3-23-138/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-138

Haldusasi

B.E kaebus Transpordiameti 20.10.2022 korralduse

osaliseks tühistamiseks ning Transpordiameti 21.12.2022

vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – B.E , volitatud esindaja vandeadvokaat Silja

Holsmer

Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Ege Stiina

Järvmägi

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 03.10.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.E-le (kaebaja) kuulub aadressil XXX asuv kinnisasi (registriosa nr 9715002,

katastritunnus 89001:003:1168, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 1858,0 m2).

2. Transpordiamet algatas 16.08.2022 kirjaga Riigitee 11251 Viimsi‒Rohuneeme Tamme ja

Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste ehitusprojekti koostamiseks antavate

projekteerimistingimuste menetluse ning kaasas menetlusse puudutatud kinnisasjade

omanikud, sh kaebaja. Projekteerimistingimuste eelnõu (dtl 10-13) kohaselt on projekti

3-23-138

eesmärgiks paremal teeküljel asuva Tamme bussipeatuse asukoha nihutamine põhja suunas

ning peatuse ühendamine jalgteelõikudega nii põhja- kui ka lõunasuunalt ja Tamme tänavalt.

Suurevälja bussipeatused on kavandatud üksteise suhtes õigesse asetusse ning lahendatakse

peatuste vahelt teeületus, millega seoses tuleb ümber ehitada olemasolevat kergliiklusteed

ning tõsta ümber valgustust.

3. Kaebaja esitas 02.09.2022 projekteerimistingimuste eelnõule seisukoha (dtl 18-20), tehes

ettepaneku jätta bussipeatused olemasolevatesse asukohtadesse ning rajada ülekäigurada

ettepanekule lisatud joonisele märgitud võimalikku asukohta. Ülekäigurada on turvalisuse

huvides oluline, kuid ei eelda bussipeatuste ümbertõstmist, kergliiklusteede, valgustatuse ja

looduse (männid) hävitamist. Kaebaja on vastu ülekäiguraja rajamisele vahetult tema kinnistu

piirile. Kaebaja ei saanud kinnistu hoonestamisel ette näha, et vahetult kinnistu piirile ja

sissesõidu kõrvale võidakse rajada ülekäigurada ning avalik tee.

4. Transpordiamet otsustas 20.10.2022 korraldusega anda projekteerimistingimused

riigitee 11251 Viimsi‒Rohuneeme Tamme ja Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste

ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. Põhjendused olid järgmised.

1)

Projekteerimistingimused on kooskõlas Viimsi valla üldplaneeringuga, milles kõnealust

riigiteed on käsitletud kui olemasolevat teed olemasolevas asukohas. Projekti eesmärk on

paremal teeküljel asuva Tamme bussipeatuse ühendamine jalgteega ning teeületuse

lahendamine. Eesmärk on kavandada Suurevälja bussipeatused teineteise suhtes õigesse

asetusse ning lahendada peatuste vahelt teeületus. Sellega seoses tuleb ümber ehitada

olemasolevat kergliiklusteed ning tõsta ümber valgustust.

2)

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks asutusele või isikutele,

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lg 4 p 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis

sisaldab esitatud märkusi ning Transpordiameti selgitusi. Transpordiamet ei ole menetluse

käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid.

5. Kaebaja esitas 15.11.2022 vaide 20.10.2022 korralduse selle osa kehtetuks

tunnistamiseks, millega anti projekteerimistingimused Suurevälja bussipeatuste vahelise

teeületuse lahendusele ning XXX piirneval alal tee rajamisele. Bussipeatustel on ajalooliselt

välja kujunenud asukohad, mis on hea nähtavusega ning millest lähtuvalt on piirkond

hoonestatud. Arvestades piirkonna eripära, on leitav lahendus, millega tagatakse kinnistute

omanike huvide arvestamine ja liiklusohutus. Kavandatud lahendus ei ole vajalik ning on

ebaproportsionaalne avaliku ressursi kasutus.

6. Transpordiamet

jättis

21.12.2022 vaideotsusega

vaide rahuldamata. Otsuse

põhjendused olid järgmised.

1)

Projekteerimistingimuste koostamisel otsis vastustaja ülekäigurajale sobilikku asukohta ja

kaalus erinevaid variante. Kuna Suurevälja bussipeatus on olemasolev peatus olemasolevas

asukohas ja funktsionaalne on ülekäigurada kavandada peatuse lähedale, on asukohavalik

piiratud. Vastustaja kaalus ülekäiguraja kavandamist XXX kinnistu mahasõidust põhjasuunas,

kuid see oleks toonud kaasa vajaduse rajada pikem lõik uut jalgteed, ühtlasi oleks see

tähendanud, et kõik merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad

peavad ületama XXX mahasõidu. Vastustaja hindas lahenduse ebasobivaks. Kaaluti ka

projekteerimistingimuste menetluses vaide esitaja tehtud ettepanekut kavandada ülekäigurada

bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette, kuid see jäeti liiklusohtlikkuse tõttu

arvestamata (põhjendused korralduse lisas 2). On paratamatu, et bussipeatusesse

jalgteeühenduse loomisega likvideeritakse jalgteele ettejääv haljastus. Mändide likvideerimine

2(12)

3-23-138

ei saa rikkuda vaide esitaja subjektiivseid õigusi, sest puud paiknevad väljaspool tema

kinnistut, need ei ole riigile kuuluvale kinnistule rajatud asjaõiguse või seadusest tuleneva

talumiskohustuse alusel, kuuludes riigile kui kinnisasja omanikule. Mändide likvideerimine

on vajalik, et viia ellu liiklusohutu liikluslahendus. Isikul ei ole õigustatud ootust, et ümbritsev

keskkond säilib muutumatuna. Liiklusohutu lahendus on avalikes huvides, mis kaalub üles

vaide esitaja huvides mändide säilitamise. Kui vaide esitajale on oluline haljastuse olemasolu

kinnistu piiril, on tal võimalik haljastus rajada endale kuuluvale kinnistule.

2)

Vastustaja teostas kaalutulusõigust õiguspäraselt. Vastustaja on projekteerimistingimuste

andmisel lähtunud liiklusohutuse kaalutusest. Vaide esitaja seisukohad, millisel viisil

võimaldab liiklusseadus teed ületada, ei ole selles kontekstis asjakohased. Terviklik

liikluslahendus tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad ja

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 nr 106 määrus „Tee projekteerimise normid“

käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on lahendus,

mille korral peatuste asetus on selline, et jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel

asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe

peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis ei asu vahetult

bussi taga, vaid paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Kuna teeületus peab olema

jalakäijale võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga

kohakuti (mis muudab teeületuse distantsi pikemaks), vaid tee ristlõike võimalikult kitsale

osale, st enne bussitasku moodustumist. Vaides pakutud lahendused looksid ohtliku olukorra

ülekäigurajal eesõigusega teed ületavale jalakäijale ning oleksid liiklusohutuse seisukohast

ebasoodsamad.

3)

Tiheasustusalal on isiku privaatsus väiksem. Kinnistu väärtuse vähenemine ei ole kaitstav

hüve, väide on ka ebausutav. Kinnistu piirneb riigitee ja riigile kuuluva kinnistuga, vaide

esitaja on pidanud arvestama, et riigitee liikluslahendus võib muutuda. Ülekäiguraja rajamine

kinnistu piirile ei tekita liiklust juurde, samuti on bussipeatus kinnistu piiril asunud juba enne

kinnistu hoonestamist. XXX kinnistuga külgneval alal asuva olemasoleva bussipeatuse

ühendamiseks on kavas lühike kõnniteelõik ning ülekäigurada, mis on funktsionaalselt seotud

olemasoleva liikluslahendusega.

4)

Projekteerimistingimustega kehtestatud lahendus on proportsionaalne. Ärakuulamise

käigus vaide esitaja poolt esitatud seisukohti on vastustaja sisuliselt kaalunud – seda tõendab

asjaolu, et korralduse lisas 2 on esitatud vastustaja seisukoht kaebaja seisukoha osas. Asjaolu,

et arvamust ei arvestatud, ei tähenda, et seda sisuliselt ei hinnatud. Projekteerimistingimuste

andmisel tuleb tagada avalike huvide ja puudutatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine

ning leida optimaalne tasakaal. Puudub selline vaide esitaja õiguste riive, mis oleks seotud

projekteerimistingimuste andmisega ning halvendaks tema kui kinnistu omaniku olukorda,

võrreldes varasemaga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja esitas 20.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti

20.10.2022 korralduse tühistamiseks osas, milles projekteerimistingimused näevad ette

Suurevälja bussipeatuste vahelise teeületuse lahenduse ja XXX piirneval alal tee

rajamise, ning Transpordiameti 21.12.2022 vaideotsuse tühistamiseks (täiendavad

seisukohad 20.09.2023 ja 25.09.2023). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

1)

Rikuti haldusmenetluse reegleid ega arvestatud kaebaja huvidega. Kaalutlusõigust ei

teostatud. Kaebaja esitas vastuväited kavandatava ülekäiguraja asukoha osas, tuues esile enda

3(12)

3-23-138

õiguste intensiivse riive ning pakkudes välja alternatiivse lahenduse. Vastuväidetega ei

arvestatud ega üritatud leida ülekäigurajale asukohta, mis arvestaks ka kaebaja huvidega. EhS

§ 27 lg 21 p 2 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et nende andmine

ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning EhS § 32 p 5 kohaselt

keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui nende alusel kavandatav ehitis võib

ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Käesoleval juhul ei ole kaebaja huvidega arvestatud

ega alternatiive kaalutud. Ülekäigurada ning jalgtee on kavandatud kaebaja kinnistu piirile,

vahetult sissesõidutee kõrvale, mis eeldab elujõuliste mändide hävitamist, muutes kaebaja

kinnistu miljööd ning elukeskkonda, ebaturvaliseks muudetakse ka kaebaja kinnistult

sõidukitega väljasõit. Sissesõidutee ees parkimine või seal peatumine muutub võimatuks, sh

takso tellimisel või eritalituse sõidukitel.

2)

Projekteerimistingimustes kavandatud tee ning ülekäiguraja rajamine XXX kinnistu

piirile toob kaasa olulise muutuse XXX kinnistu privaatsuses, mis mõjutab kinnistu väärtust

negatiivselt. Kinnistu, millega vahetult piirneval alal (sisuliselt värava taga) asub avalik tee ja

ülekäigurada, väärtus langeb, võrreldes olukorraga, kus kinnistu piirneb suurte elujõus

mändidega, mis summutavad müra, annavad privaatsust ja turvalisust. Kaebaja on kinnistu

hoonestanud ja kõrghaljastanud ca 15 aastat tagasi lähtuvalt kehtivast detailplaneeringust.

Kinnistu hoonestamisel, piirete, sissesõidutee ning haljastuse rajamisel ei osatud ette näha, et

tulevikus võidakse ülekäigurada ning avalik tee rajada vahetult kinnistu piirile ja sissesõidu

kõrvale. Ülekäiguraja ja tee rajamisel kavandatud asukohta tuleks ehitustegevusega hävitada

suured männid. Need on oluliseks müra tõkkeks. Samuti on puud täiendavaks turvalisuse

elemendiks võimalike liiklusõnnetuste puhul, olles takistuseks XXX kinnistu sisehoovis

olevale (nt XXX kinnistule on rajatud igapäevases kasutuses olev korvpalliharjutusala ning

võimaliku õnnetuse korral on puud täiendavaks takistuseks, vältimaks liikluskahjude ulatumist

XXX kinnistule jne).

3)

Ekslik on seisukoht, et kavandatud teemaal haljastuse likvideerimise osas puudub

eraisikul alus esitada tingimusi. Vastuväidete esitamise õigus ei ole piiratud omandi ulatusega,

vaid mõjudega, mis ulatuvad isiku omandile. Nende mõjude ulatuses oleks väiksem, kui

kavandataks esitatud alternatiivset lahendust. Isikul on õiguspärane ootus tugineda kehtivale

planeeringule, heale haldustavale ning oma õiguste kaalumisele. Antud juhul ei ole vajalikuks

peetud kaaluda lahendusi, kus kaebaja õiguste riive oleks väiksem. Looduskeskkonna

säästmine on põhiseaduslik põhimõte ning PS §-st 53 tuleneb igaühe kohustus säästa

looduskeskkonda. Ülekäigurada on võimalik kavandada selliselt, et XXX kinnistuga piirneval

alal puud säiliksid, sellist lahendust kaalutud ei ole, eirates looduskeskkonna säästmise

kohustust. EhS § 9 kohaselt ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult

keskkonnasäästlik, sh tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Kavandatu sellele ei

vasta – kavandatakse puude hävitamist ning seda olukorras, kus ohutuse tagamiseks piisaks

ülekäiguraja rajamisest asukohta, mis ei eelda looduse hävitamist.

4)

Kaalumata on jäetud alternatiivsed lahendused eesmärgiga leida ülekäigurajale asukoht,

mis arvestaks kaebaja õiguste ja huvidega ega tooks kaasa looduse hävitamist. Eelnõu

menetluse raames esitas kaebaja ettepaneku ülekäiguraja asukohaks. Korralduse lisas 2

märgitakse, et vastav ettepanek olevat ohtlik, kuna tähendab, et jalakäija ületaks teed seisva

bussi eest ja satuks ootamatult bussi varjust sõiduteele. Tegemist ei ole asjakohase

argumendiga. Sõidutee ületamine on ohtlik nii seisva bussi eest kui tagant ning tegemist on

mõlemal juhul jalakäija poolt liikluseeskirjade rikkumisega. Liiklusseaduse (LS) § 26 p 2

kohaselt on jalakäijal keelatud minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust,

veendumata, et ei lähene sõidukit. LS § 25 lg 7 kohaselt peab jalakäija reguleerimata

ülekäigurajal enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma

juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda

4(12)

3-23-138

märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. On asjakohatu väita, et ülekäiguraja

kavandamine ettepanekus esitatud asukohta on välistatud seetõttu, et ülekäigurada asuks bussi

ees. Kuivõrd seisva bussi eest teed ületades ei ole jalakäijal võimalik veenduda tee ületamise

ohutuses, on tee ületamine võimalik kas bussi liikumisel vahetult ülekäiguraja ette ja bussi

poolt jalakäijale tee andmisel või peale bussi edasi liikumist Tallinna suunas ja täielikus

nähtavuses ohutuses veendumises. Ülekäiguraja eesmärk on jõuda bussipeatusesse, mis on

suunaga Tallinna poole. Tavapäraselt inimesed ületavad teed enne bussi saabumist ja ootavad

bussi peatuses, mitte vastupidi. Lisaks on võimalik bussipeatust kaebaja poolt pakutud

asukohas nihutada Tallinna suunas, mille tulemusel oleks tegemist paremini nähtava

ületuskohaga (vt vaide lisa, variant 1, dtl 61).

5)

Isegi kui peaks esinema õiguslik alus ülekäiguraja mittekavandamiseks kaebaja esitatud

ettepanekutest lähtuvalt, esineb muid alternatiive, mille puhul on tagatud kaebaja huvide

vähemal määral kahjustamine ning keskkonna kaitse. Kaebaja esitas vaides täiendava

võimaliku alternatiivse lahenduse, kus ülekäigurada oleks küll kaebaja kinnistuga piirneval

alal, kuid ca 2,5-3 m võrra Tallinna suunas (vt vaide lisa, variant 2, dtl 62), mille tulemusel

oleks võimalik puud säilitada ning tagada nii looduskeskkonna säästmine kui kaebaja omandi

väiksem riive. Alternatiivsete lahenduste olemasolu kinnitab, et korraldusega antud

projekteerimistingimused ei arvesta kaebaja huvidega ega sisalda asjakohast kaalumist.

6)

Jäeti arvestamata, et ülekäiguraja kavandamisel vahetult XXX kinnistu piirile muutub

XXX kinnistult väljasõit oluliselt ebaturvalisemaks. Sõidukid sõidavad XXX kinnistult

üldjuhul välja tagurdades, mis tähendaks tagurdamistrajektoori ulatumist ülekäigurajale ning

sõidukijuht ei pruugi pimedas ja helkuriga valgustamata liiklejat tagurdades näha. Samuti ei

oska jalakäija eeldada, et ülekäigurajale võib väravast välja tagurdada sõiduk. See oleks

lahendatav ülekäiguraja nihutamisega ca 2,5-3m Tallinna suunas. Vastustaja ei ole isegi

vajalikuks pidanud vastavat alternatiivi kaaluda sisulisi põhjendusi esitamata, vaid on

lähtunud juba teostatud projekteerimistöödest ega ole pidanud vajalikuks teostatud lahendusi

muuta.

7)

Vastustaja asus peale projekteerimistingimuste väljastamist menetlema ehitusloa taotlust,

mille osas esitas kaebaja samuti seisukohad (dtl 123-125). Kaebaja esitas vastustajale

ehitusloa menetluses koos seisukohtadega ka eksperthinnangu ning eeldas, et lähtuvalt

eksperthinnangust vastustaja arvestab kaebaja huvidega ning muudab kavandatavat lahendust.

Kaebaja pöördus liiklusohutuse audiitori ning volitatud teede inseneri RV (kutsetunnistus

189852) poole ekspertarvamuse saamiseks. Eksperthinnangu (dtl 127-132) kohaselt on

bussipeatuste taskute nihutus põhimõtteliselt õige, kuid lahenduses ei arvesta jalakäijate

vajadustega ega soodustata ühistranspordi kasutamist. Ekspertarvamuses on toodud

kavandatud jalakäijate liikumistrajektoor ja jalakäijate nn soovjoon, mida praktikas asutakse

kasutama. Ekspert jõuab järeldusele, et arvatavasti liiguvad inimesed peatusesse diagonaalis

üle tee, mitte pakutud ülekäiguraja kaudu, kuna etteantud teekond on jalakäija soovjoonest 1,5

korda pikem, mistõttu jalakäija ignoreerib etteantud teekonda ja liigub otse. Ekspert jõuab

järeldusele, et projekteeritud lahendus ei arvesta ühistranspordikasutajate vajadustega ega

paku aastaringselt ohutut teenust. Ekspert pakub välja kaks võimalikku lahendust. Seega on

ümber lükatud väide, et liiklusohutuse seisukohalt on tegemist ainuõige ja parima

lahendusega.

8)

Viimsi valla Teatajas ilmus 22.09.2023 Pringi külas, Rannavälja tee 2, Aasranna, Tüüri ja

osaliselt Rannavälja tee detailplaneeringu vastuvõtmise teade. Detailplaneeringu ala asub

Rohuneeme tee ääres ca 200 m Tallinna suunas kaebaja kinnistust teisel poolt Rohuneeme

teed. Detailplaneeringu materjalid ei ole valla kodulehel kättesaadavad, kuid avalikustatud

teate ning detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse kohaselt kavandatakse detailplaneeringu

5(12)

3-23-138

ala osaliselt muuta ärimaaks koos majutusteenuseid pakkuva hoone ehitamise võimalusega.

Majutusteenuseid pakkuva hoone puhul on põhjust eeldada, et lisandub ühistranspordi

kasutajaid ning täiendav inimeste hulk, kes Rannavälja tee piirkonnast liiguvad

bussipeatustesse. Detailplaneering kinnitab vajadust leida ülekäigurajale asukoht lähtuvalt

eksperdi poolt pakutud alternatiividest. Seevastu vaidlustatud projekteerimistingimuste

andmisel ei ole arvestatud menetluses oleva detailplaneeringuga.

2. Transpordiamet palub 02.03.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist.

1)

Vastustaja on võtnud arvesse olulisi asjaolusid ja kaalunud kaebaja põhjendatud huve.

Kaebaja eesmärk on saavutada olukord, et projekteerimistingimustega ette nähtud

ülekäiguraja asukohta muudetakse nii, et puud XXX kinnistuga piirneval alal säiliksid.

Tegemist on tiheasustusalaga, kus isiku privaatsus ongi väiksem kui hajaasustusaladel. XXX

kinnistu piirneb riigiteega. Kinnistu teepoolsel küljel on olemasolev piirdeaed (müür).

Ülekäiguraja rajamine olemasolevale riigiteele ei tekita liiklust juurde ega mõjuta kinnistu

privaatsust ega väärtust, sealjuures ei ole kinnistu väärtuse vähenemine kaitstav hüve. XXX

kinnistuga külgneval alal asuva bussipeatuse ühendamiseks on kavas lühike kõnniteelõik ning

ülekäigurada, mis on funktsionaalselt seotud olemasoleva liikluslahendusega. Bussipeatus

asus kinnistu piiril enne hoonestamist. Riigiteega piirneva kinnistu omanik peab arvestama

võimalusega, et liikluskorraldus riigiteel võib muutuda. Kaebaja saab kinnistut ja seal asuvaid

hooneid edasi kasutada endisel viisil, projekteerimistingimuste realiseerimine ei mõjuta

kaebaja kinnistul asuvat haljastust. Projekteerimistingimustega kavandatav äärekivi

kõnniteelõigu servas on teelt väljasõidu korral sõiduki edasipaiskumist takistavaks teguriks.

Vastustajal on riigitee osas projekteerimistingimuste andmisel planeerimisautonoomia – õigus

otsustada riigiteede ning nende liikluskorralduste üle. Isiku lootus olemasoleva elukeskkonna

(sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks

õiguseks (RKHK 3-3-1-4-12 p 12; RKHK 3-3-1-29-10 p 22). Kaebusest ei nähtu selget seost

projekteerimistingimuste andmise ja kaebaja õiguslikult ja faktiliselt kahjustatud olukorra

vahel. Seega ei esine kaebaja omandi riivet ega halvene kaebaja õiguslik positsioon.

2)

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 4

p 1 kohaselt on ameti ülesanne mh tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks

liiklemiseks ning inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine. Ümberkorraldustööde

teostamiseks, millega kaasnevad ehitustööd, tuleb koostada tee-ehitusprojekt. Projekte

koostavad isikud, kellel on pädevus teede projekteerimiseks. Majandus- ja taristuministri

03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 2 lg 2 sätestab, et projekti

tellimisel ja koostamisel peab lähtuma eelkõige liikleja ohutuse tagamisest. Sama paragrahvi

lg 3 sätestab, et aastaringse ohutu liiklemise tagamiseks peab vajadusel tee koosseisus olema

kõnnitee või eraldiseisev jalgtee ja jalgrattatee. Eelnevast tulenevalt tellis Transpordiamet

teeprojekti koostamise ning andis teeprojekti eskiislahenduse alusel projekteerimistingimused.

3)

Projekteerimistingimustega on kaebajale kuuluva kinnistuga külgneval alal asuva

olemasoleva bussipeatuse ühendamiseks kavandatud lühike kõnniteelõik ning ülekäigurada.

Riigitee vasakul, merepoolsel teeküljel asuva bussipeatuse asukohta ei ole kavas muuta, st ei

muudeta kaebaja kinnistu vahetus naabruses asuva peatuse asukohta. Paremal teeküljel asuva

peatuse asukoht nihutatakse Rohuneeme suunas, et tagada peatuste õige asetus üksteise

suhtes. Olemasolev olukord võib põhjustada liiklusohtu, kuna puudub ettevalmistatud

teeületuskoht ning seetõttu ületavad jalakäijad teed juhuslikest kohtadest, sh diagonaalselt üle

sõidutee. Sellele probleemsele kohale viidates on mitmed kohalikud elanikud vastustaja poole

pöördunud (dtl 92-93). Projekteerimistingimustega on lahendatud teeületuskoht ohutult

6(12)

3-23-138

Suurevälja vasakpoolsesse bussipeatusesse pääsemiseks ning suunav kõnniteelõik tee vasakul

küljel.

4)

Projekteerimistingimuste koostamisel otsis vastustaja ülekäigurajale sobilikku asukohta ja

kaalus erinevaid variante, leides, et liiklusohutuse aspektist tuleb eelistada

projekteerimistingimustes toodud lahendust. Kaebaja seisukohad, millisel viisil võimaldab LS

teed ületada, ei ole asjakohased. Terviklik liikluslahendus tuleb projekteerida vastavalt

kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad (p 6.6.1 p 9 kohaselt peab sõidusuunast lähtudes

vasakpoolne peatus paiknema enne parempoolset) ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p

5.2.13) käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on

lahendus, mille korral peatuste asetus on selline, et jalakäija suunatakse teed ületama

kummalgi teeküljel asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus

lahendatakse kahe peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis

paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Kuna teeületus peab olema jalakäijale

võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga kohakuti

(mis muudab teeületuse distantsi pikemaks), vaid tee ristlõike võimalikult kitsale osale, st

enne bussitasku moodustumist. Neid põhimõtteid järgides on võimalik tagada peatuses

seisvast bussist mööduvale sõidukile võimalikult hea nähtavus ülekäigurajale ja võimalikule

teeületajale. Kuna merepoolne Suurevälja bussipeatus on olemasolev peatus ja funktsionaalne

on ülekäigurada kavandada peatuse lähedale, on asukohavalik piiratud. Vastustaja kaalus

ülekäiguraja kavandamist XXX kinnistu mahasõidust põhja suunas, kuid see oleks toonud

kaasa vajaduse rajada pikem lõik uut jalgteed, ühtlasi oleks see tähendanud, et kõik

merepoolsel teeküljel asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad peavad ületama XXX

mahasõidu. Vastustaja hindas lahenduse ebasobivaks. Vastustaja kaalus ka kaebaja poolt

projekteerimistingimuste menetluses tehtud ülekäiguraja asukohavaliku ettepanekuid

(kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva bussi ette), kuid jättis need

liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata. Ka kaebaja vaides esitatud alternatiivsed lahendused

looksid liiklusohtliku või jalakäijale ebasoodsama olukorra.

5)

Projekteerimistingimuste andmisel tuli kaaluda ühelt poolt nii kohalike elanike kui

riigiteed ja ühistransporti kasutavate liiklejate huve ohutule liikluslahendusele, teiselt poolt

aga kaebaja huve, kelle kinnistu ja sealsete hoonete kasutamist projekteerimistingimused ei

mõjuta. Projekteerimistingimuste andmisel on oluline kaal piirkonna elanike turvalisuse ja

üldise liiklusohutuse tagamisel. See on avalik huvi, mis kaalub üles teoreetilise võimaluse

kaebaja huvide riivamiseks. Jalgteelõigu kavandamine on vajalik, et teepeenras kõndimise

asemel saaks jalakäija ettevalmistatud suunatud tee abil olemasolevasse bussipeatusesse.

Planeeritav kõnniteelõik asub riigile kuuluv kinnistul, on funktsionaalselt seotud olemasoleva

liikluslahendusega ning vajalik avalikes huvides. Bussipeatuse ooteplatvormini viiva

kõnniteelõigu rajamiseks on paratamatult vajalik likvideerida sellega kattuv haljastus riigitee

alusel kinnistul. Säilitada on võimalik hiljuti istutatud noor lehtpuu (istutust ei ole riigitee

alusele maale teostanud vastustaja). Avalikes huvides ei ole kõnnitee lõigu rajamata jätmine

haljastuse säilitamise eesmärgil ning antud juhul on põhjendatud kõnnitee rajamisele ette

jäävad teemaal asuvad üksikud puud likvideerida. Mändide likvideerimine on vajalik selleks,

et viia ellu liiklusohutu liikluslahendus. Vastustaja on näinud ette asendushaljastuse

likvideeritavate puude asendamiseks. Kui kaebajale on oluline haljastuse olemasolu tema

kinnistu piiril, on tal võimalik haljastus rajada endale kuuluvale kinnistule.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(12)

3-23-138

3. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 20.10.22 projekteerimistingimused riigitee

11251 Viimsi‒Rohuneeme Tamme ja Suurevälja bussipeatuste ja jalgteeühenduste

ehitusprojekti koostamiseks osas, milles need näevad ette bussipeatuste vahelise

teeületuse (ülekäiguraja) lahenduse ja XXX piirnevale alale jalgtee rajamise.

Bussipeatuste asukohaga seonduv (sh asjaolu, et kaebaja kinnistu vahetus läheduses

asuv Suurevälja bussipeatus säilitatakse olemasolevas asukohas ja kaebaja kinnistust

teisel pool teed asuvat bussipeatust nihutatakse) ei ole praeguses asjas enam vaidluse

all.

4. Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on

projekteerimistingimuste andmisel teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust või jätnud

olulised asjaolud arvesse võtmata, sh kaebaja õigused ja huvid nõuetekohaselt

kaalumata ja kas saavutatud lahendus on proportsionaalne.

5. Kaebaja tugineb EhS § 32 p-le 5, mille kohaselt keeldutakse

projekteerimistingimuste andmisest, kui nende alusel kavandatav ehitis võib ülemäära

riivata kolmanda isiku õigusi, leides, et tema huvidega ei arvestatud ega kaalutud

alternatiive.

6. Kaebuses toodud väited ei luba järeldada, et vaidlusaluste

projekteerimistingimuste alusel kavandatav lahendus võiks ülemääraselt riivata

kaebaja õigusi EhS § 32 p 5 mõttes.

7. Kaebaja on käsitanud enda õiguste riivena ennekõike asjaolu, et ülekäigurada

rajataks tema kinnistu piirile, st vahetult XXX kinnistu sissesõidutee kõrvale, mis –

bussipeatusesse jalgteeühenduse loomise tõttu – tähendab kaebaja aia taga kasvava

kahe elujõulise männi hävitamist.

8. Kaebaja XXX omanikuna on riigitee (riigile kuuluva kinnistu, 100%

transpordimaa) piirinaaber. Puudub vaidlus, et Suurevälja bussipeatus asus praeguses

asukohas enne kaebaja kinnistu hoonestamist ning hetkel ülekäigurada puudub.

Olemasolevast olukorrast ei saanud kaebajal siiski tekkida õiguspärast ootust, et tema

kodutänava liikluskorraldust ei muudeta. Riigikohus on sarnaselt leidnud, et isiku

lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks

subjektiivseks õiguseks (RKHK 3-3-1-4-12, p 12; RKHK 3-3-1-29-10, p 22).

9. Ülekäiguraja kavandamisest kaebaja kinnistu sissesõidutee lähedusse ei järeldu,

et kaebaja sissesõidutee kasutamine oleks piiratud või sõidukitega väljasõit kaebaja

kinnistult muudetud ebaturvaliseks. Ainuüksi see, et kaebaja on harjunud tavapäraselt

sissesõiduteelt autoga välja tagurdama ja eelistab sellise olukorra jätkumist, ei kujuta

endast kaitstavat subjektiivset õigust. Kaebaja ei ole ära näidanud, et kinnistult autoga

väljasõit muutuks ülekäiguraja kavandamisel eriliselt ohtlikuks. Kaebaja pidi enne ja

peab ka edaspidi olema tähelepanelik oma kinnistu sissesõiduteelt autoga välja sõites

ning veenduma manöövri ohutuses teistele liiklejatele. Vastustaja on põhjendanud, et

ülekäigurada on kavandatud mahasõidu pöörderaadiuse lõppu, st mahasõidu kasutus ei

ole takistatud. Toimikusse esitatud näitlikustavast fotomaterjalist nähtuvalt on

sissesõidutee, sh kaebaja kinnistul olev osa, rajatud laiusega, mis võimaldab soovi

korral sõiduki ümberpööramist oma kinnistul. Üksnes asjaolu, et kaebaja kinnistul on

sissesõiduteele maha joonitud korvpalliväljak, ei saa seda takistada, kuivõrd ka praegu

toimub sissesõit üle korvpalliväljaku joonte.

10. Sõidukite parkimine tuleb lahendada enda kinnistul, seega ei puuduta

ülekäigurajaga kaasnevad vastavad parkimispiirangud kaebaja subjektiivseid õigusi.

8(12)

3-23-138

Vastustaja märgib õigesti, et ülekäigurajaga ei kaasne täiendavaid piiranguid eritalituse

sõidukite ligipääsu osas, arvestades LS § 45 lg-t 11.

11. Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta üldsuse jaoks võimalikult ohutu

liikluslahenduse kavandamist. Lisaks nähtub teedeeksperdi RV arvamusest (dtl 127 jj),

et tema hinnang Transpordiameti pakutud lahendusele ja viited ülekäiguraja ohtlikkuse

osas seonduvad eelkõige sellega, et ülekäigurajal puudub ohutussaar, kus jalakäijad

saaksid vajadusel varjuda ülekäiguraja ees tee andmiseks peatunud sõidukist

möödasõitu tegema asuva sõiduki eest (dtl 129-130). Samuti on arvamuses välja

toodud hinnang, et projekteeritud lahendus ei paku aastaringselt ohutut teenust,

kuivõrd bussipeatuse ja ülekäiguraja vaheline jalgtee on kitsas ja seda ei ole võimalik

mehhaniseeritult talvel hooldada. Sellest ei saa järeldada, et projekteerimistingimustes

ette nähtud ülekäiguraja asukoha lahendus on ohtlik. Kokkuvõttes leidis RV, et

Transpordiameti lahendus ei ole otstarbekas, ent valitud lahenduse otstarbekus ei allu

kohtulikule kontrollile.

12. Lisaks on vastustaja ülekäiguraja kavandamisel alternatiivseid asukohti

kaalunud ja hinnanud mh just liiklusohutuse seisukohast. Vaideotsuses põhjendas

vastustaja, et kaalus ülekäiguraja kavandamist XXX kinnistu mahasõidust

põhjasuunas, kuid jättis selle kõrvale, kuna see oleks esiteks toonud kaasa vajaduse

rajada pikema lõigu uut jalgteed ja teiseks tähendanud, et kõik merepoolsel teeküljel

asuvasse bussipeatusesse või sealt ära liikujad pidanuks ületama XXX mahasõidu.

Samuti on vastustaja kaalunud kaebaja poolt projekteerimistingimuste menetluses

tehtud ettepanekut kavandada ülekäigurada bussitaskuga kohakuti ja vahetult peatuva

bussi ette, ent jätnud sellegi liiklusohtlikkuse tõttu arvestamata.

13. Õige on vastustaja seisukoht, et ülekäiguraja rajamine olemasolevale riigiteele

ja olemasoleva bussipeatuse juurde ei tekita iseenesest liiklust juurde ega mõjuta

seeläbi kinnistu privaatsust ega väärtust. Ülekäiguraja kavandamine ei too kaasa ka

müra kasvu. Nende riivetega seoses saab kõne alla tulla üksnes ülekäigurada

bussipeatusega ühendava jalgtee kavandamise tõttu kahe männi eemaldamine riigile

kuuluvalt maalt.

14. Praeguses asjas ei ole need väidetavad negatiivsed mõjutused sellise

intensiivsusega, mis annaks aluse jaatada kaebaja eraelu riivet. Asjaoludest ei nähtu, et

kahe männi eemaldamine muudaks elukeskkonda kaebaja kinnistu läheduses sedavõrd,

et see saaks endast kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Tiheasustusalal

elades on isikul suurem kohustus taluda sellisest keskkonnast tingitud paratamatuid

ebamugavusi kui väljaspool (vt ka RKHKo 3-3-1-25-02, p 21) ning isiku privaatsus

ongi väiksem kui hajaasustusaladel. Isegi kui kaebaja kinnistu haljastuse rajamisel ei

osatud ette näha, et tulevikus võidakse ülekäigurada ning avalik tee rajada vahetult

kinnistu piirile ja sissesõidu kõrvale, ei ole kaebaja väitnud, et aiast seespool asuva

heki pikendamine kuni sissesõiduteeni ei oleks täna võimalik. Vastustaja on kohtule

selgitanud, et võimalik on säilitada riigimaale mändide kõrvale istutatud lehtpuu.

Samuti on vastustaja kinnitanud, et kavandab asendushaljastust. Eelduslikult aitaks see

leevendada mändide eemaldamisega kaasnevaid mõjusid kaebaja elukeskkonnale.

Vastavaid negatiivseid mõjutusi on vastustajal seega võimalik ehitusprojekti

koostamisel leevendada.

15. Kohtu arvates ei tõenda kinnisvarabüroo partneri üldistatud seisukoht, mille

järgi kõrghaljastuse olemasolu kinnistul või selle ümbruses mõjutab kinnistu hinda

positiivselt ning seega kõrghaljastuse eemaldamine avaldab mõju nii antud kinnistu

9(12)

3-23-138

hinnale kui müügiperioodile (dtl 143), et kahe männi eemaldamine avaldaks kaebaja

vara väärtusele olulist mõju. Ka seisukohas endas on märgitud, et languse protsenti on

väga raske öelda. Lisaks ei ole kohtupraktika järgi ehitus- ja planeerimisnormide

esmaseks eesmärgiks tagada vabaturu situatsioonis kaebaja omandi väärtuse säilimine

talle meelepärases väärtuses. Vastustaja pidi riigitee planeerimisel

projekteerimistingimuste andmisel kaaluma lisaks kaebaja omandiõiguse võimalikule

riivele ka liiklusohutust ning lähtuma eesmärgist tagada bussipeatuse kasutajatele

ohutu teeületus.

16. Kaebaja kinnistu turvalisuse seisukohast ei too mändide eemaldamine samuti

kaasa eraelu ja tervisekaitse riivet. Vastustaja on selgitanud, et

projekteerimistingimustega kavandatav äärekivi kõnniteelõigu servas on teelt

väljasõidu korral sõiduki edasipaiskumist takistavaks teguriks –

projekteerimistingimuste menetluses on kaebajale vastuseks selgitatud, et korrigeeritud

eskiislahenduse alusel on kõnnitee lõik kavandatud äärekiviga lahendusena, mis

võimaldab osa kõrghaljastust riigitee alusel katastriüksusel säilitada ning takistab teelt

väljasõidu korral sõiduki edasipaiskumist.

17. Haldusmenetluse reeglite rikkumist asja materjalidest ei nähtu. Kaebaja on

olnud menetlusse kaasatud, talle edastati projekteerimistingimuste eelnõu ning kaebaja

esitas projekteerimistingimuste menetluses enda seisukohad. Vastustaja on seega välja

selgitanud kaebaja huvid ning korralduses kaebaja seisukohti kaalunud ja neile

vastanud (korralduse lisas 2, lk 9-12, dtl 42 jj). Mh võttis vastustaja seisukoha kaebaja

esitatud ülekäiguraja alternatiivse ettepaneku (dtl 23) liiklusohtlikkuse kohta,

selgitades, et lähtudes fataalsete tagajärgedega toimunud õnnetustest olukorras, kus

jalakäija ületab teed bussi eest, selliseid lahendusi ei projekteerita. Seega on kaebaja

menetluses ära kuulatud ning vastustaja on täitnud põhjendamiskohustuse. Asjaolu, et

kaebaja ei nõustu vastustaja põhjendustega, ei muuda korraldust õigusvastaseks.

18. Põhjendused on ka sisuliselt õiguspärased. Vastustajal on riigiteede osas

projekteerimistingimuste andmisel planeerimisautonoomia, st õigus otsustada

kaalutlusõiguse alusel riigiteede ning nende liikluskorralduste üle. Vastustaja on

selgitanud, et olemasolev olukord riigiteel võib põhjustada liiklusohtu, sest

ettevalmistatud teeületuskoha puudumise tõttu ületavad jalakäijad praegu teed

juhuslikest kohtadest, sh diagonaalselt üle sõidutee. Vastustaja esitatud kirjavahetusest

nähtuvalt on ohutu teeületuse küsimuses korduvalt tema poole pöördunud kohalikud

elanikud (dtl 92, 93). Vastustaja on projekteerimistingimustega soovinud lahendada

teeületuskoha ohutult Suurevälja vasakpoolsesse bussipeatusesse pääsemiseks, sh

rajada selleks suunav kõnniteelõik tee vasakul küljel.

19. Menetluses oli vastustaja ülesandeks kaaluda võimalikke alternatiive ja leida

nii puudutatud isikute kui ka olulisi avalikke huve arvestades optimaalseim lahendus.

Vastustaja on vaideotsuses põhjendanud, et otsis projekteerimistingimuste koostamisel

ülekäigurajale sobilikku asukohta ja kaalus erinevaid variante, kuid tulenevalt

asjaolust, et merepoolne Suurevälja bussipeatus on olemasolev peatus olemasolevas

asukohas ja funktsionaalne on ülekäigurada kavandada peatuse lähedale, oli

asukohavalik piiratud. Vastustaja ei pidanud põhjendama kõiki mõeldavaid teeületuse

võimalusi, vaid selliseid, mis asuvad funktsionaalselt olemasoleva bussipeatuse

lähedal.

20. Vastustaja on põhjendanud, miks kaebaja esitatud ettepanekud on kõrvale

jäetud. Vaideotsuse kohaselt lahendatakse teeületusvõimalus kahe peatusetasku vahelt

10(12)

3-23-138

ning liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis ei asu vahetult bussi taga,

vaid paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Selline põhjendus ei ole

ebamõistlik ega alusetu. Selgitati ka, et kuna teeületus peab olema jalakäijale

võimalikult lühike, ei kavandata ülekäigurada peatuste kiiluosale ehk bussitaskuga

kohakuti, vaid tee ristlõike võimalikult kitsale osale, st enne bussitasku moodustumist.

Vaideotsuses on ka välja toodud, et vaides pakutud lahendused looksid ohtliku

olukorra ülekäigurajal eesõigusega teed ületavale jalakäijale ning oleksid

liiklusohutuse seisukohast ebasoodsamad (vt ka ülal p 18).

21. Kaebaja on alternatiivide kaalumata jätmise argumenti põhjendades viidanud

teedeekspert RV poolt välja pakutud projekteeritud lahenduse korrektuurile, kuid

teedeeksperdi arvamusest nähtuvalt tähendaks see korrektuur täiendava ülekäiguraja

rajamist, bussitasku nihutamist, vajadusel sõidutee nihutamist või laiendamist.

Eksperdi enda hinnangul tooks see lisaks kaasa suurema osa ühistranspordikasutajate

jaoks suurema teepikkuse. Eksperdi esitatud alternatiivses lahenduses käsitatakse aga

bussipeatuste asukohtade nihutamist vastupidiselt projekteerimistingimustes

kavandatule, mis ei ole enam praeguse vaidluse esemeks.

22. Ühistranspordikasutajate liikumistrajektoori hinnates on RV käsitlenud

põhjalikumalt Rannavälja teelt tulevate ühistranspordi kasutajate soovjoont, ent tema

arvamuse skeemilt 2 (dtl 129) nähtub, et teeületuse konflikt esineb praegusel hetkel

kahes kohas, st ka teiselt poolt, Rannaotsa teelt tulijate osas. Ilmselt ei ole võimalik

ühe ülekäiguraja paigutamisega kõnealusel teelõigul võimalik üheaegselt välistada

mõlemast suunast tulijate konflikti teeületusel. Ka teedeekspert on oma arvamuses

seisukohal, et kavandatud asukohas teenindab ülekäigurada neid, kes tulevad

Rannaotsa teelt. Kohtule ei nähtu, et kaebajate viidatud detailplaneering (dtl 136 jj,

milles kavandatud majutusteenuseid pakkuva hoone suurimaks lubatud ehitisealuseks

pinnaks on 200 m2 ning maksimaalseks kõrguseks 8,5 m) saaks kavandatava hoone

suurust arvestades kinnitada tulevikus suures mahus ühistranspordikasutajate

lisandumist just Rannavälja tee suunda ja seega vajadust leida soovjoone

arvestamiseks ülekäigurajale asukoht eksperdi poolt pakutud alternatiividest lähtuvalt.

23. Vastuseks kaebuse punktis 15 viidatud lahendusele (vaide lisa, variant 2), mis

puudutas kavandatava ülekäiguraja nihutamist 2,5-3 m Tallinna suunas, on vastustaja

selgitanud, et selline nihutus ei tagaks mändide säilimist, küll aga muudaks teed

ületava jalakäija teekonda pisut pikemaks, mis liiklusohutuse seisukohast on

ebasoodsam. Kaebajal pole alust nõuda, et tema omandiõiguse riivest hoidutaks teiste

maaomanike õiguste riivamise arvelt, seega on põhjendatud arvestada ka hoonestamata

naaberkinnistu puhul seda, et kavandatav lahendus naaberkinnistu mahasõitu kinni ei

paneks.

24. Eelnevat kokkuvõttes on vastustaja põhjendatult järeldanud, et liiklusohutu

lahendus on avalikes huvides, mis kaalub üles kaebaja huvides mändide säilitamise

riigile kuuluval kinnistul. Meelevaldne ei ole järeldus, et projekteerimistingimustes

valitud lahenduse mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele pole põhjust pidada kuigi

intensiivseks. Kohtule ei nähtu selliseid kaalumisvigu, mis annaks aluse kahelda

vastustaja otsuse ratsionaalsuses. Vaideotsus eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei riku.

Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

11(12)

3-23-138

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)