3-14-50421/145 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-14-50421

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 31.10.2023, Jõhvi

Haldusasja number 3-14-50421

Haldusasi Ida-Viru maavanema protest Vaivara Vallavalitsuse

9.01.2014 korralduse nr 5 osaliseks tühistamiseks

(ehituslubade väljastamise osas) ja alternatiivselt

tühisuse tuvastamiseks ning Vaivara Vallavalitsuse

29.03.2016 korralduse nr 85 tühistamiseks ja

alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Protesti esitaja: Justiitsministeerium (endine Ida-Viru

maavanem)

esindajad: v. adv-did Reesa Laur ja Veiko Viisileht,

üldvolituse alusel Aleksandr Logussov

Vastustaja: Narva-Jõesuu linn (endine Vaivara vald)

esindaja: v. adv Jaanus Tehver

Kolmas isik: Roheline Elekter AS

esindaja: v. adv Silja Holsmer

RESOLUTSIOON

1. Jätta protesti esitaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Jätta protesti esitaja 23.03.2020 menetluslikud taotlused rahuldamata.

3. Rahuldada protest ja tühistada Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5

punktid 3 ja 4.2 ning Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korraldus nr 85 tervikuna.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2023. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

3-14-50421

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vaivara Vallavolikogu kehtestas 26.08.2010 määrusega nr 11 Vaivara valla

üldplaneeringu, mille p-i 2.2.6.1 kohaselt tuli tuulegeneraatorite püstitamisel ja tuulepargi

rajamisel Vaivara valda kõik tuulepargid kooskõlastada Kaitseministeeriumiga (KM) ning

Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) tuulegeneraatorite kõrguse ja asukoha osas

projekteerimistingimuste väljastamise eskiisi staadiumis.

2. Vaivara Vallavalitsus määras 19.10.2010 korraldusega nr 257 Roheline Elekter AS-le

(kolmas isik) projekteerimistingimused kuni 500 MW koguvõimsusega tuulepargi

projekteerimiseks üldplaneeringus reserveeritud maa-alale Mustanina külas Vaivara vallas

vastavalt korralduse lisale 1. Korralduse kohaselt soovib kolmas isik kasutada tuulikutüüpi,

mille tuulikumasti kõrgus on 135 m maapinnast. Korralduse lisa 1 p 13 kohaselt tuleb projekt

kooskõlastada tuulikute kõrguse ja paigutuse osas KM-ga, PPA-ga ja Lennuametiga (LA).

3. Kolmas isik esitas 13.02.2012 KM-le taotluse Vaivara tuulepargi ehitusprojekti

kooskõlastamiseks.

4. KM teatas 12.06.2012 kirjas nr 12.2-1/12/600, et kooskõlastab Vaivara tuulepargi

ehitusprojekti tingimusel, et kavandavate energiatuulikute kogukõrgust vähendatakse sõltuvalt

tsoonist kogukõrguseni 115 kuni 155 ning alternatiivsena võib kaaluda võimalust, et arendaja

leevendab tuulepargiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid (nt täiendava õhuseireradari

paigutamist piirkonda või olemasoleva õhuseireradari täiustamist, et see võimaldaks

tekkitavate mõjudega toime tulla). Mõjude leevendamiseks tuleb arendaja ja KM-i vahel

sõlmida kokkulepe. Tuulepargi rajamise tulemusena kavandatud kujul väheneb radarkatteala

ulatus - tuulepargi taha tekib katmata ala. Samuti põhjustaks tuulepark häireid õhuseire radari

töös valesihtmärkide genereerimise näol. Mõlemad asjaolud põhjustavad riigikaitseobjekti

töövõime vähenemise ning on seetõttu riigikaitse seisukohast ebasoovitavad. Sellest

tulenevalt on vajalik kavandatud energiatuulikute kogukõrguse vähendamine.

5. Vaivara Vallavalitsus väljastas 9.01.2014 korraldusega nr 5 kolmandale isikule ehitusload

tuuleelektrijaama rajatiste, sh 85 elektrituuliku, 4 alajaama ja ülekandeliinide püstitamiseks (p

3); seadis korralduse p-s 3 nimetatud ehituslubade alusel ehitamise alustamiseks tingimused:

sh p 4.2, mis nägi ette, et elektrituulikute ehitamise eelduseks on KM-i kirjalik nõusolek;

majandusosakonnal tuli korraldada ehituslubade vormistamine ja andmete esitamine

ehitusregistrile (p 5). Korralduse kohaselt vastavad ehitusprojektid ÜP-le ja

projekteerimistingimustele. KM kooskõlastas ehitusprojekti 12.06.2012 kirjas. Vald lähtus

ehituslubasid andes eeldusest, et KM kooskõlastuses antud alternatiivne tingimus (täiendava

õhuseireradari paigaldamine või olemasoleva täiustamine) on realiseeritav ning ehituslubade

3-14-50421

väljastamisel tuleb ehitamiseks seada täiendav tingimus vastavalt KM nõuetele. Seeläbi on

tagatud, et potentsiaalselt kaitseväe õhuseire toimimisele negatiivset mõju avaldatavat objekti

ei ehitata KM nõutud leevendavaid meetmeid kasutusele võtmata. Tagatud on riigikaitselased

huvid ning ei esine ehitusseaduse (EhS) §-s 24 sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise

aluseid. Vald, tuginedes EhS § 23 lg-le 1 ja Vaivara valla ehitusmääruse § 25 lg-le 4 andis

välja kolmandale isikule ehitusload. Ehitusload väljastati kõrvaltingimustega vastavalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1p-le 1 ja lg 2 p-le 3.

6. KM esitas 10.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vaivara

Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldus nr 5 osaliselt (ehituslubade väljastamise osas) ja tühistada

korralduse alusel väljastatud ehitusload. KM väitel ei ole 12.06.2012 kooskõlastuses märgitud

alternatiivne tingimus õiguslikult lubatav ega realiseeritav, mistõttu pidid vastustaja ja kolmas

isik lähtuma kooskõlastuse esimesest tingimusest (tuulikute kõrguse, maast 135 m ja tiiviku

raadius 58 m, kokku 193m, vähendamine, kuid seda ei ole tehtud (haldusasi nr 3-14-131) .

7. Ida-Viru maavanem esitas 3.04.2014 Tartu Halduskohtule protesti, milles palus tühistada

Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldus nr 5 osaliselt (ehituslubade väljastamise osas) ja

liita protest KM kaebuse alusel registreeritud haldusasjaga. Protesti esitaja väitel ei ole

täidetud ühtegi KM 12.06.2012 kooskõlastuse tingimust, seega on vastuolu

projekteerimistingimustega ja esines EhS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alus ehitusloa

väljastamisest keeldumiseks. KM on märkinud, et kooskõlastuses märgitud alternatiivne

tegevus ei ole õiguslikult lubatav ega realiseeritav. Vaivara vald rikkus uurimispõhimõtet

jättes välja selgitamata KM seisukoha alternatiivse tingimuse täitmise võimalikkuse kohta,

mis tõi kaasa haldusakti tühisuse ehituslubade väljastamise osas (HMS § 63 lg 2 p 5).

Korraldusega nr 5 väljastatud ehituslubade alusel ei ole ehitustegevus reaalselt võimalik.

Ehituslubadega väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselased huvid (haldusasi nr 3-14-

50421).

8. Tartu Halduskohus võttis 3.04.2014 määrusega protesti menetlusse, määras vastustajaks

Ida-Viru maavanema, kaasas menetlusse kolmandate isikutena AS Roheline Elekter ja

Kaitseministeeriumi ning kohustas vastustajat kolmandaid isikuid vastama protestile.

9. Tartu Halduskohtu 04.04.2014 määrusega rahuldati protesti esitaja esialgse õiguskaitse

taotlus ja peatati halduskohtumenetluse ajaks Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr

5 osaliselt (ehituslubade väljastamise osas). Määrus jõustus 13.05.2014.

10. Tartu Halduskohus liitis 28.04.2014 määrusega haldusasjad (3-14-50421 ja 3-14-131 )

ühte menetlusse, määrates haldusasja numbriks 3-14-50421

11. Halduskohus peatas 3.06.2014 määrusega haldusasja menetluse. Seejärel peatas

halduskohus korduvalt asja menetluse (30.12.2014 määrusega kuni 6-ks kuuks; 3.08.2015

määrusega kuni 6-ks kuuks; 29.06.2016 määrusega kuni 2-ks aastaks).

12. Kolmas isik palus 21.03.2016 taotluses Vaivara Vallavalitsusel kooskõlastada

ehitusprojekti muudatused ja teha need muudatused ehitusregistris. Taotluse kohaselt on

tuulikute kogukõrgust vähendatud 115 meetrini, mis on kooskõlas KM 12.06.2012 kirjas

seatud esimese tingimusega.

13. Vaivara Vallavalitsus rahuldas 29.03.2016 korraldusega nr 85 kolmanda isiku

21.03.2016 taotluse (p 1), kooskõlastas 9.01.2014 korraldusega nr 5 väljastatud

3-14-50421

elektrituulikute ehituslubade väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti muudatuse, millega

tuulikute kogukõrgusest vähendati 115 meetrini (p 2); ehituslubade alusel tuli teha

ehitusregistrisse kantud ehitise tehnilistes andmetes muudatused vastavalt kooskõlastatud

ehitusprojekti muudatustele (p 3); tunnistas kehtetuks korralduse nr 5 p 4.2 (p 4). Korralduse

alusena viidatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §30 lg 1 p-le 3, HMS § 56 lg-

tele 2 ja 3 ning § 63 lg-tele 1 ja 3. Vald leidis, et muudetud ehitusprojekt on kooskõlas

projekteerimistingimustega ja valla üldplaneeringuga. Kuna ehitusprojekti muudatuste

sisseviimisega on täidetud KM kooskõlastuse tingimused, ei ole korralduse nr 5 p 4.2 täiendav

kirjaliku nõusoleku nõue enam vajalik. Vald leidis, et kolmanda isiku taotletav ehitusprojekti

muutmine (tuuliku torni kõrguse vähendamine) ei too kaasa ehitise ega selle tehniliste

näitajate niivõrd olulist muutmist, et oleks põhjendatud ehituslubade kehtetuks tunnistamine

ja tuleks taotleda uute ehituslubade väljastamist.

14. Halduskohus uuendas 13.01.2020 määrusega haldusasja menetluse ja lubas Ida-Viru

maavanema üldõigusjärglasena menetlusse astuda justiitsministeeriumil (JuM) ning Vaivara

valla üldõigusjärglasena Narva-Jõesuu linnal.

15. JuM esitas 23.03.2020 kohtule seisukoha, milles märkis, et täiendab protesti nõudeid ja

taotleb alternatiivsena korralduse nr 5 tühisuse tuvastamist. Justiitsministeeriumi väitel on

korraldus nr 5 tühine HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes, kuna kolmas isik on senises menetluses

avaldanud, et tuulikute kõrgust ei ole võimalik muuta ja KM kooskõlastuse alternatiivset

tingimust ei saa realiseerida, seega ei ole korraldust nr 5 võimalik ehitamise kaudu

realiseerida. Justiitsministeerium märkis, et vahepeal on ilmunud uued asjaolud (s.o tuulepark

segaks piirkonnas asuvat radarisüsteemi), mis samuti takistavad tuulepargi rajamist.

16. Kolmas isik märkis 31.03.2020 seisukohas, et protesti menetlemine tuleb lõpetada, sest

kohtumenetluse väliselt on kõrvaldatud olukord, mis tingis protesti esitamise. Korralduse nr 5

aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud: tuulikute kogukõrgust vähendati 115 meetrini.

Kuna on ära langenud alus, millega põhjendati haldusakti tühisust, siis puudub alus tühisuse

tuvastamise nõude menetlemiseks.

17. Tartu Halduskohus jättis 3.04.2020 määrusega KM kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse

puudumise tõttu ja kõrvaldas KM kolmanda isikuna protesti menetlusest. Määrus on

jõustunud.

18. JuM ja KM esitasid kohtule 7.04.2020 seisukohas, et olenemata korraldusest nr 85 ja selle

mõjust saab protesti lõpuni menetleda. Muudetud projekti ei ole menetlusse esitatud. JuM ja

KM taotlesid KM kaasamist protesti menetlusse kaasatud haldusorganina.

19. Tartu Halduskohus lõpetas 10.11.2020 määrusega protesti menetluse (p 1); jättis

rahuldamata KM taotluse tema kaasamiseks kolmanda isiku ja JuM esitatud menetluslikud

taotlused (p3); mõistis JuM välja kolmanda isiku kasuks menetluskulu summas 1473 eurot ja

75 senti ning jättis ülejäänud menetluskulu menetlusosaliste endi kanda (p 4).

20. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3.02.2021 määrusega JuM määruskaebuse ja tühistas

Tartu Halduskohtu 10.11.2020 määruse protesti menetluse lõpetamise, menetluskulu jaotuse

ja JuM 23.03.2020 taotluse läbivaatamata jätmise osas (p 3). Määruskaebuse KM kaasamata

jätmise peale jättis ringkonnakohus läbi vaatamata. Ringkonnakohus saatis asja tagasi

halduskohtule menetluse jätkamiseks (p 49) Ringkonnakohus leidis, et seadus ei näe ette

arvamuse avaldamiseks haldusorgani kaasamata jätmise vaidlustamise võimalust ning see ei

3-14-50421

takista ka asja edasist menetlust. Menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei olnud

kohane. Vastustaja ei ole protestiga vaidlustatud ehituslubade korraldust kehtetuks

tunnistanud, korraldusega tunnistati kehtetuks üksnes korralduse p 4.2, mille järgi on tuulikute

ehitamise eelduseks KM kirjalik nõusolek. Samuti ei ole ühiselt selge, et KM nõue

ehituslubade alusel kavandavate elektrituulikute kõrguse vähendamiseks on praeguseks

täidetud. Ehitusregistrist nähtub, et ehitusload on endist viisi antud elektrituulikute kõrgusega

135 m.

21. Riigikohus nõustus 3.12.2021 määruses ringkonnakohtuga, et ei esine HKMS § 152 lg 1

p-s 4 kirjeldatud olukorda. Protestiga vaidlustatud haldusakti ehk 9.01.2014 korraldust nr 5

(ehituslube) ei ole kehtetuks tunnistatud. Tuulikute kõrguse vähendamine ei oleks HKMS §

152 lg 1 p 4 kohaselt võinud olla menetluse lõpetamise aluseks siis, kui JuM oleks esitanud

kohustamisnõude tuulikute kõrguse vähendamiseks või tühistamisnõude ainult tuulikute

kõrguse osas. JuM on vaidlustatud ehitusload tervikuna. JuM-le tulnuks anda võimalus

kaaluda protesti muutmist, nõudes talle ebasoodsa korralduse nr 85 tühistamist. Haldusakt

peab olema selge ja ühiselt mõistetav.

22. JuM esitas 18.03.2022 taotluse protesti muutmiseks (täiendamiseks), milles taotles

Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korralduse nr 85 tühistamist ja alternatiivselt tühisuse

tuvastamist.

23. Tartu Halduskohus eraldas 8.06.2022 määrusega haldusasjast nr 3-14-50421 JuM

18.03.2022 taotluse protesti muutmiseks. Eraldatud haldusasja numbriks sai 3-22-1261.

24. Tartu Halduskohus jättis 8.06.2022 määrusega rahuldamata JuM taotlused kaasata

menetlusse KM haldusorganina. Kohus leidis, et JuM taotlus ei ole põhjendatud. Asjaolu, et

KM korraldab riigikaitset ei ole aluseks vastava haldusorgani menetlusse kaasamiseks. Asja

materjalidest on näha KM seisukohad ning puudub vajadus vastava haldusorgani menetlusse

kaasamiseks. Eesti Vabariik juriidilise isikuna juba osaleb menetluses protesti esitajana.

25. Tartu Halduskohus rahuldas 8.06.2022 määrusega JuM 18.03.2022 protesti muutmise

taotluse osaliselt ja lubas täiendada protesti Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korralduse nr

85 tühistamise nõudega (p 1) ning jättis muus osas protesti muutmise taotluse rahuldamata (p

2).

26. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26.07.2022 määrusega JuM määruskaebuse ja tühistas

Tartu Halduskohtu 8.06.2022 määruse osas, millega kohus jättis JuM protesti muutmise

taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega rahuldas JuM 18.03.2022

taotluse protesti täiendamiseks Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korralduse nr 85

tühistamise ja alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõuetega.

27. Tartu Halduskohus otsustas 31.01.2023 määrusega läbi vaadata haldusasja 3-14-50421

kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

28. Protesti esitaja (Ida-Viru maavanem) leiab, et Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014

korraldus nr 5 on õigusvastane. Vastustaja andis välja korralduse nr 5 olukorras, kus ei olnud

täidetud mitte ühtegi KM 12.06.2012 kirjas mainitud ja kooskõlastuse andmise aluseks olevat

tingimust, ehk tuulikute kõrgus jäi muutmata ja täiendava radari paigutamise kohta

3-14-50421

kokkulepet ei ole sõlmitud. Kuna ehitusprojektid ei arvesta KM kooskõlastuse tingimusi, siis

esineb EhS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Vastustaja

on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole kontrollinud, kas KM ja selle arendaja vahel on

sõlmitud KM 12.06.2012 kirjas viidatud alternatiivse tingimuse realiseerimiseks vajalik

kokkulepe või milline on KM seisukoht ehituslubade väljastamise hetkel mainitud

kokkuleppe osas. Uurimispõhimõtte rikkumine on kaasa toonud ka korralduse nr 5

ehituslubade väljastamise osas tühisuse (HMS § 63 lg 2 p 5), kuna korralduse nr 5 väljastatud

ehituslubade alusel ei ole ehitustegevus reaalselt võimalik. Selgus, et õiguslikult sellist

kokkulepet sõlmida ei saa. Korralduses puuduvad kaalutlused, mille põhjal oleks võimalik aru

saada, et KM poolt kooskõlastuses märgitud alternatiivne tingimus on realiseeritav. Vastustaja

on ületanud enda pädevuse piire, sest kohalikul omavalitsusel puudub pädevus otsustada

tuulepargiga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks arendajale nõusoleku andmise

üle. Enne korralduse nr 5 väljastamist oleks vastustaja pidanud küsima KM-lt seisukohta.

Vaidlusaluses korralduses puuduvad kaalutlused selle kohta, miks on vastustaja otsustanud

välja anda ehitusload tuulikute ehitamiseks projekti järgi, millel pole seadusega, ÜP-ga ja

projekteerimistingimustega nõutud kooskõlastust, mistõttu ei vasta korraldus nr 5 vaidlustatud

osas HMS §-s 54, § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Lisaks on korraldus

nr 5 on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg-ga 7. Tuulikute kogukõrgust ei ole

vähendatud vastavalt KM 12.06.2012 kirjas esitatud tingimustele.

29. JuM (protesti esitaja õigusjärglane) leiab, et vaidlusalused vastustaja korraldused (nr 5 ja

85) on õigusvastased ja need tuleb tühistada, alternatiivselt tuvastada vaidlustatud osas

korralduste tühisus. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et ehituslubade andmise ajal oli

ehisprojektil lennundusseaduse (LennS) § 35 lg 61 sätestatud kooskõlastus. KM 12.06.2012

kirjast nähtub, et kooskõlastuse olemasolu on sõltuvusse seatud kahest tingimusest. Olukorras,

kus kumbki KM poolt seatud tingimus ei ole täidetud, puudub tegelikult KM kooskõlastus.

Seega on vastustaja ehituslubade väljastamisel rikkunud valla ÜP seletuskirja p-de 2.2.2. ja

2.2.6.1 nõudeid ning lisaks LennS § 35 lg-s 61 sätestatut. ÜP-st tulenevavalt ei saa kolmas isik

loota, et tema soovitud parameetriga tuulepargi saab ka püstitada ilma KM nõusolekuta. ÜP

on ainult planeering, mille realiseerimiseks tuleb läbida järgnevad haldusmenetlused

õiguspäraselt, mida ei ole tehtud. JuM osundas ka sellele, et Vaivara valla ÜP on pea 10 aastat

vana ning selles osas kehtib ÜP ülevaatamise kohustus, mis võib kaasa tuua muudatused, sh

ka KM poolt kooskõlastuse väljastamata jätmise. ÜP näeb selgelt ette lisaks tuulikute kõrguse

piirangutele ka KM kooskõlastuse. Seega, ainult tuulikute ettenähtud kõrgusest ei piisa, et

jaatada KM nõusolekut. KM kohustuslikku nõusolekut ei andnud. Seega korraldus on

vastuolus ÜP nõuetega ning seda ei saa pidada projekteerimistingimustega kooskõlas olevaks.

Alternatiivsele tingimusele tuginedes ei saa vastustaja eeldada, et selle realiseerimine on

võimalik. Eelnev toob endaga kaasa uurimispõhimõtte rikkumise ning nõuetekohaste

kaalutluste teostamata jätmise (HMS § 54, 55, 56 lg 2 ja lg 3). JuM toonitas, et korralduse

andmise ajaks pidi mõjude vähendamiseks vajalik kokkulepe olema sõlmitud, vastasel juhul

ei ole tingimus täidetud. Sellist asjakohast kokkulepet ei olnud ei vaidlusaluse korralduse

väljastamise ajal ega nüüd. Riigikaitsefunktsioon on vaidlematult delegeerimatu

tuumikülesanne. Riik peab igal juhul säilitama kontrolli riigikaitsefunktsiooni täitmise üle, et

säilitada identiteet riigina ja toimida mis tahes sisemiste või välimiste kitsendusteta oma

äranägemise järgi. Seega võimalik ei ole, et kolmas isik finantseerib radari täiustamise

asendamise vms tegevuse maksumust ja täiendavaid käitamiskulusid, saades selliselt

kooskõlastuse tuulikuparkide rajanemiseks. JuM hinnangul on korraldus tühine ka HMS § 63

lg 2 p-s 5 sätestatud tähenduses. Tuulikud takistavad õhuseireradari töövõime tagamist, mis

tõendab KM 12.03.2012 kiri nr J4-44.1-3.1/12/11417-3 ning on vajalik tuulikute kõrguse

vähendamine. JuM arvates kuivõrd planeeritavad tuulikud jäävad Kellavere õhuseireradari

3-14-50421

kattealasse, on takistatud selle töövõime tagamine, mistõttu ei ole selline takistus lubatud.

JuM ei nõustunud vastustaja väitega, et korralduse nr 5 kõrvaltingimus ongi KM vajalik

nõusolek. Jum ei nõustunud kolmanda isiku väitega, et riigi huvid on maksimaalselt tagatud

vaidlusaluse korralduse kõrvaltingimusega.

Korraldus nr 85 kuulub tühistamisele seetõttu, et selle sisuline õiguspärasus ja tehniline

võimalikkus on alusdokumentide puudumise tõttu kontrollimatu ning väidetav muudatus ei

ole kooskõlas projektitingimustega. Projekteerimistingimused ei kehtinud korralduse

väljastamise ajal ja ei kehti ka täna. Kehtetutele projekteerimistingimustele ei vasta tuulikute

kõrgus 135 m maapinnast. Esitatud ei ole korralduse nr 85 aluseks olevaid dokumente.

Muudetud ehituprojektil ei ole KM kooskõlastust. Kuivõrd muudetud ehitusprojekt ei ole

KM-ga kooskõlastatud, siis ei ole võimalik teha ka tegelikke ega ehitusregistri muudatusi

seonduvalt tuulikute kõrgusega. Kooskõlastus ehitusprojekti muudatusele ei asenda

kohustuslikku KM kooskõlastust ega seega olla aluseks ehitusprojekti ning sellest lähtuvalt

ehituslubade ning ehitusregistri andmete õiguspäraseks muutmiseks. Korralduse nr 85

väljastamisele eelnev projekti muudatus on piisavalt suur, mis tingib seni väljastatud

ehituslubade kehtetuks tunnistamise ja vajaduse taotleda muudetud projekti alusel uusi

ehituslube. Muudetud ehitusprojekt tuli KM-ga kooskõlastada, mida ei ole tehtud. EhS § 46 lg

1 järgi on pädeval asutusel kohustus tunnistada ehitusluba kehtetuks mh juhul, kui muutuvad

koormused või ehitusloas olulised tehnilised näitajad. 1 Tuulepargi rajamist takistavad uued

ilmnenud asjaolud, s.o tuulepark segaks piirkonnas asuvaid raadiosüsteeme. Lisaks on

korraldus nr 85 tühine HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes. Korraldusega 85 korralduse nr 5 muutmine

ei olnud võimalik, kuna kohus on 4.04.2014 määrusega peatanud korralduse nr 5 kehtivuse.

Olukorras, kus haldusakt ei kehti kas või ajutiselt, ei saa seda ka muuta ega täiendada. Seega

on korraldus nr 85 tühine.

30. Vastustaja (Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn) ei nõustunud protestiga, vaidles sellele

vastu ja palus jätta protest rahuldamata. Vastustaja ei näe põhjust arvata, et korraldus nr 5

ehituslubade väljastamise osas oleks vastuolus ÜP-ga. Protesti esitaja poolt viidatud ÜP

punktid 2.2.2 ja 2.2.6.1 sätestavad järgmist: kõigi maapinnast kui 25 m kõrgusele ulatuvate

ehitiste rajamine tuleb kooskõlastada KM-ga (p 2.2.2); kõik tuulepargid Vaivara vallas tuleb

kooskõlastada KM-ga ning PPA-ga planeeritavate tuulegeneraatorite kõrguse ja asukoha osas

kohe peale planeeringutingimuste väljastamist eskiisstaadiumis (juhul, kui tuulegeneraatorid

paigutatakse ÜP kaardil olevale HTR alale). Juhul, kui tuulepaargi asukoht määratakse valla

osa üldplaneeringuga, tuleb seda teha kooskõlastatult KM-ga ja PPA-ga (p 2.2.6.1). Antud

juhul olid nimetatud kooskõlastused olemas. KM on oma 12.06.2012 kirjaga kooskõlastanud

ehitusprojekti ja PPA tegi seda 10.10.2012 kirjaga. Ekslik on protesti esitaja väide, et

korraldus nr 5 on vastuolus LennS § 35 lg 61, kuna KM kooskõlastus oli antud 12.06.2012

kirjaga, mistõttu ei ole vastustaja rikkunud LennS nõudeid. Vastustaja ei nõustu protesti

esitajaga, et korraldus nr 5 on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg-ga 7. Ilmne on, et

korraldus nr 5 on PlanS § 8 lg-ga 7 kooskõlas. Ekslik on protesti esitaja väide, et korraldusega

nr 5 ehituslubade väljastamine on vastuolus EhS-ga. EhS § 19 lg 1 p-s 2 viidatud

projekteerimistingimused on olemas ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele, mh

on olemas KM kooskõlastus. Väär on protesti esitaja väide, et KM kooskõlastuse tingimused

on projekteerimistingimuste lahutamatu osa, kuna projekteerimistingimused määrab EhS § 19

lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus. Antud juhul olid need määratud vastustaja 19.10.2010

korraldusega nr 257 ning nende osaks ei saanud olla 12.06.2012 KM kirjas viidatud

tingimused. Seega ehituslubade taotlemisel olid täidetud EhS § 23 lg 2 p-s 2 sätestatud

nõuded. Ehitusprojekt ei olnud ühestki osas vastuolus ei ehitusprojektile esitavate nõuete ega

1 RKHKo 3-16-1050, 3-17-505.

3-14-50421

ehitusprojekti koostamise lähteandmetega, sh valla kehtiva ÜP-ga ega

projekteerimistingimustega. Seega ei esinenud EhS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alust

ehituslubade väljastamisest keeldumiseks. Ekslik on protesti esitaja väide vastustaja poolt

uurimispõhimõtte rikkumise kohta. Korralduse nr 5 väljastamise ajal KM ei ole 12.06.2012

kirjas avaldanud seisukohta tuulikute kõrguse vähendamise osas muutnud ja vastustaja lähtus

sellest. Protesti esitaja väide, et KM 12.06.2012 kooskõlastuskirjas viidatud kokkulepet ei ole

võimalik sõlmida ja vastavat lahendust ei ole võimalik teostada, on paljasõnaline ja alusetu.

Põhjendamata on protesti esitaja väide, et korraldus nr 5 on ehituslubade väljastamise osas

HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine. Vastustaja arvates vastab korraldus nr 5 vaidlustatud osas

HMS §-s 54, § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, mistõttu protesti esitaja

väited diskretsiooniõiguse ebaõige rakendamise kohta on alusetud ja väärad. Vastustaja

rõhutas, et korraldus nr 5 ei saa kahjustada ei riigi ega kohalike elanike huve, kuna

ehituslubade väljastamise kõrvaltingimuseks on KM nõusolek tuulikute ehitamiseks.

Tuulepargi rajanemine on kooskõlas ÜP-ga, mille käigus on koostatud ja läbi viidud erinevad

mõjuanalüüsid. Juhul, kui KM oma nõusolekut ei anna, siis tuulikuid ei ehitata ja korraldus nr

5 ehituslubade väljastamise osas ei saa kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Vastustaja arvates

planeeritava tuulepargi reaalne mõju õhuseireradarite toimimisele on uurimata, mistõttu ei saa

väita, et tuulikute ehitamine kahjustab õhuseireradari tööd. Protesti esitaja ei võtnud arvesse

tuulepargi rajamisest tulenevat positiivset mõju riigi energiajulgeolekule.

31. Kolmas isik (Roheline Elekter AS) ei pidanud protesti põhjendatuks, vaidles sellele

vastu ja palus jätta protest rahuldamata. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 kohaselt on

maavanema poolt järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse õigusaktide üle seotud

avaliku huvi kaitsmisega ning VVS § 85 lg 3 kohaselt on maavanemal õigus teha ettepanek

väidetavalt õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks üksnes juhul, kui haldusakt

rikub avalikku huvi. Samuti on sätestatud HKMS § 256 lg-s 1, et protesti võib avaliku huvi

kaitseks esitada haldusorgan, kellele see õigus on antud seadusega. Seega on protesti

esitamise eelduseks kaitsmist vajav avalik huvi ning vastava avaliku huvi puudumisel kuulub

protest igal juhul rahuldamata jätmisele. Käesoleval juhul puudub kaitsmist vajav avalik huvi,

mis põhjendaks nii järelevalve teostamist kui protesti esitamist. Puudub vaidlus, et

elektrituulikute ehitusprojekti on KM poolt 12.06.2012 kooskõlastatud kahe alternatiivse

tingimusega – tuuliku kogukõrguse vähendamine sõltuvalt tsoonist kogukõrguseni 115 kuni

155 m või tuulepargiga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamine arendaja poolt

täiendava radari paigutamisega piirkonda või olemasoleva radari täiustamisega. Protestis

viidatakse umbmääraselt väidetavalt KM poolt teostatud analüüsile, mille kohaselt ei olevat

KM kooskõlastuses viidatud teine alternatiivne ehitusprojekti kooskõlastamise tingimus

õiguslikult lubatav ega realiseeritav. Samas ei ole KM enda 12.06.2012 kooskõlastuses

esitatud tingimusi muutnud. Seega on vastustaja põhjendatult lähtunud korralduse nr 5

vastuvõtmisel 12.06.2012 KM enda poolt seatud teisest alternatiivsest tingimusest ning

praeguses olukorras asuda väitma, et vastav tingimus ei ole realiseeritav, on selgelt

pahatahtlik. Lisaks on oluline märkida, et ei KM ega protesti esitaja ei ole esitanud mitte

ühtegi põhjendust, miks vastava tingimuse elluviimine ei ole õiguslikult lubatav ega

realiseeritav. Vastupidist kinnitab ka varasem praktika, mille kohaselt on erasektori

vahendeid kaasatud riigikaitseliste investeeringute teostamisel väga mitmetes projektides.

Kolmas isik pöördus PhD Rein Haavel poole AS-st Cybernetica hinnangu saamiseks kas

kavandataval tuulepargil võib olla arvestatav mõju Kellaveres paikneva kaitseväe

õhuseireradari toimimisele. PhD Rein Haavel arvamuses asutakse ühesele seisukohale, et

probleemile on mitmeid lahendusi ning millegagi ei ole põhjendatud seisukoht, et

tuuleparkide rajamine oleks põhimõtteliselt vastuolus Eesti seirevõimekusega. Arvamuses

tuuakse esile, et kaasaegses seirelahendustes ei tohiks piirduda ühe radari omaduste

3-14-50421

analüüsiga, vaid täiendavatelt õhuseireradaritelt saadud informatsioon tuleb koguda ühtseks

õhuseirepildiks, mille tulemusel muutub radari nähtavusala varjestamine tuulepargi poolt

hoopis teiseks. Lisaks märgitakse arvamuses, et riigi turvalisuse huvides on hädavajalik

piiriseire radarite seireandmete kasutamine õhuseires, mille tulemusel ühelt poolt paraneks

oluliselt Eesti õhuseire kvaliteet ning teisalt langeksid ära kõik esitatud argumendid

kavandatava tuulepargi negatiivsest mõjust (piiriseire radarid on piiril, ehk katavad osa

millise seiret tuulepark varjestaks). Seega lisatud PhD Rein Haavel arvamus kinnitab üheselt,

et esinevad reaalsed võimalused väidetavate negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks ning

protesti esitaja väide, et korralduses nr 5 esitatud lisatingimuse realiseerimine on võimatu, on

väär. ÜP näeb ette, et tuuleparkidesse tohib püstitada 2 MW või suurema võimsusega

tuulikuid. Vastava võimsusega tuulikud on ca 135 meetrise torni kõrgusega või kõrgemadki.

Eeltoodu on kajastatud ka üldplaneeringu raames läbiviidud KSH aruandes. ÜP on heaks

kiidetud ka protesti esitaja poolt, ÜP on kehtiv ning seda vaidlustatud ei ole. ÜP kooskõlastas

KM 11.01.2010. KM kooskõlastuses on märgitud, et ehitiste rajamise korral tuleb rajatiste

kõrgus ja asukoht kooskõlastada KM-ga. Vastava täiendava kooskõlastuse mõte on aga

tagada, et kavandatav ehitustegevus oleks kooskõlas ÜP-ga s.t. kooskõlastatakse ÜP-st

määratud tuulepargi alas konkreetsed tuulikute asukohad ning üldplaneeringule vastavad

konkreetsed tuulikud. ÜP ega ükski õigusakt ei anna KM-le õigust oma varasemast

kooskõlastusest taganeda ega keelata üldplaneeringule vastava tuulepargi rajamist. Kolmas

isik rõhutas, et tuulikute kõrgus on iga konkreetse tuulikutüübi üks olulisemaid

kindlaksmääratud tehnilisi näitajaid, nii nagu seda on ka tuuliku nimivõimsus ning on

määratud tuuliku valmistaja tehase poolt, mida ei ole võimalik muuta (ei labade ega torni

lühendamise teel). Järelikult saab kõne alla tulla üksnes KM 12.06.2012 kooskõlastuses

esitatud teise alternatiivse tingimuse elluviimine väidetavate negatiivsete mõjude

leevendamiseks. Protestis leitakse ekslikult, et korraldus olevat vastuolus EhS-ga.

Ehitusprojekti aluseks olid projekteerimistingimused ning ehitusprojekt vastab

projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimused on määrab kindlaks kohalik

omavalitsus ning jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel leiab protesti esitaja, et KM

tingimused on projekteerimistingimuste osaks. Ehitusluba on väljastatud nõuetekohase

projekti alusel, mis on kooskõlas projekteerimistingimustega. Seega, mistahes vastuolu EhS-

ga ei esine. Protesti esitaja (ega KM) ei ole esitanud ühtegi sisulist argumenti ega tõendit, mis

vähimalgi määral kinnitaks tingimuse võimatust. Vastavalt eeltoodule on võimalik mistahes

negatiivsed mõjud kõrvaldada ning seeläbi sootuks riigi julgeolekut suurendada. Korralduses

nr 5 on esitatud põhjalik argumentatsioon ning kaalutlused korralduse nr 5 vastuvõtmiseks.

Jääb arusaamatuks, milliste asjaoludega mittearvestamist vastustajale ette heidetakse. KM

12.06.2012 kooskõlastus on jätkuvalt kehtiv ning vastustaja on põhjendatult ja kaalutletud

argumentidel vastavast tingimusest lähtunud. Korralduse nr 5 puhul mistahes tühisuse aluseid

ei esine. Vaidlusalune haldusakt on antud välja kõrvaltingimusega, mis on igati tavapärane

ning kooskõlas HMS regulatsiooniga. Kolmas isik rõhutas, et protesti esitaja peaks antud

juhul ära tõendama, et vastav kõrvaltingimus oleks lubamatu ning mitterealiseeritav. Vastavat

asjaolu ei ole aga mistahes viisil ei põhistatud ega tõendatud. Kavandatava tuulepargi

rajamine on avalikes huvides, kuna vaieldamatult on avalikuks huviks keskkonna kaitse,

millele aitab oluliselt kaasa tuuleenergia kui keskkonnasõbraliku tootmise elluviimine

piirkonnas, mis on varasemalt keskkonda kahjustava tegevus tõttu oluliselt kahjustunud.

Samuti kaasneb vastavas mastaabis tuulepargi rajamisega hulgaliselt uusi töökohti piirkonnas

nii tuulepargi ehitamise kui hilisema käitlemise ajal, mis arvestades piirkonna madalat

tööhõivet oleks samuti avalikes huvides. Oluline on siinkohal arvestada ka aktuaalseid

geopoliitilisi arenguid ning nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu strateegilist eesmärki vähendada

energiasõltuvust Venemaast. Kavandatavas mahus tuulepargi rajamine suurendab oluliselt

Eesti energiasõltumatust, mis vaieldamatult teenib avalikku huvi. Avalikes huvides on leida

3-14-50421

KM-ga sisulises koostöös 12.06.2012 kooskõlastuses esitatud tingimusele mõlemaid pooli

rahuldav lahendus ning nagu lisatud PhD Rein Haavel arvamusest nähtub, on võimalik leida

lahendus, mille tulemusel riigi kaitsevalmidus suureneb.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

32. Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi protesti esitaja menetluslikud taotlused, mis jäid

lahendamata (protesti esitaja vastuväite kohtu tegevusele ja 23.03.2020 protesti esitaja taotlus

täiendavate tõendite haldusasja materjalide juurde võtmiseks ning vastavas osas

menetlusosaliste tutvumisõiguse piiramiseks I), seejärel hindab korralduse nr 5

tühistamisnõude põhjendatavust koos alternatiivse nõudega ja korralduse nr 85

tühistamisnõude põhjendatavust koos alternatiivse nõudega (II) ning viimasena jagab kohus

poolte menetluskulud (III).

