2-23-11101/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-23-11101

Tsiviilasi

Aivar

Pastiku

taotlus

eeltõendamismenetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. septembri 2023. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivar Pastiku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Aivar

Pastik

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aivar Pastiku määruskaebus rahuldamata ning

Tartu Maakohtu 15. septembri 2023. a kohtumääruse

resolutsioon muutmata, arvestades käesolevas määruses

toodud põhjendusi.

2. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud Aivar Pastiku kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD

1. Aivar

Pastik

(avaldaja)

esitas

4. augustil 2023

Tartu

Maakohtule

taotluse

eeltõendamismenetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja oma ema Aino Pastiku pärija. Pärast ema surma XXXX asus

avaldaja tegema kindlaks pärandvara, mille käigus selgus, et ema oli eluajal avaldaja

vanematele (avaldaja isa Hans Pastik, surnud) ühisomandina kuulunud XXXXXXX (registriosa

XXXXXXX) kinkinud notariaalse kinkelepinguga tol ajal alaealisele Triinu Punderile.

Korteriomandi toimikudokumentide põhjal on korteriomandi kinkeleping sõlmitud

26. oktoobril 2000 notar A. Kuilli juures, lepingu osalisteks Aino Pastik, Ants Punder ja Triinu

Punder ehk kingisaaja. Lepingu sõlmimisel ei ole osalenud Aino Pastiku abikaasa Hans Pastik,

kelle nõusolekut toonase perekonnaseaduse ühisvara sätted eeldasid kehtiva tehingu

tegemiseks. Kinkelepingu punktis 3.6 märgib notar, et: „ /…/ Kinkija abikaasa nõusolek

lepinguobjektiks oleva kinnisasja võõrandamiseks lepingu tingimustel on lisatud lepingu

dokumentide juurde.“. Tehingu dokumendid on digitaliseeritud 2014. aastal ja need ei sisalda

Hans Pastiku kirjalikku nõusolekut kinkelepingu sõlmimiseks. Hans Pastik ei ole kinkelepingu

osapoolena lepingusse kaasatud.

Avaldaja soovis algatada eeltõendamismenetluse hagiavaldust esitamata, et teha kindlaks, kas

Aino Pastiku ja Hans Pastiku ühisomandis olnud korteriomand XXXXXXX kingiti

seaduspäraselt või esineb avaldajal pärijana korteriomandi tagasinõude õigus nii Hans Pastiku

kui Aino Pastiku pärandvarasse. Kui Hans Pastiku nõusolek on siiski olemas, siis puudub

avaldajal alus vaidlustada kehtivat kinkelepingut. Kui aga Hans Pastiku kirjalikku nõusolekut

ei ole, siis tekib avaldajal Aino Pastiku pärijana õigus esitada pärandvarasse vara väljanõudmise

hagi. Seda saaks tuvastada Hans Pastiku kirjaliku nõusoleku tuvastamisega ja tõendi

esitamisega. Avaldaja märkis, et kuivõrd notar A.Kuilli tegevus on lõppenud, ei ole võimalik

saavutada tõest infot ka otse notari poole pöördudes. Avaldaja nimetas eeltõendamismenetluse

vastaspooleks Triinu Punderi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata ja eeltõendamismenetluse algatamata.

Maakohtu hinnangul oli ebaselge, kellelt avaldaja andmete kogumist taotleb, mistõttu ei

võimalda avaldaja märgitud andmed kohtul avaldaja soovitud tõendeid koguda. Avaldaja on

tutvunud kinnistustoimikuga, milles nõusolekut ei sisaldunud. Samuti ei ole võimalik saada

vajalikku dokumenti notari käest, sest avalduses märgitu järgi on notar A. Kuill tegevuse

lõpetanud. Avaldaja ei toonud taotluses esile tõendite kogumist võimaldavaid andmeid.

Maakohus leidis, et avaldaja ei ole viidanud, et tõendusmaterjali säilimine oleks ohus. Avaldaja

ei ole soovinud ekspertiisi läbiviimist või sellise tõendi kogumist, mille puhul võiks eeldada, et

tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Avaldajal on võimalik

esitada hagi ning hagimenetluse käigus vajadusel tõendite kogumist taotleda. Eeltoodu põhjal

jättis maakohus eeltõendamismenetluse algatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, millega palub tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri

2023. a määrus ja teha uus määrus, millega algatada eeltõendamismenetlus Aino Pastiku

omandis olnud korteriomandi XXXXXXX, notar A. Kuilli poolt 26. oktoobril 2000 koostatud

kinkelepingus Hans Pastiku kirjaliku nõusoleku tuvastamiseks ja vastava tõendi esitamiseks

avaldajale.

4. Avaldaja märgib, et maakohtu poolt osundatud puudused ei ole asjakohased kuna nõutud

info on avaldusest leitav. Avaldusest tuleneb selgelt, et avaldaja on andmete kogumist taotlenud

Triinu Punderilt, kelle valduses peab olema kinkelepingu üks originaal. Kinnistustoimikus

otsitav dokument puudub. Maakohtu määruses märgitu, et notar A. Kuill on ametist loobunud,

ei ole õige info. Avaldaja leiab, et kuna ta ei olnud kinkelepingu osapooleks, ei oleks notar

avaldaja päringule vastanud tulenevalt notari ametitoimingute salastatusest.

Maakohus osundas, et avaldaja ei ole viidanud, et tõendusmaterjali säilimine oleks ohus. See ei

ole avaldaja arvates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 kohaldamisel

takistuseks. Avaldaja hinnangul on eeltõendamismenetluse algatamiseks piisav üksnes vajadus

koguda enne hagi esitamist asjakohaseid tõendeid hindamaks, kas on alus hagemiseks. Avaldaja

ei nõustu maakohtu väitega, et kui tõendi kogumist saab taotleda hagimenetluses, siis ei ole

põhjust algatada eeltõendamismenetlust. Tõendi kogumine enne hagimenetlust võib muuta

hagimenetluse sisutuks või luua just piisava aluse hagi esitamiseks. Avaldaja taotletud tõendist

sõltub tema vanemate Hans ja Aino Pastiku pärimismenetluse sisu ja pärandvara nimekiri.

Avaldaja palub võtta eeltõendamismenetluse algatamise avaldus menetlusse.

5. Maakohus

edastas

määruskaebuse

läbivaatamiseks

ja

lahendamiseks

Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. septembri 2023. a määruse resolutsioon muutmata

arvestades

käesolevas

määruses

toodud

põhjendusi

(TsMS § 657 lg 1 p 2¹, § 659).

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

7. Eeltõendamismenetluse algatamise eelduseks on üldjuhul see, et avaldaja ise on eelnevalt

pöördunud vajaliku dokumendi saamiseks vastaspoole poole või püüdnud dokumenti tuvastada

muul viisil. Riigikohus on 9. mai 2022 määruse nr 2-21-5736 p-s 14 märkinud, et

eeltõendamismenetluse algatamiseks tõendite kogumise, s.h teise isiku valduses olevate

andmete alusel dokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kohustamise eesmärgil peavad

olema täidetud tõendite kogumise eeldused. Samuti peab taotleja põhjendama, et ta ei saa

tõendit või talle vajalikke andmeid ise mõistlikult muul viisil hankida.

Praegusel juhul esitas avaldaja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks hagi esitamata, et

tuvastada notar A. Kuilli poolt tõestatud kinkelepingus Hans Pastiku kirjalik nõusolek ja esitada

see avaldajale. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et avaldaja on

eeltõendamismenetluse vastaspooleks nimetanud korteriomandi omaniku Triinu Punderi, kelle

valduses peab olema kinkelepingu üks eksemplar. Seega on avalduses märgitud, et andmete

kogumist taotletakse Triinu Punderilt. Kuid avaldaja ei ole välja toonud, et oleks Triinu

Punderilt taotletava nõusoleku kohta küsinud ja et Triinu Punder oleks keeldunud dokumenti

väljastamast. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole vastaspoole poole dokumendi nõudega

pöördunud.

Ringkonnakohtu hinnangul võib lisaks Triinu Punderile olla tehingut tõestanud notar isikuks,

kellelt on võimalik andmeid koguda. Avaldaja arvates ei saaks tehingut tõestanud notar temale

kui tehingus mitte osalenud isikule nõusoleku osas vastata ilma kohtumenetluseta.

Ringkonnakohus märgib, et isikul on õigus saada tema kohta käivaid notariaalseid dokumente.

Kui avaldaja on Aino Pastiku pärija, on tal võimalik pöörduda notari poole lepingu ja sellele

lisatud dokumentide saamiseks.

Avaldusest nähtub, et avaldaja on tutvunud kinnistustoimikuga, milles Hans Pastiku nõusolekut

ei sisaldu. Muus osas ei ole avaldaja välja toonud ühtegi asjaolu, mida ta ise on teinud, et

dokumendi asukoht tuvastada ja see välja nõuda.

TsMS § 244 lg-st 1 tulenevalt on eelmenetluse algatamine lubatud mõjuval põhjusel ning seda

üksnes siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib

raskeneda. Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et tõendi säilimine võib olla ohus, kuna

maakohtu määruse järgi on tehingut tõestav notar oma ametitegevuse lõpetanud kuid Notarite

Koja veebilehel taoline info puudub. Ringkonnakohus selgitab, et eeltõendamismenetlus on

seaduses sätestatud erandlik võimalus, mida kasutatakse vaid juhul, kui on mõjuv põhjus

eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Tõendi

kaotsimineku või selle kasutamise raskenev oht peab olema reaalne ja usutav. Seega saaks

eeltõendamismenetluse käigus Hans Pastiku nõusoleku välja nõuda ainult siis, kui avaldaja

põhistaks nõusoleku kaduma mineku ohtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses

asjas alust arvata, et esineb oht tõendi kaotsiminekuks, sest tegemist on notariaalse lepingu

lisadokumendiga. Samuti ei ole avaldaja usutavalt põhistanud, et nõusolek võiks kaduma

minna.

Eelnevast tulenevalt ei ole eeltõendamismenetluse algatamise eeldused praegusel juhul

täidetud, mistõttu tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

8. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.

9. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 247 lg 4

teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke