3-21-76/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-76

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada

videokõnesid lapsega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Ülo Anijalg

Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium, esindaja Keili

Kondike-Neiland

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.11.2023.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja)

on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt

otsuse punkti 18).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja X esitas 22.09.2020 Viru Vanglale taotluse (tl 27) videokokkusaamise

võimaldamiseks pojaga. Vanglas on ära keelatud lühi- ja pikaajalised kokkusaamised, sel

juhul tuleks keelu ajaks luua võimalus pereliikmega videokõnesid teha.

2. Viru Vangla jättis 21.10.2020.a otsusega nr 6-10/31016-2 (tl 25, edaspidi vaidlustatud

otsus) taotluse rahuldamata. Vastustaja selgitas, et lühi- ja pikaajalised kokkusaamised peatati

ajutiselt 27.08.2020.a käskkirjaga nr 1-1/112 koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil.

Lühiajalised kokkusaamised taastati esimesel võimalusel, alates 28.09.2020. Kaebajal toimus

pikaajaline kokkusaamine pojaga 28.07.2020. Kuna lühiajalised kokkusaamised on lubatud ja

olid peatatud ainult kuu aega, on kaebajal võimalik kohtuda pojaga mõistliku aja jooksul.

Lähedastega suhtlemiseks on teisi võimalusi peale kokkusaamiste. Videokokkusaamiste

võimaldamiseks ei ole vanglal tehnilist ega ressursilist võimekust, selleks ei nähtu ka

vajadust.

3. Kaebaja esitas 09.11.2020 vaide (tl 21-22), milles taotles videokõnede võimaldamist

pojaga. Kaebaja leidis, et vanglal on kohustus leida võimalus videokõnede tegemiseks

koroonapiirangute ajal. Kaebajale saaks võimaldada videokõnede tegemist näiteks nutitelefoni

kaudu, see ei nõuaks vanglalt tehnilist ega ressursilist võimekust.

4. Viru Vangla jättis 09.12.2020.a vaideotsusega nr 6-12/344-2 (tl 23) kaebaja vaide

rahuldamata. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust lähedastele videokõnede

tegemiseks. Kinnipeetava interneti kasutamise võimalused on piiratud, samuti ei ole lubatud

kasutada mobiiltelefone ja muid elektroonilisi või tehnilisi sidepidamisvahendeid. Kuigi lühi-

ja pikaajalised kokkusaamised on peatatud, viimati 30.11.2020.a käskkirjaga nr 1-1/159, on

kinnipeetaval võimalik vanglaväliselt suhelda kirjavahetuse ja telefonikõnede teel. Võimalusi

telefoni kasutamiseks on 04.11.2020.a käskkirjaga suurendatud.

5. Kaebaja esitas 08.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks

võimaldada videokõnesid pojaga.

Vastustajal on kohustus leida võimalus videokõnede tegemiseks koroonapiirangute ajal. Ei

ole eluliselt usutav, et vanglal puudub videokõnede võimaldamiseks ressurss. Kõnesid saab

teha Skype’i teel. Vanglas on mitu ruumi videokõnede tegemiseks vajalike seadmetega, kus

toimuvad arsti visiidid ja kohtuistungid. Kui interneti kasutamine on kinnipeetavale piiratud,

siis ei tohiks toimuda ka video vahendusel arsti vastuvõtte või kohtuistungeid. Kui

vangistusseaduse (VangS) § 311 on takistavaks normiks videokõnede tegemisel, siis tuleb see

põhiseaduse vastaseks tunnistada. Juba ammu on viidatud, et vangla peaks kasutusele võtma

uusi elektroonilisi suhtlusvõimalusi, seda on teinud ka Justiitsministeerium vangistusseaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses 2015. aastal. Soomes loodi COVID-19

puhangu ajal vanglates võimalused videokõnede tegemiseks.

Kaebaja ei nõustunud 20.10.2023 esitatud täiendavas seisukohas vastustajaga, et on käinud

pidevalt oma pojaga pikaajalistel kokkusaamistel. Pikaajalisi kokkusaamisi on viimase kolme

aasta jooksul toimunud ainult kuus korda. Tartu Vanglas on juba võimaldatud videokõnede

tegemist.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja arvestada kohtueelses menetluses esitatud

seisukohtadega.