I

33. Protesti esitaja taotles kohtult 23.03.2020 esitatud menetlusdokumendis muu hulgas

haldusasja juurde dokumentaalsete tõendite võtmist ja teiste menetlusosaliste nendest

dokumentidest koopiate tegemise õiguse piiramist. Samuti taotles protesti esitaja kohtult

tõenditena haldusasja materjalide juurde võtmist järgmised dokumendid: 1) kaitseväe juhataja

dokument 26.03.2004 nr RS-16/96 (NATO piiratud); 2) NATO dokument reg 30.05.2007 nr

DI (ADAMADS)(2007) (NATO konfidentsiaalne); 3) NATO dokument reg 07.01.2005 nr

MC 507 (Final) (NATO piiratud); 4) väljavõte Kaitseväe juhataja 25.02.2009 käskkirjast nr

327-K (NATO konfidentsiaalne); 5) NATO dokument reg 29.05.2013 nr C-M (2013)0023

(ES) (NATO piiratud); 6) väljavõtted Kaitseväe juhataja aastakäskudest 2013-2017 (salajane);

7) väljavõte Kaitseväe juhataja 14.10.2015 käskkirjast nr 20-S (konfidentsiaalne); 8)

väljavõtted Kaitseväe dokumentidest: 20.09.2013 nr LuP-0.1-2/4-S (salajane), 22.01.2014 nr

LuP-0.1-2/6-S (salajane), 28.01.2015 nr LuK-3.1-6/2-S (salajane), 08.02.2016 nr LuK-3.1-

6/2-S (salajane), 12.01.2017 nr luK-3.1-6/3-S (salajane) ja nimetatud dokumentidega

menetlusosaliste tutvumisõiguse piiramist. Lisaks soovis protesti esitaja nimetatud

dokumentide osas haldusasja kinniseks kuulatamist ja kohtuistungi korraldamist. Kohus jättis

protesti esitaja taotlused lahendamata. Seoses sellega esitas 3.10.2023 protesti esitaja

vastuväite kohtu tegevusele, milles heitis kohtule ette 23.03.2020 menetluslike taotluste

lahendamata jätmist ja kohtuistungi korraldamata jätmist.

33.1. Kohus jätab protesti esitaja 23.03.2020 esitatud menetluslikud taotlused rahuldamata.

Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kohtu poolt menetleva protesti esemeks ei ole

KM kooskõlastuse andmata jätmise õiguspärasuse hindamine. Kohus on endiselt seisukohal,

et haldusasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, kuna vaidluse all on õiguslikud,

mitte faktilised küsimused (HKMS § 131 lg 1 p 2). Kohus rõhutab, et antud juhul ei ole

vaidluse all KM poolt kooskõlastuse andmata jätmise õiguspärasus, vaid selle puudumine,

kuna KM poolt 12.06.2012 antud kooskõlastus oli tingimuslik. Vastustaja poolt korraldusega

nr 5 seatud kõrvaltingimuse õiguspärasuse hindamisel ei hinda kohus muu hulgas seda, kas

KM oleks kooskõlastusest keeldunud ja mis põhjusel. Sellest tulenevalt ei näe kohus vajadust

võtta täiendavate tõenditena haldusasja materjalide juurde protesti esitaja poolt 23.03.2020

esitatud radari töö põhimõtteid kajastavaid ja salastatud dokumente selleks, et hakata

analüüsima KM võimalikke teoreetilisi keeldumisi ehitusprojekti ja ehituslubade

kooskõlastamisest, mida ei ole tehtud (HKMS 62 lg 2). Kuna kohus ei võta haldusasja

materjalide juurde protesti esitaja poolt esitatud tõendeid (dokumente), jääb rahuldamata ka

protesti esitaja taotlus haldusmenetluse osaliseks kinniseks kulutamiseks ja vastavas osas

menetlusosaliste dokumentidega tutvumisõiguse piiramiseks.

3-14-50421

33.2. Lähtudes eeltoodust jätab halduskohus protesti esitaja 3.10.2023 vastuväite kohtu

tegevusele seoses kohtuistungi korraldamata jätmisega ja seoses 23.03.2020 menetluslike

taotluste lahendamata jätmisega rahuldamata.

II

34. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et protest on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

35. Korraldus nr 5

35.1. Korraldusega nr 5 väljastas vastustaja kolmandale isikule ehitusload tuuleelektrijaama

rajatiste, sh 85 elektrituuliku, 4 alajaama ja ülekandeliinide püstitamiseks (p 3); seadis

korralduse p-s 3 nimetatud ehituslubade alusel ehitamise alustamiseks tingimused: sh p 4.2,

mis nägi ette elektrituulikute ehitamise eelduseks on KM-i kirjalik nõusolek;

majandusosakonnal tuli korraldada ehituslubade vormistamine ja andmete esitamine

ehitusregistrile (p 5).

35.2. Tulenevalt haldusasja materjalidest puudub pooltel vaidlus selle üle, et endises Vaivara

vallas tuulegeneraatorite püstitamiseks (ehitamiseks) ehituslubade väljastamine oli Vaivara

valla, täpsemalt Vaivara Volikogu pädevuses. Puudub poole vahel ka vaidlus selle üle, et

tuulikute püstitamine oli ette nähtud Vaivara Volikogu poolt 26.08.2010 määruse nr 11 alusel

vastu võetud Vaivara valla ÜP-ga, millele andis kooskõlastuse nii KM kui ka protesti esitaja

(maavanem). Poolte peamine vaidlus seisneb selles, kas KM 12.06.2012 kirjaga antud

tingimuslik kooskõlastus on võimalik lugeda ÜP seletuskirja p-i 2.2.6.1 ja LenS § 35 lg-s 61

mainitud ehitusprojekti kooskõlastuseks ning kas vaidlusaluse korraldusega nr 5 seatud

kõrvaltingimus saada KM-lt tuulikute püstitamiseks nõusolek välistaks enne ehituslubade

väljastamist KM-lt kooskõlastuse saamise vajaduse.

35.3. Protesti esitaja arvates on korraldus nr 5 vastuolus PlanS § 8 lg-ga 7. Vastustaja ja

kolmas isik sellist vastuolu ei jaata ning peavad protesti esitaja viidet asjasse mittepuutuvaks.

Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta. Enne 9.01.2014 kehtinud PlanS § 8 lg 7

kohaselt on

kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele

detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja

projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega

alasid. Seega puudutab 9.01.2014 kehtinud PlanS § 8 lg 7 projekteerimistingimusi. Antud

juhul puudub poolte vahel vaidlus seonduvalt projekteerimistingimuste väljastamisega.

Vastustaja 19.10.2010 korraldus nr 257 (projekteerimistingimuste väljastamine) näeb ette KM

kooskõlastuse saamist tuulikute ehitusprojektile.

35.4. Protesti esitaja väitis, et nii vastustajal kui ka kolmandal isikul ei olnud vaidlusaluse

korralduse väljastamise aja seisuga KM kooskõlastust, mistõttu ei tohtinud vastustaja

väljastada kolmandale isikule ehituslubasid. Kolmas isik ja vastustaja arvasid, et tulenevalt

KM kirjadest (kooskõlastused ÜP-le ja ehitusprojektile) on võimalik lugeda kooskõlastus

antuks.

35.4.1. Esmalt vajab kohtu hinnangul tuvastamist asjaolu, kas ÜP seletuskirja p-s 2.2.6.1 ja

LenS § 35 lg-s 61 nimetatud kooskõlastuse olemasolu või selle puudumine oli vastustajale

siduv (ehk muude tingimuste täitmisel oleks vastustaja pidanud väljastama ehitusload) või

jättis võimaluse kaaluda ehituslubade väljastamist või väljastamata jätmist.

3-14-50421

35.4.2. Enne 9.01.2014 kehtinud EhS v.r § 18 lg 1 p 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema

koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud

nõuetele. EhS § 3 lg 1 ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning

ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule,

tervisele või varale või keskkonnale. EhS v.r § 23 lg 2 p 2 sätestas, et ehitusloa saamiseks

tuleb esitada ehitusprojekt, mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud. LennS § 35

lg 61 sätestas, et tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid

tuleb kooskõlastada Lennuameti, Kaitseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametiga.

Lennuametil, Kaitseministeeriumil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul

esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile. HMS § 16 lg 1

kohaselt, kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja

seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele

haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise

kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise,

kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.

35.4.3. LennS § 35 lg 61

sätte eesmärgiks on välistada olukord, kus ilma

raadionavigatsiooniseadmeid ja radareid omavate asutuste ja isikute kooskõlastuseta

püstitataks tuulegeneraatoreid ja tuuleparke, mis võivad segada navigatsiooniseadmete ja

radarite tööd. Seaduse muudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt on esinenud juhtumeid, kus

läheneva lennuki pilt on radari pildil jäänud lennujuhile märkamatuks.2 Vaivara valla ÜP

seletuskirja 2.2.6.1 kohaselt tuli tuulegeneraatorite püstitamisel ja tuulepargi rajamisel

Vaivara valda kõik tuulepargid kooskõlastada muu hulgas KM-ga tuulegeneraatorite kõrguse

ja asukoha osas projekteerimistingimuste väljastamise eskiisi staadiumis.

35.4.4. Kohtu arvates ei jäta eelpoolnimetatud õigusnormide grammatiline tõlgendus ruumi

muule, kui tõlgendada ehitusprojektile KM-lt kooskõlastuse saamise vajadust Vaivara valda

tuulepargi püstitamiseks kohustuslikuks tingimuseks. Seda on rõhutanud ka Riigikohus

mitmetes lahendites.3 Eelnevast nähtub, et ehituslubade väljastamise eelduseks oli

ehitusprojektile KM poolt antud kooskõlastus. Ilma vastava kooskõlastuseta ei vastaks

ehitusprojekt EhS § 3 lg-s 1 ja § 18 lg 1 p-s 1, aga samuti EhS v.r § 23 lg 2 p-s 2 sätestatud

nõuetele ning tulenevalt EhS v.r § 24 lg 1 p-st 1 esineks vastustajal kohustus keelduda

ehituslubade väljastamisest. Seega enne ehituslubade väljastamist KM poolt kooskõlastuse

saamine ehitusprojektile oli kohustuslik ja kooskõlastus või sellest keeldumine oli vastustaja

jaoks siduva iseloomuga menetlustoiming.

35.5. Protesti esitaja väitel ei ole korraldusega nr 5 kinnitatud tuulikute ehitusprojektile

kooskõlastust antud. Vastustaja ja kolmas isik arvasid, et KM kooskõlastus ÜP seletuskirja p-i

2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 61 sätestatud tähenduses oli olemas, mistõttu ei esinenud EhS v.r §

24 lg 1 p-s 1 alust ehituslubade väljastamisest keeldumiseks.

Kohus jagab protesti esitaja seisukohta. Haldusasja materjalide kohaselt teatas KM

12.06.2012 vastuses nr 12.2-1/12/600 kolmandale isikule, et kooskõlastab vastavalt LennS § 35

lg-le 61 Vaivara tuulepargi kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekti järgmistel tingimustel:

1) kavandatavate tuulikute kogukõrgust vähendatakse sõltuvalt tsoonist kogukõrguseni 115

kuni 155 m; 2) alternatiivina võib kaaluda tuulepargiga kaasnevate negatiivsete mõjude

leevendamist arendaja poolt – näiteks täiendava õhuseireradari paigutamist piirkonda või

2https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/647514bc-e9b5-ac27-c8c4-004d52fc7851/lennundusseaduse-

ja-riigiloivuseaduse-muutmise-seadus

3 RKHKo 3-17-2766, p 28.

3-14-50421

olemasoleva õhuseireradari täiustamist selliselt, et see võimaldaks tekkivate mõjudega toime

tulla. Sellisel juhul tuleb mõjude leevendamiseks arendaja (kolmas isik) ja KM vahel sõlmida

kokkulepe. KM selgitas täiendavalt, et praegu on sellise kokkuleppe sõlmimise õiguspärasus

ebaselge ning KM-l ole koheselt võimalik kokkuleppe sõlmimisele asuda. Seega on arendajal

võimalus lähtuda KM poolt esitatud tingimusest tuulepargi ehitusprojekti kooskõlastamiseks

või oodata kuni leevendamise meetmete kokkuleppe sõlmimise õiguspärasuse selgumiseni

(loodetavasti 2012. a. lõpuks).

35.6. Eelnevast on kohtu hinnangul võimalik ühemõtteliselt aru saada, et KM ei anna

ehitusprojektile Vaivara valda tuulikute püstitamiseks kooskõlastust, kuid oli 12.06.2012

seisuga valmis seda tegema juhul, kui kolmas isik muudab ehitusprojekti vastavalt 12.06.2012

kirjas esitatud tingimustele. Seega, tegemist oli KM 12.16.2012 kirjas nr 12.2-1/12/600

väljastatud tingimusliku kooskõlastusega. Tingimuslikku kooskõlastust ei loeta kohtupraktikas

kooskõlastuseks, millele saab haldusorgan tugineda haldusmenetluses, vaid antud juhiseks

esinenud puuduste kõrvaldamiseks ehitusprojektis. Nimelt on Riigikohus leidnud, et

tingimusliku siduva kooskõlastuse puhul on sisuliselt tegemist kooskõlastuse andmisest

keeldumisega ning tingimustele vastavalt muudetud haldusakti andmise kavatsus tuleks uuesti

kooskõlastada.4 Kohus märgib, et haldusasja materjalidest tulenevalt ei ole näha, et peale KM

12.16.2012 väljastatud kirja nr 12.2-1/12/600 oleks kolmas isik või vastustaja uuesti pöördunud

KM poole ehitusprojektile kooskõlastuse saamiseks. Samas on näha, et ka korralduse nr 5

väljastamise ajal ei vastanud tuulikute kogukõrgus (198 m) KM 12.16.2012 kirjas nr 12.2-

1/12/600 sätestatud tingimustele

35.7. Kolmanda isiku ja vastustaja väide selle kohta, et kuna KM on 11.01.2010 kirjaga nr

12.1-1/3994 kooskõlastanud Vaivara valla ÜP, mille dokumentatsioon nägi ühtlasi ette

tuulikute rajamist Vaivara valda masti kõrgusega 135 m, siis on võimalik lugeda

ehitusprojektile KM kooskõlastus antuks, ei ole õige. Esiteks jätab vastustaja ja kolmas isik

tähelepanuta, et KM 11.01.2010 kirjast nr 12.1-1/3994 tuleneb selgelt tuulikute ehitusprojekti

ülevaatamise kohustuse kindlaksmääramine ÜP-s, mida ei ole kohtu hinnangul võimalik

tõlgendada selliselt, et justkui tuulikute ehitamine, mille võimsus ületab 2 MV, on lubatud

ükskõik kuhu valla territooriumile ja ilma KM kooskõlastuseta. Seega ei saanud kolmas isik

loota sellele, et ta saab püstitada ÜP-s mainitud tehnilistele andmetele vastavad tuulikud tema

soovitud kohta ja ilma KM nõusolekuta. Vaivara valla ÜP oli 9.01.2014 seisuga kehtiv

haldusakt, mille täitmine oli menetlusosalistele kohustuslik (HMS § 60 lg 2). ÜP p-i 2.2.6.1

järgi esines tuulikute ehitusprojektile KM poolt kooskõlastuse saamise kohustus, kuna

planeeritavate tuulikute kogukõrgus ületas 25 m. Seega ei tulene ei KM 11.01.2010 kirjast nr

12.1-1/3994 ega ÜP p-st 2.2.6.1, et on lubatud ehitada ükskõik millise kõrgusega tuulikud ja

ükskõik kuhu kohta valla territooriumil. KM poolt 11.01.2010 kirjas nr 12.1-1/3994 on selgelt

välja toodud tingimuseks tuulikute ehitusprojekti osas KM kooskõlastuse saamine, mida

kohtu hinnangul ei ole võimalik tõlgendada kooskõlastuseks kõikidele tulevikus esitatavatele

tuulikute ehitusprojektidele, kui need vastavad ÜP juurde võetud tehnilistele

dokumentatsioonile. Seega on kohus seisukohal, et ei KM 11.01.2010 kirja nr 12.1-1/3994

ega KM 12.06.2012 kirja nr 12.2-1/12/600 ei ole võimalik käsitleda ehitusprojekti

kooskõlastusena tulenevalt ÜP seletuskirja p-st 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-st 61. Samuti ei

saanud tuginedes ÜP-le tekkida kolmandal isikul õiguspärast ootust, et tal on lubatud ehitada

mastikõrgusega 135 m tuulikud valla territooriumile ilma piiranguteta.

35.8. Kuigi KM tingimuslikust kooskõlastusest on kuni 9.01.2014 korralduse nr 5

väljastamiseni möödunud suhteliselt palju aega, ei nähtu haldusasja materjalidest, et peale

4 RKHKo asjas nr 3-3-1-15-14, p 27; RKHKm 3.12.2021 asjas 3-14-50421, p 24.

3-14-50421

KM 12.06.2012 kirjaga nr 12.2-1/12/600 tingimusliku kooskõlastuse saamist on kolmas isik

või vastustaja pöördunud uuesti KM poole ÜP seletuskirja p-i 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 61

nimetatud kooskõlastuse saamiseks ja KM oleks sellise kooskõlastuse (ilma täiendavate

tingimusteta) väljastanud, sellest keeldunud või oleks jätnud tähtaegselt andmata. Sellest

tulenevalt nõustub kohus protesti esitajaga, et vastustaja eiras HMS §-s 6 ja § 16 lg-s 1, aga

samuti HMS § 40 lg-s 1 sätestatud kohustust ja sellise kohustuse rikkumine on saanud

mõjutada vastustaja lõplikku otsust ehk korralduse nr 5 materiaalset õiguspärasust (HMS §

58).

35.9. Sellel põhjusel ei nõustu kohus vastustaja ja kolmanda isiku väitega, et KM on

ehituslubade väljastamise menetluses andnud tuulikute ehitamise projektile ÜP seletuskirja p-

s 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 61 nimetatud kooskõlastuse. Järelikult, vaidlusaluse korralduse

väljastamise seisuga ei olnud ÜP seletuskirja p-s 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 61 nimetatud

kooskõlastust, mistõttu ei vastanud kolmanda isiku ehitusprojekt haldusaktist (ÜP-st) ja

LennS § 35 lg-st 61 tulenevatele nõuetele.

35.10. Kohus ei nõustu siiski porotesti esitaja väitega, et korralduse nr 5 väljastamisel on

vastustaja rikkunud HMS § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõudeid. Korraldus nr 5 on kolmandale

isikule soodne haldusakt, mistõttu ei esinenud vastustajal selle detailset põhjendamiskohustust

(HMS § 56 lg 1). Vastustaja on viidanud KM 12.06.2012 kirjale nr 12.2-1/12/600, mida ta

ekslikult pidas nõuetele vastavaks kooskõlastuseks. Muid puudutatud isikuid

haldusmenetluses ei olnud. Seega ei olnud ka vastustajal kaalutlusruumi. Korralduses on välja

toodud selgelt ja arusaadavalt faktilised asjaolud ja õiguslikud alused. Kohus osundab siiski

sellele, et ehitusluba on diskretsiooniline otsus.5 Võttes ekslikult arvesse KM 12.06.2012 kirja

nr 12.2-1/12/600 lõpliku kooskõlastusena, arvestas vastustaja asjaoluga ehituslubade

väljastamisel, millega arvestada ei saanud (HMS § 4 lg 2). Sellega tegi ta olulise

diskretsioonivea ning taotluse rahuldamata jätmise asemel rahuldas kolmanda isiku

ehituslubade väljastamise taotluse.

35.11. EhS v.r § 24 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei

vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele,

sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Kohus tegi

kindlaks, et vastustajal puudus 9.01.2014 seisuga KM kooskõlastus. Pidades silmas ÜP p-s

2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 61 sätestatut, tähendas vastustaja jaoks KM kooskõlastuse

puudumine sisuliselt seda, et kolmanda isiku ehitusprojekt ei vasta EhS § 3 lg-s 1 ja § 18 lg 1

p-s 1, aga samuti EhS § 23 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuetele ning vastustajal esines imperatiivne

kohustus keelduda kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekti osas ehituslubade

väljastamisest.

35.12. Kohtu hinnangul hõlmab protesti esitaja taotlus tühistada Vaivara Vallavalitsuse

9.01.2014 korralduse nr 5 ehituslubade väljastamise osas ka korralduse nr 5 p-i 4.2, mille

kohaselt sidus vastustaja ehitusloaga antud ehitusõiguse tekkimise KM poolt saadud

nõusolekuga. Kohus leiab, et Korralduse nr 5 p-d 3 ja 4.2 on omavahel seotud ning neile on

menetlusosalised tuginenud kogu halduskohtumenetluse käigus esitades kohtule seisukohti ja

vastuväiteid (HKMS § 2 lg-d 5 ja 6). Seega oli protesti esitaja tegelikuks tahteks ka

korralduse nr 5 p-i 4.2 tühistamine, millega vastustaja kehtestas väljastatud ehituslubadele

kõrvaltingimuse saada KM-lt nõusolek (HKMS § 2 lg 4).

Riigikohus on samuti rõhutanud 31.12.2021 määruses, et ehitusload on vaidlustatud

tervikuna.

5 RKHKo 3-3-1-64-02; 3-3-1-13-06;

3-14-50421

35.13. Järgmisena hindab kohus, kas Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5

punkiga 4.2 kõrvaltingimuse kehtestamine oli õiguspärane. HMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et

haldusakti kõrvaltingimus on muu hulgas lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva

õiguse tekkimiseks. Sama § lg 2 p 2 sätestab, et haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse

kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata. Kohus tuvastas, et 9.01.2014 korralduse

nr 5 väljastamise ajal puudus KM-i kohustuslik kooskõlastus ehitusprojektile, mistõttu esines

tulenevalt EhS v.r § 24 lg 1 p-st 1 imperatiivne alus kolmanda isiku poolt esitatud

ehituslubade väljastamise taotluse rahuldamata jätmiseks.

35.14. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et ehituslubadega antud ehitusõigus

olenes seatud kõrvaltingimuse täitmisest ehk KM nõusolekust. Siinkohal ei peatu kohus

nõusoleku ja kooskõlastuse terminoloogial, kuna kohtu arvates on tegemist ühe ja sama asjaga

(KM heakskiit tuulikute ja muude rajatiste ehitusprojektile). Kõrvaltingimuse mõtte kohaselt

ei olnud ilma KM nõusolekuta kolmandal isikul tuulikute ehitusõigust. Sellest hoolimata leiab

kohus, et sellise kõrvaltingimuse kehtestamine peale haldusmenetluse lõppu, ehk pärast

ehituslubade väljastamist, ei olnud õiguspärane.

35.15. Tuulikute ehitusprojektile kooskõlastuse saamise kohustus tuleneb LennS § 35 lg-st 61

ja ÜP seletuskirja p-st 2.2.6.1. HKM § 16 lg 1 kohaselt kui taotluse lahendamiseks on vaja

teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan

taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul

tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise

korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia

huvides vajalik. Kohtupraktikas on leitud, et LennS § 35 lg-s 61 nimetatud kooskõlastus on

vastustajale siduv menetlustoiming. Seega just ehituslubade väljastamise menetlust peetakse

tulenevalt LennS § 35 lg-st 61 kohaseks menetluseks vastuväidete esitamiseks ja kokkuleppe

(heakiidu ehitusprojektile) saavutamiseks.

Riigikohus on leidnud, kui ehitusloa andmise menetluse käigus ilmneb, et ainus selle andmist

välistav asjaolu on Kaitseministeeriumi (siduva) kooskõlastuse puudumine, tuleb kohalikul

omavalitsusel menetluse korraldajana tagada taotleja ja asjakohaste asutuste suhtlus

selgitamaks, kas võib esineda leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks

ehitamine siiski võimalik. See ei tähenda kohaliku omavalitsuse õigust sisuliselt ümber

hinnata Kaitseministeeriumi riigikaitset puudutavaid seisukohti või kohustust asuda arendaja

asemel projekti muutma. Tegu on omavalitsuse menetlusliku kohustusega astuda samme

selleks, et leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja

vastandlikke huve (arendaja põhiõigused, riigikaitse, kohalik ruumikujundus) tasakaalustav

lahendus (HMS § 5 lg 2). Õigusaktid ei kirjuta ette, milliseid menetlustoiminguid kohalik

omavalitsus selleks täpselt sooritama peab, ja seega on see jäetud kohaliku omavalitsuse

otsustada (HMS § 5 lg 1). Kõik menetluses osalevad isikud ja asutused peavad seejuures aga

silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle. 6

35.16. Eelnevast nähtub, et kohtupraktika ja õigusaktid toetavad pigem kooskõlastuse

hankimist ehitusloa andmise menetluse käigus, kuid mitte pärast seda. Kohus selgitab, et

kõrvaltingimuse seadmise lubatavaks eesmärgiks saab pidada toimingu sooritamise kohustust,

mille sooritusvõime ei sõltu kolmandast isikust (nt andmete registrisse esitamine jne).

Ehitusõiguse tekkimise eelduseks isiku kohustamise saama tagantjärgi haldusorganilt

ehitusprojektile, mis on juba kinnitatud ehituslubadega, nõusolek (kooskõlastus), on kohtu

hinnangul vähemalt vastuolus hea halduse tavaga. Sellise kooskõlastuse saamise kohustus on

6 RKHKo 3-17-2766, p 28.

3-14-50421

just ehituslubade väljastamiseks siduv eeldus, mitte vastupidi. KM kooskõlastus omab

võtmetähtsust loamenetluse jaoks, kuna sellest võivad sõltuda muu hulgas ehitusprojekti ja

ehitusloa andmed (sh tuulikute kõrgus), aga samuti võib esineda nende andmete

korrigeerimise vajadus (tingimusliku kooskõlastuse korral), mis muutub võimatuks kui

haldusmenetlus on juba ehituslubade väljastamisega lõpetatud. Kohtupraktikas on rõhutatud,

et ehitusluba annab õiguse ehitada vaid loa andmise aluseks olnud projekti kohaselt.7

Ehitusprojekti andmete oluline muutmine eeldab muu hulgas väljastatud ehituslubade

kehtetuks tunnistamist ja uue loamenetluse alustamist (EhS § 46 lg 1 p 1). Kohus märgib, et

olukord võib arendada veelgi LennS § 35 lg 61 sätestatud nõudest kaugemale, kui otsustatakse

hiljem tunnistada selline kõrvaltingimus kehtetuks (seda on ka antud juhul tehtud), mille

tulemusena üleüldse puudub KM-l võimalus hinnata ehitusprojekti vastavust nõuetele. Sellest

tulenevalt ei saa kohus nõustuda vastustaja ja kolmanda isiku väidetega, et vaidlusaluse

korralduse alusel seatud kõrvaltingimusega on tagatud avaliku huvi kaitse. Kohtu hinnangul

LennS § 35 lg 61 eesmärgiks on kooskõlastada ehitusprojekt, mille kinnitamiseks antakse

hiljem ehitusluba, mitte vastupidi. Ka ÜP seletuskirja p 2.2.6.1 nägi samuti selgelt ette

kooskõlastuse ehitusprojektile. Sellist kooskõlastuse siduvust haldusorganile on rõhutatud ka

kohtupraktikas. See on vajalik eelkõige selleks, et vältida parandusi, muudatusi juba

väljastatud haldusaktides või uute menetluste läbiviimist, aga samuti selleks, et haldusakti

(ehitusluba adressaat) saaks tõhusalt kaitsta enda õigusi kooskõlastusest keeldumise korral.

Selge pole kuidas peab kolmas isik käituma olukorras, kus talle on väljastatud ehitusload,

kuid puudub KM nõusolek ja kõrvaltingimuse täitmise raames KM seda ei anna. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et sellise kõrvaltingimuse seadmine vaidlusaluses korralduses ei olnud

õiguspärane.

35.17. Kokkuvõttes on halduskohus seisukohal, et Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldus

nr 5 ehituslubade väljastamise osas (p 3) ja kõrvaltingimuse seadmise osas (p 4.2) on

formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.

36. Korraldus nr 85

36.1. Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korraldusega nr 85 rahuldas vastustaja kolmanda

isiku taotluse (p 1); kooskõlastas Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldusega nr 5

elektrituulikute ehituslubade väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti muudatuse vastavalt

DP Projektibüroo OÜ töö nr 31-11-EP lisas 1-3 toodule (p 2); otsustas teha ehitusregistrisse

kantud ehitise tehnilistes andmetes muudatused vastavalt kooskõlastatud ehitusprojekti

muudatustele (p 3); tunnistas kehtetuks Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5

punkti 4.2 (p 4).

36.2. Protesti esitaja on vaidlustanud korralduse nr 85 tervikuna.8

36.3. Pooled vaidlevad selle üle, kas seoses ehitusprojekti muudatusega esines vastustajal

kohustus alustada uute lubade väljastamise menetlust, kas muudetud projektil peaks olema

KM kooskõlastus ja kas projekteerimistingimuste kehtivuse lõpetamine saaks mõjutada

vaidlusaluse korralduse õiguspärasust.

36.4. Protesti esitaja väitis, kui vastustaja on otsustanud kooskõlastada muudetud

ehitusprojekti, oleks ta pidanud 29.03.2016 seisuga kehtinud EhS § 46 lg 1 p 1 järgi

tunnistama kehtetuks seni väljastatud ehitusload ja väljastama uued.

7 RKPJKo nr 5-20-12, p 51.

8 Vt TrtRK 26.07.2022 määrus asjas nr 3-22-1261.

3-14-50421

Kohus nõustub protesti esitajaga. EhS § 46 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab pädev asutus ehitusloa

kehtetuks muu hulgas, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse

selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus,

energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud

olulised tehnilised näitajad. Riigikohus on leidnud, et ehitusloa saanud projekti hilisemad

versioonid võivad projekti täpsustada, kuid ei tohi sellega vastuollu minna. Projekti

täpsustamisest tuleb eristada projekti muutmist. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekti

muutmiseks tuleb väiksemate muudatuste korral lähtuda „Nõuete“ §-st 12. Olulisemate

muudatuste korral tuleb taotleda uus ehitusluba või esitada uus ehitusteatis. 9

Korraldusega nr 85 kinnitatud uue ehitusprojektiga muudeti tuulikute kogukõrgus 115 m-ni.

Varasem tuulikute kogukõrgus oli 193 m. Kahtlemata toob selline muudatus endaga kaasa ka

tuulikute kohta käiva tehnilise dokumentatsiooni muudatuse. Kohus leiab, et sellist muudatus

ei ole võimalik nimetada projekti täpsustuseks. Kohtu hinnangul on tegemist ehitusprojekti

muudatusega EhS § 46 lg 1 p-s 1 sätestatud tähenduses ja sellel alusel esines vastustajal

kohustus kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekti kohta alustada uute ehituslubade

väljastamise menetlust ja mitte piirduda korralduse nr 85 alusel ehitusprojekti muudatusega.

Seega pidi vastustaja sellise ehitusprojekti muudatuse aktsepteerimise korral tunnistama

kehtetuks varasemalt korraldusega nr 5 väljastatud ehitusload ja väljastama uued.

36.5. Protesti esitaja arvas, et projektitingimuste kehtivus on lõppenud, mistõttu ei tohtinud

muuta ehitusprojekti, mis oli koostatud kehtivuse kaotanud projekteerimistingimuste järgi.

29.03.2016 kehtinud EhS § 26 lg 1 sätestas, et projekteerimistingimused on vajalikud

ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks,

kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. EhS § 33 lg 1 kohaselt

projekteerimistingimused kehtivad viis aastat. Põhjendatud juhul võib pädev asutus

projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta

projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. Haldusasja materjalide kohaselt väljastas

vastustaja 19.10.2010 korraldusega nr 257 projekteerimistingimused tuuleelektrijaama

projekteerimiseks koguvõimsusega kuni 500 megavatti asukohaga Mustanina küla Vaivara

Vald. Korralduse nr 257 lisa 1 p 15 sätestas projekteerimistingimuste kehtivuseks 2 aastat

alates väljastamisest. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et projekteerimistingimuste kehtivust

oleks pikendatud.

Seega, korralduse nr 85 väljastamise ajal ei kehtinud enam vastustaja korraldus nr 257 (HMS

§ 60 lg 1). Sellest tulenevalt puudus vastustajal alus tugineda korralduses nr 85 kehtivuse

kaotanud projekteerimistingimustele.

36.6. Kohus jagab protesti esitaja seisukohta selles, et muudetud ehitusprojekt pidi olema

kooskõlastatud KM-ga. Selleks kohustab vastustajat nii Vaivara valla ÜP, LennS § 35 lg 61

ning ka 29.03.2016 seisuga kehtinud EhS § 12010. Vastustaja on ekslikult lähtunud KM

12.06.2012 kirjast kui KM kooskõlastusest ka korralduse 85 väljastamise ajal, leides, et KM

nõusolek ei ole enam vajalik juhul, kui ehitusprojekt muudetakse vastavalt KM 12.06.2012

kirjas märgitud tingimustele (vähendatakse tuulikute kogukõrgust).

36.7. Nõustuda tuleb protesti esitajaga ka selles, et KM 12.06.2012 tingimuslikust

kooskõlastusest, mida tegelikult kooskõlastuseks ei peeta, on möödunud suhteliselt palju aega

ning vastustaja oleks pidanud tulenevalt HMS §-st 6 ja § 16 lg-st 1 välja selgitama KM

9 RKHKm 4.10.2017. a määrus nr 3-17-505/44, p 9; RKHKo nr 3-3-1-69-16, p 37.

10 RKHKo 3-16-1562: tulenevalt EhS § 120 lg 1 esimesest lausest ja LennS § 35 lg-st 61 oli Toila vallal

tuulepargi ehitusloa menetluses kohustus kooskõlastada ehitusprojekt Kaitseministeeriumiga. Seejuures tähendab

ehitusloa eelnõu kooskõlastamine ühtlasi ehitusprojekti kooskõlastamist, sest ehitusluba annab õiguse ehitada

vaid loa andmise aluseks olnud projekti kohaselt.

3-14-50421

seisukoha vahetult enne vaidlusaluse korralduse nr 85 väljastamist (HMS § 11 lg 1 p 4, § 40

lg 1). Seda ei ole tehtud, mis tõi endaga kaasa haldusakti väljastamise (ehitusprojekti

muudatuse), millel puudub KM kohustuslik ja vastustajale siduv nõusolek. Korralduse nr 85

p-ga 4 tunnistas vastustaja korralduse nr 5 punkti 4.2 (KM-lt nõusoleku saamine

ehitusprojektile). Selle tagajärjel ei esine KM-l üleüldse võimalust kiita heaks muudetud

projekti. Korraldus nr 85 on seetõttu vastuolus Vaivara valla ÜP p-ga 2.2.6.1, LennS § 35 lg-

ga 61, aga samuti EhS § 120 lg-ga 1.

36.8. Kohus märgib täiendavalt, et protestiga seotud halduskohtumenetluses oleks oluline

muudatus riigivastutuse seaduse § 3 lg-s 2 sätestatud tähenduses mitte see, et ehitusprojekt on

hetkel kolmanda isiku poolt muudetud ja tuulikute kogukõrgus vähendatud väidetavalt lausa

103 m-ni, vaid see, et vastustaja oleks väljastanud muudetud projekti alusel uued ehitusload

või kinnitanud vastava haldusaktiga muudetud ehitusprojekti, mis on kooskõlastatud KM-ga.

Seda ei ole tehtud. Vastustaja on küll korraldusega nr 85 kinnitanud ehitusprojekti muudatuse,

kuid endiselt puudub KM nõusolek.

36.9. Protesti esitaja väitis, et korralduses nr 85 nimetatud andmed tuulikute kogukõrguse

kohta 115 m on selgelt vastuolus ehitusregistris olemasolevate andmetega (tuulikute kõrgus

135). Protesti esitaja väited on õiged.

Riigikohus on samuti rõhutanud seda, et kuna EhS § 61 lg 2 järgi on ehitusregistrisse kantud

ehitusloa andmetel õiguslik tähendus, kajastabki registrikanne siduvalt ehitusloa sisu.

Ehitusloa muutmise korralduse ja ehitusregistris olevate ehitusloa andmete vastuolu võib

seega kujutada endast ehitusloa sisemist vastuolu. Kohus tegi kindlaks, et vastustaja ei ole

korralduse nr 85 punkti 3 täitnud (muutnud tuulikute kogukõrguse kohta ehitusregistris

olemasolevaid andmeid), kuigi korralduse väljastamise ajast on möödunud enam kui 7 aastat.

36.10. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et korraldus nr 85 on nii formaalselt kui ka

materiaalselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kohus tühistab Vaivara Vallavalitsuse

29.06.2016 korralduse nr 85 tervikuna (HKMS § 259 lg 2).

37. Kokkuvõttes selgitab halduskohus, et protest on rahuldatud täies ulatuses (rahuldatud on

protesti esitaja põhinõuded). Kuna kohus rahuldas protesti täies ulatuses, jäävad protesti

esitaja alternatiivsed korralduse nr 5 ja korralduse nr 85 tühisuse tuvastamise nõuded

tähelepanuta. 11

IV

38. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus

rahuldas protesti täies ulatuses. Protesti esitaja ei ole esitanud kohtule määratud tähtajaks

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 108

lg-st 8 ja § 109 lg-st 1, jätab halduskohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11 RKHKm 3-3-1-62-10, p 15.

3-14-50421

Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2024 lahendis nr 3-14-50421 toodud

muudatustega 14. jaanuaril 2025.