2-23-8336/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Keith Tammela

Tsiviilasja number

2-23-8336

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2023 kell 16.00, Pärnu

Tsiviilasi

E Ji maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimäärus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: E J (isikukood XXX, elukoht XXX)

Usaldusisik Andrus Õnnik (asukoht Lai 10, Pärnu linn,

Pärnu linn; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13)

Kohtuistung

27. oktoober 2023, osalesid E J ja Andrus Õnnik,

RESOLUTSIOON

1. E J maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja E J (J, isikukood XXX) pankrot 31. oktoobril 2023 kell 16.00.

3. Nimetada E J pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht

Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. E J võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. novembril 2023 kell 12.00 videosilla

vahendusel. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi e-kirjaga.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada E J (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

Tsiviilasi nr 2-23-8336

2 (7)

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 1. novembriks, esimene aruanne esitada 01. novembril

2024.

9. E J peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik E J kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks xxx eurot, millele lisandub käibemaks

x eurot, kokku xxx eurot.

14. Anda E Jle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 725 euro ja lisanduva käibemaksu

145 euro ulatuses, kokku summas 870 eurot. E J ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi

maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks 870 eurot (tasu 725 eurot + käibemaks 145 eurot) välja

riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.

16. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista E J

usaldusisiku Andrus Õnniku tasu katteks välja xxx eurot (sisaldab 20% käibemaksu), mis

tuleb maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA USALDUSISIKU HINNANGUD

1. E J esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik

ema surma järel jäi võlgnik elama koos sageli alkoholi tarvitava, kiusliku ja agressiivse isaga.

Selleks, et toime tulla keerulises koduses olukorras, võttis võlgnik laenu, näiteks selleks, et vahel

ööbida väljaspool kodu. Võlgnik töötas ja suutis võetud kohustusi täita. Eraldi elama asudes jäi

võlgnik autospordi kaudu isaga seotuks ning võttis laene, et isa pealekäimisel tasuda sõidukiga

seotud kulud. Lõpuks ei piisanud võlgniku töötasust enam kõikide kohustuste täitmiseks ning ta

võttis laene juurde selleks, et varasemaid laene tasuda.

2. Avalduses esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees täitmata

kohustusi kokku 65 154,15 eurot. Võlgnik esmases avalduses soovis võlgade ümberkujundamist,

sest olemasolevatel tingimustel ei suuda laenulepinguid täita, kuid nõuete ümberkujundamisel on

võimeline endale võetud kohustused täielikult tasuma. Pärast vara- ja võlgade nimekirja ja

usaldusisiku hinnanguga tutvumist esitas võlgnik taotluse maksejõuetusmenetluse viisi

muutmiseks, palub välja kuulutada enda pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Tsiviilasi nr 2-23-8336

3 (7)

3. Usaldusisik esitas 19. oktoobril 2023 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku

töö aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud.

Usaldusisik märgib, et võlgnik ise on algselt taotlenud maksejõuetusavalduses võlgade

ümberkujundamise menetluse läbiviimist, kuid usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara

ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) §

1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

E J teadaolevad kohustused kokku on 44 497,15 eurot, millest 25 095,15 eurot on muutunud

sissenõutavaks. Võlgniku varaks on ühisomandiosa 1/2 korterist Pärnus, XXX ja pensioni III

samba osakud 14,84€ väärtuses. Käesoleval juhul ei ole teada, et keegi ühisomanikest oleks

huvitatud/võimeline ostma võlgnikule kuuluvat osa tema poolt märgitud hinnaga (15 000 eurot).

Eeltoodust lähtuvalt on praegusel hetkel võlgnikule kuuluva kinnisvara ühisomandiosa väärtuseks

loetud 0 eurot. Võlgnik töötab XXX OÜ-s töölisena, keskmise netotasuga 1058 eurot kuus

(maksejõuetusavalduses näidatud 1200 eurot). Tema hädavajalikud kulud on 780 eurot kuus, seega

jääks tal laenumakseteks arvestuslikult keskmiselt 278 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on

võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud

kohustuste tasumiseks. Usaldusisik leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada

tema kohustustest vabastamise menetlus.

4. Usaldusisiku hinnangul on E J maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kergekäeline ja

vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja

seejärel laenude võtmine eelmiste laenude tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt

2021. aasta algus, kui laenude tagasimaksed ületasid oluliselt tema maksevõimet. Sel ajal ei

muutunud kohustused sissenõutavaks vaid seetõttu, et võlgnik kustutas varasemaid kohustusi uute

laenude arvelt ja seda kuni 2023. aasta maikuuni.

5. Usaldusisiku hinnangul ei oleks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine

võimalik, sest tal puuduvad vahendid nii võlausaldajate, kui ka võlgniku seisukohast mõistliku

tähtajaga ümberkujundamiskava täitmiseks ja samaaegselt igapäevaste hädavajalike kulutuste

katmiseks. Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud, et igakuiselt jääks tal võlgnevuste

tasumiseks 420 eurot. Sellisel viisil kuluks 45 000 euro suuruse kohustuse tasumiseks 9 aastat, mis

ilmselgelt ei ole võlgade ümberkujundamise menetluseks mõistlik tähtaeg. Võlgnik ei ole ka

arvestanud sellega, et osadel kuudel on palk väiksem, samuti tekib sellise perioodi jooksul

paratamatult ootamatuid kulutusi jms. Töötasu arestimise skeemi kohaselt võiks tema praegusest

netotöötasust arestida keskmiselt 240 eurot kuus. Sellisel juhul kuluks kohustuste tasumiseks ca

15,5 aastat, millega võlausaldajad ei nõustu. E J puhul on näha, et viimase 3-4 aasta jooksul on ta

võlausaldajale maksete tegemiseks pidevalt laveerinud oma erinevate kontode vahel, kasutanud

sularaha sisse- ja väljamakseid, kulutanud suuri summasid välismaises portaalis mängimiseks.

Seega puudub tal hetkel läbipaistva ja kokkuhoidliku majandamise harjumus.

6. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja E J pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma

nõusoleku selleks on Andrus Õnnik andnud), kohustada E Ju vandega kinnitama, et esitatud

andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada E J kohustustest

vabastamise menetlus.

7. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 27. oktoobril 2023 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik

kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, sellele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik jäi

maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Kohus võttis E Jlt istungil ka võlgniku vande.

8. Usaldusisik jäi ärakuulamisel oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja

kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlust. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut

hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

Tsiviilasi nr 2-23-8336

4 (7)

rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 44 497,15 eurot, millest 25 095,15 eurot on

muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgniku sissetulekuks on töötasu,

keskmine netotasu 1058 eurot kuus. Võlgniku varaks on ühisomandiosa 1/2 korterist Pärnus, XXX

ja pensioni III samba osakud 14,84 euro väärtuses. Usaldusisik on märkinud aruandes, et praegusel

hetkel võlgnikule kuuluva kinnisvara ühisomandiosa väärtuseks on aga loetud 0,00 eurot.

10. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine

ega refinantseerimine.

11. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et E J maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on

maksejõuetu juba alates 2021. aasta algusest.

12. E J taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Asjas ei ole andmeid, et esineksid FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab E J

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

13. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

14. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Tsiviilasi nr 2-23-8336

5 (7)

15. E J usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku enda

nimetamiseks E J pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele,

on kohtu jaoks usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest.

FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid

kuni pankrotimenetluse lõpuni.

16. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

17. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

18. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

19. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Tsiviilasi nr 2-23-8336

6 (7)

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda.

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

20. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2023

kuupalga alammäär 725 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145

eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

21. E J pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi, arvestusega

120 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku xxx eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

22. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sisaldab käibemaksu) riigi

vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 5¹ viidatud määruses sätestatud piirmäära. Ülejäänud

osas, xxx eurot (sisaldab käibemaksu), palub usaldusisik mõista välja võlgnikult. Usaldusisik

palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

23. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 120 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks xxx eurot, millele lisandub x eurot käibemaksu (maksumäär

20%), kokku xxx eurot.

24. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

Tsiviilasi nr 2-23-8336

7 (7)

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 11 tunni eest

tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra oleks tasu suurus seega 726 eurot (=11

tundi (ehk 22 pooltundi) x 66 eurot), koos lisanduva 20% käibemaksuga 871,20 eurot. Usaldusisik

taotleb menetlusabi võlgnikule anda 870 euro ulatuses.

25. Kohus leiab, et E Jle menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole reaalselt vara ka

pankrotmenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest

vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste

suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude

tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.

26. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi summas 870 eurot

(sisaldab käibemaksu), mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud

xxx eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu

välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik