3-21-938/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-21-938

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

XX kaebus Viru Vangla 25. jaanuari 2021. a käskkirja

nr 6-3/40-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Viru Vangla 25. jaanuari 2021. a käskkiri nr 6-3/40-

1. 2. Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda.

3. Keelata kaebajal tutvuda vaidluse all olnud fotodega ja saada nendest koopiaid.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 30. november 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-938

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla valvur A. Roosimägi selgitas 26. detsembri 2020. a ettekandes nr

6-20/5553-1, et 26. detsembril 2020 kella 08.20 paiku tegi ta kambris nr V703, kus paikneb

kinnipeetav XX (edaspidi kaebaja), koos vanemvalvur V. Kakitisega läbiotsimist. Kambri

läbiotsimisel leiti voodi alt kilekotist ümbriku vahelt kaheksa pornograafilise sisuga fotot.

2. Viru Vangla tunnistas 25. jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 6-3/40-1 kaebaja süüdi

justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi

VSKE) § 641 punkti 15 rikkumises ja karistas teda noomitusega.

VSKE § 64¹ punkti 15 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud vägivalda, vihkamist,

rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed. Keelatud esemete leidmist

kinnitab 26. detsembri 2020. a ettekanne nr 6-20/5553-1 ja 26. detsembri 2020. a akt esemete

leidmise/äravõtmise kohta. Kaebaja kambrist leitud fotode puhul on tegu pornograafiliste

fotodega, kuna naisterahvaste üla- ja alakehad ei olnud kaetud ning suguelundid olid

eksponeeritud. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku

reguleerimise seaduse (edaspidi PorTS) § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt on pornograafia selline

kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed

toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Pornograafilise teose mõiste

sisustamiselt tuleb lähtuda sellest, et pornograafiana pildil kvalifitseerub muu hulgas

genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine. Seega, pornograafiaga ei ole

tegemist ainult juhul, kui kujutatud on toiminguid, vaid ka juhul, mil toimub genitaalide

varjamatu kujutamine või demonstreerimine. Võib eeldada, et juhul kui fotod saadetakse

postiga ning antakse ametniku poolt kinnipeetavale kätte, on need ka vanglas lubatud. Samas,

antud juhul ei ole kindlat fakti selle kohta, et need on postiga saadetud ning ametniku poolt

kaebajale kätte antud. Teiseks, isegi kui need fotod võisid sellisel viisil kaebaja kätte jõuda,

tuleb arvestada sellega, et vangla ei ole alati oma kõigis toimingutes eksimatu ning tegu võiski

olla tahtmatu eksimusega. Kui kinnipeetavale on lubatud midagi, mis on siiski keelatud, võib

vangla oma eksimuse igal ajahetkel parandada ning keelatud esemed ära võtta. Käesoleva

menetluse käigus ei ole siiski kinnitust leidnud, et kaebaja oleks keelatud esemed saanud läbi

valvuri. Kaebajal oli võimalus oma vastuväidetes välja tuua, kes kinnipeetavatest ja millal

talle need fotod saatis. Pornograafiliste fotode valdamisega rikkus kaebaja VSKE § 64¹ punkti

15 ja pani toime distsipliinirikkumise.

Keelatud esemetega seotud rikkumised on vanglas sagedased, mistõttu seesugusele

rikkumisele reageerimata jättes annaks vangla kinnipeetavatele soovimatu signaali, et vangla

justkui aktsepteeriks keelatud esemete omamist. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal

kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas kaks neist seoses keelatud esemete

valdamisega. Kuna varasemad karistused keelatud esemete valdamise eest ei ole eesmärki

kandnud, leiab vangla, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on vajalik. Vangla ei ole

arvestanud varasemaid distsiplinaarkaristusi keelatud esemete valdamise eest raskendavate

asjaoludena, vaid pigem iseloomustava materjalina, et kaebaja suudab omada kambris

keelatud esemeid. Seetõttu ei ole varasemate distsiplinaarkaristuste määraga arvestatud ning

kõnealuse rikkumise eest määratav karistus on varasematest karistustest oluliselt leebem.

Pornograafiliste piltide valdamise puhul on tegemist vangla julgeolekut ohustava

rikkumisega, kuna see loob petliku pildi naistest ning selline kujutamisviis loob labaselt ja

3-21-938

pealetükkivalt seoseid, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jätab. Arvestades

et kaebaja ei ole varem samalaadseid rikkumisi toime pannud ning arvestades konkreetsete

esemete (pildid) omadusi, siis ei ole antud juhul elektriseadme, lühi- ega pikaajalise

kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine või kartserisse paigutamine karistusena

proportsionaalsed. Proportsionaalne ja eesmärgipärane on kaebajat karistada noomitusega.

See on piisav karistus selleks, et kaebaja mõistaks enda toime pandud rikkumist ning teeks

järeldusi, mis võivad mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma.

3. Viru Vangla jättis 1. aprilli 2021. a vaideotsusega nr 6-12/57-2 kaebaja vaide

rahuldamata.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 4. mail 2021 kaebaja kaebus Viru Vangla 25. jaanuari

2021. a käskkirja tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on teda õigusvastaselt distsiplinaarkorras

karistanud.

1)

Fotod saatis kaebajale vanglast teine kinnipeetav ja valvur lasi need läbi peale kontrolli.

Järelikult ei olnud tegu keelatud esemetega VSKE § 641 punkti 15 tähenduses. Aga isegi kui

olid keelatud, siis kuidas pidi kaebaja sellest teada saama, kui valvur fotode kontrollimisel

luges need lubatuks ja andis kaebajale kätte. Kinnipeetavale ei saa panna kohustust

kontrollida üle valvuri poolt lubatuks loetud fotode sisu vastavus VSKE § 641 punkti 15

nõuetele ja kui saabki, siis oligi kaebaja arvates tegu erootiliste fotodega, mida kinnitas

usaldus valvuri vastu, kes need peale kontrollimist kirjaga kaebajale kätte andis.

2)

VSKE § 641 punkti 15 sisustamisel ei saa lähtuda PorTS § 1 lõike 2 punktis 3 sätestatud

definitsioonist, sest PorTS § 1 lõikes 2 on sõnaselgelt öeldud, et kõnealune definitsioon on

toodud üksnes PorTS mõistes. Seega ei laiene see definitsioon automaatselt teistele

õigusaktidele.

3)

Arvestatud ei ole, et kui kaebajalt võeti ära kaheksa fotot, mis loeti keelatuks, siis jäeti

ekslikult kaebajale kambrisse alles kuus samasugust fotot, mis kaebaja hiljem ise vanglale

välja andis, sest üksuse juhi hinnangul olid ka need pornograafilised. Nende kuue foto eest

kaebajat ei karistatud, seega ei ole mõistlik kaebajat ka kaheksa foto omamise eest karistada.

4)

Käskkirjas on rikutud põhimõtet, et distsiplinaarmenetluses esile kerkivad kõrvaldamata

kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Vangla on ise käskkirjas möönnud, et fotod

saabusid kirjas, mis valvur ekslikult kaebajale kätte andis. Järelikult puudub kaebaja süüline

tegevus ja kahtlused, et valvur andis need fotod kaebajale kätte, tuleb tõlgendada kaebaja

kasuks. Kaebaja on nõus, et vangla võib oma eksimuse igal ajal parandada ning keelatud

fotod ära võtta, kuid ei saa nõustuda sellega, et õigusriigis võib vangla oma eksimuse eest

kinnipeetavat karistada.

5)

Ausa, õiglase ja erapooletu menetlusega ei ole kooskõlas käskkirjas öeldu, et

kinnipeetaval oli võimalus oma vastuväidetes välja tuua, milliste kinnipeetavate käest ja

millal ta need fotod sai. Menetleja ei ole menetluse ajal ega distsiplinaarmenetluse protokollis

seda kaebajalt küsinud. Seega ei osanud kaebaja arvata, et seda asjaolu soovib menetleja

3-21-938

eraldi uurida ja ootab kaebaja teavitust. Tegu on olulise uurimisprintsiibi eiramisega ja

kaalutlusveaga. Vaidemenetluses selgitas kaebaja, et fotod saatis kinnipeetav CC Viru

Vanglast ja läbiotsimisel võeti need fotod ära ümbrikust, millel oli CCi nimi peal. Ümbriku

pealt oleks ka näinud kuupäeva, millal kiri tuli, ja registreerimisleht näitab, kes valvuritest

kirja koos fotodega kätte andis.

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1)

Läbiotsimise käigus leitud esemete näol oli tegemist vanglas keelatud esemetega ehk

pornograafiliste teostega. Vangla on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas toonud küll

välja PorTS § 1 lõike 2 punktis 3 sätestatud pornograafia definitsiooni, kuid ei ole seda

käskkirja andmisel otseselt kohaldanud. Vanglaametnik lähtub fotode hindamisel, et

pornograafia alla kvalifitseeruvad fotod, millel on: 1) genitaalide varjamatu kujutamine või

demonstreerimine; 2) suguline vahekord (vaginaalne, anaalne, oraalne, kas siis mehe

suguelundiga või seda imiteeriva esemega); 3) masturbeerimine. Teose hindamine

pornograafiliseks on vangla kaalutlusotsus ning vangla on käskkirja andmisel VSKE § 641

punkti 15 tähenduses pornograafilise teose mõiste sisustanud järgmiselt: „Pornograafilise

teose mõiste sisustamiselt tuleb lähtuda sellest, et pornograafiana pildil kvalifitseerub muu

hulgas genitaalide varjamatu kujutamine või demonstreerimine. Seega, pornograafia puhul ei

ole tegemist vaid juhul, kui kujutatud on toiminguid, vaid ka juhul, mil toimub genitaalide

varjamatu kujutamine või demonstreerimine.“ Riigikohtu kriminaalkolleegium on 9.

novembri 2017. a otsuse nr 1-16-5792 punktis 14 selgitanud, et mingi

teose käsitamisel pornograafilise või erootilisena, peab sellel kujutatu olema rõhutatult

seksualiseeritud. See tähendab, et nii pornograafilist kui ka erootilist situatsiooni kujutava

teose all tuleb mõista sellist teost, mis sisaldab üheselt seksuaalsusele viitavat kujutist.

Pornograafia ja erootika on eristatavad selle alusel, kas ja kuivõrd esiletükkivalt on

seksuaalsust teosel kujutatud. Nagu pornograafilist situatsiooni kujutava teose puhul, on ka

erootilise sisuga teosel kujutatud domineerivalt just seksuaalsusega seotut, näiteks poseeriva

isiku erogeenset kehapiirkonda, kuid mitte labaselt ja pealetükkivalt nagu pornograafilise

sisuga teosel. Viidatud lahend kinnitab, et teos saab olla pornograafiline ka siis, kui sellel on

kujutatud erogeenset kehapiirkonda labasel ja pealetükkival viisil, ilma et oleks kujutatud

konkreetseid seksuaalakte või -toiminguid.

2)

Kaebaja üritab käskkirja kontekstist väljarebitud lausetega jätta kohtule muljet, et

keelatud fotod on talle justkui üle andnud valvur ning seega on kõik fotod vanglas lubatuks

tunnistanud. Kaebaja ei ole tõendanud, et fotod on talle saadetud postiga ning need on talle

andnud üle valvur. Kaebuses viidatud ümbrik, mille vahel olid keelatud fotod ning millel oli

kinnipeetav CCi nimi, ei tõenda asjaolu, et keelatud fotod saadeti postiga ja need andis

kaebajale üle valvur. Kaebaja võis keelatud fotosid hoida ümbrikus, millel oli CCi nimi, kuid

see ei tõenda, et need oleksid saadetud samas ümbrikus postiga. Käskkirjas on selgelt välja

toodud, et käesoleva menetluse käigus ei ole siiski kinnitust leidnud, et kaebaja oleks keelatud

esemed saanud läbi valvuri.

3)

Menetluse käigus on tuvastatud, et 8 pornograafilise sisuga fotot leiti kambrist, kus

üksinda paikneb kaebaja, kes tunnistas fotod talle kuuluvateks. Isegi juhul, kui kambris oli

läbiotsimise ajal 14 fotot ning fotode sisu üle kaalutlust tehes hindas valvur nendest kaheksa

keelatuks ja kuus lubatuks, ei muudaks see distsiplinaarmenetluse käiku, sest karistus määrati

kaheksa keelatud foto omamise eest. Asjaolu, et kaebaja andis hiljem ise vabatahtlikult

vanglale üle kuus pornograafilist teost ja selle eest teda ei karistatud, ei oma mingisugust

3-21-938

tähtsust vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramisel, sest need fotod andis ta vanglale üle

alles pärast karistuse määramist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Asjas on vaidlus selle üle, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras

noomitusega VSKE § 641 punkti 15 rikkumise eest.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lõike 1 kohaselt võib VangS-i, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale

kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada,

kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis.

Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus,

milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü.

9. Praegusel juhul karistati kaebajat VSKE § 641 punkti 15 rikkumise eest. Selle sätte

kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud pornograafilised teosed. Kaebaja kambrist leiti

26. detsembril 2020 kaheksa fotot, mis vangla hinnangul on pornograafilised. Kaebaja

selgitas, et tema arusaama kohaselt on tegu erootiliste fotodega, mis on tema meelest vanglas

lubatud.

10. VSKE ega ükski muu vangistusalane õigusakt ei sätesta, kuidas tuleb tõlgendada VSKE

§ 641 punktis 15 sätestatud mõistet „pornograafiline“. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et

PorTS § 1 lõike 2 punktis 3 toodud pornograafia legaaldefinitsioon on sama lõike kohaselt

kasutatav üksnes PorTS kontekstis. Seega on VSKE § 641 punktis 15 kasutatav mõiste

„pornograafiline“ määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine allub täiel määral kohtulikule

kontrollile (vt Riigikohtu 13. oktoobri 2023. a määrus asjas nr 3-20-2368, punkt 17).

11. Seaduse tõlgendamisel kasutatakse nii grammatilisi (lingvistilisi), süstemaatilisi kui

teleoloogilisi (eesmärgiga seotud) argumente. Tavamõistes ja -keeles eristatakse seksuaalse

alatooniga teoste puhul harilikult termineid pornograafia ja erootika. Piiri tõmbamine nende

kahe vahele on praktiliselt väga keeruline ning see peab lähtuma konkreetse teose eripärast ja

esitlemise eesmärgist. VSKE § 641 punkti 15 sisustamisel ei saa lähtuda PorTS § 1 lõike 2

punktis 3 sätestatud definitsioonist. Esiteks, PorTS § 1 lõikes 2 on sõnaselgelt öeldud, et

selles sättes toodud definitsioonid on toodud „käesoleva seaduse mõistes“ ning ei laiene seega

automaatselt teistele õigusaktidele. Teiseks, ja mis veelgi olulisem, vangistusõiguse ja PorTS-

i eesmärgid ja reguleerimisala on täiesti erinevad. PorTS eesmärgiks ei ole reguleerida

pornograafiliste ja erootiliste teoste lubatavust seotult vangla julgeoleku tagamise vajadusega.

See seadus reguleerib pornograafiliste teoste levikut alaealistele, televisioonis, raadios

spetsialiseeritud tegevuskohtades ja müügikohtades väljaspool neid (PorTS §-d 15). PorTS

lähtub privaatsuse mitterikkumise põhimõttest ning ei sea täiskasvanud inimesele

pornograafiliste ja erootiliste teoste omamiseks ja kasutamiseks peale teatud tingimuste

mistahes keelde. Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja vastavatel sätetel on aga teine

eesmärk. Teatud sisuga teoste omamine ja kasutamine, mis vabaduses viibivate isikute puhul

ei ole õiguslikult taunitav ega ohtlik, võib vangistuses viibivate isikute puhul – lähtuvalt

vangistuse olemusest ja selle režiimi eripäradest – osutuda mittesobivaks või isegi otseseks

ohuks vangla sisekorrale ja julgeolekule. Vastuolu vangistuse täideviimise eesmärkide,

kinnipeetava resotsialiseerimise ja vangla julgeolekuga on ühtviisi asjakohane nii

pornograafiliste kui tugevalt erootiliste teoste puhul. Ei ole võimalik mõistlikult põhjendada,

3-21-938

et tavamõistes ja PorTS mõistes pornograafiaks kvalifitseeruv teos tekitaks rohkem

negatiivseid ja ohtlikke emotsioone ning taasühiskonnastamist takistavaid väärtushinnanguid

kui tugevalt erootilised teosed. Vahe võib olla teoste siivsuses, kuid mitte sugulise kire

tekitamise ja forsseerimisega seonduvates ohtudes ning mõjudes kitsarinnalise/harimatu

inimese väärtushinnangutele. Sellises olukorras on õige tõlgendamisel anda prioriteet seaduse

mõttele, eesmärgile, sätte kehtestamise põhjusele. Seega on VSKE § 641 punkti 15, lähtudes

sätte eesmärgist ja seaduse süstemaatilisest tõlgendamisest, võimalik laiendavalt tõlgendada ja

kohaldada selliselt, et see hõlmab ka tugevat erootikat sisaldavaid teoseid (mis ei ole otseselt

pornograafia PorTS § 1 lõike 2 punkti 3 tähenduses). (Vt Tallinna Halduskohtu 29. augusti

2008. a otsus asjas nr 3-08-1176, punktid 12, 1518.)

12. Õiguskantsleri 23. detsembri 2009. a seisukohast nr 6-3/091394/0907840 nähtuvad

justiitsministri seisukohad vanglas pornograafiliste teoste keelamise vajalikkuse kohta ja

viited erialases kirjanduses väljendatud ekspertide seisukohtadele, millised võivad olla

pornograafiliste teoste negatiivsed mõjud inimesele. Justiitsminister märkis, et on ilmselge, et

pornograafilisi teoseid kasutatakse vanglas selleks, et kunstlikult ärgitada ja forsseerida

sugulist kirge. Pornograafilised teosed võivad esile kutsuda agressiivsust või tuua välja

võimalikke olemasolevaid negatiivseid emotsioone kaasisikute vastu, kelle suhtes on juba

eelnevalt kujunenud negatiivne hoiak.1 Olukorras, kus isikul puuduvad võimalused

seksuaalsete vajaduste loomupäraseks rahuldamiseks, võivad pornograafilise sisuga teosed

soodustada tungide väljendumist ja ajendada teda leidma selleks väljundi teise isiku kehalise

puutumatuse rikkumise teel. Justiitsminister märkis, et pornograafilised teosed võivad

tekitada omaette sõltuvust. Esialgu väljendub see selles, et isik soovib neid üha rohkem

tarbida, seejärel huvitub ta räigemast pornograafiast ning lõpuks võib tekkida olukord, kus

varem tabuna tundunud olukorrad tunduvad talle sellised, mida sooviks ise fantaasias läbi

elada ning lõpuks neid ka reaalsuses kogeda.2 Justiitsminister märkis, et tekib olukord, kus

esialgu aktsepteerimatu või vägivaldsena tundunud tegevus muutub mingi aja jooksul

vastuvõetavaks. Pornograafiliste teoste harjumuspärane ja pidev kasutamine paneb sellised

kasutajad riskigruppi, kuna nad võivad seksuaalselt muutuda kalgiks ja vägivaldseks.

Pornograafiliste teoste, olenemata sellest, kas see on vägivaldse või mittevägivaldse

pornograafia kujutamine, pikaajaline tarbimine suurendab riski, et isik sunnib

seksuaaltoiminguid ka oma partnerile peale. Pikaajaline pornograafiliste teoste tarbimine

tekitab soodumust, et isik võib toime panna vägistamise.3 Justiitsminister märkis, et arvestada

tuleb ka sellega, et vanglasse sattunud isikute väärtushinnangud on mõnevõrra moondunud,

mistõttu võivad nad olla vastuvõtlikumad just pornograafia negatiivsele mõjule.

Justiitsminister märkis, et pornograafilised teosed ei soodusta isikute adekvaatsete

väärtushinnangute kujunemist, võimaldades neil tajuda naisekeha eelkõige seksuaalobjektina.

Pornograafilised teosed ei ole käsitatavad kunstina, mis isikut esteetiliselt, emotsionaalselt või

kultuuriliselt hariks.4

1 Yaffe, Maurice; Nelson, Edward C. Pornography and sexual aggression. The Influence of pornography on

behaviour. London: Academic Press, 1982, lk 171–248, täpsemalt lk-d 188, 192 ja 196.

2 P. C. Perrin, H. N. Madanat, M. D. Barnes, A. Carolan, R. B. Clark, N. Ivins, S. R. Tuttle, H. A. Vogeler, and

P. N. Williams. Health education's role in framing pornography as a public health issue: local and national

strategies with international implications. Promotion & Education, March 1, 2008; 15(1): 11– 18. Samuti Cline,

Victor B., Ph.D. Pornography’s Effects on Adults and Children. Morality in Media.

3 Zillmann, Dolf. The Reports of the Surgeon General. Effects of Prolonged Consumption of Pornography.

National Library of Medicine.

4 Webb, Peter. Erotic and pornography. The Influence of pornography on behaviour. London : Academic Press,

1982., lk 81–89.

3-21-938

13. Vangla on kohtule esitanud skaneeritud kujul kuus fotot, mis kaebajalt ära võeti ja mille

omamise eest teda karistati. Vangla 27. oktoobri 2023. a selgituste kohaselt jäid ülejäänud

kaks fotot ekslikult skaneerimata ja seetõttu kohtule esitamata ning nüüdseks on äravõetud

fotod VangS § 68 lõike 2 alusel hävitatud. Seega saab kohus hinnata vaidlustatud käskkirja

õiguspärasust kohtule esitatud kuue foto alusel. Vangla märkis 27. oktoobril 2023, et

kaebajale määrati distsiplinaarkaristus keelatud sisuga fotode omamise eest, mitte fotode

koguse eest. Kohus nõustub vangla selle täpsustusega, sest ka vaidlustatud käskkirjast ei

nähtu, et kaebaja karistamist oleks ühelgi viisil mõjutanud äravõetud fotode kogus.

Kinnipeetavat saab VSKE § 641 punkti 15 rikkumise eest karistada ka siis, kui ta omab kasvõi

ainult ühte pornograafilist fotot.

14. Kaebajalt ära võetud kuuel fotol poseerivad naised nii, et nende rinnad ja suguelundid

on varjamatult näha. Seejuures on enamikel fotodel naiste kehaasendid ja fotograafi

pildistamisnurk sellised, mis suunavad tähelepanu just naiste genitaalidele. Fotode eesmärk on

ilmselgelt tekitada seksuaalset iha ja kujutada naisi üksnes seksuaalobjektina. Fotodel puudub

hariduslik eesmärk ning fotode kunstiline väärtus on vaieldamatult teisejärguline. Kohus on

seisukohal, et vanglas ehk keskkonnas, kus meeskinnipeetava võimalused oma seksuaalsete

vajaduste rahuldamiseks ja üldse füüsiliseks kontaktiks naispartneriga on oluliselt piiratud,

võib piiramatu ligipääs sellistele fotodele tingida riske, mida on kirjeldatud praeguse otsuse

punktis 12. Kinnipeetav võib muutuda agressiivsemaks, mis võib omakorda ohustada

kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke ning seeläbi vangla julgeolekut. Samuti võib

kinnipeetaval väheneda võime arvestada seksuaalsuhetes partneri soovide ja piiridega ning

kinnipeetaval võib tekkida ekslik arusaam, et tal on õigus oma seksuaalfantaasiaid partneri

peal ellu viia ka viimase nõusolekuta. Fotod, mis kujutavad naisi üksnes meelate

seksuaalobjektidena ja jätavad kõrvale kõik muud naistega seonduvad aspektid, võivad

kinnipeetaval süvendada ebaõigeid väärtushinnanguid seoses naistega. Vanglas viibivad

kinnipeetavad võivad olla taolistele ekslikele arusaamadele ja ebakohastele

väärtushinnangutele vastuvõtlikumad, kuivõrd nad on kuritegude toimepanemisega juba

näidanud, et nende väärtussüsteem ei vasta ühiskonnas üldiselt kokku lepitule. Vangistuse

täideviimise eesmärgiga ei ole aga kooskõlas võimaldada kinnipeetaval kasutada piiramatult

fotosid, mis võivad soodustada ebakohase väärtussüsteemi kujunemist ning seetõttu tulevikus

uute süütegude toimepanemist.

15. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalused fotod tuleb VSKE § 641 punkti 15

mõttes lugeda pornograafiliseks. Taoliste fotode lubamine kinnipeetavatele ei ole kooskõlas

vangla julgeoleku tagamise vajadusega ega vangistuse täideviimise eesmärgiga.

Kohtupraktikas on ka varem sarnaseid fotosid peetud VSKE § 641 punkti 15 tähenduses

pornograafiliseks (vt haldusasi nr 3-20-821). Seega on kaebaja selliste fotode omamisega

toime pannud VSKE § 641 punkti 15 rikkumise.

16. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamiseks ei piisa aga üksnes rikkumise

toimepanemise tuvastamisest, vaid vanglal tuleb VangS § 63 lõike 1 kohaselt tõendada ka

rikkumise süülisust.

17. Kaebaja on distsiplinaar-, vaide- ja kohtumenetluses läbivalt väitnud, et ta ei ole

rikkumises süüdi. Kaebaja selgitas, et ta sai vaidlusalused pildid kirja teel Viru Vanglast

teiselt kinnipeetavalt ning valvur kontrollis saabumisel seda kirja ja luges fotod lubatuks,

andes need kaebajale kambrisse. Kaebaja märkis, et sellises olukorras ei osanud ta

kahtlustada, et fotod võiksid VSKE § 641

punkti 15 tähenduses kvalifitseeruda

pornograafiliseks ja olla seega keelatud.

3-21-938

18. Vangla on vaidlustatud käskkirjas nentinud, et antud juhul ei ole kindlat fakti selle

kohta, et fotod on postiga saadetud ja ametniku poolt kaebajale kätte antud. Vangla osutas

sellele, et kaebajal oli võimalus menetluse jooksul välja tuua, millise kinnipeetava käest ja

millal ta need fotod sai.

19. VangS § 64 lõige 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning

distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 11 lõikest 1 ja

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tuleneb, et vangla on kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

oma algatusel.

20. Kaebaja osutas juba pärast distsiplinaarmenetluse alustamise teate saamist antud 15.

jaanuari 2021. a selgituses, et sai fotod kirja teel teiselt samas vanglas olevalt kinnipeetavalt ja

vanglaametnik lasi fotod pärast kontrolli läbi. Ka 25. jaanuari 2021. a vastuväidetes

distsiplinaarmenetluse protokollile rõhutas kaebaja uuesti, et fotod väljastas talle

vanglaametnik. On tõsi, et kaebaja ei osutanud distsiplinaarmenetluses kinnipeetava nimele,

kellelt ta need fotod sai, ega ajale, millal kiri saabus. See aga ei vabasta vanglat kohustusest

selgitada distsipliinirikkumise asjaolud vajaduse korral välja omal algatusel. VangS § 64 lõike

1 ja HMS § 6 kohaselt on vangla kohustatud omal algatusel distsiplinaarsüüteo asjaolud

igakülgselt välja selgitama. Olukorras, kus kaebaja viitas sellele, et sai fotod kirja teel teiselt

kinnipeetavalt ja valvur andis need kätte, kuid jättis märkimata kinnipeetava nime ja kirja

saamise aja, tuli vanglal vastavaid täpsustusi kaebajalt küsida, kuivõrd tegu on oluliste

asjaoludega, mis mõjutavad distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja täpsustuste alusel oli

võimalik välja selgitada valvur, kes väidetavalt fotod kaebajale kätte andis ning vangla oleks

saanud valvurilt selgitusi küsida eesmärgiga selgitada välja, kas kaebaja väited vastavad tõele.

Vangla seda ei teinud, jättes uurimispõhimõtet eirates olulised asjaolud välja selgitamata.

Kinnipeetav ei pea tõendama oma süü puudumist, vaid vangla peab tõendama kinnipeetava

süüd.

21. Kui kaebuse arutamisel tekib kohtul kahtlus rikkumise asjaolude suhtes, peab kohus

välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid

tõendeid omal algatusel. Juhul kui tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda

täiendavaid tõendeid, tuleb lähtuda in dubio pro reo põhimõttest. Kui vangla teeb

distsiplinaarmenetluses menetlusvea asjassepuutuvalt isikult seletuse võtmata jätmisega ja

kohtul on kahtlus kaebaja süüs, saab see HMS § 58 järgi tuua kaebaja distsiplinaarkaristuse

käskkirja tühistamise kaasa juhul, kui halduskohus on kogunud täiendavaid tõendeid, mis

kinnitavad kaebaja süü puudumist, või kui tekkinud kahtluse kõrvaldamiseks ei ole

täiendavaid tõendeid võimalik koguda. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2016. a

otsus asjas nr 3-15-1732, punktid 1112.)

22. Kaebaja on vaide- ja kohtumenetluses selgitanud, et sai fotod kinnipeetav CCilt.

Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele kohtule väljavõtte kaebaja kirjavahetuse

raamatust. Väljavõttest nähtub, et kaebaja on CCi saadetud kirjad kätte saanud 18. juunil

2020, 9. juulil 2020, 5. augustil 2020, 3. septembril 2020, 24. septembril 2020, 15. oktoobril

2020, 20. novembril 2020, 16. detsembril 2020, 18. detsembril 2020 ja 23. detsembril 2020.

Kohus kohustas vastustajat esitama nendel päevadel kaebajale CCi saadetud kirjad kätte

andnud kõikide valvurite kirjalikud selgitused selle kohta, kas CCi saadetud kirjades

sisaldusid vaidlusalused fotod ning kas valvurid pidasid neid vanglas lubatud fotodeks ja

nõustusid need kaebajale kambrisse andma. Valvurid A. Kool, S. Võidula, A. Jaani ja M.

3-21-938

Põder kinnitasid, et nende hinnangul on tegu pornograafiliste fotodega ja nad ei oleks neid

kätte andnud. Valvur T. Roosimägi märkis, et ta poleks enamus fotosid kätte andnud. Valvur

M. Muuga teatas, et talle ei meenu, et konkreetsel kuupäeval oleks üleantud kirjas olnud

kõnealused fotod. Valvur V. Kakitis selgitas, et tema lähtub piltide kätteandmisel sellest, kas

pildid on pornograafilise iseloomuga, st kas alakeha on kaetud või paljastatud. Valvurid U.

Võhma ja K. Sarv ei suutnud meenutada konkreetsetel kuupäevadel kirjade kätteandmist, kuid

ei maininud oma selgitustes, et oleksid igal juhul keeldunud kõnealuste fotode kätteandmisest.

Seetõttu ei saa välistada, et valvurid U. Võhma või K. Sarv andsid vaidlusalused fotod

kaebajale kätte. Üksuse juhi selgitused, et vanglaametnikud peavad takistama kinnipeetavatel

vahetada kirja teel isiklikke asju, milleks on ka fotod, ei lükka praegusel juhul ümber kahtlust,

et U. Võhma või K. Sarv võisid fotod kaebajale kätte anda. Nimelt ei ole ükski valvur oma

kirjalikes selgitustes viidanud sellele, et nad oleksid igal juhul keeldunud fotode üleandmisest

põhjusel, et tegu on kinnipeetava isiklike asjadega. Kohtul ei ole praeguses olukorras

võimalik rohkem tõendeid koguda, mis tähendab, et kahtlus, et U. Võhma või K. Sarv võisid

vaidlusalused fotod kaebajale kätte anda, tingib selle, et otsus tuleb teha kaebaja kasuks.

Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et kui valvur annab talle fotod kätte, võib ta vastavat

hinnangut usaldada ja eeldada, et tegu on vanglas lubatud esemetega. Kui vangla hiljem

avastab, et tegu on siiski keelatud esemetega, ei saa valvuri varasema eksimuse eest vastutama

panna kaebajat. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vangla ei ole tõendanud, et

kaebaja pani rikkumise toime süüliselt. See asjaolu tingib kaebuse rahuldamise ja vaidlustatud

käskkirja tühistamise.

23. Kaebajal ega vastustajal ei ole tekkinud väljamõistetavaid menetluskulusid, mistõttu

puudub vajadus menetluskulude jagamiseks ja väljamõistmiseks. Kaebajale antud menetlusabi

kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lõige 2).

24. Vangla palus vastuses kaebusele, et kohus ei edastaks vaidlusaluseid fotosid kaebajale,

sest need on vanglas keelatud esemed. Kohus tõlgendab seda taotlusena kaebaja tutvumis- ja

koopiate saamise õiguse piiramiseks (HKMS § 88). Kohus on praeguses otsuses nõustunud

vangla hinnanguga, et kõnealuste fotode näol on tegu vanglas keelatud esemetega, ning

leidnud, et need on ohuks vangla julgeolekule. Seda arvestades on põhjendatud piirata nende

fotode osas kaebaja tutvumis- ja koopiate saamise õigust HKMS § 88 lõike 2 ja § 79 lõike 1

punkti 1 alusel. Vangla huvi hoida fotosid kaebaja eest salajas on kaalukam kui kaebaja huvi

nendega tutvuda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2024 lahendis nr 3-21-938 toodud

muudatustega 05. novembril 2024.