Kui vanglas on olemas tehnilised vahendid selleks, et olla videoühenduses kohtu või teise

vanglaga, siis see ei tähenda, et seadmed sobivad ka ühenduseks abonentidega väljaspool

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) sisevõrku, näiteks tavalise Skype’i aadressiga.

Tehniline kompetents, millised võimalused teoreetiliselt oleks üldse olemas, asub RIK-is.

Seaduses sätestamata videokõnede võimalus tähendab kinnipeetava poolt interneti kasutamist

VangS § 311 mõistes. Vastuse esitamise seisuga ei ole välja töötatud lahendusi, et kinnipeetav

saaks ja võiks pidada lähedastega videokõnesid. Kaebaja tuginemine 2015. aasta seaduse

väljatöötamise kavatsusele ei ole asjakohane, kuna kohus saab seadusandja poliitilisse

otsustusse sekkuda ainult väga piiratud juhtudel ja antud juhul sellist vajadust ei ole.

Vastustajale ei ole teada, et oleks valmimas videokõnede tegemiseks vajalik tehniline ja

õiguslik lahendus. Lahendus peaks vastama turvalisus-, konfidentsiaalsus- ja vangla

julgeolekunõuetele.

Lühiajaliste kokkusaamiste piirang on 04.01.2021.a käskkirjaga nr 1-1/1 lõpetatud.

Lühiajaline kokkusaamine läbi klaasi ei ole kvalitatiivselt halvem lahendus võrreldes kaebaja

taotletud videokõnedega. Kaebajal on toimund lapsega pikaajalised kokkusaamised umbes

pooleaastase intervalliga. Koroonaviirusest tingitud piirangud on iseloomult ajutised

meetmed. Arvestades kaebajal toimunud kokkusaamisi, ei ole ajutised piirangud olnud

ülemäärased.

Vastustaja kinnitas täiendavas seisukohas, et 11.10.2023.a seisuga ei ole videokõnede

tegemise tehniline lahendus muutunud. Alates kaebuse esitamisest 12.01.2021 on kaebajal

lapsega toimunud pidevad pikaajalised kokkusaamised. Nüüdseks on lühiajalised

kokkusaamised perekonnaliikmetega võimalikud ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.

7. Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kehtiv õigus ei võimalda kinnipeetaval videokõnesid teha. See ei ole võimalik ka turvalisuse

kaalutlusel. Kasutusel olevad videokonverentsi seadmed ei sobi lähedastega videokõnede

pidamiseks, sest olemasoleva lahendusega ei ole võimalik tagada piisaval määral järelevalvet.

Vanglal ei ole võimalust kontrollida, kes kinnipeetavaga suhelda saab ning keelatud (varjatud)

suhtlust ei saa kuidagi takistada. Võimalust liituda kõnega või seda pealt kuulata ei saa välja

lülitada. Seadmed on ruumis avatud ja kinnipeetavale käega katsutavad. On oht, et kambrisse

võidakse toimetada keelatud esemeid.

Ka koroonapiirangute ajal on kaebajale lühiajalised kokkusaamised ning nende kaudu vahetu

suhtluse võimalused tagatud. Kaebaja lapse ja tema saatja liikumiseks Viru Vanglasse ei ole

takistusi.

Kaasatud haldusorgan selgitas täiendavas seisukohas, et Riigikogu menetluses on eelnõu 227

SE, mille eesmärk on muuhulgas võimaldada turvalise tehnilise võimaluse olemasolul

lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel. Selleks täiendatakse VangS § 24 lõiget 1.

Kehtiv õigus ei võimalda kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi videokõne teel ja praegu ei

ole turvaline tehniline lahendus tagatud.

Kohtu seisukoht

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 järgi teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Toimingu õiguspärasust hindab kohus toimingu tegemise

aja seisuga.

Riigikohus on selgitanud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema

üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui

vastustajal ei olnud kaebuse esitamise ajal kohustust taotletav toiming sooritada, siis ei olnud

ta õigusvastaselt tegevusetu. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või

õiguslik olukord vastustajat toimingut sooritama kohustada, on ka see kaebuse rahuldamata

jätmise aluseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 20).

Kaebaja esitas kaebuse olukorras, kus Viru Vanglas kehtisid koroonaviiruse leviku

tõkestamiseks seatud piirangud, s.h ei toimunud ajutiselt lühi- ja / või pikaajalisi

kokkusaamisi. Praegu selliseid piiranguid enam ei ole. Kohus hindab esmalt seda, kas

vastustajal oli kohustus võimaldada kaebajale videokõnesid või -kohtumisi (edaspidi ühiselt

nimetatud videokõne) vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Kui jah, siis tuleb täiendavalt

kontrollida, kas kohustamisnõude rahuldamine on võimalik ka praegu.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks, et

vastustajal on õigusaktist tulenev kohustus videokõnesid võimaldada.

Kohtu hinnangul ei ole vastustajal õigusaktidest tulenevalt sellist kohustust. Vangistusseaduse

2. peatüki 3. jagu nimetab kinnipeetava vanglavälise suhtlemise viisidena lühiajalised ja

pikaajalised kokkusaamised (VangS § 24 ja 25), kirjavahetuse ja telefonikõned (VangS § 28)

ning lühiajalise väljasõidu ja väljaviimise (VangS § 32 ja 33). Kokkusaamiste ja

telefonikõnede täpsem kord on sätestatud vangla sisekorraeeskirjas (VSKE).

Õigusnormide põhjal on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise viisidena mõeldud

kokkusaamisi, mis toimuvad vanglas kohapeal, ja nii-öelda tavalist telefonikõnet:

- VSKE § 31 lg 1 alusel toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil

kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja

järelevalve all;

- VSKE § 41 lg 1 alusel toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil

pikaajalise kokkusaamise ruumides;

- VangS § 28 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust kasutada mobiiltelefoni. VSKE § 51

lg 1 järgi kasutab kinnipeetav helistamiseks kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle

vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti.

Eeltoodud reegleid ei ole võrreldes kaebuse esitamise ajaga muudetud.

10. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud

vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse

järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele,

kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Riigikohtu

15.02.2023.a otsuse alusel asjas 3-18-477 laienes veebilehtede nimekiri, millele

kinnipeetavale tuleb võimaldada ligipääsu (Riigikohtu veebilehe osa, millel ei avalikustata

Riigikohtu lahendeid, Ametlike Teadaannete võrguväljaanne).

Kinnipeetavale on keelatud juurdepääs veebilehtedele, mis võimaldavad elektroonilist

suhtlemist. Riigikohus selgitas eelviidatud lahendis, et lause „kinnipeetavatel ei ole lubatud

kasutada internetti“ kehtestab vanglates üldise interneti kasutamise keelu, mis välistab

täielikult juurdepääsu veebilehtedele ning vanglateenistusel tuleb kindlustada, et

kinnipeetavad ei pääseks ligi veebilehe osale, mis võimaldavad elektroonilist suhtlemist.

Riigikohus märkis viitega VSKE § 641 punktile 10 ja vanglate kodukordadele, et

kinnipeetavatele on keelatud esemed, millega on võimalik luua internetiühendus (lahendi p-d

38, 39). VSKE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja

muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja

personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta.

Seega ei pane õigusnormid vastustajale kohustust võimaldada kaebajale videokõnesid

lapsega. Kaebaja soovitud viisil (Skype’i teel, nutitelefoni abil) on see lausa keelatud.

11. Kaebaja leidis, et kui VangS § 311 on takistavaks normiks videokõnede tegemisel, siis

tuleb see põhiseaduse vastaseks tunnistada. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja hinnangul

on õigusnormid, mille tõttu tal ei ole videokõnede tegemine võimalik, vastuolus põhiseaduse

§-ga 26 (õigus perekonnaelu puutumatusele). Kohtu hinnangul ei ole asjakohaseks

õigusnormiks VangS § 311, vaid pigem videokõnede võimaluse puudumine VangS §-s 24 või

28. Kohtu hinnangul vastuolu põhiseadusega ei ole. Kaebajal on vanglaväliseks suhtlemiseks, s.h

lapsega suhtlemiseks piisavalt erinevat liiki võimalusi (vt otsuse punkti 9). S.h on alates

16.07.2022 võimalik lühiajaline kokkusaamine lapsega ilma klaasist vaheseinata. Vangistuse

paratamatu tagajärg on see, et kinnipeetava võimalused tehniliste lahenduste kasutamiseks on

kitsamad kui tavaelus. Nende võimaluste avardamine on seadusandja otsustada ning seejuures

tuleb hoolikalt arvestada vangla julgeoleku tagamise vajadusega. Kaasatud haldusorgani

viidatud seaduseelnõust1 nähtub, et videokõnede võimaluse loomisega tegeldakse.

12. Kaebaja tõi välja, et Tartu Vanglas on juba videokõnesid võimaldatud, ja viitas

õiguskantsleri 05.05.2021. a seisukohale nr 7-7/202136/21031412. Õiguskantsler käsitles

selles ühekordset juhtumit, kui Tartu Vanglas viibivale erivajadusega kinnipeetavale

võimaldati üks videokohtumine. Sama dokumendi punktis 6.1. soovitas õiguskantsler

justiitsministeeriumil analüüsida, kas kehtiv õigus võimaldab videokohtumisi korraldada, ning

kui ei võimalda, siis kiiresti ette valmistada vajalikud muudatused õigusaktides. Õiguskantsler

tõi välja, et see on vajalik nii koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud piirangute ajal kui ka

hiljem. Kontrollkäigu kokkuvõttes tegi õiguskantsler justiitsministeeriumile soovituse astuda

samme selleks, et kinnipeetavad saaksid lähedastega suhelda videokohtumiste vahendusel.

Õiguskantsler ei olnud seisukohal, et videokõned on kehtivate õigusnormide alusel

võimalikud, ja ei kohustanud vanglat neid võimaldama. Nagu eespool öeldud, on eelnõu

lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks telesilla vahendusel (VangS § 24 lg 1 täiendamine

klausliga, mille kohaselt võib vanglateenistus turvalise tehnilise võimaluse olemasolul

võimaldada lühiajalist kokkusaamist ka telesilla vahendusel) praeguseks Riigikogu

menetluses.

13. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et vanglas kehtisid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks

kehtestatud piirangud. Kaebajal oli vaatamata piirangutele võimalik lapsega mõistliku

ajavahemiku jooksul kokku saada.

VangS § 24 lg 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetavale lubatud lühiajaline kokkusaamine vähemalt

üks kord kuus ning lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Kui üldjuhul

eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga (VSKE §

31 lg 2), siis 16.07.2022 jõustunud muudatusega võimaldatakse eraldamiseta kokkusaamisi

muuhulgas kinnipeetava lapsega (VSKE § 31 lg 21 p 5).

VSKE § 45 alusel on kinnipeetavale ette nähtud vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks

kord poole aasta jooksul.

14. Kokkuvõtlikult ja kronoloogiliselt on kaebuse asjaolud, mille üle puudub vaidlus või mis

on tõendatud, järgmised.

1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ab2a14ca-1c1f-4ab4-8f42-09ef69cf194e/

vangistusseaduse-karistusseadustiku-kriminaalhooldusseaduse-ja-taitemenetluse-seadustiku-muutmise-seaduse-

eelnou-vangistusseaduse-kaasajastamine-ja-digilahenduste-kasutusele-votmine, 26.10.2023

2 Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Tartu

%20Vanglasse%20ja%20vanglate%20ps%C3%BChhiaatriaosakonda_1.pdf, 26.10.2023



Kaebajal toimusid pikaajalised kokkusaamised pojaga 04-05.05.2019, 07-08.12.2019 ja

28-29.07.2020 (tl 18 pöördel).



Viru Vangla 27.08.2020.a käskkirjaga nr 1-1/112 peatati lühiajaliste kokkusaamiste

avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste registreerimine ja toimumine (käskkirja p 1.1) ning

pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste graafikute koostamine ja

uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumine (käskkirja p 1.2) (tl 25).



Kaebaja esitas 22.09.2020 taotluse videokõne võimaldamiseks pojaga (tl 27).



27.09.2020.a käskkirjaga nr 1-1/132 jätkati pikaajaliste kokkusaamiste suhtes kehtestatud

meetmete kohaldamist, kuid lõpetati alates 28.09.2020 lühiajaliste kokkusaamiste suhtes

kehtestatud abinõude kohaldamine (tl 25).



Vastustaja jättis kaebaja taotluse videokõne võimaldamiseks 21.10.2020 otsusega

rahuldamata. Vastustaja viitas, et lühiajalised kokkusaamised on lubatud (tl 25).



04.11.2020.a käskkirjaga nr 1-1/153 otsustati võimaldada helistamist minimaalselt kaks

korda nädalas, kestvusega maksimaalselt 20 minutit üks kord (tl 23). Võrdluseks Viru

Vangla kodukorra p 13.9.1.1. ja 13.9.1.4 näevad ette telefoni kasutamise vähemalt üks

kord nädalas kuni 10 minutit.



Kaebaja esitas vastustaja 21.10.2020.a otsusele vaide 09.11.2020 (tl 21-22).



30.11.2020.a käskkirjaga nr 1-1/159 kehtestati taas piirangud lühi- ja pikaajalistele

kokkusaamistele (tl 28).



Vastustaja jättis vaide rahuldamata 09.12.2020.a vaideotsusega (tl 23).



29.12.2020.a käskkirjaga nr 1-1/167 pikendati lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste

toimumise piiranguid (tl 28).



04.01.2021.a käskkirjaga nr 1-1/1 lõpetati lühiajaliste kokkusaamiste keeld (tl 28).



Kaebajal toimusid pikaajalised kokkusaamised pojaga 10-11.06.2021, 04-05.12.2021, 28-

29.07.2022, 24.11.2022 (kell 12.00-19.00); 27-28.05.2023, 14-15.10.2023. Vastustaja

lubas pikaajalisi kokkusaamisi ka 07.04.2022 ja 04.06.2022, kuid kokkusaaja ei tulnud

kohale (tl 43, 51).

Seega ei olnud kaebaja vahetu suhtlus pojaga takistatud pikema aja jooksul. Pikaajalised

kokkusaamised on toimunud sagedusega vähemalt üks kord poolaastas. Erandiks on ainult

2020. aasta I poolaasta. VSKE § 45 nõue on reeglina olnud täidetud. Kuigi kaebaja avaldas

rahulolematust, et on viimase 3 aasta jooksul pikaajalistel kokkusaamistel käinud ainult kuus

korda, siis kehtiva õiguse kohaselt ei ole vastustaja kohustatud kokkusaamisi tihedamini

võimaldama. Kohtuasja andmetel ei ole kaebaja taotlenud lühiajalisi kokkusaamisi lapsega

(ajal, mil see oli võimalik). Vastustaja lubas kokkusaamiste keelu tasakaalustamiseks telefoni

kasutamist enam, kui vangla kodukord seda ette nägi. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid,

mis viitaksid erivajadusele või erandlikule olukorrale. Eeltoodut arvestades ei saa vastustajale

ette heita, et ta ei otsinud koroonapiirangute olukorras täiendavaid võimalusi kaebaja ja tema

lapse suhtlemise korraldamiseks.

15. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. RVastS § 6 lg 1 sätestatud

kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud, kuna vastustajal ei olnud

vaidlustatud otsuse tegemise ajal (ja ei ole ka praegu) kohustust kaebaja soovitud

videokõnede võimaldamiseks.

Menetluskulud. Selgitused

16. Kaebaja on kaebuse esitanud enda nimel. Kohus selgitas 02.02.2021.a määruse punktis 6

kaebajale võimalust esitada kaebus lapse nimel, kaebaja ei ole seda teinud.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

18. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus

avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui

isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige

kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks