2-22-119997/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-119997

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus XX vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: XX (isikukood x)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja täiendav

sissenõutavaks muutunud viivis summas 72,10 eurot ning viivis alates 30.09.2022 kuni

põhinõude summas 214,52 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 31,50% aastas,

kuid mitte rohkem kui 117,88 eurot.

2. Kohtulahendi terviklik resolutsioon haginõude osas on järgmine:

2.1. Välja mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks kostja ja

hageja vahel

14.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr x tulenev

põhivõlgnevus 214,52 eurot, intress 20,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 96,64 eurot.

2.2. Välja mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis

põhinõudelt summas 214,52 eurot alates 30.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses määras 31,50% aastas, kuid mitte rohkem kui 117,88 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja XX kanda.

4. Mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja menetluskulu

520 eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).

5. Mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja hüvitatavatelt

menetluskuludelt (520 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

2-22-119997

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas hagiavalduse XX (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 214,52 eurot, intressi 20,77 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 96,64 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot ja viivise alates

30.09.2022 kuni põhinõude (214,52 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras, s.o 31,50% aastas.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 14.04.2020 tarbijakrediidilepingu

nr x, mille alusel kostja soetas kauba maksumusega 292,69 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 10.05.2020 – 10.04.2022. Kostja ei

täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 10.04.2021

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 25.04.2021 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja

ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuna kostjalt on tulnud laekumisi

laenuandjale lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 78,17 eurot, siis on põhivõla suurus 214,52

eurot (292,69-78,17). Pooled leppisid kokku intressimääras 31,50% aastas ning kostja kohustus

tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressivõlgnevus

alates 9. osamaksest 10.01.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni 10.04.2021

kokku 20,77 eurot (5,63+5,34+5,05+4,75). Hageja selgitas 09.03.2023 menetlusdokumendis

sissenõudmiskulude nõude kujunemist.

3. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o

26.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.09.2022 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 31,50%, kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste p-ga 3.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 96,64 eurot. Edaspidi on hagejal

õigus nõuda viivist põhinõudelt kuni selle tasumiseni alates 30.09.2022 lepingujärgses

viivisemääras, s.o 31,50% aastas.

Kostja vastuväited hagile

4. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.

Järgnev menetlus

5. Pärnu Maakohtu 28.04.2023 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja 14.04.2020 tarbijakrediidilepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 214,52

eurot, intress 20,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24,54

eurot ja viivis põhinõudelt 214,52 eurolt alates 30.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu

2-22-119997

viivise 72,10 euro väljamõistmiseks ning tulevikku suunatud viivisenõude VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtut ületavas osas. Maakohus jättis menetluskulud 16,79% ulatuses hageja

ja 83,21% ulatuses kostja kanda.

6. 04.05.2023 esitas hageja TsMS § 448 lg 41 alusel maakohtule taotluse täiendava otsuse

tegemiseks. Pärnu Maakohus tegi 12.05.2023 täiendava otsuse 28.04.2023 tagaseljaotsusele.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2023 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 28.04.2023

tagaseljaotsus ja 12.05.2023 täiendav otsus 28.04.2023 tagaseljaotsusele osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 72,10 eurot

osas (resolutsiooni p 4) ja edasiulatuva viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määra ületavas osas (resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 6). Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad

menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

9. Käesoleval ajal tuleb maakohtul lahendada hagi sissenõutavaks muutunud viivisenõude (veel

jõustumata osas) ja edasiulatuva viivise ning menetluskulude jaotuse ja suuruse osas. Ülejäänud

osas on kohtulahend jõustunud.

10. Hageja palub hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja: viivise 96,64 eurot, sissenõutavaks

mitte muutunud viivise kuni põhinõude 214,52 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise

määraks 31,50% aastas, alates 30.09.2022.

11. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu

hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). Praegusel

juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 31,50% aastas, mis on suurem kui

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega kuulub kohaldamisele

VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada määras, mis võrdub lepingus ette nähtud

intressimääraga.

2-22-119997

Seega on 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 96,64 eurot, millest tuleb maha

arvestada juba jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud viivis 24,54 eurot. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks täiendavalt välja mõista 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

72,10 eurot (96,64-24,54).

Samuti on seega põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 214,52 eurot jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 31,50% aastas, alates 30.09.2022, kuid mitte enam kui 117,88 eurot

ehk kuni põhinõude suuruseni.

Seega kuulub viivisenõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks täiendavalt välja

mõista sissenõutavaks muutunud viivis 72,10 eurot ning viivis alates 30.09.2022 kuni

põhinõude täitmiseni määras 31,50% aastas, kuid mitte enam kui 117,88 eurot.

12. Kokkuvõtvalt on kohtulahendi tervikresolutsioon järgmine:

mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevus 214,52 eurot, intress 20,77 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 96,64 eurot ja viivis alates

30.09.2022 kuni põhinõude summas 214,52 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 31,50 %,

kuid mitte enam kui 117,88 eurot.

13. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud. Seega leiab kohus, et menetluskulud (sh

ringkonnakohtus kantud kulud) tuleb jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

15. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas

asjas kohtuotsuse tegemist.

16. Vastavalt tsiviilasja materjalidele on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot (140 eurot

hagi eest ja 140 eurot apellatsioonkaebuse eest) ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot. Hageja

lepingulise esindaja tasu on esitatud ilma käibemaksuta.

Riigilõivu kandmine on tõendatud ning tegemist on vajaliku ja vältimatu kuluga.

Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele, arvestades hageja

nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Kohtu hinnangul on

põhjendatud lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on 520 eurot (280 eurot

riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot ilma käibemaksuta).

Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna 520 eurot ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-22-119997

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik