1-11-3253/7 · 1-11-3253/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-3253

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.aprillil 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-3253 (10230114050)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi L.V süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokurör

Aleksander Tšitšerov Süüdistatav

L.V, elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus- EV kodanik; haridus: kesk ; emakeel: eesti keel; töökoht :TTAS ; varem kohtulikult karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 14.08.2010.a , kinni peetud 13.08.2010 Kaitsja

Paavo Paal Kohus juhindus KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.V KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust .

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista L.V-le 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka L.V eelvangistuses oleku aeg 13.08. kuni 14.08.2010.a., s.o. 2 päeva ning karistuse täitmisele pööramisel lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel L.V-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 2 aastase

2

katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle KrMS § 75 alusel pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid ja kohustust :

1) elama oma alalises elukohas XXX ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks ;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks ning KarS § 75 lg 2 p 4 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada narkootikume.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 07. aprill 2011.a.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära L.V-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1(üheks) kuuks.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Välja mõista L.V-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse ja menetluskulud – joobeseisundi tuvastamise kulu 92,92 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 38.35 eurot riigituludesse, kokku 131.27eurot . Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „L.V , 1-11-3253, sundraha või menetluskulu“.

Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis

tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa :

L.V juhtis 13.08.2010.a. kella 18.27 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kadaka 56 maja juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove).

3

Sellise käitumisega rikkus L.V liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla

joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1

/Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega KarS § 424 L.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav L.V on nõus lühimenetluse kohaldamisega. L.V

tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses toimepandud tegu. Kriminaalasja arutamisel

lühimenetluses L.V enda ülekuulamist ei taotlenud, kuid vastates täpsustavatele küsimustele selgitas, et 2010.a. suvel oli peale venna surma tema elus väga segane periood, tarvitas narkootikume, enam ei tarvita, tal on naine ja 3-aastane laps , töötab geodeedina ja vajab tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust.

L.V süü temale inkrimineeritud kuritegudes on lisaks süü täielikule tunnistamisele tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, mis on lubatavad ning millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud , s.o. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist ( t.l. 2-4) nähtub, et 13.08.2010.a. kell 18.27 juhtis

L.V joobeseisundis (narkootiline joove) Tallinnas Kadaka tee 56 juures

mootorsõidukit BMW, reg.nr. XXX ; tunnistaja SK ülekuulamise protokollist ( t.l. 7,8)

nähtub, et 13.08.2010.a. kell 18.25 nägi tunnistaja Kadaka teel kuidas BMW, reg.nr XXX

sõidab väga halvasti, kaldus paremale, sõitis välja vastassuunavööndisse, ristmikul valgusfoori juures jäi BMW seisma, juht magas. Kutsuti välja kiirabi ja politsei, juht anti üle

kiirabile; narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktist nr 362/17 (t.l. 10) nähtub, et 13.08.2010.a. kell

19.45 teostatud läbivaatusel L.V kinnitas , et tarvitas 2 tundi tagasi kokaiini,

võetud uriin narkootiliste ainete tuvastamiseks, kliinilisest pildist lähtuvalt antud hinnang narkootilise joobe esinemise kohta ; joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 1176T (t.l. 14 )

nähtub, et sõeluuringu tulemusel tuvastatud aine kokaiin ; L.V kahtlustatavana ülekuulamisel ( t.l. 16-19 ) tunnistas, et 13.08.2010.a. kella 18.27 ajal juhtis narkojoobes olles sõbrale kuuluvat BMW-d. Tarvitas u 1 g kokaiini samal päeval kella 15.00 ajal Veskimetsas tuttava juures ja kella 18 ajal tahtis hakata koju sõitma, kuna tahtis väga magada. Kadaka pst 56 juures tuli uni peale ja ei olnud võimeline enam edasi sõitma, ei mäleta mismoodi mootori

seiskas. Keegi kutsus kohale kiirabi, arst vaatas ta läbi kohapeal, siis toimetas politsei ta Wismari tänavale ekspertiisi ja seejärel politseiosakonda. Narkootikume tarvitab regulaarselt 2 korda kuus. Kahetseb väga juhtunut, palub rangelt mitte karistada.

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et L.V puhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

L.V on varem kriminaalkorras karistamata, töötab. L.V poolt on

toimepandud II astme liiklussüütegu, taolised süüteod on käesoleval ajal ühiskonnas väga

levinud ning on tegemist süütegudega, mille ühiskonnaohtlikkus on väga suur, kuna kannatanuks võib osutuda iga ühiskonna liige.

4

L.V-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd , karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.V ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna L.V

on varasemalt toimepandud väärtegude eest saanud karistada rahatrahviga,

2010.aastal ainuüksi liiklussüütegude eest 10-l korral suures trahvimääras ning tema enda

kinnitusel on tal rahatrahvid tasumata. Seetõttu kohtu arvates rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärki ning L.V tuleb karistada vangistusega . KarS § 424 sanktsioon

näeb karistusena ette kuni 3-aastase vangistuse , L.V puhul peab kohus

võimalikuks ja otstarbekaks kohaldada vangistust sanktsiooni alammäära lähedalt, kuna

kohtulikult on L.V varem karistamata on toimepandud tegu ja narkootikumide

tarbimist põhjendanud 2010.a. suvel venna surmast tingitud segase ajaga oma elus ning kinnitas, et ei tarbi enam narkootikume . L.V karistusregistri teatisest nähtuvalt

ei ole ta peale 13.08.2010.a. toimepandud joobes juhtimist õigusrikkumisi toime pannud , mistõttu on kohus seisukohal, et käesoleval ajal üritab L.V elada seaduskuulekat

elu ning muuta oma ellu suhtumist , seetõttu ei pea kohus vajalikuks tema suhtes reaalse

vangistuse kohaldamist ning leiab, et vangistuse võib tingimisi jätta täitmisele pööramata, allutades L.V katseajal käitumiskontrollile. Kuna L.V pani kuriteo

toime narkojoobes, siis on kohtu arvates põhjendatud panna talle kohustus mitte tarbida narkootikume.

Kohus leiab, et L.V suhtes tuleb lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuuks, kuna taoline lisakaristus takistab L.V

sellel ajal liikluses osaleda. L.V näol on kohtu arvates tegemist isikuga, kes joobes olles autorooli istudes jämedalt rikkus liikluseeskirja nõudeid. Selline kuritegu seadis

ohtu nii L.V enda kui ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise,

mistõttu on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik L.V liiklusest kõrvaldamine temalt ametliku juhtimisõiguse äravõtmise näol.

L.V-lt kuulub väljamõistmisele sundraha II astme süüteo toimepanemise eest, joobeseisundi tuvastamise kulu ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

Kohus juhindus KrMS § 238 lg 1 p 4; lg 2; § 311; § 312; § 313 .

Kohtunik