Legislator Case Law & Legislation
3-22-129/19 AI generated

3-22-129/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-22-129/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud esialgne otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. novembril 2023

Legislator headnote

AI generated

Art. 2 lg, Art. 2 lg-s, Art. 2 lg-st, Art. 60 kohaselt; 3-22-129/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud esialgne otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. novembril 2023

Keywords

AI generated
reasonableness electrical and radio equipment broadcasting fee cost of living adjustment electromagnetic interference damage to electrical installations
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-129

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2023

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Rande talu FIE kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-

30.3/21/2335 ja 1. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 13-

30.3/22/3-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Rande talu FIE, esindaja vandeadvokaat Helmeri

Indela

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

(PRIA), esindaja Eva Rückenberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rande talu FIE kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2022. a määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. novembril 2023

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub otsuse jõustumisel (HKMS § 253 lg 3)

3-22-129

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rande talu FIE (edaspidi Rande talu) esitas PRIA-le 9. oktoobril 2019 toetustaotluse

põllumajandusministri määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel

toetuse saamiseks. Toetust taotleti katastriüksusele nr 84301:001:0991 päikeseelektrijaama

ehitamiseks ja selle liitmiseks Elektrilevi võrku ning valvesüsteemi paigaldamiseks.

2. PRIA rahuldas 22. novembri 2019. a otsusega nr 13-30.3/19/1398 esitatud toetustaotluse

ning määras Rande talule toetuse summas 112 932,04 eurot.

3. PRIA otsustas 2. detsembri 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/2335 jätta Rande talule välja

maksmata 8. septembri 2021. a maksetaotlusega nr 13-30.3/21/1908 taotletud toetus summas

60 713 eurot ning tunnistada Rande talu puudutavas osas kehtetuks PRIA 22. novembri 2019.

a otsuse nr 13-30.3/19/1398. Sama otsusega nõutakse Rande talult tagasi alusetult makstud

toetus summas 44 818 eurot 39 senti. Otsuse kohaselt on kaebaja rikkunud meetme määruses

sätestatud nõudeid, sest valitseva mõju kaudu seotud ettevõte on tulnud toetust taotlema kahel

korral ning sellega ületanud toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja kohta (150 000 eurot).

Kuna RANDE AGRO OÜ on sama meetme raames saanud toetust summas 148 906,32 eurot

ning kaebajale määratud toetussummaks on 112 932,04 eurot, on nende toetuste summa

arengukava programmperioodil kokku 261 838,36 eurot. Esitatud dokumendid ja

omavahelised suhted võimaldavad asuda seisukohale, et RANDE AGRO OÜ-l on valitsev

mõju kaebaja üle. Samuti ei teostanud päikeseelektrijaama töid sõltumatu isik ning

omafinantseeringu nõue on täidetud näilikult. Seega on kaebaja loonud ja täitnud toetuse

saamise tingimused kunstlikult.

4. Rande talu esitas 31. detsembril 2021 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide. PRIA jättis

1. veebruari 2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/22/3-5 kaebaja vaide rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles

palus peatada PRIA otsuse nr 13-30.3/21/2335 täitmine.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 21. jaanuari 2022. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse ja peatas PRIA 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 täitmise kuni sama

otsuse tühistamisnõudega vaidlustamiseks halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.

Kohus selgitas, et kui halduskohtule esitatakse tähtaegselt eelnimetatud otsuse tühistamiseks

kaebus, kehtib esialgne õiguskaitse kuni haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni. Pooled määrust ei vaidlustanud.

7. Kaebaja esitas 3. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 2. detsembri 2021. a

otsuse nr 13-30.3/21/2335 ja 1. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/22/3-5

tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 7. märtsi 2022. a määrusega kaebuse menetlusse.

8. Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus otsustas vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses ja määras

kindlaks täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-22-129

10. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

10.1. Vaidlustatav otsus ja vaideotsus ei ole antud kehtiva õiguse alusel, selle õiguslikud

alused on tervikuna väärad ning PRIA on faktilisi asjaolusid meelevaldselt tõlgendanud.

Kaebaja ei ole ühtegi meetme määruses sätestatud nõuet rikkunud. Kaebajal on tekkinud

subjektiivne õigus saada toetust ja nõuda selle väljamaksmist, samuti on tekkinud õigustatud

ootus investeeringute elluviimisele maaelu edendamise eesmärgil.

10.2. Asjakohatu on PRIA etteheide, et valitseva mõju kaudu seotud ettevõte on tulnud

toetust taotlema kahel korral ning sellega ületanud toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja

kohta. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ ei ole Euroopa Komisjoni 18. detsembri 2013. a

määruse nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

109 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (määrus nr 1407/2013) art 2 lg 2 mõttes üks

ettevõtja. Nimetatud kriteeriumitele ei ole PRIA tuginenud RANDE AGRO OÜ ega OÜ

InserGrupp osas. PRIA piirdub üldsõnalise väitega, et valitseva mõju sisustamisel ei ole õige

piirduda üksnes määruse nr 1407/2013 art 2 lg-s 2 nimetatud kriteeriumitega. Samuti ei ole

PRIA veenvalt näidanud, millistest majanduslikest, organisatsioonilistest, õiguslikest ja

isiklikest sidemetest saab isikute vahelist piisavat seotust järeldada. PRIA on tõlgendanud

Euroopa Liidu õigust lubamatult laiendavalt. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ tegevuskoht ei

ühti, samuti oli PRIA-le kaebajale toetuse määramisel teada, et RANDE AGRO OÜ on

saanud PRIA-lt toetust 148 906,32 eurot. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ projektide näol on

tegemist täiesti eraldiseisvate ja omavahel mitte kuidagi seotud projektidega, mille elluviimise

kohad asuvad erinevates maakondades. Kalev Veskuse kui füüsilisest isikust ettevõtja (Rande

talu) üle ei saa ükski teine füüsiline isik ega ettevõtja valitsevat mõju omada. Kalev Veskus ei

ole füüsilise isikuna osalenud RANDE AGRO OÜ tegevuses ega oma selles osalust ega oma

seetõttu juhtorganite koosseisu ja strateegiliste otsuste vastuvõtmisele mingit mõju, samuti ei

ole RANDE AGRO OÜ juhatuse liige Kaspar Veskus (Kalev Veskuse poeg) osalenud

kaebaja äritegevuses. Seega ei ole alust väita, et kaebaja ja teise äriühingu taotletud toetuste

summa ületasid lubatud piirmäärasid. Samuti ei ole täidetud konkurentsiseaduse § 2 lg-s 4

nimetatud kriteeriumid. Konkurentsiamet kui Rahandusministeerium on asunud kaebajale

esitatud vastuses seisukohale, et valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes ei esine. Samuti ei ole

PRIA Konkurentsiametilt valitseva mõju tuvastamist taotlenud. PRIA-l ei ole valitseva mõju

hindamiseks piisavat õiguslikku pädevust.

10.3. Päikeseelektrijaama töid tegi kaebajast sõltumatu isik (OÜ InserGrupp) ning kaebaja on

täitnud omafinantseeringu nõude õiguspäraselt. Laenuvahendite kasutamine on tavapärane

äritegevuses, kaebaja ei ole laenuvahendite kasutamist PRIA eest varjanud. Puuduvad

tõendid, mis kinnitaks kaebaja valitsevat mõju töid teinud OÜ InserGrupp üle või vastupidi.

Seega ei ole kaebaja küsinud hinnapakkumist seotult isikult. Kaebaja ei ole varjanud, et OÜ

InserGrupp üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on Kaspar Veskus. OÜ InserGrupp ei ole

mingil moel seotud põllumajandusega. Nimetatud äriühingu tegevusaladeks on masinate ja

seadmete remont, elektroonika- ja optikaseadmete remont, elektriseadmete remont, elamute ja

mitteeluhoonete ehitus, elektri- ja sidevõrkude ehitus, elektriinstallatsioon ja

inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine. Kaspar Veskus pöördus ise

2016. aastal PRIA poole küsimusega, kas taotlejast füüsilisest isikust ettevõtjale Kalev

Veskusele võib tema pojaga seotud äriühing teha päikeseelektrijaama rajamiseks võrreldava

pakkumise. Kaspar Veskuse järelepärimisele saadud vastuses asus PRIA esindaja seisukohale,

et kirjeldatud juhtumit ning meetme määruse § 7 lg-t 9 arvestades ei lähe planeeritud tegevus

määruse tingimustega vastuollu. Nüüd aga heidab PRIA kaebajale ette samade tingimuste

rikkumist. Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et kaebaja ja OÜ InserGrupp on

tulumaksuseaduse § 8 mõttes seotud isikud. Kalev Veskus ei oma osalust OÜ-s InserGrupp

ega ole kuulunud ega kuulu nimetatud äriühingu juhatusse ega nõukokku. Samuti ei ole

3-22-129

sõlmitud poolte vahel ühtegi võlaõiguslikku lepingut, mis oleks määruse nr 25 § 6 lg-ga 10

vastuolus. Pangad ei olnud nõus kaebaja uut äritegevust (päikeseelektrijaama rajamine)

finantseerima, mistõttu oli kaebaja sunnitud kaasama laenuvahendid eraisikult (Kaspar

Veskuselt) ja RANDE AGRO OÜ-lt. Kohustused on raamatupidamises fikseeritud ja

kuuluvad tulevikus tagastamisele.

10.4. Kaebaja on oma põllumajandusliku majandustegevuse lõpetanud ja selle RANDE

AGRO OÜ-le täielikult üle andnud. Pärast ettevõtte üleandmist muutus Rande talu tegevusala

ning alates 23. oktoobrist 2019 tegeleb Rande talu muu puhastustegevusega (peamiselt teede

ja tänavate talvine hooldus) ning täiesti uueks ärisuunaks on päikseenergia tootmine. RANDE

AGRO OÜ (ja selle seadusliku esindajana noortalunik Kaspar Veskus) jätkas Rande talu kui

füüsilisest isikust ettevõtja varasemate põllumajanduslike tegevustega (teravilja, kaunvilja ja

õliseemnete kasvatamine).

10.5. Päikeseelektrijaam on rajatud ja sellele on väljastatud kasutusluba. Päikseelektrijaam on

liidetud elektrivõrguga ning kaebaja on tasunud kõik nõutavad liitumistasud. Kuna

päikseenergiasse investeeritud vahendid ei ole veel kaebajale piisavalt tulu tootma hakanud,

on finantsasutustelt täiendavate finantsvahendite kaasamine raskendatud. Ebaõige on sellest

teha järeldust, et kaebajal puudub näidatud ulatuses majandustegevus ning kogu sissetulek

pärineb RANDE AGRO OÜ-lt ja Kaspar Veskuselt. Kaebaja on esitanud vastustajale

päikseelektrijaama rajamisel omavahendite kasutamise kohta tõendid, mille kohaselt on

kaebaja tasunud OÜ InserGrupp arveid, samuti on kaebaja arvelduskontole tehtud

sissemaksetest tasutud Elektrilevi OÜ-le liitumise eest. Lisaks tuleb arvestada, et praeguses

majandussituatsioonis ei ole päikeseelektrijaama rajamine ainult omafinantseeringule toetudes

võimalik. Konkurentsiameti tasuvusanalüüsi järgi ei ole ilma taastuvenergiatoetuseta 10-1000

kw päikeseelektrijaamad keskmist börsihinda arvestades tasuvad. Vastustaja on menetluse

raames käitunud sõnamurdlikult ning kaebaja huve mittearvestavalt ja rikkunud seeläbi

õiguspärase ootuse põhimõtet.

10.6. Kaebaja vormistas varasemalt Kaspar Veskusega 2020. aastal ning RANDE AGRO

OÜ-ga 2019. ja 2020. aastal suuliselt sõlmitud laenulepingud tagasiulatuvalt kirjalikult ning

esitas need 14. aprilli 2023. a täiendava seisukoha lisana kohtule. Kirjalikud laenulepingud ja

arvelduskonto väljavõtted kinnitavad laenu saamist. Kaspar Veskuselt laenuleping nr 1 alusel

saadud 65 000 euro suurusest laenust on kaebaja praeguseks tagasi maksnud 24 350 eurot.

RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud laenulepingu nr 2 alusel on kaebaja saanud laenu 29 850,

mille tagasimaksmine võis lepingu järgi toimuda nii rahas kui ka traktor MF6475

(registrimärgiga 0986TH) omandiõiguse üleandmise teel. Perioodi 2020-2021 kohta RANDE

AGRO OÜ-ga sõlmitud laenulepingu järgi anti kaebajale laenu 101 653 eurot, väljamaksed

tehti mitmes jaos ajavahemikul 12. jaanaur 2020 kuni 14. september 2021. Ka selle

laenulepingu järgi võib tagasimakse toimuda mitterahalises vormis ehk traktori MF6615

(registrimärgiga 2584TH) omandiõiguse üleandmise teel tulevikus. Kuigi kaebaja ei ole nende

kahe laenulepingu alusel laenu rahas tagasi maksnud, annab kaebaja tulevikus RANDE

AGRO OÜ-le üle traktori MF6475 ja MF6615 omandiõigused ja pooled loevad

laenulepingute kohustused sellega täidetuks (tasaarvestamine).

11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

11.1. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased. Otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel,

see on piisavalt motiveeritud ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetega vastavuses.

Kaebaja lähtub ebaõigesti üksnes Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrusest nr

1407/2013 art 2 lg-st 2. Valitseva mõju mõiste sisustamine ei toimu pelgalt vähese tähtsusega

abi määruse alusel. Valitsevat mõju sisustamisel lähtutakse toetuse piirmäära seisukohalt ka

määruse nr 25 § 8 lg 3 alusel konkurentsiseadusest. Sellele on juhitud tähelepanu ka

3-22-129

kohtupraktikas. Piirangu eesmärk on tagada aus konkurentsikeskkond ning toetuse ühtlasem

hajutamine enama arvu erinevate ettevõtjate vahel. PRIA pädevus teostada järelevalvet, mh

kontrollida taotleja tegevuse vastavust meetme määruse nõuetele tuleneb ELÜPS § 103 lg-st

1. PRIA-l on pädevus hinnata valitseva mõju esinemist, et välistada toetuse määramine

olukorras, kus tegelikult on toetuslagi ületatud. Sellele viitab selgelt ka määruse nr 25 § 8 lg 3

sõnastus. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et PRIA on õigustatud ettevõtja mõiste sisustamisel

lähtuma toetuse piirmäära seisukohalt konkurentsiõiguse sätetest ja neid ka analüüsima ning

oma otsust nende sätetega põhjendama (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-1287).

11.2. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ on tihedalt seotud, kaebaja ei saaks ilma RANDE

AGRO OÜ poolse rahalise abita tegutseda. Kahte omavahel tihedalt seotud ettevõtjat kasutati

eesmärgiga pääseda ligi suuremale hulgale toetustele, saades seeläbi põhjendamatu konkuretsi

eelise teiste ettevõtjate ees. Päikeseenergiajaama alune kinnistu on kaebaja esindaja Kalev

Veskuse ja RANDE AGRO OÜ kaasomandis ning sõlmitud kasutuskord ei pruugi tagada, et

päikeseenergiajaamast hakkab reaalselt kasu saama kaebaja. Samuti esineb isikuline seos

kaebaja ja RANDE AGRO OÜ otsustuspädevust omavate isikute vahel ning nende

tegevuskoht on sama. Kaebaja esindaja Kalev Veskus on RANDE AGRO OÜ ainuomaniku ja

juhatuse liikme Kaspar Veskuse isa. Kaebaja rahalised vahendid (sh laenud) pärinevad suures

osas RANDE AGRO OÜ-lt ja lähikondsetelt. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et

päikeseelektrijaama ehitajaks valiti RANDE AGRO OÜ-ga seotud OÜ InserGrupp. RANDE

AGRO OÜ ainuomanik ja juhatuse liige Kaspar Veskus on ka OÜ InserGrupp juhatuse liige

ja osanik. Kaebaja on haldusmenetluses kinnitanud käibe puudumist ja vara üleandmist

RANDE AGRO OÜ-le. Viidatud asjaolud kinnitavad, et kaebaja tegutses RANDE AGRO OÜ

abil, mistõttu on põhjendatud lugeda isikud valitseva mõju kaudu seotuks.

11.3. Rahandusministeerium ja Konkurentsiamet on selgitanud, et nende hinnang kaebaja ja

RANDE AGRO OÜ puhul valitseva mõju puudumise kohta tugineb ainult kaebaja antud

infole ning võib erineda täiendavate asjaolude ilmnemisel. PRIA tuvastatud asjaolud

kinnitavad valitseva mõju esinemist. PRIA-l puudub kohustus pöörduda valitseva mõju kohta

hinnangu saamiseks Konkurentsiameti poole, samuti ei ole Konkurentsiameti seisukohad

PRIA-le siduvad. Seetõttu on kaebaja sellekohane etteheide asjakohatu.

11.4. Tegemist ei olnud sõltumatu hinnapakkumisega, vaid seotud isiku poolt esitatud

hinnapakkumisega, millest tulenevalt on vaide esitaja rikkunud meetme määruse § 7 lg-s 9 ja

§ 6 lg-s 10 sätestatud tingimusi. Tulumaksuseaduse § 8 lg 1 p-st 1 lähtuvalt käsitletakse

isikuid omavahel seotuna, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle

valitsev mõju, seejuures igal juhul käsitatakse soetuna abikaasasid, elukaaslaseid või otse- või

külgjoone sugulasi. OÜ InserGrupp poolt päikeseelektrijaama rajamine ja valvesüsteemide

paigaldamine ei ole meetme määruse mõttes lubatav. Määruse nr 25 § 7 lõige 9 kohaselt ei

tohi taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär omada osalust üksteise

äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku. Samuti ei ole määruse nr 25 § 6 lg

10 järgi abikõlblikuks tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest.

Sisuliselt ringles raha samadele füüsilistele isikutele kuuluvate äriühingute vahel. Kaebajale

RANDE AGRO OÜ poolt laenatud raha jõudis OÜ-le InserGrupp. Kaebaja on RANDE

AGRO OÜ ja OÜ InserGrupp juhatuse liikme ja osaniku Kaspar Veskuse isa. Kuivõrd on

tuvastatud valitseva mõju olemasolu ning selle kaudu kaebaja ja RANDE AGRO OÜ seotus,

siis on RANDE AGRO OÜ sisuliselt ehitanud päikeseelektrijaama endaga seotud isikule.

PRIA ei olnud ega saanudki olla nimetatud asjaolust 2016. aastal, mil vastas RANDE AGRO

OÜ pöördumisele, teadlik. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla tegu ka siis, kui ettevõtja

ostab vajaliku ja mõistliku seadme endaga seotud äriühingult ning kulutuse kandmine on

poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne.

11.5. Omafinantseeringu tasumise nõude täitmine on näilik. Kaebajal puudus näidatud

ulatuses majandustegevus ning kogu sissetulek põhines RANDE AGRO OÜ ja Kaspar

3-22-129

Veskuse rahalistel vahenditel. Omaosalus suuruseks oli 147 743,95 eurot, millest ca 85% on

kaetud seotud isikute vaheliste tehingutega. Osa omafinantseeringuks kasutatud rahalistest

vahenditest on liikunud seotud isikule OÜ InserGrupp. Ehkki rahasummad on osaliste vahel

liikunud, on vahendid jäänud kokkuvõttes seotud osapooltele, mistõttu on tingimuste täitmine

kunstlik. Kaebaja ja RANDE AGRO OÜ vahel sõlmitud laenulepingut ei ole kaebaja PRIA-le

esitanud, mistõttu ei olnud lepingu olemasolu võimalik kontrollida. Laenulepingu olemasolu

ei ole seega tõendatud ning tegemist võib olla maksete tegemise tõendamiseks tagantjärgi

loodud alusega. Kuivõrd maksete tegelik majanduslik sisu on tõendamata, on kaebaja

omafinantseeringu nõude täitnud üksnes näilikult, toetuse väljamaksmise tingimused on

täitmata. Kaebaja väide laenukohustuste raamatupidamises fikseerimise ning tulevikus

tagastamisele kuulumise kohta on paljasõnaline, sest seda kinnitavaid dokumente ei ole

PRIA-le esitatud.

11.6. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla tegu ka siis, kui ettevõtja ostab vajaliku ja

mõistliku seadme endaga seotud äriühingult ning kulutuse kandmine on poolte tiheda seose

tõttu vaid formaalne. Kohtumenetluses esitatud tagasiulatuvalt vormistatud laenudokumendid

ei võimalda järeldada, et tegemist on tavapärases majandustegevuses omaste tehingutega. Ei

ole eluliselt usutav, et RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud laenulepinguid oleks saanud sõlmida

tavapärase majandustegevuse raames ning olukorras, kus tehingu pooled ei oleks omavahel

seotud. Kohtumenetluses esitatud tagantjärgi vormistatud laenulepingud ei ole

usaldusväärsed, tavapärase majandustegevuse raames ei oleks selliste laenulepingute

vormistamine olnud võimalik.

11.7. PRIA toetuse kaasabil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu risk, et taotleja,

taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist täiendavalt

kontrollida, mis võib rikkumise avastamisel päädida toetuse tagasinõudmisega. Nõuetele

vastavuse eest ning esitatud andmete tegelikkusele vastavuse eest vastutab toetuse saaja.

Toetuse tagasinõudmine on määruse nr 1306/2013 art 60 tingimustega kooskõlas. Määruse nr

1306/2013 artiklit 60 käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kui ametiasutused

tuvastavad kõrvalehoidumise, peavad nad jätma täielikult tähelepanuta põllumajandustootja

poolt soodustuse saamiseks loodud kunstlikud tingimused. Tingimuste kunstliku täitmise

tuvastamisel tuleb toetuse tagasi nõuda täies ulatuses, seda on rõhutatud ka kohtupraktikas (nt

Tartu Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-18-919). Toetuse saamise tingimuste rikkumise

korral ei saa kaebaja tugineda usalduse kaitse põhimõttele. Kaebajal ei saa olla õigustatud

ootust, et rikkumise tuvastamisel jäetakse toetus tagasi nõudmata.

KOHTU SEISUKOHT

12. Vaidluse all on PRIA 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335, millega jäeti Rande

talule välja maksmata maksetaotlusega taotletud summa ning tunnistati varasem 22. novembri

2019. a toetuse määramise otsus nr 13-30.3/19/1398 kehtetuks ning nõuti alusetult makstud

toetus summas 44 818 eurot 39 senti kaebajalt tagasi, õiguspärasus. Vastustaja heidab

kaebajale ette valitseva mõju tingimuse rikkumist, hinnapakkumisega seoses seotud isiku

kasutamist ning omafinantseeringu nõude kunstlikku täitmist. Kaebaja hinnangul ei ole

RANDE AGRO OÜ-l valitsevat mõju kaebaja tegevuse üle ning kaebaja, RANDE AGRO OÜ

ja OÜ InserGrupp vahel ei esine selliseid õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid, mis

annaks aluse hinnata kaebaja tegevust määruse nr 25 rikkumisena. Kaebaja palub seetõttu

vastustaja 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 ning selle peale esitatud vaide kohta

tehtud 1. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/22/3-5 tühistada. Vastustaja hinnangul on

vaidlustatud haldusaktid formaalselt ja materiaalselt õiguspärased ning nende tühistamiseks

puudub alus. Vastustaja hinnangul on kaebaja toetuse saamise tingimused täitnud kunstlikult.

3-22-129

13. Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise

tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus

tingimuste täitmisest. Vaidlustatud 2. detsembri 2021. a otsuse nr 13-30.3/21/2335 ja

vaideotsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seadus (ELÜPS) § 111 lg 1 nägi ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha

on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud

sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud

toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr

1303/2013 ja nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud

alustel ja tähtaegadel. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013

artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei

vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele,

kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või

taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil

(ELÜPS § 79 lg 3 p-d 1 ja 3). ELÜPS 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu

toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille

puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või

ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

14. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud

eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid

selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste

õigusaktide eesmärkidele. Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis

on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldpõhimõte.

Euroopa Kohtu praktikas on rõhutatud, et õigussubjektid ei tohi liidu õigusnorme ära kasutada

pettuse või kuritarvituse eesmärgil ning liidu õigusnormide kohaldamisala ei tohi laiendada

nii kaugele, et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse võimaliku kuritarvitamise

kindlakstegemiseks tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et

vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole

õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Lisaks tuleb kindlaks teha tegevuse

subjektiivne aspekt, st tahe saada EL-i õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle

saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu otsuseid asjades nr C-176/20 (p 68),

C-432/12 (p-d 27 ja 29), Riigikohtu 17. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-567, p 10).

Kohtupraktikas on selgitatud, et kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute

puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja

isiklikke suhteid. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla näiteks tegu ka siis, kui kulutuse

kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne (eelviidatud Riigikohtu otsuse p 12).

Oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka

majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel

on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2006. a otsus asjas 3-3-1-80-06, p 23).

Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist võib järeldada ka kaudsete tõendite kogumi

pinnalt (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p 29).

15. Eeltoodud regulatsioonist tuleneb kogumis, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste

loomise tuvastamise kui ka toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb PRIA-l

keelduda väljamaksetaotluse rahuldamisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus ehk

3-22-129

PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral kaalumisruumi. Eeltoodud järeldusele

on jõutud ka varasemas kohtupraktikas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus

asjas nr 3-19-1474, p-d 18-20).

16. Kaebaja on esmalt seadnud kahtluse alla vastustaja järelduse valitseva mõju esinemise

kohta ning rõhub sellele, et PRIA ei ole määruse nr 1407/2013 art 2 lg-s 2 nimetatud

kriteeriumitele tuginenud ja pole ära näidanud, et kaebaja tegevus nende kriteeriumitega oleks

vastuolus. Vastustaja on seisukohal, et toetuse määramisel ja väljamaksete tegemise

otsustamisel ei saa valitseva mõju hindamisel lähtuda vaid määrus nr 1407/2013 art 2 lg-s 2

sätestatud kriteeriumitest, vaid olulised on ka toetuse piirmäära seisukohalt määruse nr 25 § 8

lg 3 alusel konkurentsiseaduse normid.

17. Määruse nr 25 § 8 lg 2 esimese lause ja lg 3 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe

taotleja kohta 150 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku, kusjuures ühte kontserni

kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu

üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud

maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Määruse nr 25 § 8 lg 6

kohaselt loetakse lisaks vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks sellised

ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2

kohaselt. Valitsev mõju oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loeti

formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.

märts 2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Kohus nõustub vastustajaga, et valitseva mõju

tuvastamisel ei saa seetõttu lähtuda üksnes määruse nr 25 § 8 lg-s 6 viidatud määruse nr

1407/2013 art 2 lg-s 2 nimetatud kriteeriumitest, vaid arvestada tuleb määruse nr 25 § 8 lg-s 3

viidatud konkurentsiseaduse normidega (eelkõige KonkS § 2 lg-s 4 sätestatud

kriteeriumitega). Vastupidisel juhul puuduks määruse nr 25 § 8 lg-s 3 tehtud viitel

konkurentsiseadusele üldse sisuline mõte. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus

ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise

ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada

teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada

teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on

asjakohane võtta analoogia korras aluseks ka tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 8 sätestatud

seotud isikute kriteeriumid. TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, muu hulgas

juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal

juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi

(TuMS § 8 lg 1 p 1). Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd

olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia

korras kohaldatavad (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p 24).

Nimetatud normidest lähtuvalt ei ole valitseva mõju hindamisel oluline ainuüksi isikute

õiguslik staatus ja asjaolu, kas isikud tegutsevad iseseisvate isikutena ja millises ulatuses üks

isik teist isikut lähtuvalt osalusest ja juhtorganite tegevuses osalemisest mõjutada saab.

Füüsilisest isikust ettevõtja puhul tuleb silmas pidada, et erinevalt äriühingust ei ole tal

juhatust ega nõukogu, mille tegevuses teine isik üldse osaleda saaks. Isikute vaheline valitsev

mõju võib seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite

kasutamise võimaluses.

18. Kohtu hinnangul on juriidiliselt eraldiseisvad ettevõtted Rande talu ja RANDE AGRO OÜ

omavahel seotud nii isikuliselt, asukohaliselt kui ka äriliselt ning tegutsevad ühisest

majanduslikust huvist kantuna. PRIA on vaidlustatud otsuses analüüsinud kaebaja

3-22-129

sissetulekute ja väljaminekute iseloomu ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et Rande talu

majandustegevus ei ole ilma RANDE AGRO OÜ ja Kaspar Veskuse finantsvahendite

kaasamiseta jätkusuutlik ega omafinantseeringu nõude täitmiseks piisav. Arvelduskonto

väljavõtted kinnitavad, et valdavalt toimub kaebaja majandustegevus RANDE AGRO OÜ-lt

ja Kaspar Veskuselt saadud finantsvahendite abil ning kaebaja majandustegevus on aastatel

2019-2021 olnud tugevalt nende isikute tegevusest sõltuv. Ilma RANDE AGRO OÜ ja

Kaspar Veskuse finantseeringuta ei oleks kaebaja majandustegevus toetustaotluse esitamise ja

päikeseelektrijaama rajamise ajal olnud võimalik. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esindaja

Kalev Veskus ei oma osalust OÜ-s InserGrupp. Küll aga omab RANDE AGRO OÜ

ainuomanik ja juhatuse liige Kaspar Veskus osalust OÜ-s InserGrupp. PRIA otsusest

nähtuvalt on Rande talu, RANDE AGRO OÜ ja OÜ InserGrupp vahel toimunud ulatuslikult

finantstehinguid. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest (tl-d 41-46, 141-153) ei nähtu,

et kaebaja oleks saanud märkimisväärseid sissetulekuid teistele mitteseotud isikutele osutatud

teenuste eest. Kohus ei pea vajalikuks korrata vaidlustatud otsuses esitatud kaebaja

sissetulekute analüüsi ja nõustub kaebaja finantsvõime ning finantsvahendite saamise kohta

otsuses esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

19. Kaebaja on möönnud, et märkimisväärseid sissetulekuid muudest allikatest (väljaspool

kaebaja ja poja ning temaga seotud ettevõtetega tehtud tehingud) ei olnud tal vaidlustatud

otsuse tegemise hetkeks tekkinud. Samuti nähtub vastustaja otsusest ning kohtule esitatud

arvelduskonto väljavõtetest, et kaebaja ei saanud vaidlustatud otsuse tegemisele eelneva viie

kuu jooksul üldse käivet muudest allikatest. Kaebaja on kaebuses ka märkinud, et tema tulu

muudest allikatest oli väike ning finantsasutused keeldusid talle laenu andmast, mistõttu pidi

ta päikeseelektrijaama rajamise ja omafinantseeringu kohustuse täitmiseks võtma laenu

Kaspar Veskuselt (65 000 eurot) ja RANDE AGRO OÜ-lt (kokku 131 503 eurot).

Märkimisväärne on asjaolu, et kaebaja haldus- ja vaidemenetluse ajal PRIA-le laenulepinguid

ei esitanud, need on vormistatud alles kohtumenetluses tagantjärgi pärast seda, kui vastustaja

tugines laenulepingute puudumise argumendile. Kaebaja esitas 14. aprillil 2023 kohtule

laenulepingud, mis olid vormistatud kirjalikud tagantjärgi. On äärmiselt ebatõenäoline, et

mitteseotud isikud sõlmiksid sellises ulatuses laenulepingud esmalt suuliselt ja vormistaks

alles aastaid hiljem laenulepingud tagantjärgi kirjalikult. Mitteseotud isikute vahel oleks

selliste laenulepingute sõlmimine ka äärmiselt vähetõenäoline. Esiteks on kokkulepitud

intress väga madal (2,4% aastas) ning teiseks ei ole laenumakse koos intressidega igakuist

tasumist ette nähtud, vaid laenu tagastamine toimub vastavalt võimalustele (laenulepingute p-

d 1.2. ja 1.3). RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud kahe laenulepingu järgi võib laenu

tagastamine toimuda ka lepingus märgitud traktoritega tasaarveldamise teel. Kaebaja on

selgitanud, et on Kaspar Veskusega sõlmitud laenulepingut nr 1 täitnud ning laenu

tagasimakseid teinud. Samas ei nähtu kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest, et kaebaja

oleks saanud olulises ulatuses sissetulekuid Kaspar Veskusega mitteseotud isikutelt. Seega on

tagasimaksed Kaspar Veskusele tehtud vähemalt osaliselt RANDE AGRO OÜ-lt saadud

laenude abil. Kuna Kaspar Veskus on RANDE AGRO OÜ ainuomanik, siis viitab selline

finantseerimine ringmakse kasutamisele. Samuti on Kaspar Veskusega sõlmitud laenulepingu

nr 1 punktides 1.2. ja 1.3. vastuolu, sest p 1.2. kohaselt on laenusumma ja intresside täieliku

tasumise lõpptähtajaks märgitud 31. detsember 2027, samas p 1.3. kohaselt lõpeb intressi

arvestamine laenusumma täielikul tagasimaksmisel ja intressi tasumise lõpptähtaeg on 31.

detsember 2025. Selline vastuolu viitab samuti sellele, et laen pole antud turutingimustel.

Samuti tekitab selline vastuolu kahtluse, kas tegemist on üldse reaalse laenulepinguga. Sellele

viitab ka asjaolu, et kirjalikul laenulepingul nr 1 puudub selle sõlmimise kuupäev.

3-22-129

20. RANDE AGRO OÜ-ga sõlmitud kahe laenulepingu puhul kaebaja rahas tagasimakseid

teinud ei ole. Ka nendel laenulepingutel puudub sõlmimise kuupäev ning lepingu tingimused

ei vasta turutingimustele. Ei ole kuigi tavapärane, et äriühingu poolt füüsilisele isikule antud

laenude puhul võimaldatakse kohustusi täita sõidukite omandiõiguse üleandmise teel

olukorras, kus laenu- ja sellega seotud lisakohustuste (intressikulu) täitmine toimub vastavalt

tingimustele, aga hiljemalt 31. detsember 2025. Selline laen ei vasta turutingimustel antud

laenu põhimõttele, sest sisuliselt ei ole laenuandjale tagatud intresside tasumine enne 31.

detsembrit 2025. Turutingimustel keegi sellist laenu ei annaks, sest ka tasaarvestamise aluseks

olevate sõidukite väärtus on ajas kahanev. Samuti ei ole majandustegevuses tavapärane, et

äriühing annaks suures summas laenu füüsilisele isikule algselt suulise laenulepingu alusel,

mis alles hiljem kirjalikult fikseeritakse. Kohtule ei ole esitatud ka laenulepingu tagasimakse

võimalusena märgitud traktorite MF6475 ja MF6615 omandiõiguse väärtust hinnata

võimaldavaid dokumente. Kaebaja esitatud andmed traktorite kohta ei võimalda nende

väärtust ja seisukorda hinnata, mistõttu ei ole tõendatud, et tegemist on tavapärases

majandustegevuse raames tehtavale tehingule iseloomuliku tehinguga. Samuti ei ole kaebaja

esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis lükkaks ümber vastustaja vaideotsuses esitatud

kahtluse. Samuti ei kattu laenulepingus nr 2 nimetatud sõiduki andmed liiklusregistri

andmetega. Lepingu kohaselt on üleantavaks sõidukiks traktor Massey Ferguson MF6475

registrimärgiga 0986TH, liiklusregistris on sõiduki mudeliks aga FENDT FENDT 930

VARIO. Kahtlusi sõiduki väärtuses, et see oleks laenulepingus kokkulepitud kohustuste

täitmiseks piisav, süvendab ka asjaolu, et haldus- ja vaidemenetluses ei ole kaebaja traktori

MF6475 registrinumbriga 0986TH üleandmise võimalust välja toonud. See asjaolu selgus

alles kohtule 14. aprillil 2023 esitatud laenulepingust nr 2. Kohus ei pea vajalikuks sõidukite

väärtust ka detailselt uurida, sest laenulepingute tingimused kinnitavad, et tegemist ei ole

turutingimustel antud laenuga. Laenulepingutes määratud intress 2,4% on märkimisväärselt

madalam turutingimustel antavatest laenudest ning intresside tasumise kokkulepe ei vasta

samuti tavapärase laenulepingu tingimusele. Kohus nõustub lisaks vastustajaga, et kaebaja ei

ole esitanud ka selliseid tõendeid, mis kinnitaks nende laenukohustuste kajastamist kaebaja

raamatupidamises.

21. Raskesti mõistetavad on ka kaebaja väited RANDE AGRO OÜ-lt saadud laenu

kasutusotstarbe kohta. Vaidemenetluses väitis kaebaja, et RANDE AGRO OÜ-lt saadud laenu

kasutati traktori MF6615 (registrimärgiga 2584TH) soetamiseks. Seega soetas kaebaja traktori

selleks, et see siis laenu tagasimaksena omakorda RANDE AGRO OÜ-le anda. Sisuliselt saab

RANDE AGRO OÜ Rande talult laenu tagasimaksena sama sõiduki, mille soetamiseks ta

omakorda väidetavalt Rande talule laenu andis. Selline tegevusviis ei ole loogiline ega

majanduslikult mõistlik. Arusaamatuks jääb ka sõiduki soetamise vajadus seoses

päikeseelektrijaama rajamise kohustusega ning kaebaja majandustegevusega, sest tegemis on

põllumajanduses kasutatava traktoriga, samas on kaebaja ise väitnud, et põllumajandusliku

majandustegevusega ta enam üldse ei tegele, sest RANDE AGRO OÜ võttis varasemalt

Rande talu põllumajandusliku majandustegevuse üle.

22. Lisaks tuleb arvestada, et päikeseelektrijaam rajati katastriüksusele, mille kaasomanikeks

on Kalev Veskus ja RANDE AGRO OÜ, kusjuures suurem osa kinnistust on RANDE AGRO

OÜ omandis. Kuigi PRA-le kinnitati, et rajatav päikeseelektrijaam jääb Rande talu FIE

nimele, on päikeseelektrijaam rajatud kinnistule, millest enamus kuulub RANDE AGRO OÜ-

le. Kohus möönab, et kinnistu kasutuskorraga on võimalik täpsemalt kinnistu kasutamine, sh

kasu saamine kokku leppida. Teisalt ei saa mööda vaadata faktist, et suurem osa kaasomandis

kuulub jätkuvalt RANDE AGRO OÜ-le. See asjaolu kinnitab samuti Rande talu ja RANDE

AGRO OÜ omavahelist seotust, sest sisuliselt on päikeseelektrijaam rajatud ka RANDE

3-22-129

AGRO OÜ kinnistule. Iseseisvalt ei pruugi nimetatud asjaolu olla määrav, kuid koostoimes

muude asjaoludega on Rande talu ja RANDE AGRO OÜ omavaheline tihe seotus ilmne.

23. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et laenulepingute tingimused ja asjaolu, et

laenulepingud vormistati tagantjärgi alles kohtumenetluse ajal ei võimalda pidada

laenulepinguid tavapärases majandustegevuses turutingimustele vastavaks. Vastupidi, sellisel

viisil käitumine kinnitab Rande talu ja RANDE AGRO OÜ ning Kaspar Veskuse tihedat

majanduslikku seotust. Kaebaja viidatud laenulepingud, samuti tema finantseerimise viis

viitavad selgelt sellele, et RANDE AGRO OÜ ja selle äriühinguga seotud Kaspar Veskus

omavad mõju Rande talu tegevusele. Läbi väidetavate laenulepingute ja finantseerimisviisi on

RANDE AGRO OÜ-l kui ka selle omanikul Kaspar Veskusel võimalik kaebaja tegevust

mõjutada.

24. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja on käitunud sõnamurdlikult. Kaebaja

tugineb selle väite esitamisel sellele, et Kaspar Veskus pöördus 2016. aastal PRIA poole

küsimusega, kas olukorras, kus taotleja on FIE võib tema pereliikmega seotud äriühing teha

hinnapakkumise, millele vastustaja vastas jaatavalt (tl-d 39-40). Kaebaja jätab tähelepanuta

selle, et PRIA-le esitatud küsimus oli üldsõnaline ning seal ei olnud piisavalt selgitatud

omavahelisi laenukohustusi ja muid finantssidemeid ega asjaolu, et päikeseelektrijaam

rajatakse kinnistule, mille üheks omanikuks on Kaspar Veskuse omandis olev RANDE

AGRO OÜ. PRIA-le edastatud teave oli sedavõrd üldsõnaline, et vastustaja positiivsest

vastusest ei saa teha lõplikke järeldusi kaebaja tegevuse õiguspärasuse kohta. Valitseva mõju

ja isikute omavaheliste sidemete hindamine toimub nii toetuse määramise otsustamisel kui ka

sellele järgneval väljamaksetaotluste lahendamisel. PRIA vastus tegevuse lubatavuse kohta

tugines kirjas märgitud teabel, mis selgelt ei olnud põhjaliku analüüsi tegemiseks piisav.

Samuti ei piira Kaspar Veskuse küsimusele vastamine PRIA kontrollitegevuse ulatust, sh

väljamaksetaotluse lahendamisel. Kaebaja rahaline seis ning tema majandustegevuse tihe

seotus RANDE AGRO OÜ-st kui ka füüsilise isiku Kaspar Veskuselt saadavatest

finantsvahenditest ei saanud eelnimetatud vastuse koostamisel vajaliku detailsusega PRIA-le

teada olla. Lisaks tuleb arvestada, et PRIA ametniku vastus ei ole eelotsus, millega oleks

antud lõplik hinnang isikutevahelistele sidemetele ning kavandatud tegevuse

nõuetekohasusele. Sellise eelotsuse andmise õigust ja kohustust ei näe ka ükski toetust

reguleeriv siseriiklik ega Euroopa Liidu õigusakt ette. Paljuski on Rande talu

majandustegevust iseloomustavad andmed, sh see, et peaasjalikult toimib kaebaja

majandustegevus just RANDE AGRO OÜ-lt ja Kaspar Veskuselt saadud laenuvahendite toel

ning nn omatulu osakaal on madal, selgunud toetuse määramise järgselt esitatud viimase

väljamaksetaotluse lahendamisel läbiviidud kontrollimenetluses. Asjaolu, et PRIA oli juba

toetuse määramisel teadlik perekondlikust sidemest kaebaja ja päikeseelektrijaama rajamiseks

kasutatud kinnistu teise omaniku RANDE AGRO OÜ omaniku vahel, ei tähenda, et kaebaja

tegevus vastas nõuetele. Isikute vahelist seotust ja valitseva mõju esinemist võib PRIA

hinnata nii toetuse määramisel kui ka väljamaksete tegemise otsustamisel.

25. Toetus- ja väljamaksetaotluse lahendamine on PRIA pädevuses. Toetuse määramist

reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et PRIA-l puuduks selle raames pädevus isikute

seotuse ja valitseva mõju hindamiseks. Vastustajal puudub õigusaktidest tulenevalt kohustus

küsida Konkurentsiametilt või Rahandusministeeriumilt valitseva mõju esinemise kohta

arvamust, samuti ei ole nende haldusorganite poolt antud arvamus PRIA-le siduv. Ükski

õigusakt ei näe PRIA-le ette kohustust lähtuda isikute omavahelise seotuse ja valitseva mõju

hindamisel Konkurentsiameti või Rahandusministeeriumi kirjavahetuses väljendatud

arvamusest (tl-d 21-24). Samuti tuleb silmas pidada, et kaebaja esitatud kirjavahetuses on

3-22-129

haldusorganitele esitatud teave üldsõnaline, mistõttu ei kanna haldusorganite vastuses esitatud

arvamus ka siduva arvamuse kvaliteeti. Asjakohatu ja paljasõnaline on kaebaja seisukoht, et

PRIA-l ei ole piisavaid teadmisi valitseva mõju hindamiseks. PRIA tegeleb toetustaotluse

lahendamisel igapäevaselt muu hulgas tingimuste kunstliku täitmise, sh isikutevaheliste seoste

kontrollimisega. Vastustaja on otsuses detailselt analüüsinud asjaomaste ettevõtjate vahelisi

õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et

RANDE AGRO OÜ ja Rande talu on tihedalt seotud.

26. Vastustaja on seadnud kahtluse alla ka OÜ InserGrupp tegevuse asjakohasuse. OÜ

InserGrupp hinnapakkumuse ja päikeseelektrijaama ehitamisega seonduvalt on vastustaja

kaebajale heitnud määruse nr 25 § 7 lg 9 rikkumist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

määrus nr 25 § 7 lg 1 sätestatud kolme võrreldava hinnapakkumise võtmise kohustuse

eesmärgiks on tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine ning samuti see, et

toetus jõuaks majanduskäibesse ning selle positiivne mõju ei piirduks üksnes taotlejaga.

Seetõttu peavad hinnapakkumused esitama ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka

üksteisest. Seda rõhutab määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud piirang, mis näeb ette, et taotleja

ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust

üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Määruse nr 25 § 7 lg-t 9 ei

saa mõista siiski nii, et sättes nimetamata pakkujate omavahelised seosed või seosed toetuse

taotlejaga on lubatavad. Määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud keelu toimeks on, et keelu

rikkumise korral ei ole vaja enam kontrollida äriühingute tegelikku seotust ja ühist

tegutsemist. Hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul,

kui tal küll puudub määruse nr § 7 lg-s 9 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste

pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab isikute omavahelist seotust. Määruse nr 25

§ 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et pakkumuse esitaja koostab selle teiste pakkujate ja

toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotleja ja/või teiste pakkujatega ühist huvi,

eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Muu hulgas ei tohi pakkuja seega olla

majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. See nõue kehtib

pakkujale ka hinnapakkumise alusel teenuse osutamise ajal ning määruse nr 25 seletuskirja

kohaselt laieneb ka alltöövõtjatele (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-

19-1474, p-d 23-25).

27. Kohtu hinnangul ei saa ka OÜ InserGrupp pidada kaebajast sõltumatuks hinnapakkujaks

ja päikeseelektrijaama rajamiseks tehtud tööde teostajaks. Vaidlust ei ole selles, et

toetusobjektiks olev päikesepark on rajatud, kuid toetuse saamise õiguspärasuse hindamisel

on oluline, kas toetuse saamise tingimused on täidetud kunstlikult või mitte. Tingimuste

kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused

täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste

täitmisest. OÜ InserGrupp üheks omanikuks ja juhatuse liikmeks on samuti Kaspar Veskus,

kes on Kalev Veskuse poeg ning kes on tihedalt seotud ka RANDE AGRO OÜ-ga, sest on ka

nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks. Kaebaja esindaja Kalev Veskus ja RANDE AGRO

OÜ ja OÜ InserGrupp juhatuse liige Kaspar Veskus on sugulased ning PRIA otsuses

kajastatust nähtuvalt on nende tegevus ka tihedalt seotud, sest Rande talu tegutseb valdavalt

Kaspar Veskuselt ning RANDE AGRO OÜ-lt saadud finantsvahendite (valdavalt laenude)

abil. Kuna ilmselgelt toimub kaebaja tegevus peaasjalikult Kaspar Veskuse ja temaga seotud

äriühingult (RANDE AGRO OÜ) saadud finantsvahendite arvelt ning toetusobjektiks olev

päikeseelektrijaam on rajatud maa-alale, millega on seotud ka RANDE AGRO OÜ, siis on

omavahelised sidemed ja Kaspar Veskuse huvi tegevuse finantseerimise vastu ilmne. OÜ

InserGrupp tuleb seetõttu samuti lugeda määruse nr 25 mõttes seotud isikuks, kelle

hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks. PRIA tuvastatud

3-22-129

asjaolud viitavad sellele, et kaebaja ja RANDE AGRO OÜ ning ka OÜ InserGrupp tegevuste

eesmärgiks oli vastastikuste kohustuste loomine ja nende täitmine sisuliselt ringmaksete teel.

PRIA on põhjendatult välja toonud, et Rande talu tegutseb suures osas RANDE AGRO OÜ-lt

ja Kaspar Veskuselt saadud rahaliste vahendite toel, kusjuures OÜ-le InserGrupp tasutud

summad jõudsid omakorda erinevate tehingute tulemustena osaliselt RANDE AGRO OÜ-sse

ning RANDE AGRO OÜ omakorda finantseeris laenudega Rande talu tegevust. Selline

faktiline olukord viitab raharinglusele kolme omavahel seotud isiku vahel. Sellist tegevust

saab pidada tahtlikuks toetuse tingimuste kunstlikuks täitmiseks. Samuti moodustavad

nõutavast omafinantseeringust suurema osa seotud isikutelt saadud finantsvahendid, mistõttu

on põhjendatud ka PRIA järeldus, et omafinantseeringu olemasolu tingimus on täidetud

kunstlikult.

28. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et RANDE AGRO OÜ-l on valitsev mõju kaebaja

üle. Vaidlust ei ole selles, et RANDE AGRO OÜ oli saanud vastustajalt samast meetmest

toetust juba 148 906,32 eurot, mistõttu ületas kaebaja taotletud ja saadud toetus lubatud määra

olulises ulatuses. Maksimaalne toetussumma oli 150 000 eurot (määruse nr 25 § 8 lg 2

esimene lause). Kuna kaebaja ja RANDE AGRO OÜ on üksteisega seotud ettevõtjad, siis ei

saanud RANDE AGRO OÜ-le juba määratud toetust arvestades määrata kaebajale

maksimaalse toetuse suurust ületavas osas täiendavat toetust (määruse nr 25 § 8 lg 3). Samuti

tuleb kaebaja omafinantseeringu nõude täitmist pidada kunstlikuks, sest tegemist ei ole

kaebaja omatuluga ning suures osas on kaetud omafinantseering seotud isikutelt saadud

finantsvahenditest, mis omakorda liikusid seotud isikutele vähemalt osaliselt tagasi. OÜ

InserGrupp ei ole alust omakorda pidada sõltumatuks hinnapakkujaks ning ehitustööde

teostajaks. Kuna kaebaja on rikkunud toetuskõblikkuse tingimusi, siis ei saa kaebaja tugineda

usalduse kaitse argumendile. Seega ei ole kaebajale 22. novembri 2019. a otsusega nr 13-

30.3/19/1398 toetuse määramine ja väljamaksmine põhjendatud, mistõttu on vastustaja

põhjendatult tunnistanud nimetatud otsuse kehtetuks, keeldunud väljamaksete tegemisest ja

nõudis juba välja makstud toetuse tagasi. Vaidlustatud PRIA otsuse ja vaideotsuse

tühistamiseks ei ole seega alust.

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rande talu FIE kaebuse rahuldamata. Sellest tulenevalt

tühistab kohus HKMS § 253 lg 3 alusel ka Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2022. a määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega

(HKMS § 253 lg 3). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

Põhjendused muudetud 25.02.2025 Tartu Ringkonnakohtu otsusega