2-22-15865/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Tsiviilasja number

2-22-15865

Määruse tegemise aeg ja koht

01. november 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

B. B. avaldus R. F. vastu ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks alaealise M. F. suhtes

Menetlustoiming

lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja B. B. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Suir

(e-post robert@virtua.legal)

Puudutatud isik I M. F. (isikukood XXX; elukoht XXX),

rõa korras määratud esindaja vandeadvokaat Kristi Haas

(e-post kristi@haasjennsen.ee)

Puudutatud isik II R. F. (isikukood XXX; elukoht XXX

e-post XXX), lepinguline esindaja M. J. (e-post XXX)

Puudutatud

isik

III

Saue

Vallavalitsus

(e-post

info@sauevald.ee)

Ärakuulamine

30.08.2023 ja 25.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B. B.i avaldus R. F. vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

alaealise M. F. suhtes.

2. Jätta rahuldamata B. B.i alternatiivne nõue R. F. vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks alaealise M. F. elukoha-, haridus- ja tervishoiuküsimuses ning

avaldajale üleandmiseks.

3. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda

ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Avaldaja taotleb kohtult lapse M. F. osas vanemate ühise hooldusõiguse täielikult lõpetamist

ning ainuhooldusõiguse üle andmist avaldajale või alternatiivselt - enda ja R. F. ühise

hooldusõiguse osalist lõpetamist M. F. elukoha-, haridus- ja tervishoiuküsimuses ning

lõpetatud küsimustes endale üleandmist. Avalduse kohaselt sündis laps Rootsis ning pärast

lapse vanemate lahkuminekut kolis avaldaja lapsega Eestisse. Lapse isa andis selleks

notariaalse nõusoleku ning vanemad leppisid kokku, et isa ei pea lapsele elatist tasuma. Pärast

Eestisse kolimist suhtles lapse isa R. F. algselt perioodil 2018–2019 lapsega vähesel määral

Skype teel ning mõned korrad soovis ka lapsega kohtuda talle sobival ajal, arvestamata lapse

elukorraldust Eestis. Nendel kordadel, kui isa soovis lapsega kohtuda, oli laps murelik ning ei

soovinud isaga kohtuda, kuna ei teadnud, kes kohtumisel veel viibivad ning, kas isa tarvitab

kohtumise ajal alkoholi. Isa ei avaldanud kordagi soovi veeta aega lapsega kahekesi. Perioodil

01.06.2018 – k.a on avaldaja kasvatanud M. F. üksinda juhindudes eeskätt lapse huvidest.

Kõik last puudutavad otsused on lapse ema üksinda vastu võtnud. Laps käib X koolis ja X

trennis ning omab sõpru nii naabruskonnas Sauel, aga ka koolis ja trennis. Avaldajal on püsiv

sissetulek ja töökoht. M. on emaga tugev hingeline side ning seetõttu on lapse ema vestelnud

tekkinud olukorrast ka lapsega, kelle seisukoht ja soov on elada koos emaga. M. F. teab, kes

on tema bioloogiline isa, kuid isa on tema jaoks võõras. R. F. ei ole alates 2019. aastast

lapsega ühendust võtnud ega lapsega suhelnud. Isal ja lapsel puudub omavaheline side. R. F.

ei ole avaldanud soovi lapse kasvatamises osaleda ega ole alates 2018. aastast last

materiaalselt toetanud ning lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Samuti ei ole R. F. täitnud

lapse hoolduskohustust – isa ei ole alates 2018. aastast lapse eest hoolitsenud ega otsustanud

lapsega seotud asju. R. F. ei ole hooldusõiguse täitmiseks soovi avaldunud. R. F. elab Rootsis

ning kasvatab seal kahte alaealist last. M. F. suhted isapoolsete sugulastega on samuti

katkenud. Lapse isa ei reageerinud ema palvele anda nõusolek lapse elukoha sissekirjutuse

osas. Kuna lapse täisealiseks saamiseni on veel kaheksa aastat, siis on väga tõenäoline, et ka

tulevikus esineb olukordi, kus ühise hooldusõiguse korral on vaja lapsega seotud küsimuste

otsustamiseks mõlema lapsevanema nõusolekut. Kuna lapse isa ei ole olnud huvitatud lapsega

seotud küsimustes kaasa rääkimisest, samuti ei ole ta näidanud üles koostöövalmidust

juhtumitel, kus avaldaja on selleks tema poole pöördunud, siis on lapse parimates huvides,

lapsega seotud küsimuste kiireks otsustamiseks ja lapsele normaalse elukulu tagamiseks

põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine.

Lapse isa vaidleb avaldusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Lapse ema soovib

käesoleva menetluse tulemusena saada PKS § 137 alusel täielikku hooldusõigust. Riigikohus

on selgitanud, et vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale

ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik. Seejuures

tuleb mõlema vanema ühine hooldusõigus säilitada võimalikult suures ulatuses. Vanemate

võrdsuse põhimõttest on Riigikohtu hinnangul põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate

vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja

hoolduskohustuse teostamist. Avaldaja on põhistanud lapse ühise hooldusõiguse lõpetamist

kahe asjaoluga. Esiteks, alates 01.06.2018.a on avaldaja üksi kasvatanud last juhindudes

eeskätt lapse huvidest ning kõik last puudutavad otsused võtnud vastu üksinda. Teiseks, kuna

lapse täisealiseks saamiseni on veel kaheksa aastat, siis on väga tõenäoline, et tulevikus esineb

olukordi, kus ühise hooldusõiguse korral on vaja lapsega seotud küsimuste otsustamiseks

mõlema lapsevanema nõusolekut aga lapse isa on passiivne. Seetõttu on lapse parimates

huvides, lapsega seotud küsimuste kiireks otsustamiseks ja lapsele normaalse elukorralduse

tagamiseks, põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine. Puudutatud isik II ei nõustu

avaldusega ega ühise hooldusõiguse lõpetamisega. Puudutatud isik II nõustub, et ta ei ole pea

kuus aastat saanud lapsega suhelda ning ei ole sellel ajal suhelnud ka lapse emaga ehk ta ei

ole sisuliselt lapse elukorraldust puudutavates küsimustes saanud kaasa rääkida ega ole teinud

samas ühtegi takistust lapse emale selles osas. Samas puudutatud isik II soovib rõhutada, et

nimetatud olukorrani on viinud sisuliselt asjaolu, et ema ja isa vahel kokkulepitud

suhtlemiskord lapse osas ei ole toiminud. Lapse ema piiras isal lapsega suhtlemist. Isa tehtud

kõned jäid vastuseta. Isal ei olnud võimalik lapsega kontakti saada. Ema nn lõikas isa lapse

elust järk-järguliselt välja. Ema ei edastanud sõltumata palvetest isale ka lapse kohta

igapäevast informatsiooni. Isa rõhutab, et tema kontaktandmed ei ole aastate jooksul kordagi

muutunud. Isa sooviks lapse elukorralduslikke asjaolusid emaga koos arutada ja otsustada

kuid kahetsusväärselt ema ei ole soovinud lapsega seonduvaid asjaolusid isaga jagada ega

koos lapsesse puutuvaid küsimusi otsustada. Lapse ema on igakülgselt takistanud isal oma

lapsega kontakti saavutada, rääkimata lapse elus osalemisest või teda puudutavate otsuste

vastuvõtmisest. Antud menetluse tegelikuks eesmärgiks on lapse ema soov võimalikult suures

ulatuses isa lapse elust ära lõigata ning piirata isale seadusega antud hooldusõigust. Vastav

ema teadlik ja süstemaatiline käitumine isa lapse elust väljalõikamiseks ning eesmärgi

täielikuks saavutamiseks ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole kehtiva materiaalõiguse ega

kohtupraktika kohaselt aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Ema on põhistanud

erimeelsusi asjaoluga, et soovis Rahvastikuregistris lapse elukoha muutmist aga lapse isa ema

pöördumisele ei reageeringud ega nõusolekut Rahvastikuregistris sissekirjutuse muutmiseks

ei andnud. Isa selgitab, lapse ema ei küsinud e-kirja teel isa seisukohta lapse elukoha

vahetamiseks vaid pani isa fakti ette, et „kinnita lapse elukoht“. Seega ei ole ema isalt kunagi

küsinud seisukohta lapse elukoha muutmise osas. Nimetatu ilmestab, et ema leiab, et isal

puudub justkui õigus kaasa rääkida last puudutavates otsustes ning isal on jäänud vaid üksnes

ema soove kinnitav roll, mida ema proovib käesoleva kohtumenetlusega muuta. Isa nõustub,

et talle tuli andmebaasist teade, et lapse ema soovib lapse elukohta muuta, kuid isal ei olnud

võimalik Rahvastikuregistris muutmiseks nõusolekut anda sest tal puudub Eesti ID-kaart.

Sõltumata eeltoodust isa rõhutab, et ta nõustub lapse elukoha vahetamisega. Avaldaja on

kinnitanud lapse esindajale, et muid probleeme ei ole olnud, kuid need võivad tekkida näiteks

siis, kui ema soovib lapsega reisida. Samuti viimase kuue aasta jooksul ei ole lapse ema

pöördunud kordagi lapse isa poole mingisuguste hooldusõiguslike küsimustega. Seega sisulisi

ja laiaulatuslikke erimeelsusi vanemate vahel ei esine. Samuti ei ole lapse isa vastu reisimisele

iseenesest – küsimus on üksnes vanemate kommunikatsioonis, iseäranis teineteise

teavitamises vastavate otsuste tegemisel ja elluviimisel. Ülalpidamise osa tehtavad etteheited

on asjakohatud kuna lapse ema ja isa vahel on sõlmitud notariaalne kokkulepe, milles

vanemad leppisid kokku, et R. F. ei pea edaspidi M. F. ülalpidamises osalema.

Lapsele määratud esindaja toob esitatud seisukohas välja, et PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui

ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel

hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita

menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Riigikohus

asus lahendi nr 2-21-233 p-s 15 seisukohale, et kui kohtule esitatakse PKS §- de 119 või 137

alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus

kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Esindaja ei tuvastanud

vanemate ärakuulamisel, et lapsevanematel oleks M. F. hooldusõiguse teostamisel

erimeelsusi. Nii B. B. kui R. F. tõid välja, et viimase 6 aasta jooksul on ainus hooldusõiguslik

küsimus, millisega B. B. on R. F. poole pöördunud, lapse sissekirjutuse ümbertegemine 2022.

aasta juulikuus. Lapse ema sõnul võttis ta lapse isaga ühendust, et saada lapse isa nõusolek.

Lapse isa sõnul saatis lapse ema talle vaid käskivas kõneviisis kirja, kuid mingit suhtlust ei

toimunud. Lapse isa sõnul ei olnud tal lapse sissekirjutuse muutmise suhtes vastuväiteid, kuid

tal ei olnud võimalik Eesti ID-kaardi puudumise tõttu muutust kinnitada. M. F. ärakuulamisel

tuvastas esindaja, et lapse elukorraldus on käesoleval ajal lapse hinnangul talle sobiv ning

lapse arvates ei esine tema elus olulisi küsimusi, milles tuleks vanematel vastu võtta olukorda

muutvaid otsuseid. Ka avaldaja kinnitas kohtule 25.09.2023 toimunud ärakuulamisel veel

kord, et käesoleval ajal puudub hooldusõiguslik küsimus, milline tingiks ühise hooldusõiguse

lõpetamise. Avaldaja sõnul ei ole vanematel olnud kunagi vaidlust lapse haridus- või

tervishoiuküsimustes, samuti varahoolduse küsimuses. Lapse isa on avaldanud soovi olla

lapse hooldusõiguse teostamisega kursis ning selles osaleda. Arvestades, et lapse isa ei ole

lapse

emal

lapse

hooldusõiguse

teostamist

takistanud,

käesoleval

ajal

puudub

hooldusõiguslikes küsimustes vaidlus ning lapse huvid on tagatud, puudub esindaja hinnangul

alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning täielikult või osaliselt emale üleandmiseks,

mistõttu ei kuulu B. B.i esitatud põhi- ega alternatiivnõue rahuldamisele.

Saue Vallavalitsus toetab lõpetada B. B.i ja R. F. hooldusõigus lapse M. F. suhtes vähemalt

osaliselt ning anda lapse M. F. suhtes hooldusõigus viibimiskoha määramise, tervise- ja

haridusküsimustes ning varahoolduses täielikult üle B. B.ile. Saue Vallavalitsuse hinnangul

on R. F. aktsepteerinud, et lapse ema teeb lapsega seonduvaid olulisi otsuseid üksinda. Lapse

isa

ei

ole

lapse

hoolduskohustust

viimasel

5.aastal

täitnud.

R.

F. kinnitas

lastekaitsespetsialistile, et ta ei ole selle vastu, kui B. B. lapsega seotud otsuseid vastu võtab,

kuid ta ei soovi ühise hooldusõiguse lõpetamist. R. F. ei osanud Saue Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialistile öelda, millisel määral ja kuidas soovib ta edaspidi M. F. suhtes

hoolduskohustust täita, kuid lubas esitada kohtule selles osas oma seisukoha. Saue

Vallavalitsuse hinnangul on vähemalt ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja selle

üleandmine B. B.ile, antud juhul lapse parimates huvides ning tegeliku faktilise olukorra

vastavusse viimine õigusliku olukorraga.

Kohus kuulas alaealise lapse ära eraldi 30.08.2023 toimunud ärakuulamisel. Lapse kinnitusel

ta isast väga midagi ei tea, ei mäletagi teda hästi. Laps ütles, et mäletab, et kunagi rääkisid

isaga Skypeis, isa tahtis et helistaks talle, kuid tema ei tahtnud.

Kohus kuulas muud asjaosalised, lapse vanemad ja kohaliku omavalitsuse esindaja ära

25.09.2023 toiminud ärakuulamisel. Menetlusosalised jäid varasemalt esitatud seisukohtade

juurde.

Kohtumääruse põhjendused

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 1 kohaselt igasugustes lapsi puudutavates

ettevõtmistes

riiklike

või

erasotsiaalhoolekandeasutuste,

kohtute,

täidesaatvate

või

seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti tulenevalt

lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) § 5 lg-st 3 tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel

kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. LasteKS § 5 nimetab mh

iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule.

Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi

puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid

ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest

(vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest

(isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud

asju. PKS § 120 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt on ühist hooldusõigust omavatel vanematel ühine

hooldusõigus. Vanem esindab last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. PKS §

137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei

soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult

üle. PKS § 124 lg 1 järgi hõlmab isikuhooldus faktilist hoolitsust ja eluvajaduste katmist (sh

toit, eluase, riided, tervishoid), kasvatamist (sh lapsele hariduse andmine), lapse järele

valvamist ning tema suhtlusringkonna määramist ning lapse viibimiskoha üle otsustamist.

Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS

§ 127 lg 1 esimene lause). PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise

korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades

muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elutingimusi. PKS § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps

vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

Riigikohus on leidnud, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale

otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide

tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine

hooldusõigus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15 p 30). Nimelt on lapse parimates huvides

see, kui tal on vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate

abielu või kooselu purunemist. Kohus leiab, et lapse parimates huvides on üldjuhul see, kui tal

on kaks hooldusõiguslikku vanemat - võimalusel eelistab kohus vanemate ühise

hooldusõiguse säilitamist (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-17-507/51 p 16). Kuigi avaldaja on

vastu vaielnud kehtivale Riigikohtu praktikale, ei näe kohus, et oleks alust sellest kõrvale

kalduda. Kohus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud siis, kui üks vanem

ei saa või ei soovi lapse hooldusõigust teostada või kui vanemate vahel on sellised tõsised ja

korduvad erimeelsused hooldusõiguse teostamisel, et lapse huvid satuvad sellest ohtu.

Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised hooldusõigust teostama ja

vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi, mis takistaksid lapse elu

korraldamist ja lapse arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine kuidagi põhjendatud. See

tähendab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud üksnes seetõttu, et üks vanem

seda tahab.

Kohus on tuvastanud, et laps elab koos emaga Eestis ning lapse isa Rootsis. Lapse isa ei ole

ca 6 aastat lapsega suhelnud. Lapse ema soovib ühise hooldusõiguse lõpetamist ning

ainuhooldusõiguse üleandmist talle või siis alternatiivselt ühise hooldusõiguse osalist

lõpetamist M. F. elukoha-, haridus- ja tervishoiuküsimustes. Lapse isa vaidleb avaldusele

vastu ning leiab, et vanematel puuduvad sellised erimeelsused, mis tooksid kaasa

hooldusõiguse lõpetamise. Isa hinnangul ei ole ema võimaldanud isal lapsega suhelda, samuti

ei ole ema teavitanud isa hooldusõigusega seotud küsimustes vaid on kõik otsused pigem

üksinda vastu võtnud.

Riigikohus on 11.04.2018 lahendis nr 2-17-507/51 p 16 sedastanud, et hooldusõiguse

küsimusi saab ja tuleb hinnata igas valdkonnas eraldi. Kohus käsitleb seega järgnevalt ka

kõiki hooldusõiguse valdkondi eraldi. Kohtu hinnangul on vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja ühele vanemale ainuotsustusõiguse andmine antud juhul põhjendatud

konkreetses valdkonnas vaid juhul, kui on tõendatud, et vanemate vahel on selles valdkonnas

konkreetne erimeelsus. Esitatud asjaoludest ja tõenditest peaks nähtuma, et emal on

hooldusõiguse teostamine nimetatud küsimuses takistatud.

Kohus on tuvastanud, et lapse ema ja isa vahel puudub praegu sisuline vaidlus lapse

hooldusõigusliku viibimiskoha/elukoha määramise õiguse üle. Lapse isa ei ole vastu sellele, et

laps elab emaga ja ei nõua, et laps elaks temaga. Lapse isa on olemas, temaga on võimalik

kontakti saada ja kuigi lapse isa on jäänud lapse elus passiivseks, on lapse isa avaldanud, et ta

soovib teostada lapse üle hooldusõigust, kui ema laseks. Vanematel on tekkinud kunagi

erimeelsus lapse elukoha registreerimise osas, kuid nimetatud erimeelsus oli kohtu hinnangul

esitatud asjaoludest lähtudes tingitud vähesest vanemate vahelisest kommunikatsioonist, mitte

sellest, et lapse isa takistaks lapse emal hooldusõiguse teostamist. Lapse isa on kinnitanud, et

tal ei ole vastuväiteid selle osas, kus laps elab ja kuhu on ta sisse kirjutatud, erimeelsused

tekkisid, kuna lapse ema ei võtnud isaga ühendust, vaid oli teinud taotluse ning seejärel

palunud isal anda nõusolek elukoha registreerimiseks, mis tekitas isas segadust, kuna tal

puudus esitatud palvega seotud taustainfo. Samuti ei olnud isal kehtivat id-kaarti, mis annaks

võimaluse elukoha muutmise jaoks vajaliku nõusoleku andmiseks. Olukord on praeguseks

lahenenud, isal on kehtiv dokument olemas ja sisuline vaidlus lapse elukoha ja viibimiskoha

määramise üle kummagi vanema juurde puudub, kohus ei näe seega, kuidas oleks lapse

huvide tagamiseks ilmtingimata vajalik ühist hooldusõigust lapse elu- ja viibimiskoha osas

lõpetada. Kohus on tuvastanud, et tegelikult nimetatud valdkonnas puuduvad igasugused

vaidlused, mistõttu puudub vajadus selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

Lapse terviseküsimuste osas sisulist vaidlust tuvastatud ei ole, sh ei ole vaidlust mõne

konkreetse üksikküsimuse üle. Lapse ema ei ole tõendanud, et laps oleks isa käitumise tõttu

jäänud ilma vajalikust ravist või on isa tegevusetus seadnud ohtu lapse tervise, mistõttu ei ole

alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapsega seotud terviseküsimustes.

Lapse haridus ja huviküsimuste osas sisulist vaidlust tuvastatud ei ole, sh ei ole vaidlust mõne

konkreetse üksikküsimuse üle. Lapse ema ei ole tõendanud, et lapse isa takistaks lapse

haridusega/arenguga seotud küsimusi või et lapse hariduse ja huviküsimused oleksid kuidagi

moodi lapse isa käitumise tõttu sattunud ohtu, mistõttu ei ole alust ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks lapsega seotud haridus ja huviküsimuste osas.

Lapse varahooldusõiguse osas sisulist vaidlust tuvastatud ei ole, sh ei ole vaidlust mõne

konkreetse üksikküsimuse üle. Ema etteheide, et lapse isa ei toeta last majanduslikult on

alusetu, kuivõrd vanemad on notariaalselt omavahel kokku leppinud, et lapse isal puudub

kohustus last ülal pidada.

Kohus

ei

ole

seega

antud

juhul

tuvastanud

selliseid

vanemate

vahelisi

erimeelsuseid/vaidluskohti hooldusküsimustes, mis toovad kaasa lapse huvide kahjustumise ja

tingiks vajaduse ühist hooldusõigust täielikult või mingis osas lõpetada. Kohus leiab, et

esitatud asjaoludest ei ole tegelikkuses tuvastatav üldsegi mingitki praegu eksisteerivat

konkreetset vaidlust hooldusõigusliku otsustusõiguse üle. Kohtu hinnangul ei ole antud

olukorras esitatud veenvaid põhjendusi, miks ühise hooldusõiguse lõpetamine üheski taotletud

aspektis oleks kooskõlas lapse huvidega. Kohus ei pea põhjendatuks lõpetada ühist

hooldusõigust ainuüksi seetõttu, et lapsega koos elav vanem tahab lapsega seotud otsuseid

vastu võtta nii et ei pea teiselt vanemalt nõusolekut küsima, selline argument ei ole ka

ülaltoodud Riigikohtu seisukohtadega kooskõlas. Kohus ei näe esitatud asjaolude pinnalt,

miks ühise hooldusõiguse lõpetamine on lapse huvide tagamiseks ilmtingimata vajalik. Kohus

ei tuvastanud lapse ärakuulamisel, et lapse vaatevinklist isal hooldusõiguse eksisteerimine,

segaks või kuidagi mõjutaks lapse elu. Kohus ei leia põhjendatud olevat ka lõpetada ühist

hooldusõigust nö „igaks-juhuks“ kui äkki tulevikus peaksid vanemate vahel erimeelsused

lapse elukorraldust segama, kuivõrd sellist situatsiooni ei saa hetkel eeldada. Seega eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, mistõttu jätab kohus avalduse nii ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks kui ka osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud

nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, kuivõrd asja lahend

tehti lapse huvides.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Bome

Kohtunik