1-22-7349/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. november 2023, Rakvere

Kriminaalasja number

1-22-7349 (21259000570)

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Kriminaalasi

Riho Rannikmaa süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Marge Voogma

Süüdistatav

RIHO RANNIKMAA, isikukood 34904192720, xxxx

kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, töökoht

Xxxx xxxx, isikut ei ole karistusregistrisse kantud,

tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsjad

vandeadvokaadid Kristjan Tuul ja Küllike Namm

kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada RIHO RANNIKMAA KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise

karistusega 100 (ükssada) päevamäära, s.o summas 2940 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend)

eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Riho Rannikmaal tasuda rahaline karistus summas 2940

eurot ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 245 eurot.

Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr

EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr

EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99923400002411 ning selgitus: „Riho Rannikmaa, 1-22-7349, rahalise

karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, pööratakse otsus

tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista Riho Rannikmaalt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks sundraha summas

1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Riho Rannikmaal tasuda sundraha summas 1087,50 eurot

ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 97,50 eurot ja

järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 90 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr

EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr

EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700033656 ning

selgitus: „Riho Rannikmaa, 1-22-7349, sundraha osamakse.“ Kui sundraha osamakse pole

tähtaegselt tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta OÜ-le Advokaadibüroo Küllike Namm makstud tasud seoses valitud kaitsjate poolt

õigusteenuse osutamisega Riho Rannikmaa enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o 01. novembrist 2023 (seega hiljemalt 01. detsembriks 2023).

Süüdistus

Riho Rannikmaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema lõi 22.09.2021 kella 17.30 ja

19.00 vahel Xxxx asuva Xxxx treeningsaalis judo-sumo treeningu ajal alaealist H. P. tahtlikult

rusikaga vastu pead, millega põhjustas kannatanule tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi

– löögi tagajärjel lõi H. P.l pähe järsk valu ja silma tulid pisarad, hiljem valutas tal pea ja

löögi kohale kuklasse tekkis valus muhk.

Seega Riho Rannikmaa, kahjustades oma tahtliku tegevusega teise inimese tervist ning

põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustusi, pani toime KarS

§ 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

Süüdistatav Riho Rannikmaa kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei

tunnistanud. Riho Rannikmaa kinnitas, et on tegutsenud treenerina alates 24. aprillist 1973 ja

andnud judotrenne ning 1994. aastast alates on andnud ka sumotrenne. 2021. aastal andis ta

judotrenni Xxxx. Treeningud toimusid teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval poole kuuest

kella seitsmeni. Trenne annab ta tänase päevani. 22.09.2021 algas judotrenn ka pool kuus, aga

trenni algus hilines umbes 5 minutit, sest kaks tüdrukut – H. P. ja H. M. hilinesid. Kuni selle

intsidendini oli tal H. läbisaamine väga hea. Iga trenni alguses ja lõpus on rivistus. H. oli sel

momendil oranž vöö ja ta oli rivis kõige esimene, ta oli ka grupivanem, kes andis käskluse

sensei ni rei, mis tähendab austust treenerile ja vastastikuse austuse kummardust nii grupi kui

treeneri poole. Treening algas nagu ikka soojendusega, mille tegemist juhtis H. ja mis võttis

aega umbes 15 minutit, ning siis sai välja kuulutatud, et on kehalised katsed ja hoota

kaugushüpe. Kui soojendus oli tehtud, siis kõik lapsed istusid pingile seina äärde, et alustada

hüppamist. Tema võttis oma tooli, mille pani kaugushüppesektori serva, et fikseerida

tulemusi. Ta palus H., et viimane teeks näidishüppe. Tema istus tooli peal. H. oli hea hüppaja,

kes hüppas temast paremale, tema eest läbi kaugemale. Tema jäi hüppamise alguskoha ja

maandusmiskoha vahele. Hüppamine toimus kollase mati pealt ja maanduti ka kollase mati

peale. Kui H. P. oli ära hüpanud, siis viimane unustas ennast ära ja istus maha mati peale tema

ette, istus rätsepistes, umbes meetri kaugusele temast, seljaga tema poole ja hakkas oma

sõbranna H. M.iga, kes istus otse vastas pingi peal, juttu ajama. H. P. istus praktiliselt selle

kaugushüppe sektori peale, jalad olid sinise mati peal ja pool tagumikku oli kollase mati peal.

Sealt vahelt oli võimalik kaugust hüpata, kuid see oli väga ohtlik. Treenerina ta hindas, et

sealt ei ole võimalik ohutult hüpata. Hüppama sai kutsutud huviringipäevikus oleva nimekirja

järgi, kõige noorem oli esimene hüppaja. Esimene hüppaja oli A. F.. Rist lapse nime taga

huviringipäevikus tähendab kohalolekut. Hüppaja jäi temast vasakule käele, pooleteist meetri

kaugusele. Ta juhtis alguses suusõnaliselt H. tähelepanu sellele, öeldes, et H. istu oma kohale,

aga viimane ei istunud, ajas juttu edasi ja ilmselt ei pannud seda lauset üldse tähelegi. Ta ei

olnud lubanud A. hüpata. Kui ta on veendunud, et on ohutu, siis ta lubab hüpata. Oht tol

hetkel seisnes selles, et lihtsalt see hüppaja võis maanduda inimese peale, kes seal oli raja peal

ees. Siis ta tõusis oma toolilt püsti ja müksas parema käega H. kuklale nii nagu ukse peale

koputatakse. Parema käe peopesa oli tal allapoole suunatud ja keskmise sõrme kõverdatud

nukiga müksas. Pliiats ja märkmik olid tal teises käes. See vahemaa oli nii lühike, et kui ta

toolilt püsti tõusis, siis ta ühe sammu tegi, et ulatuda temani. Ta pidi kummarduma, sest H. oli

ju madalamal. Riho Rannikmaa põhjendas oma tegu sellega, et juhtida H. tähelepanu ohtlikule

olukorrale. Tal ei olnud soovi H. haiget teha ega valu põhjustada, samuti mitte mingil juhul

tervisekahjustust tekitada. Tema hinnangul vaevalt, et selline tegevus valu põhjustab.

Müksamine või koksamine on selline liigutus, kui ta juhib tähelepanu. Peale seda, kui ta oli H.

müksanud, see müksamine oli nõrk, istus viimane oma kohale H. kõrvale, kus ta ka enne

istus, näoga tema poole. Peale müksamist tema ei öelnud H. midagi. Trenn kulges edasi nii

nagu oli planeeritud. Kõige paremini nägi H. müksamist külje pealt A., kes valmistus

hüppeks. H. hüppas veel siis, kui tema kord tuli hüpata. Igaüks hüppas kolm katset ja parim

tulemus läks kirja. H. hüppas kõige kaugemale. Hüppamise peale kulus umbes 20 minutit.

Edasi kordasid nad varem õpitud tehnikat, maadlesid ja kõige lõpus oli nagu ikka neil mäng.

H. tegi kõike kaasa. H. M.i õde E. oli ka sel päeval seal kui pealtvaataja, istudes seal teiste

juures ja olles põhiliselt ninapidi oma telefonis. E. M. istus temast paremal Barto pildi all.

26.09.2021, olles Poolas, tuli H. emalt e-mail, et „palun minu tütar klubist välja arvata ja

olen teadlik, et te lõite minu H., minu last rusikaga“. Ta võttis peale seda kirja H. P. emaga

ühendust nii e-maili kui ka telefoni teel. Ta helistas H. emale ja palus vabandust, et selline

intsident oli juhtunud, soovides kohtuda, kui kodus on, et asja selgitada, kuid H. ema keeldus

sellest kategooriliselt, lihtsalt teatades, et mul ei ole teiega midagi rääkida. H. püüdis ta

ühendust saada, aga ei saanud. Riho Rannikmaa tunnistas, et ta on trennis käivate lastega

22.09.2021 toimunut arutanud kohe pärast seda, kui oli ilmunud 28.09.2021 see M. M.

artikkel. M. M. helistas talle enne seda ja küsis selle kohta ja tema ütles samuti, et see on

absurdne, et ta ei ole kedagi rusikaga löönud, mispeale M. M. ütles talle, et „ära karda ega

ma seda asja suure kella külge ei pane“. Ja järgmine päev oli artikkel lehes. Ta rääkis lastele

seda, et selline süüdistus on talle langenud ja siis nägid lapsed tema silmis pisaraid. Lapsed

kõik ühest suust väitsid, et nad on tema poolt ja tema ei ole H. löönud. Lapsed ei näinud, et

tema oleks treeningul rusikaga löönud kedagi. Arutelus osalesid need, kes olid 28. septembril

kohal. Suhtlus H. emaga toimus enne ajalehe artikli ilmumist. Üks kindel reegel judotrennis

on see ja ta on korduvalt treeningul seda öelnud, et ei tohi kunagi olla seljaga sinna poole, kus

varitseb oht. Põhiliselt peetakse silmas seda, kui toimub maadlustreening. See reegel peaks

kohalduma ka selle hoota kauguse puhul, sest siin on samuti oht. Tema vastutab selle eest, et

lapsed ei saaks treeningul viga. Üldiselt peaks ta suusõnaliselt sellisele ohtlikule olukorrale

tähelepanu juhtima, aga ta alati lihtsalt ei jõua seda teha, sest olukord võib nii kiiresti

muutuda. Riho Rannikmaa ei pidanud võimalikuks seda, et A. hüppab ilma tema märguandeta

sõna otseses mõttes H. otsa. Trennis peavad pikad juuksed olema hobusesabasse kinni seotud,

et nad ei segaks treeningpartnerit. H. olid juuksed alati ja ka sel korral korrektselt

hobusesabasse seotud. Tema müksamine läks sinna hobusesabast ülespoole. Treeningud

toimusid nii judos kui ka sumos ehk kui võistlused lähenesid sumos, siis nad panid rõhku

sumole ja olid sumotreeningud ja kui võistlused lähenesid judos, siis nad tegid judot. Riho

Rannikmaa tunnistas, et loomulikult oleks ta võinud lahendada asja muud moodi, aga antud

juhul ta nägi, et see oli kõige õigem lahendus. Tema ei märganud H. ühtegi pisarat. H. M.ile

saadetud meil vabandusega oli tegelikult mõeldud kannatanule, lihtsalt see nimede sarnasus.

Kannatanu H. P. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Riho Rannikmaa on olnud tal

judotreener, kelle juures trennis käis ta mingi pool aastat. Treeningud toimusid Xxxx, mis on

saal. Ta elab seal lähedal ning ajaliselt vähem kui 5 minutit võttis temalt kodunt trenniminek

ja sealt koju tagasitulek. See oli judotrenn, aga kui tulid sumo võistlused, siis nad harjutasid

sumo. Tema käis treeningutel teisipäeviti ja neljapäeviti ning treening hakkas kell 17.30 ja

lõppes kell 7, aga ta käis ka siis, kui oli teine grupp, kolmapäeval. H. P. väitel olid ühes grupis

rohkem edasijõudnud kui teises. Tema oli selles grupis, kus olid rohkem edasijõudnud. Ta

käis trennis koos oma sõbranna H. M.iga. Trenni alguses nad võtsid rivisse ja siis see, kes rivi

ees seisab, pidi ütlema mingi lause ja siis nad tegid kummarduse ja kui trenn lõppes, siis ka.

Tema oli seal rivi ees suhteliselt tihti. H. P. ütlustest nähtub, et enne seda intsidenti ei olnud

tal Riho Rannikmaaga mingeid probleeme olnud ja talle meeldis viimase juures trennis käia.

Riho Rannikmaale ei meeldinud see, et trennis räägitakse ja ta karjus igas trennis nende peale,

kes rääkisid omavahel.

H. P. kinnitas, et see oli vist 22. kuupäeval, kuud ja aastat ta ei mäletanud, aga seda ta teab

kindlasti, et see oli kolmapäeval, sest treener Riho ütles, et neljapäeval ja reedel ta läheb

Poola kellegi pulma. Sellel päeval oli kõik nagu tavaliselt. Trenni läks ta koos H., kellel oli

kaasas õde E. M., kes lihtsalt vaatas. Tol päeval olid trennis kõik need inimesed, kes on

toodud huviringipäevikus. Alguses nad jooksid ja tegid sooja, siis hakkasid hüppama hoota

kaugust. Istuti pingi peal, mõned istusid maas ja tema istus ka maas sinise mati peal. Riho

pani oma tooli sinna vastu ja siis Riho ees nad hüppasid kaugust. Küsimusele, et kas on

võimalik, et see, kes hüppab, hüppab otsa sellele isikule, kes istub seal pingi peal või pingi

kõrval maas või on seal vahe vahel, vastas H. P., et jah, seal on vahe, et see küll ei ole

võimalik, et ta hüppab sinna otsa. Sellel hetkel, kui nad hoota kaugushüpet tegid, muud

tegevust ei olnud. Hüpati kordamööda. Ta vist mingi kaks korda jõudis enne seda intsidenti

hüpata ja vist hüppas pärast ka veel korra. Rihol oli nimekiri käes, siis ta sealt lihtsalt luges

järjest inimesi ja kutsus hüppama, pannes tulemused kirja. Pärast hüpet istus ta ka maha sinise

mati peale ja rääkis H. M.iga juttu, kes istus tema vastas pingi peal. Tema oli näoga pingi

poole ja Riho oli tal selja taga. H. M. istus näoga Riho Rannikmaa poole. Tema ei kuulnud, et

Riho Rannikmaa oleks tollel korral keelanud neid, et ärge rääkige. Siis kui ta istus, siis sellel

ajal keegi ei hüpanud ja kõik rääkisid omavahel, sest Riho vaatas oma pabereid ja siis ta

mingil hetkel, H. isegi ei öelnud ka talle mitte midagi, lihtsalt tundis, kuidas keegi lõi talle

nukkidega vastu kukalt. Ta tundis neid teravaid nukke. Kannatanu H. P. näitab rusika

nukkidele, näitab rusikas oleva käe lööki pähe, kuklasse. Kui ta selja taha vaatas, siis see oli

Riho, kes lõi, olles püsti. Seda tema ei näinud, kui Riho toolilt püsti tõusis. Selle koha pealt,

kus Riho Rannikmaa istus tooli peal, ei olnud võimalik ulatuda teda rusikaga kuklasse lööma.

Selleks pidi kindlasti püsti tõusma ja tema juurde kõndima, umbes mingi 5-6 sammu pidi

kindlalt tegema. See löök oli väga valus, selline terav valu käis peast läbi ja siis pea valutas.

Küsimusele, et kas sa nutma ka hakkasid, vastas H. P., et mitte nagu nutma, aga pisarad tulid

ja küsimusele, et miks need pisarad sul tulid, vastas ta, et sellepärast, et valus oli. Kui ta istus

pingile, siis ta hoidis kätt kukla peal ja siis Riho Rannikmaa istus tagasi oma toolile ja siis

tema vaatas nagu sellise kurja pilguga ja siis Riho Rannikmaa ütles, et „ära vaata mind

niimoodi, ma tean, et see oli valus“. Ta ei tea, miks Riho Rannikmaa teda lõi. Mingit

vabandamist ei olnud, Riho Rannikmaa hakkas trenni edasi tegema. Ta jäi trenni sellepärast,

et ta ei julgenud ära minna, sest kartis, et Riho Rannikmaa hakkab karjuma või lööb uuesti.

Nad hüppasid sel päeval mõned korrad veel kaugust ja tegid harjutusi, vist mingi mäng oli ka.

Kui nad pidid pikali mingit harjutust tegema ja ta pani pea matile, siis tal oli peal valus,

samuti siis, kui pidi pea allapoole kummardama. Trennis ta katsus oma kukalt, siis oli see

natukene paistes, aga järgmisel päeval tuli sellest muhk ja valus oli see mingi 3-4 päeva, aga

muhk oli nädal aega umbes. Katsudes oli ka pea valus ja kui ta magama läks, siis oli ka valus

ja vahepeal pea valutas ka. Trennis peavad juuksed kinni olema ja selle löögi ajal olid tal ka

juuksed ühes patsis (nn hobusesabas). Kui ta hakkas juukseid tõmbama, et patsi panna, siis oli

valus. Järgmistel päevadel ei saanud ta patsi teha, juuksed olid kogu aeg lahti. H. M. ütles

talle kohe peale trenni ise, et ta nägi, et Riho Rannikmaa lõi rusikaga. Kui trenn lõppes, siis ta

läks koju. Kui ta koju jõudis, siis tal pea ikka natuke valutas ja ta ei saanud pikali olla. Ema

kodus ei olnud. Ta pidi emale helistama, aga siis tal läks see meelest ära ja ta hakkas õppima.

Kohe ta sellel samal õhtul emale ei rääkinud. Kui ta magama läks ja pea padjale pani, siis oli

valus ja ta ei saanud selja peal magada, vaid pidi külje peal magama. Järgmisel päeval ta

trenni Riho Rannikmaa juurde ei läinud, sest viimane lõi teda eelmisel päeval ja ta ei tahtnud

enam minna. Emale rääkis ta sellest, mis juhtus, siis kui koolist koju tuli peale lõunat, sest

hommikul ema magas ja ta ei saanud rääkida. Ema küsis tema käest, et kas ta läheb trenni ka

täna ja siis ta ütles, et ei lähe ja siis ta rääkiski emale, mis juhtus. H. ka sel päeval trenni ei

läinud. Ema rääkis talle, et kirjutas sumoliitu ja küsis, et kas selline käitumine on

aktsepteeritav. Ta teab, et ema küsis M. H. käest, et kuhu ta võib kirjutada ja M. H. soovitas,

kuhu kirjutada. Tema arust ema sealt vastust ei saanud. Tema kirjutas R. G. Facebooki

Messengeris ja küsis, et kas viimane teab, kuidas Riho Rannikmaa teda lõi, sest R. oli samal

päeval temaga trennis ja oli tema kõrval. R. vastas talle, et jah nägi, et vastu pead. Selliseid

mõtteid tal ei olnud, et kuskile EMO-sse muhu pärast minna. Tema arvates see vigastus

selline ei olnud, mis oleks vajanud arstiabi. Ema vaatas ja katsus seda muhku. Kaks

naisterahvast politseist tulid neile koju ukse taha ja ütlesid, et nad tahavad teda seoses selle

sündmusega üle kuulata. Seda nad ei öelnud, et kust nad teavad, et selline intsident üldse aset

on leidnud. Neid toodi Rakvere politseijaoskonda. 29. septembril käisid nad esimest korda

ülekuulamisel. Politseis muhust pilti ei tehtud, ema ka sellest pilti ei teinud. Peale seda, kui

nad käisid politseis, kirjutas Riho Rannikmaa talle Messengeris, et oleks rõõmus näha uuesti

teda enda trennis ja helistas talle kaks korda, aga ta ei võtnud vastu. Otsus M. H. juurde trenni

minna sündis peale 22. septembril toimunud intsidenti.

Alaealise kannatanu H. P. seaduslik esindaja N. D. kinnitas kohtuistungil, et 22.09.2021 käis

tema tütar Riho Rannikmaa juures judo- või sumotrennis. Trenn oli muidu teisipäeval ja

neljapäeval, aga tütar käis suhteliselt tihti seal. Tütar kiitis treenerit ja talle meeldis väga seal

käia. Samal päeval, s.o kolmapäeval tütar temale ei rääkinud ja ta jõudis väikse lapsega päris

hilja oma tuttava S. M.i juurest koju, see pidi olema järgmine päev, sest ülejärgmine päev ei

olnudki seda trenni, sest treener pidi ära sõitma. Neljapäeval oleks H. pidanud ka trenni

minema. Jutuajamine oli tal tütrega peale kooli. Kui H. hakkas õue minema, siis ta küsiski, et

kas ta läheb trenni ja siis H. hakkaski rääkima seda talle, et sinna trenni ta enam ei lähe, sest

treener lõi teda rusikaga kuklasse, näidates ette, kuidas see toimus. H. rääkis hiljem, päeva ta

täpselt ei mäletanud, et tal pea valutas (3-4 päeva) ja juukseid ei saa patsi panna, kuna valus

oli. Muhk oli tal päris tükk aega. H. mainis, et kui ta pea padjale paneb, et siis on valus, et ta

ei saa otse pikali selja peal olla. Väike muhuke oli, kui tema vaatas ja katsus. Ta ei mäletanud

enam, millal ta seda tegi. Vigastus ei olnud selline, et oleks vaja olnud minna arstile või

EMO-sse. Ta ei mõelnud selle peale, et pöörduda politseisse. Kui tütar 22. septembril trennist

koju tuli, siis teda kodus ei olnud. Kui ta õhtul koju tuli, siis H. oli oma toas. Kui H. 23-nda

hommikul kooli läks, siis tema magas. Ta küsis M. H. käest, kuna ta ei teadnud kedagi teist,

kes sama erialaga tegeleb, et viimane annaks talle mingi e-maili või midagi, et kuhu ta võib

kirjutada. M. H. ütles, et tema ei saa mitte midagi teha, aga tema võib anda talle selle e-maili,

et kui ta soovib, siis ta võib sinna kirjutada. Ta saatis sumoliidule e-maili, kuna trennis käib

palju väikseid lapsi ja ta on kuulnud, et neid on väga palju, kellega treener käitub halvasti.

Vastust sumoliidust ei ole ta saanud. Ta saatis Riho Rannikmaale e-maili, et ma olen teadlik,

et te lõite rusikaga vastu pead minu last ja siis tuli vastus talle, et ma väga vabandan selle

intsidendi pärast ja siis hakkasid need telefonikõned kohe tulema samal päeval. Riho

Rannikmaa helistas järjepidevalt kogu aeg, siis mingil ajal ta võttis kõne vastu. Riho

Rannikmaa vabandas korduvalt, muudkui aga vabandas ja vabandas ning siis soovis kokku

saada, aga tema ei soovinud kokku saada. Ta andis ka teada, et trenni laps rohkem ei lähe.

Politsei tuli neile ukse taha samal päeval, kui toimus ülekuulamine, kuna nad nägid kuskil

ajalehes pealkirja, et treener oli löönud. Ta on rääkinud Postimehe ajakirjaniku M. M.ga

sellest, mis H. trennis juhtus, kuid mingeid kirju ta viimasele saatnud ei ole. H. läks M. H.

juurde trenni, kuna siin ei ole kuskil lähemal enam trenni minna ja H. tahtis trenni jätkata. R.

L. on tema naabrinaine, kellele ta sellest intsidendist rääkis ja R. L. aitas tal koostada

avaldust, sooviga lõpetada tütre leping Spordiklubis Xxxx, kuna tema ei osanud seda täpselt

sõnastada. Ta on kindel, et tema laps ei valeta, vaid räägib tõtt. Tema tütar on selline, kes

talub valu ja kui tütrel pisarad silmist välja tulevad, siis on tal ikka väga valus.

Tunnistaja H. M. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Riho Rannikmaa on tema endine

treener ning kannatanu H. P. on tema sõbranna ja seda juba väiksest peale. Riho Rannikmaa

juures toimusid nii sumo- kui ka judotrennid. Tema tegi ainult sumo. See oli aastal 2021, oli

kolmapäev. Trenni läks ta koos H. ja oma väikse õe E., kes käis neil kogu aeg järel. Mäletab,

et sel päeval nad maadlesid ja trenni lõpu poole tegid paigalt kaugushüpet. Hüpati korda

mööda. Kui üks hüppab, siis teised istuvad. Tema istus pingi peal, mis oli vastu seina, selg

seina poole ja nägu saali poole. Need, kes tahtsid oma tulemust paremaks saada, said uuesti

hüpata ja siis H. läks hüppama. Peale hüppamist tuli H. nende ette põrandale istuma, nägu

tema poole ja selg teise seina poole. H. ei istunud pingi peal, sest ei tahtnud A. kõrvale istuda.

Riho Rannikmaa istus tooli peal, mis oli mati peal kaugushüpperaja taga. Nad hüppasid mati

kõige äärmise ruudu peal ja Riho Rannikmaa istus teisel pool seda rada. H. ei istunud

kaugushüpperaja peal ja kui keegi oleks hüpanud, siis ei oleks H. jäänud ette sellele

hüppajale. Nad rääkisid H. juttu ja siis ta nägi, kuidas treener tõusis oma tooli pealt püsti, tuli

H. selja taha ja lõi H. rusikaga kuklasse. Ta ei näinud, kuidas olid treeneri sõrmed löömise

ajal. Sel hetkel ei hüpanud keegi kaugust. H. M.i väitel pidi treener tegema vähemalt kolm

sammu. Enne seda ei öelnud Riho Rannikmaa H. midagi, vaid vaatas oma kaustikut, mis oli

tal süles. Pärast seda, kui treener oli H. rusikaga kuklasse löönud, keeras viimane ringi ja läks

istus oma tooli peale tagasi. Treener ütles H. midagi sellist, et ta sai aru, et ta sai haiget, aga ta

peab kuulama. H. ehmatas alguses ära ja siis hoidis peast kahe käega kinni. Käed olid H.

kuklal ja ta ütles ainult aia. Tema arvates oli H. valus, sest viimane on üsna tugeva

valulävega. Küsimuse peale, et kas oli õrn patsutus või tugev löök, vastas H. M., et pigem

tugevam löök, sest ta teab H. nii kaua, et viimane ei teeks niisama mingit draamat, kui tal ei

oleks valus olnud. Kui tema istus pingi peal, siis tema kõrval istusid R. ja A., üks ühel pool ja

teine teisel pool. Pärast lüüa saamist istus H. pingi peale tema ja R. vahele, öeldes, et tal on

valus ja siis ta oleks peaaegu nutma hakanud, sest tal olid pisarad silmas. See, et H. tulid

pisarad silma näitab, et tal pidi ikka valus olema. Siis H. rahunes veidi ja nad tegid trenni

edasi. Ta ei mäletanud, mida nad trennis edasi tegid. Tema väike õde E. oli ka kogu aeg seal,

aga oli telefonis. Pärast trenni koduteel nad rääkisid juhtunust ja H. ütles, et tal on valus. Paar

päeva hiljem koolis H. rääkis temale ja tema väiksele õele, et kas nad tahavad vaadata, et tal

on muhk ja siis ta näitas neile seda muhku. Tema seda muhku ei katsunud, aga tema väike õde

katsus.

Alla 14-aastane tunnistaja E. M. kinnitas kohtuistungil, et tema õde H. ja sõbranna H. P.

käisid Riho Rannikmaa juures sumo- ja judotrennis ning tema käis vaatamas. Nad läksid sinna

trenni. See oli vist aastal 2021, õhtul. See oli kuskil trenni lõpus, nad hüppasid paigalt

kaugust. Tema istus pingi peal, olles telefonis. Ta nägi, et Riho Rannikmaa tõusis oma toolilt

püsti ja mõtles, et äkki viimane läheb vetsu või kuhugi midagi ette valmistama. Ta vaatas

uuesti telefoni ja siis korraga kuulis nagu kolksatust või niimoodi, väikest. Ta vaatas üles ja

nägi, et H. hoidis oma peast kukla juurest kahe käega kinni. Ta nägi, et Riho Rannikmaa

kõndis tagasi oma tooli peale ja trenn läks edasi. H. ütles peale trenni õues, et tal on pea hästi

valus, et tal pea valutab ja siis ta alguses ise katsus ka, et on muhk ja siis H. ütles talle, et

katsu ka, siis väike kühmuke oli seal, aga järgmine päev oli ikka tal muhk. See muhk oli kukla

peal. Mäletab, et õde ja sõbranna H. istusid enne kolksatust, õde vist istus pingi peal, aga H.,

kes ei tahtnud A. kõrval istuda, istus enne kolksatust mati peal maas ja nad rääkisid juttu.

Enne kolksatust ei öelnud Riho Rannikmaa midagi. Peale kolksatust ütles Riho Rannikmaa,

vaadates õe ja sõbranna H. poole, et ringi poole ei tohi seljaga olla.

Alla 14-aastane tunnistaja R. G. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Riho Rannikmaa oli

tema treener ja kannatanu H. P.ga on ta koos trennis käinud. Trennid olid teisipäeval ja

neljapäeval, aga erandkorras ka teistel päevadel. Teab selle asja kohta, et trenni alguses oli

rivistus, siis nad tegid soojendust, siis hüppasid mati pealt kaugust. Tema istus pingi peal, mis

on saali uksest sisse tulles vasakul pool seina ääres. Kui H. oli hüpanud, siis istus ta maha

mati peale tema ette, Riho Rannikmaa ja mati keskosa poole seljaga. H. istus hüpperaja ääres.

Siis ta nägi, et Riho Rannikmaa tõusis mati ääre juures olevalt toolilt püsti ja hakkas H. poole

liikuma, tehes vist kaks sammu ja lõi H. nukkidega vastu kaela (tunnistaja näitab parema käe

rusikat ja vasakult kahte esimest rusikanukki), misjärel H. hakkas nutma, sest pisarad

hakkasid tulema. H. ütles talle õues, et tal oli väga valus. Tema arvates H. oli valus, sest ta

nägi, kuidas Riho Rannikmaa lõi ja talle tundus, et lõi tugevasti. Tema ei ole H. kunagi enne

nutmas näinud. Enne löömist ei öelnud Riho H. midagi. Pärast seda juhtumit on ta H.

Messengeris ühel korral suhelnud. H. küsis tema käest 29. septembril, et kas sa mäletad,

kuidas Riho Rannikmaa lõi ja tema vastas, et jah. Riho on rääkinud, et seljaga ei tohi tegevuse

või mati keskosa poole olla. Teab, et treener Riho Rannikmaa suhtus H. hästi.

Tunnistaja A. Š. kinnitas kohtuistungil, et Riho Rannikmaa oli tema treener, kelle juures ta

käis judo- ja sumotrennis ning H. P.ga on nad koos trennis käinud. Trennid olid teisipäeval ja

neljapäeval, vahel ka teistel päevadel, kui Rihol tuli midagi ette või oli vaja võistlusteks

harjutada. Trennid hakkasid pool kuus ja seitsmest lõppesid. Xxxx käisid trennis peale tema

veel R., L., A. ja R.. Trenn algas rivistuse ja kummardusega (üks neist ütles lause – sensei ni

rei, mis on kummardus õpetajale). Mäletab, et H. oli tookord rivi alguses ja ütles selle lause.

Teab, et istuda tohtis kas siis rätsepistes või siis pingi peal, kunagi ei tohi istuda seljaga mati

keskosa ja judo looja pildi poole. Rääkida ei ole lubatud, kui treener midagi seletab. Tollest

korrast mäletab, et enne oli ikka soojendus 20 minutit, seejärel oli hoota kaugushüpe ja siis

treener hakkas mingit uut võtet seletama. Tulemused pani treener märkmikusse kirja.

Tulemust mõõtis treener ruutude järgi (ühe ruudu läbimõõt on meeter). Hüpati järjekorras.

Tulemus pannakse kirja ja siis hüppab järgmine. Treener istus oma toolil natuke eemal mati

peal teisel pool hüpperada, nii et nad talle otsa ei hüppaks. Sel ajal, kui nad ei hüppa, istusid

nad pingi peal, mis on vastu seina. Pingi ja hüpperaja vahe on mingi kaks meetrit (kaks ruutu).

H. istus sel päeval mati peal maas rätsepistes, seljaga mati keskosa poole. H. istus seljaga

hüppamise ja Riho poole, aga tema istus pingi peal näoga mati keskosa poole. H. ei taha tema

kõrval istuda, kuid ta ei tea, miks. Mäletab, et pingi peal istusid peale tema veel R., H., T. ja

T.. H. istus pingi peal näoga mati keskosa poole ja jutustas H.. Mäletab, et Riho selgitas

mingit harjutust. Siis Riho Rannikmaa tõusis sealt mati keskelt oma tooli pealt, läks nende

tüdrukute juurde ja lõi H. rusikaga kuklasse. Riho Rannikmaa pidi tegema mingeid samme ja

neid ta tegi. Riho asus H. umbes 1 meetri kaugusel. Riho tookord vist isegi enne keelas, kui ta

läks, aga H. ei kuulanud ja ilmselt Rihol viskas kopa ette ja ta läkski, jättes süles olnud

kaustiku tooli peale, aga pärast lööki palus Riho vabandust. Talle tundus, et löök oli tugev,

sest H. tulid pärast lööki pisarad silma. H. ei ole muidu selline tüdruk, kes lihtsalt nutma

hakkab. H. istus nüüd pingi peale näoga mati keskosa poole. Trenn jätkus, aga H. vist jäi

sinna pingi peale mossitama koos H., sest ei tahtnud enam midagi kaasa teha. Trenni oli H.

nõus lõpetama. Riho Rannikmaa ja H. P. said üldiselt hästi läbi. E. M. oli tol päeval seal, aga

ta lihtsalt ajaviiteks istus seal pingil, pingi lõpus, näppis oma telefoni ja vaatas, kuidas nemad

trenni teevad.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel tunnistaja A. Š.i kohtueelses

menetluses 28.10.2021 antud ütluste avaldamise. A. Š. on kohtueelses menetluses öelnud, et

õpetaja lõi vastu H. pead ühe nukiga. A. Š. jäi kohtuistungil selle juurde, et tema arust ikkagi

lõi rusikaga, põhjendades vastuolu sellega, et tal oli vist selline mälupilt. Ühe nukiga tähendab

tema jaoks, et ühe sõrmenukiga.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel tunnistaja A. Š.i kohtueelses

menetluses 28.10.2021 antud ütluste avaldamise. A. Š. on kohtueelses menetluses öelnud, et

mulle tundus, et treener lõi õrnalt. A. Š. põhjendas vastuolu kohtuistungil antud ütlustes, et

talle tundus, et löök oli tugev ja kohtueelses menetluses antud ütlustes esmalt sellega, et

tookord ta unustas vist ära selle, et H. tulid pisarad. Seejärel tunnistas A. Š., et ta rääkis ka

politseis, et H. tuli pisar silma, aga kohtuistungil jäi ta ikkagi selle juurde, et löök oli

tegelikult tugev, sest pärast seda, kui nad treeningsaalist lahkusid, hoidis H. oma peast kinni.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel tunnistaja A. Š.i kohtueelses

menetluses 28.10.2021 antud ütluste avaldamise. A. Š. on kohtueelses menetluses öelnud, et

H. oli trennis lõpuni ja tegi kaasa kõike. A. Š. ei osanud põhjendada, miks ta on kohtueelses

menetluses nii öelnud, aga tal on meeles, et H. vist ikkagi ei teinud kõike kaasa, kinnitades

lõpuks, et ta võis eksida, sest ta ei tea täpselt.

Tunnistaja T. J. kinnitas kohtuistungil, et ta käib Riho Rannikmaa juures judotrennis kaks

korda nädalas, teisipäeval ja neljapäeval. Trenn hakkab kell 17.30 ja lõppeb kell 19.00.

Mäletab, et oli sel päeval trennis. Mäletab, et H. oli trennis, samuti R., A., T., A., R. ja L., siis

oli ka teisi, keda ta ei mäletanud. Trenn algas rivistumisega, siis nad tegid soojendust. Tol

päeval tegid nad trennis kaugushüppamist ja siis samuti oli jaapani sõnade peale töö. Sõnade

töö oli kohe pärast rivistust kuskil kell 17.40 (kestis umbes 10-20 minutit), siis tuli soojendus

ja kaugushüpe. Kaugushüppamine saab alguse sellest, et üks inimene läheb selle kollase mati

äärde, ta peab siis seal seisma paigal ja proovima hüpata nii kaugele kui võimalik. Riho on

selle hüppamise juures, ta istub ja kirjutab mõõdetud tulemused üles. Treener kutsub inimesed

nimede järgi ja siis kes kutsutakse peab hüppama. Inimesed istuvad sinise mati peal maas või

pingi peal, vaadates treeneri ja hüppaja poole. Teha saab 2-3 hüpet. Kui H. oli ära hüpanud,

siis viimane istus kollase mati peale seljaga õpetaja poole. Treeneri poole seljaga istuda ei

võinud. H. oli hüpperajast vähemalt mingi 25 cm kaugusel ja rääkis tüdrukutega, seda oli

kuulda ka, ja ei pannud tähele. Seejärel täpsustas T. J., et H. oli keset seda sinist-kollast matti

ja järgmine ei saanud hüpata, kui ta seal istus, mistõttu treener pidi teda toksama vastu pead

korra sõrmega. Treener korra tõusis ja toksas H. näpuga vastu pead korra (näitab tagant

ülemisele osale peast). Näpp oli nõrgalt, kõvasti ei olnud, oli sirutatud ja konksus. Tema oli

umbes kahe või kolme meetri kaugusel. Pärast seda H. läks istus nagu teised. Riho ütles talle,

et mine istu pingile. Nad tegid trenni edasi, kõik hüppasid edasi. Ta ei näinud, et H. oleks

nutnud või pahandanud või ära läinud. H. ei kurtnud millegi üle. Trenn lõppeb rivis

seismisega. Tema käis politseis ütlusi andmas 21.10.2021. See oli peale sündmust 1 kuu

hiljem.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja T. J.e kohtueelses

menetluses 21.10.2021 antud ütluste avaldamise. T. J. on kohtueelses menetluses vastanud

uurija küsimusele, et kas trennis on reegel, et treeneri poole ei või seljaga istuda, et „sellist

reeglit ei ole. Kui treener midagi tähtsat räägib ja ütleb, et vaataks tema poole, siis peab

vaatama“. T. J. põhjendas vastuolu kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes sellega, et

paaris harjutuses ikkagi peab olema seljaga treeneri poole, aga kui need on näiteks

hüppamisharjutused ja teised harjutused, siis ei tohi olla. Seda, miks ta tookord seda siis

menetlejale ei selgitanud, T. J. ei teadnud.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja T. J.e kohtueelses

menetluses 21.10.2021 antud ütluste avaldamise. T. J. on kohtueelses menetluses öelnud, et

„me hüppasime trennis paigalt kaugust ja minu meelest H. istus näoga õpetaja poole“. T. J.

põhjendas vastuolu kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes sellega, et tema meelest

peaks olema ikka seljaga, sest et number üks, miks ta toksaks niisama, tunnistades, et ta nüüd

teeb järelduse sellest. T. J. jäi selle juurde, et istus seljaga. Selle kohta, miks ta kohtus ütlusi

andes mäletas paremini, kui siis kui teda kuu aega hiljem üle kuulati, ütles T. J., et ta ei tea, et

ta ütleks praegusel hetkel, et ta mõtleb ilmselt selle asja peale. Politseis ütlusi andes ta paari

asja kohta tõesti ei mõelnud, näiteks kuidas need reeglid toimuvad seal, kuidas ta istus, mis

juhtus täpsemalt. Ta nägi, mis seal juhtus ja mida treener H. tegi. Trennis peaaegu iga kord ta

jõuab jälgida, mida teised teevad.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja T. J.e kohtueelses

menetluses 21.10.2021 antud ütluste avaldamise. T. J. on kohtueelses menetluses öelnud, et

„Mina ei pannud midagi tähele, et treener oleks H. midagi teinud“.

Kohtueelses menetluses öeldut selgitas T. J. nii, et sellel ajal oli ema talle ütelnud, et ta ütleks,

et mitte niimoodi, aga ta ausalt öeldes ei mõtelnud selle peale, sest ta ei mäletanud seda väga

hästi ausalt öeldes. Ta ei teadnud, mis oli juhtunud täpsemalt. Ta ei teadnud, miks ta oli

politseis ja pidi ütlusi andma, sest ta ei teadnud, mis oli juhtunud selle inimesega, H. P.ga, sest

talle lihtsalt öeldi, et ta oli mingi muhu saanud ja siis nutnud mingit moodi ja siis ta mõtles, et

mis mõttes. Talle olid paar inimest trennis seda ütelnud. Uurija küsis temalt lihtsalt seda, et

mis tollel päeval oli juhtunud ja siis ta lihtsalt oli ütelnud paar asja, mida ta ei mäletanud väga

hästi ja paar asja, mida mäletas hästi. Siis talle ei tulnud meelde, et H. P.ga üldse midagi oleks

juhtunud, sest et see ei tundunud väga loogiline, et ta oli kuidagi moodi muhu saanud trennis.

Selle, et midagi oli trennis juhtunud, sai ta teada läbi enda ema. Ta ei teadnud, mida ta peab

politseis vastama, sest ta ei teadnud, kuidas H. P. oli muhu saanud, aga ta sai aru lihtsalt, et ta

oli muhu saanud trennis. Trennikaaslased, üks oli näiteks A., siis veel paar inimest, keda ta ei

mäletanud, olid talle ütelnud, et ta oli saanud muhu ja siis oli ka treener Riho Rannikmaa talle

ütelnud, et ta oli muhu saanud, aga ta lihtsalt ei küsinud, kuidas. Ema lihtsalt ütles, et üks

trennikaaslane oli muhu saanud ja ta peab minema politseisse. See ei tundunud väga loogiline,

et üks inimene saab muhu lihtsalt väiksest näpu liigutusest. Ta oli enda ema käest ja ka enda

trennikaaslastelt aru saanud, et treener oli teinud seda näpu nipsu ta pea kohal. Ema oli

selgitanud talle, kuidas oli saanud H. muhu. Ajalehes oli tema meelest see kirjas, kuidas ta oli

saanud, ja seda luges ema lehest. Tema nägi, et see oli sõrmenipsuga, ajalehes oli rusikaga ja

ema ütles, et rusikaga oli.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel tunnistaja T. J.e kohtueelses

menetluses 21.10.2021 antud ütluste avaldamise. T. J. on kohtueelses menetluses öelnud, et

„mina sain teada järgmisel nädalal, et trennis juhtus midagi. Minu ema rääkis mulle seda.

Ema sai teada töö juures, et selline asi juhtus. Mäletan, et ema rääkis minule, et minu õpetaja

oli löönud kedagi. Ma nägin telekast ka seda, et mis juhtus. Mina ei uskunud, et selline asi

juhtus“.

Küsimusele, et miks ta siis kohe politseis ei rääkinud, mis tegelikult toimus, kui ta nägi täpselt

ja väga põhjalikult oskab kirjeldada, vastas T. J., et ausalt öeldes ta lihtsalt ilmselgelt ei

mäletanud, see oli päris hommikul ka. Ta lihtsalt oli ärganud vara. Nüüd täna ta mäletab, kell

on peaaegu 11. Sõrmenipsus ei olnud midagi sellist, millest H. oleks võinud selle muhu saada.

Tema meelest ta rääkis politseis sellest, et mis seal tol päeval juhtus. Tema küsis uurijalt, et

mis siis üldse sellel päeval seal juhtus. Ta vastas paar asja valesti, paar asja teisiti. Tema seda

muhku ise ei näinud ja sellest sõrmenipsust või sõrmega või näpuotsaga löömisest ei tule

muhku. Tema jaoks oli see tühine, väike asi. Ta arvab küll ikkagi, et see, mis ta täna rääkis on

täielik tõsi. Teab, et vaenu H. P. ja Riho Rannikmaa vahel ei olnud.

KrMS § 2901 lg 1 p 3 alusel jättis kohus kaitsja taotlusel alaealised tunnistajad L. U., A. F.i ja

R. G. kohtusse kutsumata ja lubas tõenditena esitada nende poolt kohtueelses menetluses

antud ütlused, mis on videosalvestatud, sest tunnistajatel on xxxx (tõendid, lk 24-27, 28-34,

131-137).

Tunnistaja A. F. on ülekuulatuna kohtueelses menetluses 03.11.2021 (tõendid, lk 35-43)

öelnud, et ta käib Xxxx judotrennis ja tema treener on Riho. A. F.i väitel treener lõi ühele

tüdrukule sõrmenipsuga piki pead. Siis tal tuli kuri nägu pähe. Ja siis ta ema ei lubanud enam

trennis käia tal. Treener käitus niimoodi, kuna ta läheb kergelt närvi.

Tunnistaja L. U. on ülekuulatuna kohtueelses menetluses 30.12.2021 (tõendid, lk 44-55)

öelnud, et õhtul ta käib alati teisipäeviti ja neljapäeviti judotrennis ning tema treener on Riho

Rannikmaa. Ta teab, et üks tüdruk nimega H. istus seljaga tatami poole ja siis Riho läks tema

juurde ja lõi teda mitte väga kõvasti. Aga teda siis trennis ei olnud, kui ta lõi teda, aga ta sai

teada sellest, sest keegi rääkis talle, kes trennis käis, võib-olla oli see R. G.. Siis kui tema ka

trennis oli, siis isegi Riho näitas neile, kuidas ta lõi seda H., tehes nagu seda nipsu talle sinna

kukla juurde, mitte päris alla, vaid sinna ülespoole natuke ja rääkis, et H. istus seljaga tatami

poole.

Tunnistaja R. G. on ülekuulatuna kohtueelses menetluses 10.01.2022 (tõendid, lk 140-156)

öelnud, et ta käib Xxxx judotrennis ning trennid toimuvad teisipäeval ja neljapäeval. Trenn

algab kell pool kuus ja lõppeb kell seitse. Tema treener on Riho Rannikmaa. See juhtus 2021.

aastal. Ta nägi, et trennis H. istus seljaga vastu tatamit ja treener küsis, et kuidas sa istud, läks

tema juurde ja lõi talle vastu kukalt (osutab parema käega kuklapiirkonnale), nagu see ei

olnud üldse valus, lihtsalt kolks ja kõik. Ja siis H. kukkus maha ja nuttis ning läks ema juurde

kaebama, et treener on hull. H. pidi sillaharjutust tegema ja teistele ette näitama, kukerpalli

tagurpidi ja siis ta väga seda ei osanud ja siis ta istus seljaga vastu tatamit ja siis treener nägi,

et ta istub valesti ja siis juhtuski see õnnetus. H. istus pinkide ees näoga pinkide poole ja siis

treener kohe nägi kaugelt, et ta istub valesti. H. istus jalad harkis. Küsimusele, et kuidas

treener lõi H. vastu kukalt, vastas R. G., et ta võttis lihtsalt vot niimoodi ja õrnalt (kõverdab

parema käe nimetissõrme, mille osutab kuklapiirkonna juurde). H. kukkus pikali ja hakkas

nutma. Treener ütles, et miks sa hakkasid nutma ja siis H. ütles, et sa lõid mind. H. ütles, et ta

ei tule enam trenni ja siis treener ütles, et no ära tule. Kõik nägid, et ta lihtsalt koksas teda.

Siis H. läkski ära ja läks trennist üldse ära. Uurija küsimuse peale, et kuidas talle tundus, kas

H. sai haiget ka, vastas R. G., et ma usun, et väga palju haiget ikka sai.

Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku

tähtsust:

- Riho Rannikmaa esitatud väljavõte huviringipäevikust ning skeem treeningsaalist (tõendid,

lk 1-4). Neist esimesest tõendist nähtub, et 22.09.2021 olid Xxxx judo/sumo ringi (ringi

juhendaja Riho Rannikmaa) 2021/2022 huviringipäeviku kohaselt trennis lisaks kannatanu H.

P.le veel F. A., G. R., T. T., U. L., J. T., G. R., M. H., Š. A. ja R. P.. 22.09.2021 oli

kolmapäevane päev ja ringi tegevuse sisuks on märgitud hoota kaugushüpe. Järgmine trenn

toimus neljapäeval, s.o 23.09.2021 ja trennis olid F. A., G. R., T. T., M. R., U. L., S. S., J. T.,

G. R. ja Š. A.. Peale 23.09.2021 toimus trenn teisipäeval, s.o 28.09.2021 ja trennis olid F. A.,

T. T., M. R., S. S., G. R. ja Š. A.. Treeningsaali skeemist nähtub, et Xxxx judo/sumosaalis on

saali põrand sinine ja selle keskel on 2 kollast ruudukujulist ala ning uksest sisenedes on

vasakul seina ääres võimlemispink. Skeemil on veel noolega ära märgitud koht, kust ja kuhu

poole hüpati, H. asukoht ja tooli asukoht, kus istus Riho Rannikmaa.

- kannatanu H. P. ülekuulamise protokollile lisatud fotod Messengeri vestlustest ja e-kirjast

koos CD-plaadiga (tõendid, lk 5-11, lk 65-68). 29.09 kell 12:17-14:30 kirjutas H. P. R. G., et

„tsau Kas sa olid ka trennis kui treener mind rusikaga vastu pead lõi? sellel ajal me isegi ei

maadelnud“ R. G. vastas „jaa“ H. M. küsis „aga kas sa maletad kuidas ta lõi?“ R. G. vastas

„Ja Vastu pead“ Süüdistatav Riho Rannikmaa kirjutas 13.10 Messengeris kannatanu H. P.le,

et „Oleksin rõõmus nähes Sind taas oma õpilaste rivi eesotsas.“ Riho Rannikmaa on saatnud

e-kirja alljärgneva sisuga: „Tere H.! Palun Sinult vabandust oma teisipäevase käitumise

pärast. Sensei Riho“

- süüdistatava Riho Rannikmaa ja kannatanu seadusliku esindaja N. D. e-kirjad koos CD-

plaadiga (tõendid, lk 12-15, lk 65-68). 26.09.2021 kell 2:56 saatis N. D. e-kirja Riho

Rannikmaale „Tere palun tühistada Arve 08/2021 Esitasin lapse lahkumisavalduse. Olen

teadlik, et lõite H. 22.09.2021 trennis rusikaga pähe. N..“ E-kirja manuses on avaldus_H.,

mille on N. D. allkirjastanud kell 14.45. Avalduse sisu on alljärgnev „Xxxx juhatusele

Avaldus N. D. Soovin lõpetada oma tütre, H. P.’i lepingut spordiklubiga Xxxx. 26.09.2021“

Kell 14:46 on saadetud N. D.le e-kiri R. L. (L.) meiliaadressilt xxxx Riho Rannikmaa vastas

26.09.2021 kell 3:17 N. D. e-kirjale „Tere! Vabandan sügavalt tekkinud intsidendi pärast.

Olen praegu Poolas. Soovin kohe saabudes (teisipäeval 28. septembril) teiega kohtuda, et

olukorda selgitada. H. on väga tubli tüdruk ja mul on äärmiselt kahju kui ta treeningud

katkestab. Lugupidamisega, Riho Rannikmaa“

27.09.2021 kell 21:16 saatis N. D. e-kirja sumoliitu „Olen N. D. ja minu tütar H. P. käib Xxxx

Xxxx trennis. Soovin teada anda, et Xxxx treener Riho Rannikmaa kasutas 22. septembril

kella 18.30 paiku minu lapse kallal füüsilist vägivalda, lüües teda selja tagant rusikaga pähe,

nii et pähe tuli suur muhk. Samas trennis kasutas Rannikmaa minu lapse sõnul vägivalda ka

teise lapse kallal, näidates R. G.i peal kägistamisvõtet nii, et lapsel oli nägu hakanud peale

kaelast haaramist värvi muutma. Intsidentide tunnistajaks olid lisaks juhtunus osalenutele

teised trennis viibinud lapsed H. M., E. M., A. T. ja R. (viimase perekonnanimesid kahjuks ei

tea). Esitasin koheselt oma lapse klubist lahkumise avalduse, aga teised ju käivad seal edasi.

Soovin, et Eesti Sumoliit oleks juhtunust teadlik ja tahaksin teada, kas selline käitumine

treeneri poolt on sobilik ja sumoliidu poolt aktsepteeritud? Lugupidamisega lapsevanem. N.

D.“

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et

süüdistatava Riho Rannikmaa süü temale esitatud süüdistuses leidis kohtulikul uurimisel

tõendamist.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 22.09.2021 kella 17.30 ja 19.00 vahel toimus Xxxx

Xxxx judo/sumo treeningsaalis (saali põrandal on sinine matt, mille keskel 2 kollase matiga

ala, matid omakorda koosnevad ruutudest, mille suurus on 1mx1m) judotreening ja treeneriks

oli süüdistatav Riho Rannikmaa. Vaidlust ei ole ka selles, et Riho Rannikmaal oli kannatanu

H. P.ga füüsiline kontakt, kuid vaidlus on peaasjalikult keskendunud sellele, kuidas see

kontakt toimus. Riho Rannikmaa väitel müksas ta H. kuklale parema käe keskmise sõrme

kõverdatud nukiga ehk nii nagu tema sõnul ukse peale koputatakse. Kohtul ei ole alust

kahelda kannatanu H. P. ütluste usaldusväärsuses, kuna tal ei ole mingit põhjust anda Riho

Rannikmaad alusetult süüstavaid ütlusi. Ei ole kogutud ühtegi tõendit, millest nähtuks ja

saaks järeldada, et kannatanu ja süüdistatava omavahelised suhted oleksid eelnevalt olnud

halvad. H. P. ütlused on usaldusväärsed lisaks veel seetõttu, et neid ütlusi toetavad

tunnistajate H. M.i, R. G.i, E. M.i ja A. Š.i ütlused, aga ka kirjalikud tõendid. H. P. ütluste

usaldusväärsust ei kahanda kohtu hinnangul ka asjaolud, et ta tegi trenni lõpuni, et ta oma

emale N. D.le koheselt sama päeva õhtul juhtunust ei rääkinud, sest tegemist on alaealise

teismelisega, kellelt üldreeglina ei saa oodata samasugust ratsionaalset käitumist nagu

täisealiselt inimeselt, et nad emaga järgmisel päeval, s.o 23.09.2021 arsti poole või EMO-sse,

samuti politsei poole ei pöördunud ja et kriminaalmenetlus antud asjas alustati Postimehes

28.09.2021 ilmunud M. M. artikli põhjal. H. P. ütluste kohaselt ta tundis, kuidas keegi lõi talle

eelnevalt sõnagi lausumata ootamatult nukkidega vastu kukalt, ta tundis neid teravaid nukke,

näidates rusika nukkidele ja rusikas oleva käe lööki pähe, kuklasse ning kui ta selja taha

vaatas, siis see oli Riho, kes lõi, olles püsti. H. M.i ütlustega on tõendatud, et nad istusid

vastakuti, H. istus põrandal maas tema ees sinise mati peal ja tema istus seina ääres oleva

pingi peal ning nad ajasid juttu. H. M.i ütluste kohaselt ta nägi, kuidas treener tõusis oma tooli

pealt püsti, tuli H. selja taha ja lõi H. rusikaga kuklasse. Tunnistaja R. G.i ütlustega on

tõendatud, et ta nägi, et Riho Rannikmaa tõusis mati ääre juures olevalt toolilt püsti ja hakkas

H. poole liikuma, tehes vist kaks sammu ja lõi H. nukkidega vastu kaela (tunnistaja näitab

parema käe rusikat ja vasakult kahte esimest rusikanukki). Tunnistaja E. M.i ütlustega on

tõendatud, et tema treeningul ei osalenud, vaid istus pingi peal, olles telefonis. Ta nägi, et

Riho Rannikmaa tõusis oma toolilt püsti ja mõtles, et äkki viimane läheb vetsu või kuhugi

midagi ette valmistama ning vaatas uuesti telefoni, kui korraga kuulis väikest kolksatust,

vaatas üles ja nägi, et H. hoidis oma peast kukla juurest kahe käega kinni. Tunnistaja A. Š.i

kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et Riho Rannikmaa tõusis mati keskelt oma tooli

pealt püsti, läks tüdrukute juurde ja lõi H. rusikaga kuklasse. Kohus möönab, et tunnistaja A.

Š.i kohtuistungil antud ütlused, et Riho Rannikmaa lõi H. rusikaga kuklasse, on vastuolus

tema kohtueelses menetluses antud ütlustega (õpetaja lõi vastu H. pead ühe nukiga, mis

tähendab tema jaoks, et ühe sõrmenukiga), kuid A. Š. suutis kohtuistungil ütlusi andes

eristada seda infot, mida ta ise nägi ja koges, sellest infost, mida talle sisendas Riho

Rannikmaa 28.09.2021 toimunud treeningul, kus A. Š. huviringipäeviku kohaselt osales. Ka

Riho Rannikmaa ise tunnistas seda, et ta on trennis käivate lastega 22.09.2021 toimunut

arutanud kohe pärast seda, kui oli ilmunud 28.09.2021 Postimehes M. M. artikkel. Ta rääkis

lastele seda, milline süüdistus on talle osaks langenud, lapsed nägid tema silmis pisaraid ja

lapsed kõik ühest suust väitsid, et nad on tema poolt ja tema ei ole H. löönud. Arutelus

osalesid need lapsed, kes olid 28.09.2021 kohal.

Tunnistaja T. J.e ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, jättes need tõendikogumist välja, sest

tema kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised ning neid

vastuolusid ei suutnud ta kohtuistungil arusaadavalt ja veenvalt põhjendada. T. J.e kohtueelses

menetluses antud ütlustest nähtub, et ta ise ei näinud seda, mis H. P.ga 22.09.2021 trennis

juhtus. Kohtuistungil kinnitas T. J. aga seda, et H. oli keset seda sinist-kollast matti ja

järgmine ei saanud hüpata, kui ta seal istus, mistõttu treener pidi teda toksama vastu pead

korra sõrmega, et treener korra tõusis ja toksas H. näpuga vastu pead korra (näitab tagant

ülemisele osale peast). Lisaks on põhjust tema kohtuistungil antud ütlustes kahelda ka

seetõttu, et mitte keegi teine ei ole rääkinud sellest, et neil oli tol päeval kohe pärast rivistust

jaapani sõnade peale töö. Puutuvalt prokuröri taotlusesse kaaluda tunnistaja T. J.e vastutusele

võtmist valeütluste andmise eest, märgib kohus, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest T.

J. on 14-aastaseks saanud alles 06.05.2023 ning ta ilmselgelt ei ole täiel määral aru saanud

sellest, et kohtus tuleb rääkida tõtt ehk seda, mida ta ise on vahetult näinud ja kogenud, mitte

seda, mida ta on kellegi käest kuulnud või kuskilt lugenud.

Tunnistaja A. F.i kohtueelses menetluses antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, jättes need

tõendikogumist välja, sest tema ütlused, et treener lõi ühele tüdrukule sõrmenipsuga piki pead

on kantud sellest infost, mida talle sisendas Riho Rannikmaa 28.09.2021 toimunud treeningul,

kus A. F. huviringipäeviku kohaselt osales.

Tunnistaja L. U. kohtueelses menetluses antud ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta

põhjusel, et L. U. on öelnud seda, et teda siis trennis ei olnud, kui Riho Rannikmaa H. lõi, aga

kui tema ka trennis oli, siis isegi Riho näitas neile, kuidas ta lõi seda H., tehes nagu seda nipsu

talle sinna kukla juurde, mitte päris alla, vaid sinna ülespoole natuke ja rääkis, et H. istus

seljaga tatami poole.

Tunnistaja R. G. kohtueelses menetluses antud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, jättes need

tõendikogumist välja, sest need on teiste tõenditega vastuolus ning vastuolu on juba kasvõi

selles, et mitte keegi ei ole rääkinud sellest, et H. pidi tol päeval sillaharjutust tegema ja

teistele ette näitama (kukerpalli tagurpidi). Samuti ei ole keegi rääkinud seda, et H. oleks

pärast treeneri käest lüüa saamist (koksamist) pikali kukkunud, et treener oleks H. käest

küsinud, et miks sa hakkasid nutma ja siis H. oleks vastanud, et sa lõid mind, et H. oleks

öelnud, et ta ei tule enam trenni ja siis treener oleks öelnud, et no ära tule.

Kannatanu H. P. ütlustega on tõendatud, et löök oli väga valus, selline terav valu käis peast

läbi ja siis pea valutas. Nutma ta ei hakanud, kuid silma tulid pisarad sellepärast, et valus oli.

Kui ta istus pingile, siis ta hoidis kätt kukla peal. Kui nad pidid pikali mingit harjutust tegema

ja ta pani pea matile, siis tal oli peal valus, samuti siis, kui ta pidi pea allapoole kummardama.

Trennis ta katsus oma kukalt, siis oli see natukene paistes, aga järgmisel päeval tuli sellest

muhk ja valus oli see mingi 3-4 päeva, aga muhk oli umbes nädal aega. Katsudes oli ka pea

valus ja kui ta magama läks, siis oli ka valus ja vahepeal pea valutas ka. Selle löögi ajal olid

tal juuksed ühes patsis (nn hobusesabas) ja kui ta hakkas juukseid tõmbama, et patsi panna,

siis oli valus ja järgmistel päevadel ei saanud ta patsi teha. Kui ta trennist koju jõudis, siis tal

pea ikka natuke valutas ja ta ei saanud pikali olla. Kui ta magama läks ja pea padjale pani, siis

oli valus ja ta ei saanud selja peal magada, vaid pidi külje peal magama.

Alaealise kannatanu H. P. seadusliku esindaja N. D. ütlustega on tõendatud, et tütar rääkis

talle hiljem, päeva ta täpselt ei mäletanud, et tal pea valutas (3-4 päeva) ja juukseid ei saa

patsi panna, kuna valus oli. Muhk oli tal päris tükk aega. H. mainis, et kui ta pea padjale

paneb, et siis on valus, et ta ei saa otse pikali selja peal olla. Väike muhuke oli, kui tema

vaatas ja katsus. Ta ei mäletanud enam, millal ta seda tegi. N. D. väitel ei olnud vigastus

selline, et oleks vaja olnud minna arstile või EMO-sse, samuti ei mõelnud ta selle peale, et

pöörduda politseisse. Tema tütar on selline, kes talub valu ja kui tütrel pisarad silmist välja

tulevad, siis on tal ikka väga valus.

Tunnistaja H. M.i ütlustega on tõendatud, et H. ehmatas alguses saadud löögist ära ja siis

hoidis peast kahe käega kinni. Käed olid H. kuklal ja ta ütles ainult aia. H. M.i arvates oli H.

valus, sest viimane on üsna tugeva valulävega. Küsimuse peale, et kas oli õrn patsutus või

tugev löök, vastas H. M., et pigem tugevam löök, sest ta teab H. nii kaua, et viimane ei teeks

niisama mingit draamat, kui tal ei oleks valus olnud. Pärast lüüa saamist istus H. pingi peale ja

oleks peaaegu nutma hakanud, sest tal olid pisarad silmas ja see näitab, et tal pidi ikka valus

olema. Pärast trenni koduteel ütles H., et tal on valus. Paar päeva hiljem koolis H. rääkis

temale ja tema väiksele õele (E. M.), et kas nad tahavad vaadata, et tal on muhk ja siis ta

näitas neile seda muhku. Tema seda muhku ei katsunud, aga tema väike õde katsus.

Tunnistaja E. M.i ütlustega on tõendatud, et H. ütles peale trenni õues, et tal on pea hästi

valus, et tal pea valutab ja siis H. alguses ise katsus ka, et on muhk ja siis H. ütles talle, et

katsu ka, siis väike kühmuke oli seal, aga järgmine päev oli ikka tal muhk. See muhk oli kukla

peal.

Tunnistaja R. G.i ütlustega on tõendatud, et pärast lüüa saamist hakkas H. nutma, sest pisarad

hakkasid tulema. H. ütles talle õues, et tal oli väga valus. Tema arvates H. oli valus, sest ta

nägi, kuidas Riho Rannikmaa lõi ja talle tundus, et lõi tugevasti. Tema ei ole H. kunagi enne

nutmas näinud.

Tunnistaja A. Š.i kohtuistungil ütlustega on tõendatud, et talle tundus, et löök oli tugev, sest

H. tulid pärast lööki pisarad silma. H. ei ole muidu selline tüdruk, kes lihtsalt nutma hakkab.

Kohus möönab, et tunnistaja A. Š.i kohtuistungil antud ütlused, et talle tundus, et löök oli

tugev, on vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, et talle tundus, et treener lõi

õrnalt, kuid A. Š. suutis kohtuistungil ütlusi andes eristada seda infot, mida ta ise nägi ja

koges, sellest infost, mida talle sisendas Riho Rannikmaa 28.09.2021 toimunud treeningul,

kus A. Š. huviringipäeviku kohaselt osales, sest lisaks sellele meenus A. Š.ile kohtuistungil, et

pärast seda, kui nad treeningsaalist lahkusid, hoidis H. oma peast kinni.

Kohtulikul uurimisel ei leidnud seega tõendamist Riho Rannikmaa ütlused, et ta müksas

kannatanu H. P. kuklale parema käe keskmise sõrme kõverdatud nukiga ehk nii nagu tema

sõnul ukse peale koputatakse, et tema selline tegevus ei saanud valu põhjustada ning ta ka ei

soovinud valu põhjustada ja tema ei märganud H. ühtegi pisarat (kaitsja arvates on nimetatud

tegu käsitletav bagatellründena, mis tekitab vaid ebamugavustunnet), vaid tõendamist leidis

see, et Riho Rannikmaa lõi 22.09.2021 kella 17.30 ja 19.00 vahel Xxxx asuva Xxxx

treeningsaalis judotreeningu ajal alaealist H. P. tahtlikult rusikaga vastu pead, millega

põhjustas kannatanule tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi, sest löögi tagajärjel lõi H.

P.l pähe järsk valu ja silma tulid pisarad, hiljem valutas tal pea ja löögi kohale kuklasse tekkis

valus muhk. Mis puutub kaitsja väitesse, et muhku ei ole tuvastatud, siis kohus sellega ei

nõustu, kuna selle kohta on olemas kannatanu, kannatanu seadusliku esindaja ning

tunnistajate H. M.i ja E. M.i ütlused. Antud juhul ei ole oluline see, kas nende ütlused on

omavahel kooskõlas selles osas, millal keegi neist muhku nägi ja katsus.

KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Eelkõige kaitseb antud koosseis kehalist heaolu, s.o

organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Esimene alternatiiv näeb koosseisulise tagajärjena

ette tervisekahjustuse, teine aga valu ning üks isikuvastane rünne võib tagajärjena põhjustada

nii tervisekahjustuse kui ka valu. Riho Rannikmaa poolt toime pandud tegu täidab KarS § 121

lg 1 objektiivse koosseisu, sest löömine põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas

tervisekahjustuse, kuklasse valusa muhu, mis näitab, et löök kahjustas nahaaluseid kudesid

ning seda saab lugeda vigastuseks. Väärib märkimist, et löök rusikaga vastu pead võib

tekitada väga raskeid tagajärgi, eriti kui kannatanuks on laps, kes kuriteo toime panemise ajal

oli 12-aastane laps (sündinud xxxx).

KarS § 121 lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4

sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani

Riho Rannikmaa teo toime kaudse tahtlusega (Riho Rannikmaa pidi löömiseks tooli pealt

püsti tõusma ja tegema mõne sammu ning kummarduma, sest H. istus maas sinise mati peal ja

oli temast madalamal, pärast löömist Riho Rannikmaa ütles H. P.le, et „ära vaata mind

niimoodi, ma tean, et see oli valus“, H. M.i väitel ütles treener H. midagi sellist, et ta sai aru,

et ta sai haiget, aga ta peab kuulama), kuna ta pidas võimalikuks, et löök rusikaga pähe

põhjustab valu ja selle tulemusena võib laps vigastada saada.

Ühelgi treeneril ei ole õigust last füüsiliselt karistada trennis kehtivate reeglite rikkumise eest.

Süüdistatava Riho Rannikmaa sõnul on üks kindel reegel judotrennis see ja ta on korduvalt

treeningul seda öelnud, et ei tohi kunagi olla seljaga sinna poole, kus varitseb oht. Põhiliselt

peetakse silmas seda, kui toimub maadlustreening, kuid see reegel peaks kohalduma ka hoota

kaugushüppe puhul, sest siin on samuti oht ning tema vastutab selle eest, et lapsed ei saaks

treeningul viga. Kannatanu ega tunnistajate ütlustega ei ole tuvastatud, et enne löömist oleks

Riho Rannikmaa H. P.le midagi öelnud. Tunnistaja A. Š. ei ole ütlusi andes selles kindel

olnud, vaid on arvanud, et Riho tookord vist isegi enne keelas, kui ta läks, aga H. ei kuulanud

ja ilmselt Rihol viskas kopa ette. Riho Rannikmaa möönis ka ise seda, et üldiselt peaks ta

suusõnaliselt sellisele ohtlikule olukorrale tähelepanu juhtima. Samas on Riho Rannikmaa

tunnistanud seda, et ta ei pidanud võimalikuks seda, et A. F. hüppab ilma tema märguandeta

sõna otseses mõttes H. P.le otsa ehk siis tegelikkuses ohtlikku olukorda ei olnud, sest luba ta

A. F.ile hüppamiseks ei andnud. Riho Rannikmaa tunnistas, et loomulikult oleks ta võinud

lahendada asja muud moodi, aga antud juhul ta nägi, et see oli kõige õigem lahendus.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et süüdistatava Riho Rannikmaa käitumises esinevad KarS

§ 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused,

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme isikuvastane süütegu,

mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et

karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja

toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist

iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Riho Rannikmaa karistust kergendavaid asjaolusid

kohus ei leidnud, tema karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 13 kohaselt

isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Alaealise

juuresolekul tähendab seda, et kuritegu on toime pandud alaealise nähes. Käesoleval juhul on

tõendatud see, et kuritegu pandi toime Xxxxs 22.09.2021 toimunud judotreeningul osalenud

alaealiste nähes. Kohus peab nimetatud asjaolu karistuse raskust mõjutavaks, sest treener

peaks olema autoriteet, kelle poole vaadatakse alt üles ja keda austatakse, kes oma

käitumisega nii sõnades kui ka tegudes annab alaealistele edasi õigeid väärtusi ja turvatunde,

on neile igati eeskujuks.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt (tõendid, lk 23) ei

ole süüdistatavat Riho Rannikmaad karistusregistrisse kantud. Hinnates süüdistatava süü suurust

kehalise väärkohtlemise toimepanemisel ei ole tähtis mitte see, kas ta täitis ühe või mõlemad

KarS § 121 koosseisu alternatiivid, vaid kehalise väärkohtlemise intensiivsus ja seeläbi

kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 2016 otsus asjas nr 3-1-1-44-16 p 20). Arvestades

kõike eeltoodut ja seda, et Riho Rannikmaa süü ei ole suur, peab kohus põhjendatuks tema

karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega. KarS § 44 lg 1 sätestab,

et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

Sama §-i lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase

keskmise päevasissetuleku alusel, mis sama §-i lg 3 kohaselt arvutatakse, lähtudes süüdlase

suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta

andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust,

millest on maha arvatud tulumaks. Kohus leiab, et Riho Rannikmaad tuleb karistada rahalise

karistusega selle alammäärast (kolmkümmend päevamäära) suuremas määras, s.o 100

päevamäära, arvestades tema keskmise päevasissetuleku suuruseks 29,40 eurot (tõendid, lk 19),

summas 2940 eurot. Arvestades rahalise karistuse suurust, võimaldab kohus Riho Rannikmaal

seda KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tasuda ositi ühe aasta jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse

jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda 245 eurot.

KarS § 49 sätestab, et kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste

rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada teataval ametikohal

töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks. Tegevusala

tähendab isiku tegutsemist mingil kutse- või tööalal. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada,

et see ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.

Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Riho Rannikmaa näol on

tegemist isikuga, keda ei ole karistusregistrisse kantud. Kohus on erinevalt prokurörist

seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine (prokurör taotles 3 aastaks pedagoogina ja treenerina

töötamise keeldu) ei ole põhjendatud, sest käesoleval juhul ei ole alust rääkida olukorrast, mil

põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ning et süüdlane võib olla

jätkuvalt ohtlik. Puudub alus tulevikku suunatud karistusõiguslikuks prognoosiks, et süüdlase

käitumine võib olla jätkuvalt ohtlik, et vaatamata kriminaalkorras karistada saamisele jätkab

Riho Rannikmaa analoogset käitumist. Kohtu hinnangul on lisaks põhikaristuse

eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180

lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg

3 alusel võimaldab kohus Riho Rannikmaal tasuda sundraha summas 1087,50 eurot ositi ühe

aasta jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb esimesel kuul tasuda 97,50

eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 90 eurot.

KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Arvestades seda, et kohus tunnistas Riho Rannikmaa süüdi temale esitatud süüdistuses, tuleb

jätta OÜ-le Advokaadibüroo Küllike Namm makstud tasud seoses valitud kaitsjate poolt

õigusteenuse osutamisega Riho Rannikmaa enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2024 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 01.11.2023. a otsus tühistada osaliselt, s.o - Riho Rannikmaa

süüditunnistamises KarS § 121 lg 1 järgi H. P. tervise kahjustamises;

- karistuse kandmise viisi osas;

- menetluskulude osas.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus 100 päevamäära tingimisi täielikult

täitmisele pööramata, kui Riho Rannikmaa ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema ringkonnakohtu otsuse

kuulutamisest.

3. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Riho Rannikmaa kasuks maakohtu menetluses

tekkinud õigusabi kulude katteks 5100 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud osas jäävad tekkinud

õigusabikulud süüdistatav Riho Rannikmaa enda kanda.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, sh Riho Rannikmaa süüditunnistamises KarS §

121 lg 1 järgi H. P.le valu tekitamises.

5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Riho Rannikmaa kasuks ringkonnakohtus

tekkinud õigusabikulude katteks 3077 eurot (sh käibemaks).

Riigikohtu 28.11.2024 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu

jätta Riho Rannikmaa kaitsja vandeadvokaat Kristjan Tuule kassatsioon menetlusse võtmata.

01.11.2023 kohtuotsus 1-22-7349 jõustus osaliselt 28.11.2024 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent