2-23-128610/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. november 2023. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-128610

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi AKTSIASELTS MPT

EHITUS vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

80 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Europark

Estonia

(registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja: AKTSIASELTS MPT EHITUS (registrikood

10311343), seaduslikud esindajad Sören Vetevool ja Tanel

Vahtras

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi AKTSIASELTS MPT EHITUS vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista kostjalt AKTSIASELTS MPT EHITUS (registrikood 10311343) hageja

Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus

(leppetrahv) summas 40 eurot ning sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja AKTSIASELTS MPT EHITUS kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt AKTSIASELTS MPT EHITUS (registrikood 10311343) hageja

Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud

summas 450 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 330

eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 06.09.2023 hagi AKTSIASELTS MPT EHITUS

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis 23.09.2021 sõiduk numbrimärgiga xxx aadressil Haabersti Rimi,

Tallinn ning 08.04.2023 sõiduk numbrimärgiga xxx aadressil Roseni tn 9/13, Tallinn, s.o hageja

opereeritavatel parkimisaladel. Sõidukite omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud

kuupäevadel kostja. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et eelnimetatud sõidukid olid pargitud

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või sõidukil puudus elektrooniline parkimisluba. Tasuta

parkimisajaga parkimisalal ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimiskella ja sõiduk ei olnud

registreeritud parkimiskioskis. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale

kui sõidukite omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded (23.09.2021 leppetrahv nr xxx

summas 10 eurot, maksetähtajaga 07.10.2021; 08.04.2023 leppetrahv nr xxx summas 30 eurot,

maksetähtajaga 22.04.2023), paigutades need sõidukite kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud

leppetrahvid tasumata. Kostja esitas 08.04.2023 leppetrahvinõudele vastuväite.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde

on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla

operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on

hagiavalduse lisas 3 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja

liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale

pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega

tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud

lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal

puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt

lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad

ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab

ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõidukite

parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud

lepingud.

5. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava

kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus

23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p 11, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017

lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Seega on kostjal kohustus, lähtudes

kehtivast õiguspraktikast ja ümberpööratud tõendamiskoormusest, tõendada seda, kes sõidukit

kasutas, kui ta ise seda ei kasutanud ja soovib seeläbi vastutusest vabaneda. Kostja pole tõendanud,

et sõidukid olid kellegi teise valduses parkimislepingu kehtivuse ajal. Hageja on seisukohal, et

parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukeid kasutas, sh parkis hageja parkimisalale,

sõidukite omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja vastavalt transpordiametist

saadud teabele (vt hagiavalduse lisa 4), kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on

parkimislepingu pooleks kostja.

6. Kostja on lepinguid rikkunud, kuna ta parkis sõidukid hageja poolt opereeritavale

parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual

vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või sõidukil puudus elektrooniline

parkimisluba. Tasuta parkimisajaga parkimisalal ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimiskella ja

sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja

hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda

leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise

tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt

on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 40 eurot, mis on kostjal tasumata.

7. Kohtueelselt saatis hageja kostjale nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile Mustamäe

tee 44, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10621. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega

asunud ka kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist

summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja äriregistrile

saadetud päringutega sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning nõudekirja

saatmise kulu.

Kostja vastus

8. Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu. Kostja selgitab, et kostja tasus parkimise eest sõiduki

parkimisel Roseni tn parklasse, mida tõendab m-parkimine. Hageja väljastas leppetrahvi põhjusel,

et parkimisalaga oli eksitud. Kostja esitas leppetrahvile vastuväite, kuna tema hinnangul oli

parkimiskorraldus parklas segaselt tähistatud, parkimisala tuvastamiseks kasutati äppi ja parkimist

oli antud piirkonnas alustatud. Hageja kommunikatsiooniga ei jätkanud ega raha ei tagastanud ning

kostja tõlgendas seda selliselt, et hageja loobus vaidlemisest ja luges parkimistasu makstuks.

9. Haabersti Rimi parkimisala osas selgitab kostja, et sisenedes parklasse Paldiski mnt tankla

poolt, polnud tasulise parkimisala tahvlit näha ja sõiduki juht ei saanud aru et sisenes tasulise

parkimise alale (s.o tasulise parkimise ala algus ei olnud selgelt tähistatud). Kostja lisas, et

tegemist oli veose laadimisega mitte parkimisega, kuna tegemist oli pakiautomaadist paki

võtmisega. Sõiduk ei viibinud parklas nii kaua, et seda saaks lugeda parkimiseks. Kostjal puudus

trahvi olemasolu kohta info, et oleks saanud sellele vastu vaielda.

10. Kostja selgitab, et hageja pole temaga kohtueelselt ühendust võtnud, samuti pole kostja saanud

kohtueelset ühtegi nõudekirja ega tähitud kirja. Hageja nõuete osas, milles kostja vastu ei vaielnud,

on parkimistasud makstud.

11. Kostja palub hageja 10.10.2023 seisukohas esitatud tõendeid, mis pärinevad hilisemast ajast

kui vaidlusalused ajahetked, kohtul arvestamata jätta.

12. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 262,50 eurot (3,5 tundi

tunnitasumääraga 75 eurot).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

14. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

16. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

17. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta

sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides

tegema.

18. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

19. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli

vaidlusaluste sõidukite numbrimärgiga xxx ja xxx omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvide

tegemise ajal, s.o vastavalt 23.09.2021 ja 08.04.2023. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega

Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 4, dtl 61-70), mille kohaselt oli sõidukite

omaniku / vastutava kasutaja registrikoodiks 10311343, mis kuulub äriregsitri andmetel

AKTSIASELTSILE MPT EHITUS. Kohus selgitab lisaks, et juriidiliseks isikuks oleva kostja

puhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel, kuivõrd on selge,

et juriidiline isik ise sõidukit juhtida ei saa. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Seega

on parkimislepingu pooleks kostja. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (dtl 35-41) tuvastatuks, et

sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 23.09.2021 hageja poolt opereeritaval parkimisalal Haabersti

Rimi, Tallinn. Samuti loeb kohus tsiviilasja materjalidega (dtl 42-45) tuvastatuks, et sõiduk

numbrimärgiga xxx parkis 08.04.2023 hageja poolt opereeritaval parkimisalal Roseni tn 9/13,

Tallinn. Selles osas ei ole vaidlust ka poolte vahel.

20. Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

leppetrahvide ja võla sissenõudekulude hüvitamist kogusummas 80 eurot, kuivõrd pooled ei ole

üksmeelel selles osas, kas pooled on sõlminud parkimislepingud ning kas kostja on

parkimislepinguid rikkunud. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida

järgmist: kas poolte vahel on sõlmitud parkimisleping sõiduki numbrimärgiga xxx parkimise osas

23.09.2021 parkimisalal Haabersti Rimi, Tallinn ja kas kostja on parkimislepingut rikkunud (I);

kas kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx parkimisel 08.04.2023 hageja poolt opereeritaval

parkimisalal Roseni tn 9/13, Tallinn parkimislepingut rikkunud (II). Lisaks analüüsib kohus, kas

hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas, s.o sissnõudekulude nõue, on

põhjendatud (III).

21. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõuded kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõidukid

numbrimärgiga xxx ning xxx parkisid vastavalt 23.09.2021 aadressil Haabersti Rimi, Tallinn ning

08.04.2023 aadressil Roseni tn 9/13, Tallinn, s.o hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel

parkimistingimusi rikkudes: Haabersti Rimi parklas parkides polnud tasuta parkimisajaga

parkimisalal sõiduki armatuurlaual parkimiskella ja sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis

ning Roseni tn 9/13 parklas parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust

andvat parkimiskaarti või sõidukil puudus elektrooniline parkimisluba. Hageja hinnangul oli

poolte vahel sõlmitud lepingud liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas

hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja

selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõidukite

parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingute sõlmimiseks. Hageja

selgitab, et hageja on hagiavalduse lisaga 3 tõendanud, et hageja poolt hallatavates kõnealustes

parklates olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingute sõlmimine ning

leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisades 1 ja 2 esitatud fotodega.

(I)

22. Järgnevalt analüüsib kohus, kas poolte vahel on sõlmitud parkimisleping sõiduki

numbrimärgiga xxx parkimise osas 23.09.2021 parkimisalal Haabersti Rimi, Tallinn ja kas kostja

on parkimislepingut rikkunud.

23. Haabersti Rimi parkimisala osas selgitab kostja, et sisenedes parklasse Paldiski mnt tankla

poolt, seejuures polnud tasulise parkimisala tahvlit näha ja sõiduki juht ei saanud aru, et ta sisenes

tasulisele parkimisalale.

24. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt oli kostja sõiduk xxx pargitud Haabersti Rimi

parkimisalale, kus on võimalik parkida 4 tundi tasuta, kui parkimise algusaeg on fikseeritud

parkimiskellaga või registreeritud Rimi sissepääsudes asuvas parkimiskioskis (dtl 47). Hageja

10.10.2023 esitatud seisukoha ja sellele lisatud fotodelt (dtl 101) nähtuvalt on parkimisalale

võimalik pääseda Kloogaranna teelt, Kaeravälja ja Haabersti tänavalt või Circle K tankla kaudu

Paldiski mnt-lt. Kõikide sissepääsude juures on EP teavitusmärk koos parkimistingimustega.

Parkimistingimustega on võimalik tutvuda ka pärast alale sisenemist Rimi sissepääsude ja

kõnnitee juures (hagiavalduse lisa 3 lk 1–7, dtl 46-52). Kostja väitel sisenes ta parkimisalale

Paldiski mnt tankla poolt, mistõttu ei märganud ta teavitusmärki ega teadnud, et sisenes tasulisele

parkimisalale. Kostja viitab vastuses lisana esitatud kuvatõmmistele Google Maps’ist (dtl 91).

Kohtule jääb arusaamatuks kostja tuginemine esitatud Google Maps’i fotodele, kuivõrd ka nendelt

on nähtav sissepääsu juures olev märk (dtl 91). Sama hageja eraparkla teavitusmärki on

parkimiskorraldaja pildistanud ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval 23.09.2021 (vt hageja

10.10.2023 seisukoht, dtl 101).

25. Lisaks on hageja lisanud 10.10.2023 seisukohale joonise Haabersti Rimi, Tallinn

parkimisalast (dtl 111), millel on välja toodud alale paigaldatud märgistus. Jooniselt nähtuvalt on

kõik sissesõidud ja väljasõidud märgistatud vastava ala algus- või lõpumärkidega. Lisaks on antud

alal kaheksa erinevat infotahvlit, mis tuletavad meelde, et antud alal on võimalik parkida, kas

parkimiskella kasutades või registreerides parkimiskioskis sõiduk parkima. Lepingutingimused on

välja toodud kolmes erinevas kohas ning neli erinevat märgistust viitavad parkimiskeelu alale.

26. Arvestades eeltoodut kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostjale pidi olema aru saada, et

vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava ja tasulise parkimisalaga,

kus on kehtestatud parkimistingimused. Nimelt nähtub hagiavalduse lisast 3 (dtl 46-52), s.o

vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka

parkimistingimused. Eelnimetatud lisaga on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib

just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad.

Hageja on nii hagiavalduses (s.o lisas 3) kui ka oma 10.10.2023 esitatud seisukohas toonud selgelt

välja, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke,

mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla

operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole

võimalik Haabersti Rimi, Tallinn parkimisalal n-ö tasuta parkida, mida tõendavad hagiavalduse

lisas 3 (dtl 46-52) esitatud parkimistingimused. Lisaks on fotodelt (hagiavalduse lisa 3) näha, et

parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega

tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse

sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et parkida on võimalik kuni

4 tundi tasuta, kui parkimise algusaeg on fikseeritud parkimiskellaga või registreeritud Rimi

sissepääsudes

asuvas

parkimiskioskis.

Seega

on

hageja

poolt

tõendatud,

millised

parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja

teavitusmärgid asetsesid. Kohus leiab seega, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et

ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad

parkimistingimused.

27. Kostja lisas, et tegemist oli veose laadimisega mitte parkimisega, kuna tegemist oli

pakiautomaadist paki võtmisega. Sõiduk ei viibinud parklas nii kaua, et seda saaks lugeda

parkimiseks.

28. Kostja ei ole oma väiteid vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendanud. LS (liiklusseadus) § 2 p 52

kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või

veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või

liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 30.05.2014

otsus tsiviilasjas nr 3-1-1-30-14, p 7), et sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab

kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub

vahetult pärast sõiduki seiskumist. Kohus leiab, et nimetatu on kohaldatav analoogia korras ka

veose laadimisele. Seega peatumisest eesmärgiga veost laadida saab rääkida üksnes siis, kui veose

laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 37-41) ei

nähtu tegevust, millest saaks järeldada, et parkimise asemel toimub sõiduki peatumine veose

laadimiseks või sõitjate peale- või mahaminekuks. Kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. Kauba

laadimine peab olema lühiajaline ja selgelt tuvastatav, kuid parkimiskorraldaja tehtud fotodel ei

viita miski sellele, et sõiduk peatus veose laadimiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud vastupidist,

mistõttu asub kohus seisukohale, et tegemist oli parkimisega.

29. Lisaks osundab kohus, et leppetrahvi väljastamisel tehtud fotolt (dtl 40; dtl 103) on näha

hageja teavitusmärk, mis viitab eraparklale ja seal kehtestatud parkimistingimustele. Samuti

vastavalt hageja 10.10.2023 seisukohale lisatud fotodele on teavitusmärgid paigaldatud ka

pakiautomaatide juurde (dtl 103-104). Seega, kui kostja käis väidetavalt pakiautomaadist pakki

välja võtmas, pidi kostja igal juhul aru saama, et ta viibib hageja poolt opereeritavas eraparklas,

kus hageja on kehtestanud kindlad parkimistingimused.

30. Ülaltoodu põhjal tuvastab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping sõiduki

numbrimärgiga xxx parkimise osas 23.09.2021 parkimisalal Haabersti Rimi, Tallinn ning kostja

on parkimislepingut rikkunud, kuivõrd tasuta parkimiseks ei olnud kostja sõiduki armatuurlaual

parkimiskella ja sõiduk ei olnud registreeritud parkimiseks ka parkimiskioskis.

(II)

31. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx parkimisel 08.04.2023

hageja poolt opereeritaval parkimisalal Roseni tn 9/13, Tallinn parkimislepingut rikkunud.

32. Kostja on seisukohal, et ta ei ole parkimislepingut parkimisalal Roseni tn 9/13, Tallinn

rikkunud, kuivõrd tasus parkimise eest sõiduki parkimisel, mida tõendab m-parkimine. Hageja

väitel kostja eksis parkimisalaga. Kostja hinnangul oli parkimiskorraldus parklas segaselt

tähistatud, parkimisala tuvastamiseks kasutati äppi ja parkimist oli antud piirkonnas alustatud.

33. Hageja on seisukohal, et parkimiskorraldus parkimisalal Roseni tn 9/13, Tallinn on

korraldatud selgelt, sest kõik sissepääsud parkimisalale ja väljapääsud parkimisalalt on tähistatud

vastavate liiklustahvlitega. Roseni parkimisalal on erimärgistus toodud selgelt välja kõikidel

parkimiskohtadel, millel see kohaldub. Hoone kõrval asuvad ja tähistatud kohad on mõeldud

üksnes vastavat elektroonilist parkimisluba omavatele sõidukitele, parkimisloa andmise määrab

hoone omanik.

34. Tsiviilasja materjalidest (dtl 44-45) nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk xxx oli pargitud Roseni

9/13 parkimisalale, Metropoli hotelli küljel olevale parkimiskohale. Hageja esitatud

parkimistingimustest (dtl 53-60) nähtuvalt on parkimiskohad selgelt tähistatud, teavitusmärgid on

hoone igal seinal (vt ka hagiavalduse lisa 3 lk 8-15). Samuti on parkimiskohad tähistatud eraldi

lisamärkidega (dtl 55-60). Hagiavalduse lisas 2 kostja sõidukist esitatud fotol (dtl 44), mis on

tehtud leppetrahvi väljastamise ajal (s.o 08.04.2023 kl 21.39), on nähtav nii teavitusmärk „Välja

arvatud territooriumi valdaja loal“ kui ka hageja Europark Estonia infotahvel, mille läheduses

kostja sõiduk parkis. Samad teavitusmärgid on selgelt välja toodud ka hageja hagiavalduse lisas 3

(dtl 53, dtl 55, dtl 57) esitatud parkimistingimustes. Seega ei ole usutav kostja väide, nagu oleks

parkimisala korraldatud ebaselgelt ja sõiduki juhil ei olnud võimalik aru saada, et ta pargib

eraparklas, kus on kehtestatud parkimistingimused ning et hoone küljel olev tsoon on määratud

üksnes parkimisluba omavatele sõidukitele.

35. Kostja esitas 11.04.2023 leppetrahvi kohta pretensiooni väites, et tal oli õigus sõidukit

kõnealusel parkimisalal parkida, kuna parkimise eest oli tasutud. Hagiavaldusest nähtuvalt oli

sõiduk pargitud Roseni tn 9/13 kontrollalale, mis on mõeldud üksnes Metropoli SPA hotelli

külastajatele elektroonilise parkimisloa alusel, kusjuures ala on eraldi märgistatud. Kostja on

rikkunud parkimistingimusi, kuivõrd tal puudus vaidlusalasel parkimisalal parkimiseks

parkimisluba ning parkimistasu tasumine parkimiskohtadel, kus on lubatud parkida üksnes

vastavat luba omades, ei ole parkimistingimustega kooskõlas. Seega leppetrahv väljastati

parkimisloa puudumise, mitte parkimistasu maksmata jätmise tõttu. Seoses sellega, et

parkimisrakendus näitas, et kostja pargib tsoonis EP5, selgitab kohus, et üksnes telefonirakendust

usaldades ei saa sõidukit parkida, vaid parkijal on kohustus veenduda parkimiskohas eraldi välja

toodud parkimistingimustega.

36. Kostja väidab, et kuivõrd hageja kommunikatsiooniga ei jätkanud ega raha ei tagastanud, siis

kostja tõlgendas seda selliselt, et hageja loobus vaidlemisest ja luges parkimistasu makstuks.

Vastupidiselt kostja väidetule, annab hageja oma viimases kirjas (dtl 110) kostjale teada, et loeb

menetluse lõpetatuks, kuivõrd kõikvõimalikud selgitused juhtumi osas on kostjale antud, kostjat

on otsusest teavitanud ning et kostjal on mittenõustumisel võimalik pöörduda kohtu poole (vt

hageja 10.10.2023 seisukoha lisa 2). Eeltoodust kirjast ei saa välja lugeda, et hageja oleks

väljendanud valmisolekut tühistada leppetrahvinõue ja lugeda parkimistasu makstuks.

Parkimistingimustest tulenevalt ei andnud Roseni tn 9/13, Tallinn parkimisalal parkimisõigust

mitte tasu maksmine, vaid vastava parkimisloa olemasolu. Seega kostja järeldus selle kohta, et

hageja on justkui tühistanud leppetrahvi, ei ole usutav, kuivõrd kostjale on selgelt antud teada,

milline on parkimisoperaatori otsus vaide lahendamisel.

37. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx parkimisel

08.04.2023 hageja poolt opereeritaval parkimisalal Roseni tn 9/13, Tallinn parkimislepingut

rikkunud, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti ning sõidukil puudus ka elektrooniline parkimisluba.

38. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 8 lg-le 1 on leping tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi

tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-le 1

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud

ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et

parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja

avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab

nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-75-10, p 14).

39. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud parkimislepingud VÕS § 8 lg 1

mõttes. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtivad parkimislepingud, oli kehtiv ka poolte vahel

sõlmitud leppetrahvikokkulepped. Samuti tuvastas kohus, et kostja on parkimislepinguid

rikkunud, kuna tasuta parkimisajaga parkimisalal ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimiskella ja

sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis ning parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual

vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või sõidukil puudus elektrooniline

parkimisluba. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahve, mille

tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Kostja poolt kuulub tasumisele hageja poolt

esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 40 eurot (23.09.2021 väljastatud leppetrahv nr xxx

summas 10 eurot ning 08.04.2023 väljastatud leppetrahv nr xxx summas 30 eurot).

(III)

40. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas,

s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot, on põhjendatud.

41. Kostja väidab, et tal puudus trahvi olemasolu kohta info, mistõttu ei saanud ta sellele vastu

vaielda. Kostja lisab, et hageja pole temaga kohtueelselt ühendust võtnud, samuti pole kostja

saanud kohtueelset ühtegi nõudekirja ega tähitud kirja.

42. Puutuvalt kostja väitega, et ta ei ole leppetrahvi kätte saanud selgitab kohus järgmist. Senisele

õiguspraktikale tuginedes on parkimise korraldajal õigus eeldada, et leppetrahv on kätte

toimetatud, kui see on asetatud soiudki kojamehe ja tuuleklaasi vahele, kuna parkimislepingut

rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (Riigikohus, 2-17-117146 p 12).

Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70

mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle

edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad

erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik

tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohus selliste

erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Seega saab leppetrahvinõuded lugeda kättesaaduks

nende väljastamise kuupäeval 23.09.2021 ja 08.04.2023. Hagiavaldusega lisades 1-2 esitatud

fotodega (dtl 37-41 ja dtl 44-45) on tõendatud, et nimetatud kuupäevadel oli leppetrahvinõue

asetatud sõidukite esiklaasile kojamehe alla, kuna hageja on teinud fotod enne ja pärast leppetrahvi

asetamist sõidukitele.

43. Kohus selgitab, et parkimise korraldajal ei ole seadusest tulenevat lisakohustust saata

võlgnikele meeldetuletuskirju, kuivõrd nõue loetakse kättesaaduks leppetrahvikviitungi sõiduki

tuuleklaasi ja kojamehe vahele jätmisega. Nagu tuleneb varasemalt viidatud Riigikohtu lahendist,

on tegemist tahteavalduse edastamise mõistliku viisiga TsÜS § 70 mõttes ning sõiduki juhti on

nõudest teavitatud vahetult pärast parkimislepingu rikkumise tuvastamist. Seega on kostjat

nõuetest teavitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 järgi. Võimalike meeldetuletuskirjade

saatmisega teavitatakse võlgnikku leppetrahvi olemasolust sisuliselt teist korda.

44. Kostja väide, et ta ei ole kohtueelset nõudekirja kätte saanud, ei ole usutav, sest lisaks

07.07.2023 kostja äriregistrijärgsele aadressile Mustamäe tee 44, Tallinn saadetud füüsilisele

kirjale (dtl 71, vt hagiavalduse lisa 5), on vaidlusaluste leppetrahvide kohta saadetud neli e-kirja

kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx ja ka xxx. Hageja esitas 10.10.2023 seisukohaga

kostjale saadetud e-kirjade väljavõtted (dtl 112-119) .msg formaadis, millelt on näha kirjade

adressaat AKTSIASELTS MPT EHITUS (xxx ja ka xxx) ning kirjade saatmise täpne kuupäev ja

kellaaeg. Riigikohus on lahendi nr 2-19-14714 p-s 11.2 selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-

kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid

e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab

tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle kohta Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15- 6538/82, p 14). /.../ Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri

ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi

adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda tõendatuks

hageja väite selle kohta, et ta on saatnud kostjale võlgnevuste osas meeldetuletusi. Kuna kostja

teatele ei reageerinud, oli põhjendatud hageja poolt võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole

pöördumine.

45. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot

hüvitamist (VÕS § 1131 lg 1). Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrile

saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostja äriregistrijärgsele aadressile

Mustamäe tee 44, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10621. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt,

kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud

nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile Mustamäe tee 44, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10621, mida tõendab hagiavalduse lisa 5 (dtl 71). Lisaks tegi hageja päringu

transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 4 (dtl 61-

70) ning päringu äriregistrile kostja andmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on

sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega

kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

ka võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

46. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista leppetrahvid kogusummas 40 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu

summas 40 eurot, kokku 80 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

48. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

49. Hageja esindaja esitas 17.10.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

tsiviilasja nr 2-23-128610 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning

lepingulise esindaja õigusabikulu 330 eurot ilma käibemaksuta (s.o 5,1 tundi tööd tunnihinnaga

110 eurot).

50. Kostja on palunud kohtul mitte arvestada hageja õigusabikulusid, mis ületavad 2 tundi.

51. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-

s 218 sätestatu kohaselt.

52. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest.

Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

53. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada

110 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

54. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

55. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 5,1 tundi, millest hagiavalduse

koostamisele on kulunud 2 tundi, 10.10.2023 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamisele 2,3 tundi ning 17.10.2023 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,8

tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas

nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

56. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu

kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide (hagiavalduse, menetluskulude nimekirja ja täiendava seisukoha) ja kostja

esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kohus on

seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas

menetluses kokku 330 eurot (3 x 110).

57. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

58. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause).

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt

hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

59. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 450

eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulus summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 330 eurot

(s.o 3 töötundi tasumääraga 110 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

hageja menetluskulud summas 450 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub

kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

60. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

61. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik