2-23-419/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-419

Kohtuasi

X (X) avaldus menetluse aegumisega lõpetamiseks

täiteasjas nr 195/2020/586

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Suido Västra

Puudutatud isik Holm Bank AS (registrikood 14080830),

SV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.06.2023 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse

esitamisega

seotud

menetluskulud

jätta

X

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-419

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 10.01.2023 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr

195/2020/586 täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu.

2. Täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr

2-07-21937, mis esitati esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks 02.04.2020. Avaldaja taotles

enne kohtusse pöördumist täitemenetluse lõpetamist kohtutäiturilt, kuid kohtutäitur jättis

täitemenetluse lõpetamata. Kohtutäitur märkis, et kuivõrd antud juhul ei ole täidetud

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus (jõustunud kohtulahendist

või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg), puudub seaduslik alus

täitemenetluse lõpetamiseks.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Holm Bank AS (puudutatud isik, sissenõudja) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata, kuivõrd avaldaja vastu suunatud nõue ei ole aegunud. Täitedokument antud asjas

esitati esmakordselt täitmisele 02.04.2020. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumine katkes ja algas uuesti seega 02.04.2020.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 13.06.2023 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata.

5. Võlgnik võib TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS

§-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldus lahendatakse hagita menetluses (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ).

6. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme

aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Täiteasjas nr 195/2020/586 on täitedokumendiks

Harju Maakohtu 29.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-07-21937, millega kinnitati avaldaja

pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus. Samuti märgiti

määruses pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 4 alusel ära iga võlausaldaja tunnustatud nõude

osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud, mh sissenõudja tunnustatud nõude osa, mille

ulatuses võlausaldajal Koduliising OÜ-l jäi raha saamata, s.o 1708,61 eurot. Koduliising OÜ

on puudutatud isiku õiguseellane. PankrS § 168 järgi ulatuses, milles võlausaldaja

pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS

§ 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole

esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2

nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Avaldaja on ise kinnitanud, et ei ole

pankrotimenetluses võlgnikuna Koduliising OÜ nõudele vastuväidet esitanud.

7. Seega ei ole asjakohased avaldaja väited nagu oleks puudutatud isiku nõude täitmine

aegunud TsÜS § 158 lg 1 alusel 01.03.2021. Seaduses on üheselt esile toodud, millisest

ajahetkest tuleb hakata arvestama pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumist, s.o

2-23-419

pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Pankrotimenetlus lõppes 29.06.2012 määruse

jõustumisega 09.11.2012.

8. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisega. Täitedokumendi täitmiseks esitamisel täitedokumendist tuleneva nõude

aegumine katkeb ja algab uuesti. Täitedokument esitatakse täitmiseks TMS § 23 lg 1 alusel

täitmisavaldusega. Seega algab kohtuotsusest tuleneva ja 10-aastasele aegumisele allutatud

nõude täitmiseks esitamisel ka üheksandal aastal uus 10-aastane aegumistähtaeg nõude

sissenõudmiseks. Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest

korda 02.04.2020. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti

seega 02.04.2020, seega aegub puudutatud isiku nõue 02.04.2030. Kohtule ei ole muud

aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas teatavaks saanud. Kuna antud asjas

täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole aegunud, ei saa kohtu hinnangul täitemenetlust

lõpetada.

9. Kuivõrd avaldaja avaldus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda (TsMS

§ 172 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

11. Ajavahemikus 2012–2018 toimunud avaldaja kohustustest vabastamise menetluse periood

tuleb arvata nõude täitmise tähtaja hulka. Avaldaja maksis sel perioodil sissetuleku, millele oli

õigus sissenõuet pöörata, võlausaldajatele, st avaldaja suhtes toimus sisuliselt sundtäitmine,

täitemenetluses ei oleks olnud võimalik avaldajalt sisse nõuda suuremat summat. Nõude

sundtäitmise tähtaega tuleks lugeda alates avaldaja pankrotimenetluses nõuete kaitsmise

koosolekust, millel puudutatud isiku nõude tunnustamisele avaldaja vastu ei vaielnud.

12. Avaldaja tugineb kaebuses ka füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjale,

20.06.2019 direktiivile nr 2019/1023 ning võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse

eelnõule seletuskirjale, milles märgiti eelnõuga TsÜS § 157 lg 1 muutmine selliselt, et

täitedokumendist tulenevate nõuete üldist aegumistähtaega vähendatakse 30 aastalt kümnele.

Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik

13. Puudutatud isik palus avaldaja määruskaebuse jätta rahuldamata.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS

§ 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

16. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates avaldaja

pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekust, millele puudutatud isiku nõude

tunnustamisele avaldaja vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu. TMS § 23 lg

2-23-419

1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel.

TMS § 2231 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s

157 sätestatud tähtaeg. Täiteasjas nr 195/2020/586 on täitedokumendiks tulenevalt PankrS §-st

168 Harju Maakohtu 29.06.2012 määrus nr 2-07-21937 (jõustunud 09.11.2012). Tunnustatud

nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks pankrotimenetluse lõpetamise määrus.

Võlausaldajate üldkoosoleku protokoll ei ole pankrotimenetlust lõpetav määrus ega seega ka

täitedokument.

17. Maakohus on käesoleva asja lahendamisel õigesti tuginenud TsÜS § 159 lg-le 1 ning § 157

lg-tele 1 ja 3 ning leidnud, et kuivõrd puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse

esmakordselt 02.04.2020, siis täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja

algas uuesti 02.04.2020 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 02.04.2030. Võlausaldaja nõude

aegumine on täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti alanud (TlnRnKm 02.06.2021,

2- 21-1534, p 33).

18. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on ekslikult leidnud, et kohustustest vabastamise

menetlust saab võrdsustada täitemenetlusega. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtumäärusega

29.06.2012 tsiviilasjas nr 2-07-21937 kinnitatud avaldaja pankrotimenetluses koostatud

lõpparuanne ja otsustatud lõpetada pankrotimenetlus ning algatatud avaldaja suhtes füüsilisest

isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega

samas tsiviilasjas lõpetati kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav kohtumäärus jõustus

23.10.2018, puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 02.04.2020.

19. Ringkonnakohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS

§ 174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest

vabastamise või vabastamata jätmise kohta ja täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise

määrus koos rahuldamata nõuete nimekirjaga on omavahel olemuslikult seotud otsustused.

Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on

jõustunud otsustus võlgadest vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse

täitmine on peatunud kuni võlgadest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3).

Seega ei saanud puudutatud isik kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda

PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt enne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist (vt ka TrtRnKm

20.12.2022, 2-22-12649, p 10; TlnRnKm 02.06.2021, 2-21-1534, p 33). Määrus, millega

keelduti avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus

23.10.2018 ja puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 02.04.2020.

20. Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjasse puutuvad avaldaja viited füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjale ja 20.06.2019 direktiivile nr 2019/1023. Asjas

puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega (jõustunud 23.10.2018) tsiviilasjas

nr 2-07-21937 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast

avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega on avaldaja kohustusest

vabastamata jätmine otsustatud enne füüsilise isiku maksejõuetuse seadust (mis

jõustus 01.07.2022) ja 20.06.2019 direktiivi nr 2019/1023 (mis jõustus kahekümnendal päeval

pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas). Samuti on asjakohatu avaldaja viide võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale, milles märgiti TsÜS § 157 lg 1

muutmine selliselt, et täitedokumendist tulenevate nõuete üldist aegumistähtaega vähendatakse

2-23-419

30 aastalt kümnele, sest käesoleval juhul ongi maakohus aluseks võtnud aegumistähtaja kümme

aastat.

21. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS

§ 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

23. TsMS § 696 lg 3 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)