3-23-1431/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

1431

Haldusasi

D.I kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.04.2023 otsuse nr

P260-2023-26342 ja 25.05.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/18326-

2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

vaadata kaebaja 10.03.2023 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – D.I , esindaja advokaat Kaspar Koppel

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Madis Kotsar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.12.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.I esitas 10.03.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme

tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.

2. SKA tegi 06.04.2023 otsuse nr P26O-2023-26342, millega tuvastas kaebajal keskmise

puude raskusastme. Kaebaja esitas SKA otsusele vaide, mis jäeti SKA 25.05.2023

vaideotsusega nr 5.2-3/18326-2 rahuldamata.

3. D.I esitas 26.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 28.06.2023

määrusega menetlusse nõuetes tühistada SKA 06.04.2023 otsus nr P260-2023-26342 ja

25.05.2023 vaideotsus nr 5.2-3/18326-2 ning kohustada SKA-d vaatama kaebaja 10.03.2023

taotlust uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuses (täiendavad seisukohad 15.09.2023) vaidlustatud SKA otsuse ja

vaideotsuse tühistada ja kohustada SKA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama kokkuvõtlikult

alljärgnevatel põhjustel.

1) Vaidlustatud otsustest ei selgu, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes jõudis

ekspertarst Maiu Elken seisukohale, et kaebaja nägemisfunktsiooni piirang on mõõdukas.

Samuti ei nähtu, et ekspertarst M. Elken oleks võtnud arvesse asjaolu, et kaebaja

silmanägemine puudub vastavalt 80% ja 90% ulatuses. Otsus tugineb ekspertarsti arvamusel,

mis ei arvesta olulisi faktilisi asjaolusid ning on puudulikult põhjendatud. Kaebajal ei

õnnestunud leida M. Elkeni andmeid tervishoiutöötajate registrist. Kuna tõendatud ei ole, et

M. Elken oleks läbinud arstiõppe, siis puudus tal õigus ja pädevus hinnata kaebaja puuet.

2) Vaideotsuse lk 4 kohaselt: „Sotsiaalkindlustusamet selgitab, et hindamise käigus

koostatud eksperdiarvamusele tuginedes on näidustatud D.I-l keskmise puude raskusastme

tuvastamine tingituna vaimse funktsiooni kõrvalekaldest “. Kaebaja peamiseks probleemiks

on suhkrutõbi, neeru kaotus ja nägemise sisuline puudumine. Kaebaja hinnangul oleks

eelviidatud tekst justkui kopeeritud mõne teise isiku andmete hulgast. Seega on vaideotsus

tehtud ebaõigetele faktilistele asjaoludele tuginedes.

3) Vaideotsuse lk-l 4 on viidatud M. Elkeni arvamusele, mille kohaselt kaebajal on piiratud

vaatamine, kirjutatud sõnumite edastamine ja vastuvõtmine, suhtlemine,

kommunikatsioonivahendite kasutamine ja ohutu ringiliikumine. Ainuüksi nende faktiliste

asjaolude alusel oleks pidanud SKA tuvastama kaebajal raske puude. Objektiivsete

terviseandmete kohaselt on kaebajal raske puue.

4) Nefroloog Margit Muliini poolt 27.01.2023 koostatud epikriisi kohaselt külastab kaebaja

regulaarselt arsti ja tal on neeru siiriku seisund tuvastatud. Kaebajalt on eemaldatud neer.

Samuti on arst tuvastanud mitmeid kaasuvaid haigusi, sh suhkrutõbi hulgitüsistustega,

neeruhaiguse lõppjärk, mitteallergiline astma, siirikneeru puudulikkus ja hülgamine, COVID-

19. Lisaks on kaebajale kirjutatud välja hulgaliselt ravimeid. Epikriisi kohaselt peab kaebaja

olema püsivalt nefroloogi jälgimisel neerusiirikuga. Nefroloogi poolt koostatud epikriis viitab

raskele puudele. SKA ei ole eeltooduga arvestanud. Vaidemenetlusse kaasatud üldkirurg Ivar

Vipp ei ole puude määramisel võtnud arvesse nefroloogi poolt tuvastatud diagnoose ega

väljakirjutatud ravimeid. Vaideotsuses puuduvad nefroloogi poolt tuvastatu, kaebaja

diagnooside ja kaebajale väljakirjutatud ravimite osas põhjendused.

5) Silmaarst Janika Jürgensi poolt 06.01.2023 koostatud epikriisi kohaselt on tuvastatud

kaebajal mh suhkrutõbi koos silmatüsistusega, sh võrkkesta proliferatiivne nerinopaatia ja

makula e tähni ja tagapooluse defeneratsioon. Silmaarst on tuvastanud, et kaebaja nägemine

on ühel silmal 0,1 ja teisel 0,2. Silmaarsti koostatud epikriisis toetab kaebaja seisukohta, et tal

on raske puue. Ilmselgelt vajab nägemise praktiliselt kaotanud kaebaja kõrvalabi igal

ööpäeval ehk tegemist on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 11 p 2

mõttes raskes puudega isikuga. SKA ei ole eelpool tuvastatut arvesse võtnud. Ekspertarst I.

Vipp ei ole puude määramisel võtnud arvesse silmaarsti poolt tuvastatud diagnoose ehk

silmanägemise sisulist puudumist.

6) Vaideotsuses on viidatud, et kaebaja perearst on Martin Toomas Sõmera. Kaebaja

perearstiks on aga Tiina Talijärv. Kaebajal ei õnnestunud leida ka dr M. T. Sõmera poolt

25.10.2022 koostatud dokumenti. Kuna ekspertarst I. Vipp ei ole isegi tuvastanud, kes on

kaebaja perearst, siis on ilmne, et tema poolt antud hinnangud on pealiskaudsed ja

2(11)

põhjendamata. Jääb arusaamatuks, millistele kaalutlustele tugines ekspertarst kaebaja puude

määramisel seoses M. T. Sõmera 25.10.2022 dokumendiga.

7) Vaideotsuses on tuvastatud (lk 5) erinevad tegutsemispiirangud ohutul ringiliikumisel ja

kirjaliku teabe vastuvõtmisel ja kirjaliku teabe edastamisel. Kuna tuvastatud on raskele

puudele viitavad asjaolud, tuleb ka vaideotsus tühistada. Lisaks sellele ei ole vaideotsuses

käsitletud teisi kaebaja piiranguid, millele oli viidatud vaidlustatud otsuses. Ka jääb

arusaamatuks, millele tuginedes on vaideotsuses järeldatud, et 0,1 ja 0,2 nägemisteravuse

korral isik ei vasta raskele puudele. Vaideotsuses on nägemist hinnatud ainult sõnumite

vastuvõtmise raames, aga nägemine ja vaatamine on üldiselt jäetud tähelepanuta. Olukorras,

kus isegi prillidega ei ole võimalik nägemist parandada, ei ole põhjendatud pidada seda

keskmiseks puudeks.

8) Eesti Töötukassa juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks lk 75 oleva

tabeli kohaselt oleks tulnud kaebajale määrata raske puue. Juhendi lk 75 oleva tabeli

„liikumise valdkonna 1.2. Võtmetegevus: „ohutu ringiliikumine“ kohaselt tuleb 0,1 ja 0,2

nägemise korral määrata isikule arvväärtuseks vähemalt 3. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016

määruse nr 16 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise

inimese toetuse tingimused“ § 4 lg 6 p 4 kohaselt tähendab arvväärtus 3, et tegemist on raske

piiranguga, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu. Juhul, kui kaebaja puuet oleks hinnatud

asjakohaste juhendite ja määruse alusel, siis oleks talle määratud raske puue. 90% nägemise

kaotanud isiku piiranguid ei saa pidada mõõdukaks. Isiku igapäevaelu on oluliselt segatud.

Märkimisväärne on ka see, et M. Elken on eksperthinnangus (lk 5) tuvastanud, et kaebaja

punkti väärtus on 4, millest tulenevalt on kaebaja puude raskusaste määratud ebaõigesti.

5. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu (täiendavad

seisukohad 06.10.2023) kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

1) Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste.

Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude

raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud (Tartu Ringkonnakohtu

lahend nr 3-12-981, p 9). Otsuse tegemisel on arvestatud kaebaja taotluses sisalduvate

andmetega, tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvate andmetega ning ekspertarsti M. Elkeni

arvamusega.

Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri

määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise

inimese toetuse tingimused“ (Määrus nr 18) § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas

piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude

raskusastme tuvastamine. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud

valdkonnas. Kaebajal on suhtlemise (nägemine) valdkonna võtmetegevuse sooritamisel

esineva piirangu keskmine 2 ning seega on kaebajal näidustatud keskmise puude raskusastme

tuvastamine suhtlemise (nägemine) valdkonnas. Kaebajal on teadvusel püsimine ja

enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 7 punktile 1, peab

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus

olema vähemalt 2,76, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Seega puudub

alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. Ekspertarst M. Elken ei ole

puude raskusastme hindamise käigus tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade

võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (kuulmine ja kõnelemine), õppimine ja

3(11)

tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevahelise

lävimine ja suhted.

2) Võttes aluseks M. Elkeni eksperdiarvamuse, on kaebajal suhtlemise (keel ja kõne,

nägemine, kuulmine) valdkonnas nägemise võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu

raskusastme arvväärtus 2, mistõttu on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine

suhtlemise (nägemine) valdkonnas. Vastustaja on teinud dokumendipõhise hindamise.

Vastustaja ekspertarst on tutvunud kõigi viimase viie aasta jooksul kaebaja kohta TIS-i kantud

terviseandmetega ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille vastustaja

on oma puude raskusastme otsuse tegemisel aluseks võtnud ning arvväärtused on olnud

piisavad keskmise puude raskusastme tuvastamiseks, kuid mitte raske puude raskusastme

tuvastamiseks. Ekspertarst on põhjendanud, et kaebajal esineb mõõdukas piirang nägemise

valdkonnas, mis on põhjustatud silma struktuuride kahjustusest (mõlema silma

nägemislangus, nägemisteravused 0,1 ja 0,2, prillid ei korrigeeri, lugemisel kasutab luupi).

Piiratud on vaatamine, kirjutatud sõnumite edastamine ja vastuvõtmine, suhtlemine,

kommunikatsioonivahendite kasutamine, ohutu ringiliikumine. Ekspertarst on viidanud

olulisematele uuringutulemustele. Täpsem nägemisteravuse hindamise metoodiline juhend,

millest lähtuvad nii Eesti Töötukassa, kui ka SKA ekspertarstid on juhend töövõime

hindamise eksperdiarvamuse andmiseks. Antud juhendi leheküljel 75 on toodud tabel

nägemisteravuse hindamise kohta, mille on koostanud silmaarstid Eesti Töötukassale. OD

tähistab paremat silma ja OS vasakut silma. Antud tabelist nähtub, et kui nägemisteravuseks

on ühel silmal 0,1 ja teisel 0,2, siis on kohane määrata piirangu arvväärtuseks 2. Seda on ka

käesoleval juhtumil tehtud.

3) Nägemisfunktsioonide langusega inimese liikumisvõimet tuleb hinnata koos tema

tavapärase abivahendi (prillid, kontaktläätsed, valge kepp, juhtkoer vm) kasutamisega.

Abivahendite kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid (parandada tasakaalu

ja koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski). Tabelites 2 - 5 toodud kuulmis- ja

nägemishäirete (b) raskusastmed ei võrdu automaatselt vastava võtmetegevuse või valdkonna

tegutsemispiirangute raskusastmetega, vaid näitavad terviseuuringute tulemuste alusel

esinevate nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häirete ulatust RFK kategooriate keelde tõlgituna.

Seega ei saa tabelis toodud arvväärtusi võtta üks-ühele ja kanda seda üle otse

võtmetegevusele. Asjakohaste arvväärtuste omistamine võtmetegevustele nõuab lisaks tabeli

lugemise oskusele ka meditsiinilisi eriteadmisi. Antud juhul on kaebaja viidanud üksnes ühe

võtmetegevuse arvväärtusele, mis peaks tema hinnangul 2 asemel olema 3 ning leidnud, et

seetõttu peaks raske puue olema tuvastatud. Tegemist on aga „ohutu ringiliikumise“

võtmetegevusega, mitte kogu valdkonna skooriga. Isegi, kui omistada „ohutu ringiliikumise“

võtmetegevusele arvväärtus 3, siis liikumise valdkonna võtmetegevuste arvväärtused oleks

sellisel juhul 2-3-0. Aritmeetiline keskmine nendest oleks 1,67. Vähemalt keskmise puude

raskusastme tuvastamiseks peaks aga aritmeetiline keskmine olema 2,00. Seega ei muudaks

otsust ka see, kui kaebaja viidatud võtmetegevus hinnata arvväärtusega 3.

4) Ekspertarst M. Elkeni hinnangus nägemise võtmetegevuse osas viidatud arvväärtus 4 on

taotleja enda poolt taotlusel märgitud hinnang, mitte ekspertarsti hinnang. Miskipärast ei kuva

SKAIS2-s loodud väljatrükk ekspertarvamusest nägemise võtmetegevuses sama välja nagu

mujal väljatrükis ehk puudub väli „ekspertiisi käigus antud punktiväärtus“. Ekspertarst on aga

tuvastanud keskmise puude raskusastme, mis tähendab, et arvväärtuseks on olnud 2. Asjaolu,

et ekspertarst on lisanud arvväärtuseks 2, nähtub SKAIS2-st ekspertiisi vaate alt, millest ei

saa väljatrükki teha, aga millest vastustaja edastab kuvatõmmise.

5) SKA ekspertarst ei osuta ekspertiisi tehes tervishoiuteenust. Seetõttu ei pruugi ka

ekspertarst olla kantud tervishoiutöötajate registrisse. Ekspertarst M. Elkenil on läbitud

4(11)

arstiõpe, kuna vastasel korral ta ei saaks anda SKA-le ekspertarvamusi. Ekspertarsti

ametijuhendi punkti nr 7 „Ametikohale esitatavad nõuded“ all on kehtestatud, et ekspertarstil

peab olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon arstiõppe valdkonnas

6) Vastustaja küsis vaidemenetluse käigus täiendavat selgitust ekspertarst I. Vippilt, kes oma

24.05.2023 arvamuses on nõustunud ekspertarst M. Elkeni ekspertarvamusega ning

selgitanud, et tuvastatud keskmine puude raskusaste on korrektne ning kõrgema puude

raskusastme tuvastamiseks objektiivsed terviseandmed alust ei anna.

7) Kaebaja on ka 14.10.2022 esitanud SKA-le taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks. Kuna tegemist oli ühistaotlusega, siis toetus

vastustaja otsust tehes Eesti Töötukassa ekspertiisile ja töövõime hindamise otsusele. Eesti

Töötukassa määratud ekspertarst Laura Last leidis 31.10.2022 ekspertiisis, et: Liikumise

valdkonnas olid kaebaja võtmetegevustes esinevad piirangud arvväärtustega 0, 3 ja 0 ehk

aritmeetiliseks keskmiseks oli 1,00; suhtlemise valdkonnas oli nägemisfunktsioonis esinevad

piirangud hinnatud arvväärtusega 2; üheski muus valdkonnas ekspertarst piiranguid ei

tuvastanud. SKA tegi 02.11.2022 Eesti Töötukassa ekspertiisile ja otsusele tuginedes kaebaja

suhtes keskmise puude raskusastme tuvastamise otsuse nr P26O-2022-79370. Seega ka Eesti

Töötukassa ekspertiis leidis sarnaselt SKA ekspertarstidele (M. Elken ja I. Vipp), et keskmise

puude raskusastmele vastav piirang on kaebajal üksnes nägemisfunktsioonis ning see piirang

ei küündi raske puude raskusastmeni.

01.11.2022 on Eesti Töötukassa hinnanud kaebaja töövõimet ning 10.03.2023 on kaebaja

esitanud taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. Järgides rangelt n-ö ühe ukse põhimõtet

ja hoides kokku ressursse ja vältimaks mitme hindamise tellimist, olnuks vastustajal õigus ka

käesolev vaidlustatud puude raskusastme tuvastamise otsus siduda Eesti Töötukassa

ekspertarvamuse ja töövõime hindamise otsusega, kuna taotlusele eelneva 6 kuu jooksul oli

töövõime hindamine läbi viidud (PISTS § 23 lg 8). Sellisel juhul oleks samuti tuvastatud

keskmine puue suhtlemise (nägemine) valdkonnas. Kuna aga vastustaja oli juba korra Eesti

Töötukassa otsusele ja ekspertiisile tuginedes puude raskusastme tuvastamise otsuse teinud,

siis viis vastustaja läbi täiendava ekspertiisi.

8) Kaebaja poolt välja toodud vaideotsuse leheküljel 4 on ühes lauses tegemist näpuveaga,

kus „nägemisfunktsiooni“ asemel on ekslikult kirjutatud „vaimne funktsioon“. Kogu

ülejäänud vaideotsusest on selgelt aru saada, et keskmisele puude raskusastmele vastav

piirang on tuvastatud suhtlemise valdkonnas nägemise funktsiooni osas. Oleks meelevaldne

tühistada vaideotsus ühe näpuvea tõttu, mis asja sisulist otsustamist pole mõjutanud.

9) Objektiivseid terviseandmeid hinnates on kolm erinevat ekspertarsti jõudnud järeldusele, et

kaebajal ei esine rasket puude raskusastet, vaid keskmine puude raskusaste. Eriarsti jälgimise

all olek ning isikul tuvastatud diagnooside ja talle määratud ravimite hulk ei ole puude

raskusastme tuvastamise aluseks. Puue ei ole haigus, vaid terviseseisundist põhjustatud

takistus ühiskonnaelus osalemiseks teistega võrdsetel alustel. Puude raskusastme esinemist

hinnatakse ravimite kasutamise foonil. Ravimid aitavad isiku seisundit kompenseerida ning

on täiesti normaalne, et isik ka järgib talle määratud ravi. Nefroloogi sissekannetele

tuginemisele on viidatud nii M. Elkeni kui ka I. Vippi ekspertarvamuses. Seega on väär

kaebaja väide nagu poleks dr. Margit Muliini sissekandeid ekspertarstide poolt arvestatud. I.

Vipp on ka silmaarsti tuvastatut arvesse võtnud ning kohaldanud korrektselt puude

raskusastme tuvastamise metoodikat.

10) Vastustaja ei oska arvata, keda kaebaja enda õigeks perearstiks peab, kuid sellel pole

antud asjas ka sisulist tähtsust. Kaebaja TIS andmetest ilmneb, et perearst M. T. Sõmera on

kaebaja kohta sissekande teinud 25.10.2022, suunates kaebaja oftalmoloogi vastuvõtule.

5(11)

Samuti on kaebaja kohta teinud sissekandeid T. Talijärv. Vastustaja peab kõige reaalsemaks,

et tegemist on olnud perearsti asendamise olukorraga. Oluline on, millised terviseandmed on

raviarstid kaebaja kohta TIS-i kandnud ja mida need andmed sisaldavad. Kui kaebajal on

sissekannete osas pretensioone, siis tuleks tal pöörduda raviteenuse osutaja poole ja küsida,

miks tema kohta kaks perearsti on sissekandeid teinud, kui talle endale teadaolevalt on tal

ainult üks perearst.

11) Piirangud võtmetegevustel ei tähenda, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus

osalemine oleks piiratud. Võtmetegevustele antakse eksperdi poolt arvväärtused ja iga nullist

suurem arvväärtus tähendab juba piirangu olemasolu, kuid arvväärtused summeeritakse ja

sellest võetakse aritmeetiline keskmine, mis siis iseloomustab alles seda, kas ühiskonnaelus

osalemine või igapäevane tegutsemine on raskendatud, piiratud või täielikult takistatud.

Antud juhul ei esine kaebajal ühiskonnaelus või igapäevases tegutsemises selliseid piiranguid,

mis küündiksid raske puude raskusastet tuvastada võimaldava lävendini ja ekspertarvamustele

tuginedes on vastustaja leidnud, et kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemises esineb raskusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Kaebaja vaidlustab SKA 06.04.2023 otsust ja 25.05.2023 vaideotsust, kuna leiab, et SKA

on ekslikult tuvastanud kaebajal üksnes keskmise puude raskusastme. Kaebaja leiab, et

olemasolevate terviseandmete kohaselt on tal raske puue ning SKA (sh kaasatud

ekspertarstid) ei ole kõigi oluliste faktiliste asjaoludega arvestanud.

8. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

56 lg 2).

9. Kuna puude raskusaste tehakse kindlaks hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud

määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi asjaolusid õigusväliste mõõdupuude

(meditsiiniliste ekspertteadmiste) alusel, on oluline otsust põhjendada viisil, et adressaat

mõistaks, miks selline otsus tehti (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 17–18;

19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 26). Kohtu hinnangul on vaidlusalune SKA 06.04.2023

otsus põhjendamispuudustega, kuna vastustaja ei ole otsuses kajastanud põhimotiive viisil,

mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt

ning selgelt mõista. Põhjendamiskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes ekspertarsti hinnangule

viidates tehtud järeldusest, et kaebajal tuleb tuvastada keskmise puude raskusaste. Siiski ei ole

kohtul antud juhul alust SKA otsust üksnes põhjendamispuuduste tõttu tühistada, kuna

vastustaja on nii 25.05.2023 vaideotsuses kui ka kohtumenetluses välja toonud põhjendused,

mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal

anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020

otsus nr 3-19-2182, p 11). Kohtu põhjendused vaidlustatud SKA otsuse sisulise õiguspärasuse

kohta on toodud alljärgnevalt.

10. PISTS § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja

keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS

6(11)

§ 2 lg 2¹ sätestab, et PISTS alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel

inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise

piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Sügav puue on inimesel, kellel

igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, raske puue on

inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ja keskmine

puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb

raskusi (PISTS § 2 lg 2¹ p-d 1-3).

11. Puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid

(PISTS § 2³ lg 1). Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus,

mis põhineb meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2021

otsus nr 3-20- 1281, p 10). Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude

raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lg 1 järgi tuvastab SKA tööealise inimese puude

raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvaid andmeid, arstiõppe läbinud isiku arvamust ja

muid asjasse puutuvaid andmeid (vt PISTS § 23 lg 6). Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja

TIS-i kantud viimase 5 aasta terviseandmete põhjal (PISTS § 22 lg 3, § 23 lg 3, määruse nr 18

§ 4 lg 1; sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15

„Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja

maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-d 2–

4). Ekspertarst arvestab arvamuse andmisel ka taotleja tegutsemisvõimet parandavate või

säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist (määruse nr 18 § 4 lg 2). Puude

raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult siduv, kuid

ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt

Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26; vrd Tallinna Ringkonnakohtu

03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 11).

12. Tööealise inimese puhul annab ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute

esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline

tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Määruse nr 18

§ 6 lg 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks iga valdkonna kohta, v.a

suhtlemise valdkond, võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Suhtlemise valdkonna puhul on määrusega kehtestatud

erisus, mille puhul lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel vähemalt ühe võtmetegevuse

sooritamisel esineva piirangu raskusastmest. Kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu

aritmeetiline keskmine või määruse § 4 lg 5 p-s 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe

võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul

raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine

puude raskusaste. Arvväärtuse 2,76-3,49 korral on isiku igapäevane tegutsemine või

ühiskonnas osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste (määrus nr 18 § 6 lg

6 p-d 1-2). Erinev on teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas puude raskusastme

määramine. Määruse nr 18 § 6 lg 7 kohaselt peab selles valdkonnas keskmise puude

raskusastme tuvastamiseks olema arvväärtus 2,76-3,49 ja raske puude raskusastme

tuvastamiseks 3,5-4. Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude

raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad (määrus nr 18 § 6 lg 8).

13. SKA 06.04.2023 otsuse aluseks olid kaebaja 10.03.2023 taotluses ja TIS-is sisalduvad

andmed ning ekspertarst M. Elkeni 01.04.2023 arvamus (dtl 109-118).

13.1 Ekspertarst M. Elken hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

7(11)

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega

0 (tegevuspiirang puudub). Liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on kaebajal 1,33, mis ei too

kaasa puude raskusastme tuvastamist nimetatud valdkonnas.

Kaebaja on arvamusel, et võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ on hinnatud valesti

arvväärtusega 2, kuna Eesti Töötukassa poolt kinnitatud töövõime hindamise

eksperdiarvamuse andmiseks koostatud juhendi lk-l 75 oleva tabeli „liikumise valdkonna 1.2.

Võtmetegevus: „ohutu ringiliikumine“ kohaselt tuleb 0,1 ja 0,2 nägemise korral määrata

isikule arvväärtuseks vähemalt 3 (st tegemist on raske piiranguga, mis segab oluliselt isiku

igapäevaelu) ja seetõttu tulnuks tal tuvastada raske puude raskusaste. Kaebajaga selles osas

nõustuda ei saa. Esiteks, vastustaja on välja toonud asjakohased põhjendused selle kohta, et

vastava juhendi tabelites toodud arvväärtusi ei saa võtta üks-ühele ja kanda seda üle otse

võtmetegevusele. Teiseks, isegi kui omistada võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“

arvväärtus 3, kujuneks liikumise valdkonna võtmetegevuste arvväärtused 2-3-0 ja

aritmeetiline keskmine nendest oleks 1,67. Kuna keskmise puude raskusastme tuvastamiseks

peaks aritmeetiline keskmine olema 2, siis kõnealuse võtmetegevuse hindamine arvväärtusega

3 ei mõjutaks kuidagi vaidlustatud otsust ega tooks kaasa liikumise valdkonnas raske puude

raskusastme tuvastamist.

13.2 Suhtlemise (nägemine) valdkonna võtmetegevust nägemisfunktsioon hindas ekspertarst

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), mistõttu on kaebajal näidustatud keskmise puude

raskusastme tuvastamine suhtlemise (nägemine) valdkonnas.

Kaebaja on märkinud, et eksperthinnangus on vastava punkti väärtus 4 ja seega on puude

raskusaste tuvastatud valesti. SKA on siinkohal õigesti selgitanud ja see nähtub ka ekspertarst

M. Elkeni hinnangust, et 4 on „punkti väärtus taotlusel“ – st kaebaja on ise hinnanud oma

taotluses kõnealust võtmetegevust väärtusega 4. Teadmata põhjustel ei nähtu ekspertarsti

poolt võtmetegevusele antud arvväärtus 2 vastustaja 26.07.2023 menetlusdokumendile lisatud

eksperthinnangu väljatrükist, kuid see nähtub siiski selgelt vastustaja poolt 06.10.2023

esitatud infosüsteemist SKAIS2 tehtud kuvatõmmisest (dtl 275). Seega on SKA otsuse

tegemisel õigesti lähtunud sellest, et ekspertarst on hinnanud võtmetegevust

nägemisfunktsioon arvväärtusega 2.

13.3 Teadvusel püsimine ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust „teadvusel püsimine

ärkveloleku ajal“ hinnati arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „soole ja põie

kontrollimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „söömine ja

joomine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Kaebajal on teadvusel püsimine ja

enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67, mistõttu puudus alus puude raskusastme

tuvastamiseks nimetatud valdkonnas (vt määrus nr 18 § 6 lg 7).

13.4 Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes:

käeline tegevus, suhtlemine (kuulmine ja kõnelemine), õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted.

14. Eksperdiarvamuse alusel hinnati seega, et kaebajal on keskmisele puude raskusastmele

vastav nägemise kõrvalekalle. Ekspertarst on selgitanud, et „Taotlejal esineb mõõdukas

piirang nägemise valdkonnas, mis on põhjustatud silma struktuuride kahjustusest. Mõlema

silma nägemislangus, nägemisteravused 0,1 ja 0,2, prillid ei korrigeeri, lugemisel kasutab

luupi. Piiratud on vaatamine, kirjutatud sõnumite edastamine ja vastuvõtmine, suhtlemine,

kommunikatsioonivahendite kasutamine, ohutu ringiliikumine. Lisaks esineb kerge piirang

liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud kõhunäärme, neeru, hingamiselundite ja silma

8(11)

struktuuride kahjustusest. Koormustaluvus ja liikumistempo langenud, pikema maa läbimisel

õhupuudus ja väsimus, nägemine nõrk, kõnnib abivahendita. Piiratud on pikemate

vahemaade läbimine, eri tasapindadel ja ohutu liikumine. Kaasneb kerge piirang teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mis on põhjustatud kõhunäärme struktuuride

kahjustusest (aeg-ajalt hüpoglükeemiad). Piiratud on teadvusel püsimine.“

Vaidemenetluses küsis SKA täiendava selgituse ekspertarst I. Vippilt, kes oma 24.05.2023

arvamuses on kinnitanud, et võttis aluseks kõik tervise infosüsteemis olnud isiku objektiivsed

terviseandmed (sh nefroloog dr Margit Muliini poolt 27.01.2023, silmaarst dr Janika Jürgensi

poolt 06.01.2023 ja perearst dr Martin Toomas Sõmera poolt 25.10.2022 TIS-i kantud kaebaja

tervisliku seisundi kirjeldused). Ekspertarst I. Vipp leidis, et objektiivsetele ja aktuaalsetele

terviseandmetele toetuvalt isikul esinevatest tervisehäiretest põhjustatud erinevad struktuuri-

ja funktsioonipuuded ei põhjusta tänu rakendatud ja rakendatavale ravile taotlejale sellisel

määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et taotlejal oleks põhjendatud raske või sügava puude

astme tuvastamine, sõltumata sellest, milline puude aste oli isikul tuvastatud varasemalt.

15. Kaebaja on osutanud tal TIS andmete kohaselt diagnoositud haigustele ja

tervisekahjustustele (eelkõige ulatuslikule nägemislangusele), mille arvesse võtmine kaebaja

hinnangul oleks pidanud viima järeldusele, et esinevad ekspertarvamuses tuvastatust

raskemad piirangud ja seetõttu tulnuks puude raskusastmeks määrata raske, mitte keskmine

puue. Seejuures kaebaja leiab, et ekspertarstid ja vastustaja ei ole arvestanud kõigi

objektiivsete terviseandmetega. Nii ei ole kaebaja väitel arvestatud sellega, et kaebajal

silmanägemine puudub vastavalt 80% ja 90% ulatuses ning samuti pole arvesse võetud

nefroloogi poolt tuvastatud diagnoose ja väljakirjutatud ravimeid.

15. 1 Kohtule ei ole äratuntav, et ekspertarstid ja SKA oleksid jätnud TIS-is kajastuvate

kaebaja tervisandmetega arvestamata. Mõlemad ekspertarstid on hinnangu andmisel muu

hulgas viidanud silmaarst dr Janika Jürgensi poolt 06.01.2023 ja nefroloog dr Margit Muliini

poolt 27.01.2023 tehtud sissekannetele isiku tervisliku seisundi kohta. Seega on SKA

ekspertarstid arvestanud kaebaja olemasolevate terviseandmetega, sh kaebaja ulatusliku

nägemislangusega, ja kaebajale määratud raviga, kuid ei ole pidanud kaebajal esinevaid

piiranguid raske puude raskusastme tuvastamiseks nõutava lävendini küündivaks. Tuleb

arvestada, et ükski isikule määratud diagnoos ja ravimite hulk ei tingi iseenesest puude

raskusastme tuvastamist, sest puue ei ole haigus, vaid terviseseisundist põhjustatud takistus

ühiskonnaelus osalemiseks teiste inimestega võrdsetel alustel. Vastustaja on muu hulgas

kohtule esitanud nägemisteravuse hindamise metoodilise juhendi, millest Eesti Töötukassa ja

SKA ekspertarstid hinnangu andmisel lähtuvad (dtl 168 jj). Juhendis toodud tabelist 4

nägemisteravuse hindamise kohta (lk 75) nähtub, et kui nägemisteravuseks on ühel silmal 0,1

ja teisel 0,2 (OD parem silm ja OS vasak silm), siis on kohane määrata piirangu arvväärtuseks

2. Sellest on käesoleval juhul SKA ekspertarst M. Elken ka lähtunud.

15.2. Kaebaja ei ole toonud välja ühtki tõendit või põhjendust, mis võiks seada kahtluse alla

ekspertarstide M. Elkeni ja I. Vippi arvamuste õigsuse. SKA ekspertarst M. Elkeni

kompetentsuses ei anna alust kahelda üksnes kaebaja viide, et ta ei leidnud tema andmeid

tervishoiutöötajate registrist. Vastustaja on õigesti selgitanud, et ekspertarsti ametikohal

töötamise üheks nõudeks on muu hulgas magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon

arstiõppe valdkonnas. Ka seadus näeb ette, et SKA saab kaasata vaid arstiõppe läbinud isikuid

(PISTS § 23 lg 1). Kohtul puudub alus kahelda, et SKA ekspertarsti ametikohal töötab ilma

nõutava kvalifikatsioonita inimene. Eksperdiarvamuse koostaja ei pea olema seejuures

arstiõpet läbinud kindlal erialal, sest tegemist ei ole tervishoiuteenuse osutamisega, vaid

ekspert võtab hinnangu andmisel aluseks kaebajat ravinud (eri)arstide järeldused (TIS-i

kantud andmed kaebaja raviprotsesside ja terviseseisundi kohta). Vaidemenetluses kaasatud

9(11)

ekspertarst I. Vipp ei ole jõudnud kaebaja tervisandmeid hinnates ekspertarst M. Elkeni

hinnangust erinevale arvamusele kaebajal puude raskusastme tuvastamise küsimuses.

Eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks ei anna alust ka üksnes kaebaja hinnang, et

terviseandmete põhjal tuleks mingile piirangule omistada suurem raskusaste. Kaebaja enda

hinnang piirangute kohta on eksperdile hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on

oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud

terviseandmete põhjal on taotluses väidetud piirangute esinemine usutav ja millise

raskusastmega piirangutega on tegemist. Halduskohus ei saa asuda eksperdi asemel ise

hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda

põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised

asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või

esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Selliste asjaolude esinemist praegusel

juhul kohtule ei nähtu.

16. Lisaks on vastustaja on selgitanud, et kaebaja esitas ka 14.10.2022 vastustajale taotluse

puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks. Kuna

tegemist oli ühistaotlusega, siis toetus vastustaja otsust tehes Eesti Töötukassa ekspertiisile ja

töövõime hindamise otsusele. Eesti Töötukassa määratud ekspertarst Laura Last tuvastas

31.10.2022 ekspertiisis (dtl 143-162), et liikumise valdkonnas olid kaebaja võtmetegevustes

esinevad piirangud arvväärtustega 0, 3 ja 0 ehk aritmeetiliseks keskmiseks oli 1,00,

suhtlemise valdkonnas oli nägemisfunktsioonis esinevad piirangud hinnatud arvväärtusega 2

ning üheski muus valdkonnas ekspertarst piiranguid ei tuvastanud. SKA tegi 02.11.2022 Eesti

Töötukassa ekspertiisile ja otsusele (dtl 163) tuginedes kaebaja suhtes keskmise puude

raskusastme tuvastamise otsuse nr P26O-2022-79370 (dtl 165-166). Seega ei ole ka Eesti

Töötukassa ekspertarst andnud hinnangut, et kaebajal tuvastatud piirang nägemisfunktsioonis

küündiks raske puude raskusastmeni. Kuivõrd Eesti Töötukassa on 01.11.2022 hinnanud

kaebaja töövõimet ning sellest vähem kui 6 kuu möödudes (s.o 10.03.2023) esitas kaebaja

taotluse puude raskusastme tuvastamiseks, võinuks vastustaja PISTS § 23 lõikest 8 lähtuvalt

kasutada kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks eelviidatud Eesti Töötukassa töövõime

hindamise otsust ja ekspertiisi, mille põhjal oleks kaebajal samuti tuvastatud keskmine puue

suhtlemise (nägemine) valdkonnas. Kuna vastustaja oli aga juba korra Eesti Töötukassa

otsusele ja ekspertiisile tuginedes puude raskusastme tuvastamise otsuse teinud, siis otsustas

vastustaja viia 10.03.2023 taotluse raames läbi täiendava ekspertiisi, milles tuvastati kaebajal

samamoodi keskmise puude raskusaste.

17. Eeltoodust nähtuvalt on kolm erinevat ekspertarsti jõudnud kaebaja tervisandmeid aluseks

võttes samasuguse hinnanguni, et kaebajal ei esine rasket puude raskusastet, vaid keskmise

puude raskusaste. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja puude raskusastme

tuvastamisel oleksid ekspertarstid jätnud terviseandmed piisavas ulatuses arvestamata. Kohus

ei tuvastanud ka, et kaebajal puude raskusastme määramisel oleks valesti kohaldatud

määrusega nr 18 kehtestatud metoodikat. Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust

kahelda SKA otsuse ja vaideotsuse tegemisel arvestatud ekspertarstide järeldustes, et kaebaja

terviseseisundist tulenevad häiringud vastavad keskmise puude raskusastmele (s.o kaebajal

esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi). Kokkuvõttes on seega

SKA 06.04.2023 otsuses õiguspäraselt tuvastatud kaebajal keskmise puude raskusaste.

18. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud vaideotsus rikuks kaebaja õigusi vaidlustatud otsusest

(s.o vaide esemest) eraldiseisvalt. Vaideotsuse tühistamist ei tingi kaebuses viidatud

vaideotsuse lk-l 4 esinev ilmselge näpuviga (s.o sõna „nägemisfunktsioon“ asemel on

ekslikult kirjutatud „vaimne funktsioon“). Vaideotsusest on üheselt mõistetav, et keskmisele

10(11)

puude raskusastmele vastav piirang on tuvastatud suhtlemise valdkonnas nägemisfunktsiooni

osas. Kaebaja poolt välja toodud eksimus ei ole otsustamist mõjutanud. Kohtule ei ole

kaebuse ega asja materjalide põhjal ka äratuntav, et vastustaja oleks vaideotsuse tegemisel

jätnud arvesse võtmata mingisugused vaide lahendamist mõjutada võinud olulised asjaolud.

Asjakohatu on ka kaebaja etteheide, et vaideotsuses (sh vaide osas arvamuse andnud

ekspertarst I. Vippi arvamuses) on nimetatud kaebaja perearstina M. T. Sõmera, kuigi

tegelikult on kaebaja perearstiks T. Talijärv. Ekspertarst võtab hinnangu andmisel aluseks

TIS-i kantud kaebaja terviseandmed. TIS andmetest nähtuvalt perearst M. T. Sõmera on

teinud kaebaja kohta sissekande 25.10.2022, suunates ta silmaarsti vastuvõtule (dtl 107).

Ekspertarst ei pidanud enne hinnangu andmist välja selgitama, kas kaebaja on 25.10.2022

kande teinud perearsti nimistus, vaid arvestama konkreetse sissekande sisuga. Kohtule ei ole

äratuntav, et dr M. T. Sõmera 25.10.2022 sissekandega (suunamine silmaarsti vastuvõtule)

arvestamine oli määrav kaebaja vaide rahuldamata jätmisel. Eeltoodu valguses jäävad kaebaja

sellekohased etteheited arusaamatuks.

19. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et SKA 06.04.2023 otsuse ja 25.05.2023 vaideotsuse

tühistamiseks puudub alus. Kuna vaidlustatud haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus

ka vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 10.03.2023 taotlus uuesti läbi.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja

kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab

kohus menetluskulud poolte enda kanda.

21. Kuna otsus kajastab kaebaja terviseandmeid, tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja

nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

11(11)