2-23-7823/24 · 2-23-7823/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Britt Rand Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7823 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlusosalised (pooled) ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja ema C, lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetluse liik Istung 31.10.2023 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja, X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kostja, Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Kostja tasub hagejale käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud elatisevõla summas 1450 eurot järgmiselt: 12 kuu jooksul igakuise maksega vähemalt 120,83 eurot kuus hiljemalt iga kuu 28. kuupäeval. Esimene makse tuleb tasuda 28.11.2023. 1.2. Kostja tasub alates 01.11.2023 hagejale igakuist elatist 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 12.07.2031). Kostja tasub igakuist elatist hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks. 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 30.05.2023. a hagi kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv elatis alates 29.05.2023 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuiselt 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

2-23-7823

2 (3) vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Täiendavalt palus hageja välja mõista ka tagasiulatuva elatise ühe aasta eest summas 906,32 eurot. 2. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - hageja ja kostja elasid koos kuni 2020. a novembrini; - vanemate kooselu on ammu lõppenud, hageja elab emaga ja külastab üksikutel päevadel kuus isa (aasta keskmiselt alla 7 ööpäeva kuus), kuid ühist meelt vanemate vahel seoses sellega, kui palju peaks kostja hageja ülalpidamiseks elatist tasuma, ei ole; - 2022. a jaanuarini tasus kostja korrektselt 292 eurot kuus ning alates 2022. a veebruarist on maksnud oluliselt vähem kui seadusjärgne alammäär. Tegelikult tasus kostja maikuu eest 219,60 eurot (kostja tasus vähem 6,04 eurot), juunikuu eest 220 eurot, juulikuu eest 210 eurot, augustikuu eest 200 eurot, septembrikuu eest 200 eurot, oktoobrikuu eest 200 eurot, novembrikuu eest 200 eurot, detsembrikuu eest 200 eurot ja 2023 a jaanuarikuu eest 200 eurot. Veebruar 2023, märts, aprill ja maikuu eest kostja ei maksnud hagejale elatist. Hageja palus menetluskulude jaotus määrata vastavalt seadusele. 3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: - kostja ja hageja ema sõlmisid suulise kokkuleppe, et kostja maksab hagejale igakuiselt elatist 200 eurot. Kostja ei suutnud maksta summat täies mahus igakuiselt. Seisuga 25.07.2023 on hageja võlg 570 eurot; - kostja pakub kompromissina, et hageja maksab võla ära ja edaspidi igakuiselt 200 eurot 20. kuupäevaks nagu oli kokku lepitud. 4. Hageja märkis kostja vastuväidete osas järgmist: - hageja ei ole kunagi nõustunud saama elatist vähem kui seadusega ette nähtud ning kostja on alati öelnud, et kui raha ilmub, maksab ta kohe võlgnevuse elatiste osas, kuid võlgnevuse tasumine kostja poolt on juba üle aasta veninud. Hageja arvates kostja lihtsalt väldib elatiste maksmist; - kostja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et tema olukord ei võimalda maksta lapsele elatist, nagu seadus ette näeb; - samuti ei ole võimalik aru saada, mis on kostja varanduslik seisund kohta (sh kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms). 5. Asjas peeti eelistung 31.10.2023. Pooled pidasid istungil kompromissläbirääkimisi ning allkirjastasid kohtuistungil kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

2-23-7823

3 (3) 7. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Istungil selgitati ja pooled kinnitasid teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. 8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud seega poolte endi kanda. 9. Pooled on soovinud loobuda edasikaebe õigusest, mis on poolte seadusest tulenev õigus (TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4) ja märgitakse resolutsiooni juurde.

Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)