. a

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist.

3.14. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Puudutatud isik oleks saanud vaidluse ära hoida, kui üldkoosolekut ette valmistades ja

korraldades oleks tegutsetud läbimõeldumalt. Avaldus ei jää rahuldamata mitte rikkumiste

puudumise tõttu, vaid selle tõttu, et rikkumised ei olnud olulised ega toonud kaasa õiguslikke

tagajärgi üldkoosoleku otsuse kehtivuse osas.

2-21-2528

10 (16)

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus,

millega tühistada või tunnistada kehtetuks 18. detsembri 2020. a üldkoosoleku otsused

tervikuna ja jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

4.1. Avaldaja väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, eelkõige tõendite

hindamisel, ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme.

4.2. Kohus leidis ebaõigesti, et üldkoosoleku kutses põhikirja eelnõuga tutvumise koha ja korra

märkimata jätmine, s.o KrtS § 20 lg-s 3 nõutud andmete märkimata jätmine, ei olnud

üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Kutset ei muutnud õiguspäraseks ka

hilinemisega saadetud põhikirja projekt. Seaduse ja põhikirja sätete rikkumine on koosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Ringkonnakohus on 24. mai 2019. a määruse

tsiviilasjas nr 2-18-3477 p-s 11 leidnud, et ka ühepäevane kutse saatmisega hilinemine on

oluline rikkumine.

4.3. Päevakorra p 1 oli sõnastatud puudulikult ja ebaselgelt. Avaldajale ei olnud teada, millised

muudatused tulevad otsustamisele. Maakohus ei arutanud menetlusosalistega avaldaja väidet,

et päevakorra p 1 pealkiri oli eksitav, sest sisuliselt võeti vastu uus põhikiri. Avaldaja jääb selle

juurde, et põhikirja struktuur oli niivõrd muudetud (1. peatüki pikenemine 3 punkti võrra,

peatükid 2 ja 3 koondati ühte peatükki) ning p-de 4 ja 5 sisu kardinaalse muutmise tõttu oli

põhikiri ilmselgelt suurema mahuga kui enne. Ka juhatuse liige MV kinnitas koosolekul, et

kuna seadused on väga palju muutunud, siis tegi jurist praktiliselt uue põhikirja.

4.4. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väiteid, et päevakorra p-st 2 ei selgunud, kas sooviti

kiita heaks 30. oktoobri 2020. a koosolekul hooldustasude kohta tehtud otsus või teha uus otsus

hooldustasude ja remondifondi kohta. Avaldaja ei nõustu kohtuga, et tähtsust ei oma see, kas

tuleks vastu võetud otsust lugeda uueks otsuseks või varem vastu võetud otsuse heaks

kiitmiseks. TsÜS § 38 lg 5 sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on

selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul esitatud hagi. Sama

sätestab ka MTÜS § 24 lg 2. Seega sõltub vastusest eeltoodud küsimusele 30. oktoobri 2020. a

koosoleku otsuse õiguspärasus. Määrusest ei selgu, millal kehtestati uued hooldustasu määrad

ja mis ajast need kehtivad. Õiguslikke tagajärgi toovad otsused ei saa kehtida tagasiulatuvalt

ning tulnuks tuvastada hooldustasude kehtivuse algusaja 1. oktoobri 2020 õigusvastasus ja

tühistada päevakorra p 2 kasvõi osaliselt.

Sama segadus oli ka remondifondi kogumise küsimusega. Määrusest ei selgu, kas tegemist oli

uue otsusega või 30. oktoobri 2020. a koosolekul vastu võetud otsuse heakskiiduga.

4.5. Kutses oli märgitud ka päevakorra p 3, s.o muud küsimused, puudulikult ja ebaselgelt.

Kutsele ei olnud lisatud päevakorra p 3 eelnõusid. Alles üldkoosolekul selgus, milliseid

küsimusi hakatakse päevakorra p 3 raames arutama ja otsustama. Lisaks ei pandud koosolekul

MTÜS § 201 lg 5 järgi päevakorra p 3 all arutama ja otsustama hakatud küsimusi hääletamisele,

mistõttu ei oldud õigustatud ka päevakorra p 3 all otsuseid vastu võtma.

Kohus leidis õigesti, et päevakorra p 3 oli selliselt pealkirjastatuna liiga üldine, et ette näha,

millised küsimusi võidakse selle raames lahendada. Kohus pidas päevakorra p 3 arutamist

erineva 7 alapunktina, millest korteriomanikud teadlikud ei olnud, koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumiseks, kuid nende otsuste (prügitoa ehitus, KH juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumine ja uue juhatuse liikme valimine) tühisust ei tuvastanud.

2-21-2528

11 (16)

Kohus pidi tunnistama päevakorra p-s 3 tehtud otsused tühiseks. Kohtul puudus alus p-s 3

tehtud otsuseid sisuliselt hinnata.

4.6. Samuti leidis kohus üllatuslikult, et hindamaks, kuidas avaldaja koosoleku kutsest ja

päevakorrast mõistlikult aru pidi saama, oli oluline ka asjaolu, et avaldaja seaduslik esindaja oli

18. detsembri 2020. a koosoleku kokkukutsumise korraldamise ettevalmistamise ajal

korteriühistu juhatuse liige. Puudub alus eelduseks, et avaldaja korteriühistu tolleaegse juhatuse

liikmena teadis või pidi teadma, mida oli kokkukutsumise kutses päevakorra p-s 3 mõeldud.

Ainuüksi ühistu juhatuse liikme staatus ei anna õigust väita, et avaldaja oli koosoleku

„laiendatud“ päevakorrast teadlik. Seda enam, et puudutatud isiku juhatus koosneb kolmest

liikmest ja päevakorra kokkupanemiseks piisab kahest. Koosoleku protokollist nähtub, et

juhatuses oli konflikt ja umbusaldus avaldaja seadusliku esindaja vastu, mida taheti kinnitada

salaja koosolekul, sest ilmselgelt oli juhatus teadlik, et sellised punktid nagu juhatuse liikme

tagasikutsumine ja uue juhatuse liikme valimine on korteriühistule liiga olulised punktid, et

neid arutada lihtsalt muude küsimuste all. Kohus ei selgitanud välja asjaolusid. Nimelt avaldaja

viimasel ajal juhatuse tööst osa ei võtnud, sest ta oli sellest kõrvaldatud, ning vastupidist ei ole

menetluses väidetud. Korteriühistu liige ei saa eeldada, et muude küsimuste all hakatakse

arutama juhatuse koosseisu küsimust. Samuti on ebaõige kohtu järeldus, et avaldaja pidi

prügitoa ehituse küsimuse arutamist ette nägema. Seda ei muuda ka teadmine, et sama küsimust

oli arutatud ka varasemalt. Olulisi küsimusi võidakse arutada korduvalt.

4.7. Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja saaks otsuste tühisusele tema suhtes koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu (päevakorda võtmata, kuid koosolekul arutatuna)

tugineda ulatuses, mis selgus alles koosolekul, kui ta koosolekul vaidles vastu asjaomases

küsimuses otsuse tegemisele.

4.8. Avaldaja ei nõustu, et praegune kaasus on analoogne ringkonnakohtu 24. mai 2019. a

määruses tsiviilasjas nr 2-18-3477 toodud olukorraga. Praegusel juhul ei ole tegemist koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisega üldiselt, vaid olukorraga, kus koosolekul hakati arutama ja

otsustama küsimusi, mida päevakorras ei olnud. Seega kuulub kohaldamisele MTÜS § 201 lg 5.

4.9. 18. detsembri 2020. a üldkoosolekul osales alguses 17 liiget ja alates kell 19.17, sh ka

päevakorra p 3 ajal, 16 liiget, mis on vähem kui 100% korteriühistu liikmetest. Teise eeldusena

on 9/10 osa liikmete nõusolek täiendavate punktide võtmiseks päevakorda, s.o osalenud 16

liikmest 9/10 osa ehk 14 liiget. Liikmete nõusolek täiendavate punktide päevakorda võtmiseks

peab olema väljendatud selgelt, konkreetsete punktide päevakorra p 3 alla võtmiseks

hääletamise teel. Sellist nõusolekut ei ole protokollis kajastatud. Seega ei ole p-s 7, eelkõige

alapunktides 1, 5 ja 6 otsuseid vastu võetud või otsused on tühised. Avaldaja ei ole neid otsuseid

ka heaks kiitnud (heakskiitu pole küsitudki).

4.10. Samuti ei nõustu avaldaja kohtuga selles, et päevakorra p 3 all arutatud otsuseid ei saa

tunnistada kehtetuks, kuna avaldaja ei vaielnud koosolekul nende tegemisele TsÜS § 38 lg 4

järgi vastu. Korteriühistu liikme menetlusõigused ja ka kohustused peavad olema sätestatud

MTÜS-s ja KrtS-s. Korteriomanik tavakodanikuna ei ole kohustatud eeldama, et muudes

seadustes on veel sätteid, mis tema õigusi kitsendavad. Kuna korteriühistu liige osaleb

koosolekul hääle andmisega, siis on loogiline, et hääletades konkreetse otsuse vastuvõtmisele

vastu, väljendab liige mittenõustumist otsuse tegemisega. Lisaks põhjendas avaldaja vastuväite

esitamata jätmist asjaoluga, et tema vastuväidet ei oleks niikuinii protokolli kantud. Puudutatud

isik ei vaielnud sellele väitele vastu.

4.11. Üldkoosolekul ei võetud otsuseid vastu ka põhjusel, et rikuti hääletamise korda. Kõikide

otsuste vastuvõtmiseks puudus seaduses ette nähtud häälteenamus. 18. detsembril 2020

kehtinud põhikirja p 5.8 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui see sai

2-21-2528

12 (16)

üle poole osalenud liikmete häältest. Puudutatud isik selgitas 17. mai 2021. a

menetlusdokumendis, et pärast 10. hääletust loeti hääled valesti, kuid protokoll pidi vastama

tegelikule olukorrale. Puudutatud isik ei ole parandanud üldkoosoleku protokolli kantud

hääletamise tulemusi põhikirja p-de 4.12, 4.13 ja 5 osas, mistõttu on jäänud hääletajate arvuks

17 korteriomanikku 16 korteriomaniku asemele.

4.12. Avaldaja märgib, et nt põhikirja p-i 4.12 arutati uuesti ja seda pärast korteriomandi nr 14

esindaja lahkumist. Küsimus tõstatus, kuna polnud selge, kas juhatuses peaks olema esindatud

nii kaugküttega korterite kui ka elektriküttega korterite omanikud kohustuslikult või

soovituslikult. Ettepanek tehti, et juhatuses peaks olema esindatud nii kaugküttega korterite kui

ka elektriküttega korterite omanikud soovituslikult. Hääletamise tulemusena on märgitud: poolt

11 häält, vastu 0 häält, 6 liiget ei hääleta. Kuna 1 hääl loeti valesti, anti poolthääli tegelikkuses

10 ja 2/3 häälte nõue polnud täidetud ja otsus selles küsimuses jäi vastu võtmata. Seega ei

võetud vaidlusalusel üldkoosolekul vastu põhikirja p-i 4.12. Kuna põhikirja p-des 4.12., 4.13 ja

5 ei olnud häälteenamust, ei tohtinud need punktid vastuvõetava põhikirja teksti sisse jääda,

mille tõttu põhikirja vastuvõtmine tervikuna (koos nende punktidega) on õigusvastane ja otsus

tuleb tunnistada kehtetuks.

4.13. Üldkoosoleku protokolli (lk 7) kohaselt tõstatati küsimus, kas 30. oktoobri 2020. a

(ekslikult märgitud 31. oktoobri 2020. a) üldkoosolekul kehtestati uued hooldus- ja

remondihinnad ja seda kinnitasid vaid 8 liiget (pool häältest, mitte üle poole). Kuna 1 hääl loeti

valesti, on alus eeldada, et poolthääli anti tegelikkuses 7. Seega ei hääletanud ettepaneku poolt

üle poole osalenud liikmetest ja otsus selles küsimuses ei ole vastu võetud.

4.14. Päevakorra p 2 otsustamisel oli vaja 16 osalenud häälest üle poole, s.o 9 häält. Protokollist

nähtub, et hääletamisel osales 17 korteriomanikku, mis ei vasta tegelikkusele, kuna

korteriomandi nr 14 esindaja oli selleks ajaks üldkoosolekult lahkunud. Eriti mõjutab see otsuse

vastuvõtmist sõnastusega „Jätta hooldustasu suuruseks 0,20 eurot/m2“, mille poolt protokolli

kohaselt hääletas 9 korteriomanikku 17-st, mis on aga vale. 8 poolthäälega jääks otsus vastu

võtmata. Hääletustulemuste aluseks on märgitud jälle 17 korteriomanikku, kuigi selleks ajaks

viibis koosolekul 16 korteriomanikku. Protokolli kantu peab vastama tegelikule

hääletamisolukorrale. Puudutatud isik ei ole üldkoosoleku protokolli kantud hääletamise

tulemusi päevakorra p 2 osas korrigeerinud, seega on jäänud hääletajate arvuks 17

korteriomanikku 16 korteriomaniku asemel. Kuna puudutatud isik ei suutnud tõendada, kas

üldkoosolekult lahkunud korteriomandi nr 14 esindaja hääletas nendes punktides poolt või

vastu või ei hääletanud, siis ei saa väita, et otsused tehti seadusest tulenevalt häälteenamusega.

4.15. Juhul kui ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et üldkoosolek oli

õigustatud arutama küsimusi, mis ei kajastunud üldkoosoleku päevakorras, siis ei võetud muude

küsimustena arutatud mõnedes küsimustes otsuseid vastu, sest tehtud ettepanekute poolt ei

hääletanud üle poole osalenud liikmetest. Päevakorra p 3 alapunktis 5 otsustati kutsuda juhatuse

liikme kohalt tagasi KH. Protokollis on märgitud, et KH esindab koosolekul kahte liiget, seega

võis hääletusest osa võtta 15 liiget (st 2 liiget kõrvaldati hääletamisest). Hääletamise tulemuseks

oli: poolt 10 häält, vastu 2 häält, erapooletu 1 hääl, 2 liiget ei hääleta (kokku 15). Tegelikult oli

kohal 16 osalejat ja 2 liikmel ei lubatud hääletada, seega hääletama pidi 14 liiget. Hääled loeti

järjekordselt valesti kokku, kuid kohus leidis, et üldkoosoleku protokollis kajastatu kohaselt

andis tagasikutsumise poolt kehtivalt hääle 9 üldkoosolekul osalejat. Määrusest ei selgu, kuidas

kohus selle järelduseni jõudis. Lisaks ei selgu protokollist, mis alusel kõrvaldati hääletamisest

KH. Registreerimislehe andmetel KH esindas seadusliku esindajana korteriomandi nr 16

omanikku ehk avaldajat ja lepingulise esindajana korteriomandi nr 12 omanikku EH. Kuna KH

ei ole korteriomandite nr 12 ja nr 16 omanik, siis KrtS § 22 lg 3 tema suhtes ei kohaldu.

Ülaltoodust tulenevalt pidid KH tagasikutsumisel hääletama 16 liiget. Isegi kui asuda

2-21-2528

13 (16)

puudutatud isiku seisukohale, et 2 liiget ei oleks tohtinud hääletada, siis pidi häälte arvuks jääma

14 (16-2), mitte 15 häält, nagu on märgitud protokollis ja hääletamise tulemustes. Kui asuda

seisukohale, et korteriomandi nr 16 omanik ehk avaldaja teostab omaniku õigusi KH kaudu, ei

oleks tohtinud hääletada 1 liige ehk korteriomand nr 16, kuid korteriomandi nr 12 hääletamisest

kõrvaldamine oli ikka ebaseaduslik.

4.16. Puudutatud isik ei ole üldkoosoleku protokolli kantud hääletamise tulemusi päevakorra

p-s 3 korrigeerinud ja on lähtunud hääletajate arvust 17 korteriomanikku 16 korteriomaniku

asemel, millest põhjendamatult lahutas 2 korteriomaniku hääled, kes osalesid üldkoosolekul

edasi. Kohus leidis õigesti, et kuna puudutatud isik ei ole tõendanud, et poolthäälte hulka

esindusõiguseta antud häält ei arvatud, tuli lähtuda sellest, et protokollis on nende otsuste

vastuvõtmisel, milles protokolli on märgitud 17 hääleõiguslikku osalejat, ebaõigesti arvestatud

ja kajastatud 1 poolthääl enam. Samas ei tunnistanud kohus alapunkti 5 kehtetuks. TsÜS § 33

lg-st 3 tulenevalt leidis kohus, et ühe hääle kajastamise ebaõigsus ei mõjuta 16 osaleja poolt

antud häälte kehtivust. Avaldaja arvates on olukord vastupidine: ühe hääle puudumine mõjutas

hääletamistulemusi, alapunktis 5 puudus hääletamisel veel 2 häält (kuna keelati KHl

hääletamast).

4.17. Päevakorra p 3 alapunktis 6 tehti ettepanek valida uueks juhatuse liikmeks ÜT.

Hääletamise ajal viibis üldkoosolekul 16 liiget, kuid protokolli kohaselt hääletas 17 liiget, kuna

hääled jagunesid: poolt 9 häält (tegelikkuses 8 häält), vastu 0 häält, erapooletu 2 häält, 6 liiget

ei hääletanud. Määruse p-s 47 on kohus aga märkinud, et uue juhatuse liikme valimisel oli üles

seatud üks kandidaat, ÜT, kelle poolt anti 8 häält (korrigeeritud). Jääb arusaamatuks, mille

alusel luges kohus hääletamistulemusi teistsugusteks kui on märgitud protokollis; protokollis

ei ole midagi korrigeeritud. Lisaks olid tulemused ebaõiged ainuüksi seetõttu, et hääletanuks

märgiti 17 liiget, kuigi koosolekul viibis 16 liiget. Avaldaja nõustus kohtuga, et üldkoosolekul

juhatuse liikme valituks osutumiseks peab kandidaat saama enam hääli teisest samale kohale

kandideerinud isikust, kuid valituks võib osutuda ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui

temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Kui juhatus oleks kokkukutsumise

kutses märkinud õigeaegselt päevakorda punkti uue liikme valimise kohta (ja enne seda senise

juhatuse liikme tagasikutsumise kohta), siis oleks kandidaate rohkem olnud ja hääletamine

oleks teisiti toimunud.

4.18. Kohus leidis määruse p-s 47, et oleks alust kehtetuks tunnistada päevakorra p 2 all vastu

võetud otsus, millega otsustati jätta hooldustasu suuruseks 0,20 eurot/m2, kuid ei ole seda

teinud. Avaldajal jäi arusaamatuks selle põhjus. Puudutatud isik on leidnud, et sama otsus on

kinnitatud 2021. a-l vastu võetud majanduskavaga 26. juulil 2021. Kohus selgitas õigesti, et

korteriomanike otsusel majandamiskulu kehtestamise kohta ei saa üldjuhul olla tagasiulatuvat

mõju. Puudutatud isik ei ole aga kohtule esitanud eelmist majanduskava ja selle kinnitamise

aega, et saaks kontrollida, millised hooldustasu määrad kehtisid vaidlusaluse koosoleku

toimumise ajal. Avaldajale teadaolevalt ei ole 2020. a-ks majanduskava koostatud. Puudutatud

isik on veel välja toonud, et hooldustasu ja remondifondi hinnad, mille läbivaatamine oli

18. detsembri 2020. a üldkoosoleku päevakorras, otsustati 30. oktoobri 2020. a üldkoosolekul.

See aga puudutab korteriühistu liikme kohustust kanda majapidamiskulusid, kuid ühistu

koosoleku otsuse vaidlustamisel omab see asjaolu tähtsust vaid otsustamisel, mis ajast on ühistu

liikmetel, sh avaldajal kohustus maksta hooldustasu 0,20 eurot/m2, ja sellele küsimusele ei ole

kohus vastanud. Kohus pole määruses vastanud, kas hooldustasu küsimus on otsustatud

30. oktoobril 2020, uuesti otsustatud või heaks kiidetud 18. detsembril 2020 ja kas

majandamiskava kinnitamine, kus on märgitud hooldustasu suurus, on hooldustasu uus

otsustamine.

2-21-2528

14 (16)

5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta

muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus

võtab

TsMS

§

lg

alusel

asja

materjalide

juurde

määruskaebemenetluses esitatud uued tõendid, s.o puudutatud isiku määruskaebuse vastusele

lisatud dokumendid (lisad 1–4).

8. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt mh selle üle, kas vaidlustatud üldkoosolekul

vastu võetud otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu.

Maakohus leidis, et avaldaja suhtes ei ole korteriomanike 18. detsembri 2020. a üldkoosoleku

kokkukutsumise korda oluliselt rikutud ja otsuste tühisuse alust ei esinenud. Maakohus tõi esile,

et kuna avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul ja osales hääletamises, oleks ta saanud

tugineda tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ulatuses, mis selgus alles

koosolekul, ja küsimuste osas, milles otsuste tegemisele ta koosolekul vastu vaidles.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse nende põhjendustega.

8.1. TsÜS § 38 lg 2 ja KrtS § 29 lg 1 kohaselt toob üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline

rikkumine kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse, välja arvatud juhul, kui

koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused

on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei

kiida.

8.2. Vaidlus puudub, et avaldaja seaduslik esindaja osales 18. detsembri 2020. a üldkoosolekul

(protokolli kohaselt kuni päevakorra p 3 alapunkti 6 hääletamiseni). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et avaldajat koosolekul esindanud seaduslik

esindaja oleks vaielnud koosolekul otsuste tegemisele vastu. Maakohus tugines põhjendatult

Riigikohtu seisukohtadele ÄS § 1721 ja § 296 kohta, mis on sõnastatud sisuliselt identselt KrtS

§ 29 lg-ga 1 (vt Riigikohtu 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15; 29. novembri

2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik), ja Tallinna Ringkonnakohtu

varasemale seisukohale, et viidatud Riigikohtu lahendites avaldatu on kohaldatav ka KrtS § 29

lg 1 sisustamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3477,

p 11; 22. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-12983, p 14.3). Neist seisukohtadest

järeldub, et kui korteriühistu liige, kelle suhtes üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti,

tuleb ise või oma esindaja kaudu koosolekule kohale, annab ta sellega korteriühistule teada, et

kuigi ühistu võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis

päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui rikkumine selgub alles koosolekul, piisab, kui ta

vaidleb vastu otsuste tegemisele selles küsimuses. Üldkoosolekul otsuse tegemisele

vastuvaidlemine peab nähtuma koosoleku protokollist. Kui korteriühistu liige osaleb

koosolekul ja ei vaidle otsuste tegemisele vastu, ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega

võimaldada tal hilisemas kohtuvaidluses tugineda väitele, et tema suhtes on koosoleku

kokkukutsumise korda rikutud.

8.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et protokollist päevakorra p 3 alt ei nähtu, et

avaldaja oleks vaielnud üldkoosolekul otsuste tegemisele vastu. Protokolli p 3 muud küsimused

alapunktis 5 KH käitumine juhatuse liikmena on protokollitud, et „KHle tehti ettepanek ise

tagasi astuda. KH seda võimalust ei kasutanud“. Ringkonnakohus leiab, et sellest sõnastusest

ei ole võimalik järeldada, et avaldaja seaduslik esindaja vaidles üldkoosolekul kõigi otsuste

2-21-2528

15 (16)

tegemisele vastu seoses avaldaja suhtes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Midagi

muud ei ole päevakorra p 3 all ega mujal protokollitud, millest saaks järeldada avaldaja

vastuvaidlemist vaidlusalusel üldkoosolekul otsuste tegemisele.

8.4. Kuna avaldaja seaduslik esindaja osales vaidlusalusel üldkoosolekul, kuid ei vaielnud

koosolekul otsuste tegemisele vastu, ei saa avaldaja praeguses menetluses tugineda väitele, et

tema suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.

8.5. Eelnevat arvestades puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata määruskaebuse väidet, et

maakohus eksis, leides, et üldkoosoleku kutses põhikirja eelnõuga tutvumise koha ja korra

kohta andmete märkimata jätmine ei olnud praeguse asja asjaoludel üldkoosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

9. Muudele üldkoosoleku otsuste tühisuse alustele avaldaja ei ole tuginenud ning

ringkonnakohus neid ka ei tuvastanud. Avaldaja tugineb mh sellele, et üldkoosoleku otsuste

tegemisel ei ole järgitud häälteenamuse nõudeid, kuid Riigikohus on leidnud, et otsus, mille

vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõudeid, on olemuselt seaduse või põhikirjaga

vastuolus ning üksnes kehtetuks tunnistatav (TsÜS § 38 lg 1 esimene lause) (Riigikohtu 4.

oktoobri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-5382, p 13; 27. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-16-13, p 12).

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja ei saanud nõuda üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei ole lasknud protokollida oma

vastuväiteid otsustele.

10.1. Kolleegium selgitab, et juriidilise isiku organi otsuste kehtetuks tunnistamise nõudeõigust

omavate isikute puhul eristatakse liikmeid, kes osalesid otsuse tegemisel, ja liikmeid, kes otsuse

tegemisel ei osalenud. Organi otsuse vastuvõtmisel mitteosalenud, eelkõige koosolekule

ilmumata jäänud organi liikmetele kuulub otsuse kehtetuks tunnistamise nõue ilma täiendavate

piiranguteta. Otsuse tegemisel osalenud organi liige saab TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi otsust

vaidlustada üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (vt ka

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2023: Juura kirjastus, § 38, p

3.3.2.2). KrtS § 20 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks

KrtS-s sätestatule MTÜS § 21 lg-s 6 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta

sätestatut. MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. Viidatud sätte

kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht,

liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud

üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes

eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu.

10.2. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli ei ole kantud avaldaja vastuväiteid otsustele ega

avaldaja eriarvamuse sisu. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks väitnud, et ta lasi

protokollida enda vastuväited vaidlustatud otsustele (avaldaja taotlusest tulenevalt kõigile

otsustele). Avaldajat vaidlusalusel üldkoosolekul esindanud seaduslik esindaja KH väitis, et tal

ei võimaldatud esitada üldkoosolekul vastuväiteid üldkoosolekul otsuste tegemisele

(13. juuni 2022. a istungi protokoll (tl 5; dtl 110)). Avaldaja on määruskaebuses täiendavalt

esile toonud, et ta ei esitanud üldkoosolekul vastuväidet (vastuväiteid) põhjusel, et seda poleks

niikuinii protokolli kantud (dtl 167).

10.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et avaldaja väited, et tal ei

võimaldatud üldkoosolekul otsuste tegemisele vastu vaielda, on jäänud paljasõnaliseks.

Täiendavalt, ainuüksi otsuse eelnõu vastu hääletamine või vastuväidete esitamine neid

protokolli kandmata ei oleks andnud alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, vaid avaldajal

2-21-2528

16 (16)

oleks olnud TsÜS § 38 lg 4 järgi õigus otsust vaidlustada üksnes juhul, kui teda koosolekul

esindanud seaduslik esindaja oleks lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (vt ka

Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Avaldaja ei ole

väitnud, et tema seaduslik esindaja seda koosolekul tegi.

10.4. Järelikult on avaldajal üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamine

TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud. Asjaolu, et isik ei olnud oma sõnutsi TsÜS § 38 lg 4

teisest lausest tulenevast teadlik, ei välista selle sätte kohaldamist.

10.5. Kuna kehtetuks tunnistamise nõude esitamine on TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi

välistatud, puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata määruskaebuse väiteid, et vaidlusalusel

üldkoosolekul vastu võetud otsused on vastuolus põhikirjaga või seadusega.

11. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, tuleb määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

13. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks puudutatud isiku

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14. Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja 4. septembril 2023, milles tõi esile, et tema

lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus on 80 eurot (km-ta). Puudutatud isiku esindajal kulus

määruskaebemenetluse toiminguteks kokku 1 töötund, s.o 4. septembril 2022 avaldaja

määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine.

15. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku esindaja menetluskulud on TsMS § 175 lg 1

järgi olnud menetluse käiku arvestades põhjendatud ja vajalikud. Puudutatud isiku esindajal oli

vaja tutvuda määruskaebusega, et sellele mh vastus koostada, kusjuures 1 tund ei ületa

praegusel juhul mõistlikku aega.

16. Puudutatud isikule on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 80 eurot. Arvestades, et praegust

avaldust lahendati hagita asjana (TsMS § 475 lg 1 p 13) ning puudutatud isikut esindas Eero

Lapp, kes on TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses muu lepinguline esindaja, on tunnihind 80 eurot

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

17. Eelnevat arvestades on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku

80 eurot (1×80), mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista.

18. Ringkonnakohus märgib puudutatud isiku taotlusel TsMS § 177 lg 4 järgi, et avaldajal tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 696 lg 3 ja

§ 178 lg 1 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse, v.a menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramist pudutavas osas (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)