Legislator Case Law & Legislation
2-22-17323/23 AI generated

2-22-17323/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-17323/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X (avaldaja, võlgnik) esitas 12.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluste 16.11.2022 määrusega eraldati avaldaja taotlus aegumise kohaldamiseks täiteasjas

Legislator headnote

AI generated

2-22-17323/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: X (avaldaja, võlgnik) esitas 12.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluste 16.11.2022 määrusega eraldati avaldaja taotlus aegumise kohaldamiseks täiteasjas

Keywords

AI generated
right to a decision lapse due to peremption revocable offer waiver of concession expiry of statutory deadline unsuccessful tender procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17323

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks

(täiteasi nr 014/2007/1190)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.09.2023 määrus avalduse läbi

vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2023 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks

samale maakohtule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 12.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluste

nr 014/2007/1189,

014/2007/1190;

008/2008/11509

ja

007/2010/76666

aegumisega

lõpetamiseks.

2. 16.11.2022 määrusega eraldati avaldaja taotlus aegumise kohaldamiseks täiteasjas

nr 014/2007/1190 iseseisvaks menetluseks (tsiviilasi nr 2-22-17323).

2-22-17323

3. Avalduse ja selle täienduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses

sissenõudja 06.11.2007 avaldus, mille alusel on alustatud täitemenetlust täiteasjas

nr 014/2007/1190, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-06-4696, mille alusel on Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets tõstnud

võlgniku üürileantud ruumidest välja. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets on teinud

06.11.2007 otsuse täitekulu 246,43 eurot väljamõistmiseks.

4. Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa 06.11.2007 otsusest tulenev täitekulude nõue aegus

05.04.2021 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1), mistõttu taotles võlgnik

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 ja TsÜS § 143 alusel aegumise kohaldamist ja

täitemenetluse nr 014/2007/1190 lõpetamist. Kuna nii sissenõudja kui ka kohtutäitur vaidlesid

vastu nõude aegumisele ja täitemenetluse lõpetamisele, siis teatas täitur 12.08.2022 võlgnikule

täitemenetluse nr 014/2007/1190 jätkamisest.

5. Avaldaja palub TMS § 2231 lg 1 alusel: 1) kohaldada TsÜS § 143 ja § 157 lg-st 1 tulenevalt

Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 06.11.2007 otsusega võlgnikult väljamõistetud

täitekulu 246,43 euro osas aegumist; 2) lõpetada TMS § 481 lg 1 p-st 1 tulenevalt täiteasja

nr 014/2007/1190 menetlus seoses nõude täitmise aegumisega.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets märkis, et võlgniku suhtes on sissenõudja Riigi

Kinnisvara AS avalduse ja Harju Maakohtu 02.07.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-4696 alusel

algatatud täitemenetlus. Nõude sisuks on väljatõstmine aadressilt Lühike jalg 9A/ Lossi plats

11, Tallinn. Täitemenetluses nr 014/2007/1190 on sissenõudja nõue täidetud, kuid tasumata on

täitekulud 246,43 eurot.

7. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-8023 tehtud lahendis leidnud, et kui

kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei

vabane võlgnik TMS § 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on

kohtutäituril kohtutäituriseaduse (KTS) § 41² järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu

kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

8. Eelnevast lähtuvalt on seadusandja selgelt soovinud, et kohtutäituril oleks täitemenetluse

lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda põhitasu, tehes selleks

samas täitemenetluses uue põhitasu otsuse, mis on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus

täitedokument, ning jätkata selle täitmist samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et

täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul

muutuksid TMS § 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 ning KTS § 41² sisutühjaks. Seda muuhulgas põhjusel,

et sissenõudja nõude täitmine ja kohtutäituri algsest tasu väljamõistmise otsusest tuleneva

nõude täitmine aeguvad reeglina samal ajal. Nimelt reguleerib nii sissenõudja nõude täitmise

aegumist kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude aegumist

TsÜS § 157 lg 1 (vt ka RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11).

9. Justiitsministeerium, kes koostas täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse 315 SE eelnõu, millega tehti muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis

nõude täitmise aegumise tõttu, on samuti leidnud, et TMS § 48¹, § 50¹ ja § 223¹ ning KTS § 41¹

ja § 41² sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste

aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda TMS § 48¹ järgse avaldusega

kohtutäituri või TMS § 223¹ lg 1 järgse avaldusega kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur

2-22-17323

peab aga täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 41² alusel tehtud

põhitasu otsuse täitmine.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohtu 14.09.2023 määrusega jäeti avaldus läbi vaatamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

11. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja § 423 lg 2 p-le 2.

Käesoleval juhul ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning seetõttu on avaldus perspektiivitu.

12. Avalduse perspektiivitus tuleneb sellest, et TMS § 2231 lg 6 välistab võlgniku nõude

täitemenetluse kulude osas täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. TMS § 37 lg 1 kohaselt

on täitekuluks muuhulgas kohtutäituri tasu. Avalduse kohaselt toimub täitemenetlus

nr 014/2007/1190 just kohtutäituri tasu sissenõudmiseks.

13. Täitemenetlust ei saa ka seetõttu lõpetada, et KTS § 412 annab täiturile õiguse teha uus

täituritasu otsus olukorras, kus sissenõudja nõude täitmine on aegunud. Esialgse avalduse

kohaselt oleks sissenõudja, Riigi Kinnisvara AS-i kohtuotsusest tuleneva nõude täitmine

aegunud 11.10.2022. Kuna KTS § 412 alusel muutub kohtutäituri nõue sissenõutavaks alles

sissenõudja nõude täitmise aegumisega, siis ei saa kohtutäituri uus tasunõue olla tänaseks

aegunud. Seega on täituril võlgniku vastu seadusest (KTS § 412) tulenev nõue, mida täitur saab

nõuda samas täiteasjas, milles toimus algne sissenõudja nõude täitmine. Kohtutäituri kohustus

nõuda täituritasu sisse samas täitemenetluses, mis algatati sissenõudja nõude rahuldamiseks,

tuleneb TMS § 38 lg-st 2 (vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15 p 12 viimane lõik).

14. Tallinna Ringkonnakohus on 05.04.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-8023 (p 11.2–11.3)

leidnud, et sellises olukorras tuleb võlgniku avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu

jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata avalduse perspektiivituse tõttu.

15. Käesoleva avalduse menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477

lg-ga 1) jätta avaldaja kanda.

Määruskaebus

16. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus täiteasja nr 014/2007/1190 lõpetamiseks seoses

kohtutäituri tasunõude aegumisega või alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtule asja

uueks läbivaatamiseks.

17. Avaldaja palus jätta asja läbivaatamisel kohaldamata TMS § 2231 lg 6, milles säte ei

võimalda nõuda täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri põhitasu sissenõudes alustatud

täitemenetluses esitatud nõude aegumisel, ja KTS § 412 osas, mis annab kohtutäiturile õiguse

kohtutäituri põhitasu sissenõudes esitatud nõude aegumisel nõuda võlgnikult kohtutäituri

põhitasu kuni pooles ulatuses sissenõudmata kohtutäituri põhitasu nõudest, tunnistades sätted

vastuolus olevaks Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 10, 11, 13 ja 32 ning algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus.

18. Maakohus on ekslikult kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p 2. Avaldus on esitatud avaldaja

õiguste kaitse eesmärgil. Maakohus on valesti sisustanud TMS § 2231 lg-t 6 leides, et avaldaja

avaldus on perspektiivitu, kuna säte välistab võlgniku nõude täitekulude aegumise osas.

2-22-17323

Maakohtu tõlgenduse kohaselt on täitekulude sissenõudmisega võimalik lõputult venitada, mis

ei ole kooskõlas aegumise loogikaga.

19. Ebaõige on maakohtu viide, et Riigi Kinnisvara AS-i nõude täitmine oleks aegunud

11.10.2022. Kohus ei selgita, miks aegus nõude täitmine just nimetatud kuupäeval. Võlgnik

märgib, et Riigi Kinnisvara AS-i nõue täideti hiljemalt 06.11.2007, seetõttu on viide juba

täidetud nõude aegumisele ebaõige.

20. Maakohus on ebaõigesti sisustanud ka KTS § 412 leides, et võlgnik ei vabane täitekulude

sissenõudmiseks läbiviidavast täitemenetlusest. Avaldaja hinnangul ei ole täitekulude, sh

kohtutäituri põhitasu nõude aegumisel uue põhitasu väljamõistmine seaduse mõttega

kooskõlas. Ekslik on maakohtu seisukoht, et asjas kuulub kohaldamisele Riigikohtu 16.12.2015

määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 p 12 viimane lõik ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022

kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-8023 p-d 11.2–11.3, kuna käesoleva tsiviilasja asjaolud on

erinevad eelpool nimetatud tsiviilasjadest. Käesolevas asjas on sissenõudja nõue täidetud enne

täitekulude väljamõistmist. Seega ei saa rääkida sissenõudja nõude aegumisest. Käesolevas

asjas on vaidluse esemeks ainult kohtutäituri tasu nõue ja nõude aegumine.

Menetlusosaliste seisukohad

21. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets märkis vastuseks määruskaebusele, et

täitemenetluses nr 014/2007/1190 on sissenõudja nõue täidetud, tasumata on täitekulud summas

246,43 eurot. Harju Maakohtu otsuse nr 2-06-4696 alusel on algatatud ka täiteasi

nr 014/2007/1189 võlgnevuse sissenõudmiseks Riigi Kinnisvara AS kasuks. Otsuse nr 2-06-

4696 alusel võlgnevuse nõudes alustatud täitemenetluse on kohtutäitur osaliselt lõpetanud

15.08.2023 põhinõude aegumise tõttu. Täitemenetlused nr 014/2007/1189 ja 014/2007/1190

jätkuvad täitekulude sissenõudmiseks TMS § 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 alusel.

22. Võlgniku taotlus tunnistada KTS § 412 sätted vastuolus olevaks põhiseadus §-dega 10, 11,

13 ja 32 ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus, tuleb jätta

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 2-23-1986 p-s 26 võlgnikule selgitanud,

et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus.

Menetluse edasine käik

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

24. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur vastuseks ringkonnakohtu selgitustaotlusele, et

täitemenetluse nr 014/2007/1190 käigus on kohtutäitur koostanud järgmised otsused:

1) 06.11.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikult välja

menetluse alustamise tasu 100 krooni ja kohtutäituri põhitasu 1800 krooni ning mis on koos

käibemaksuga kokku 145,72 eurot; 2) 11.12.2007 täitekulu väljamõistmise otsuse summas

719 krooni, mis koos käibemaksuga on 55,21 eurot; 3) 10.01.2008 täitekulu väljamõistmise

otsuse 593,22 krooni, mis koos käibemaksuga on 45,50 eurot.

25. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur, et täitemenetlust nr 014/2007/1190 ei ole lõpetatud

nõude aegumisega. Sellekohast avaldust ei ole võlgnik täiturile teinud. TMS § 48¹ kohaselt

tuleb võlgnikul kohtutäiturile esitada avaldus ja tasuda avalduse läbivaatamise tasu. Antud

juhul võlgnik seda teinud ei ole, vaid on pöördunud avaldusega otse kohtu poole.

2-22-17323

26. 25.10.2023 esitas võlgnik taotluse määrata kohtutäiturile trahv TsMS § 45 lg 4 ja § 46

alusel. Kohtutäitur on korduvalt ja teadlikult eksitanud kohut ja võlgnikku väitega, et täiteasjas

nr 014/2007/1190 on sissenõudjaks Riigi Kinnisvara AS ja täitedokumendiks Harju Maakohtu

02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696. Samuti on kohtutäitur kohut eksitanud

25.10.2023 menetlusdokumendis väitega, et võlgnik ei ole täiteasjas nr 014/2007/1190 esitanud

TMS § 481 lg 1 p 1 kohast avaldust ega tasunud KTS § 411 lg-s 1 sätestatud tasu. Avaldaja

esitas asjaomased dokumendid. Täitur on ka eiranud kohtu nõuet esitada koopia täitetoimikust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

28. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud käesoleval juhul ebaõigesti avalduse läbi

vaatamata. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suhtes sissenõudja Riigi Kinnisvara AS

avalduse ja Harju Maakohtu 02.07.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-4696 alusel algatatud

täitemenetlus. Nõude sisuks on väljatõstmine aadressilt Lühike jalg 9A/ Lossi plats 11, Tallinn.

Täitemenetluses nr 014/2007/1190 on sissenõudja nõue täidetud. 25.10.2023 seisukohas

selgitas täitur, et täitedokumendis märgitud nõue on täidetud 10.12.2007 kinnisasja valduse

äravõtmise aktiga. Täitemenetluses nr 014/2007/1190 on tasumata täitekulud 246,43 eurot.

29. Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et käesoleval juhul ei ole

tegemist olukorraga, kus sissenõudja nõude täitmine oleks aegunud (kuivõrd sissenõudja nõue

on täidetud) ning seetõttu on ebaõiged maakohtu viited sätetele, mis reguleerivad täitekulude

kandmist täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu (s.o

TMS § 223¹ lg 6 ja KTS § 41²).

30. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur, et täitemenetluse nr 014/2007/1190 käigus on

kohtutäitur koostanud:

1) 06.11.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikult välja

menetluse alustamise tasu 100 krooni ja kohtutäituri põhitasu 1800 krooni. Koos

käibemaksuga on see hetkel kokku 145,72 eurot;

2) 11.12.2007 täitekulu väljamõistmise otsuse summas 719 krooni, mis koos

käibemaksuga on 55,21 eurot;

3) 10.01.2008 täitekulu väljamõistmise otsuse 593,22 krooni, mis koos käibemaksuga on

45,50 eurot.

31. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on täitemenetluses nr 014/2007/1190

täitedokumentideks 06.11.2007, 11.12.2007 ja 10.01.2008 kohtutäituri täitekulu otsused, milles

täidetakse kokku nõudeid summas 246,43 eurot. TMS § 2 lg 1 p 16 järgi on täitedokumendiks

kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Avaldaja

leiab, et täitekulu täitmine summas 246,43 eurot on aegunud.

32. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev

täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 1 (vt

RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11). TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud

redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust

kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg 30 aastat.

2-22-17323

Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude täitmise

aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude

sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).

33. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt hakkas kõnealune kümneaastane aegumistähtaeg kulgema

05.04.2011. Seega hakkas 06.11.2007, 11.12.2007 ja 10.01.2008 täitedokumentidest tulenevate

nõuete täitmisele 05.04.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu sai nõuete

täitmine aeguda kõige varem (s.o ilma peatumiste ja katkemisteta) 05.04.2021 (vt ka TlnRKm

18.08.2023, 2-22-9761, p-d 12.1, 12.2; TlnRKm 28.06.2023, 2-20-12743, p 14.5.2; p TlnRKm

28.11.2022, 2-21-5977, p 29).

34. TsÜS § 157 lg 6 järgi peatub täitmise aegumine lisaks muudele käesolevas seaduses

sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel

võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise

aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse TsÜS § 160 lg-tes 3 ja 4 sätestatut.

VÕSRS § 9 lg 6 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 6 aegumise peatumise kohta sätestatut ka

enne 01.04.2021 täitmiseks esitatud nõuetele.

35. Arvestades, et 06.11.2007, 11.12.2007 ja 10.01.2008 täitedokumentidest tulenevate nõuete

täitmine sai aeguda kõige varem 05.04.2021, tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel kindlaks

teha, kas nõuete täitmise aegumine on peatunud või katkenud, ning kui on, siis millal nõuete

täitmine aegus või millal nõuete täitmine aegub. Nimelt on avaldaja 02.01.2023

menetlusdokumendis välja toonud, et nõude täitmise aegumine oli peatunud 554 päeva

(avaldaja viitas TsÜS § 160 lg-le 1 ja lg 2 p-le 31), mistõttu aegus nõuete täitmine avaldaja

hinnangul hiljemalt 11.10.2022. Vastavas osas ei ole kohtutäitur oma seisukohta esitanud.

36. 25.10.2023 seisukohas selgitas täitur, et võlgnik ei ole esitanud täiturile TMS § 48¹ kohast

avaldust, vaid on pöördunud avaldusega otse kohtu poole. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja

võib valida, kas pöörduda avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu kohtutäituri poole (TMS § 481 lg 1 alusel) või otse kohtusse (TMS § 2231 lg 1 alusel).

Seega ei ole avaldajal kohustust pöörduda esmalt avaldusega kohtutäituri poole (TlnRKm

05.04.2022, 2-21-8023, p 10). Siiski nähtub asja materjalidest, et 12.08.2022 täitemenetluse

jätkamise teate kohaselt esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 alusel. Kohtutäitur leidis, et täitekulude nõue täiteasjas

nr 014/2007/1190 ei ole aegunud ning seetõttu täitemenetlust ei lõpetanud.

37. Vastuseks avaldaja taotlusele määrata kohtutäiturile trahv märgib ringkonnakohus, et trahvi

määramine on kohtu diskretsiooniotsus ning menetlusosaline ei saa seda teise menetlusosalise

suhtes kohtult taotleda. Ringkonnakohus märgib siiski, et kohtu hinnangul ei esine käesoleval

juhul selliseid asjaolusid, mis annaksid alust trahvi määramiseks või trahvihoiatuse tegemiseks.

Mis puudutab avaldaja väidet, et kohtule edastatud täitetoimiku koopia ei sisalda võlgniku

05.07.2022 avalduse koopiat koos maksekorraldusega ega võlgniku poolt kohtule esitatud

kohtutäituri otsuseid ega kohtutäituri 24.10.2022 e-kirja koopiat (mille avaldaja esitas

25.10.2023 kohtule ise), märgib ringkonnakohus järgmist. Täitur selgitas 25.10.2023 kohtule,

et ta esitas koopia paberkandjal toimikust (menetluse algusest kuni 2014. aastani, mil menetlus

läks üle elektrooniliseks) ning täitetoimiku sisukorra. Viimati nimetatud toimik on

elektrooniline ning koopia tegemine eeldab ükshaaval dokumentide allalaadimist, mistõttu

palus täitur kohtul täpsustada, milliseid dokumente on vaja esitada. Kuna avaldaja enda

25.10.2023 kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on esitanud kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 alusel, ei pea

2-22-17323

ringkonnakohus menetluse käesolevas staadiumis vajalikuks täiendavaid dokumente

kohtutäiturilt küsida.

38. Arvestades, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse

jätkamiseks, siis muudele määruskaebuse väidetele ringkonnakohus hinnangut ei anna.

39. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt

asja sisulise lahendamise tulemusele.

40. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt