2-22-8464/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8464

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Factoreal SIA hagi VIP House Osaühing vastu kahju ja

võla nõudes

31 822,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Factoreal SIA (registrikood 40203069889, asukoht

Lielirbes iela 13-11, Riia, LV-1046, Läti)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristina

Sööt (e-post kristina.soot@pallo.ee )

Kostja: VIP House Osaühing (registrikood 11206650,

asukoht Kautjala tee 10, 73516 Patika Küla, Rae vald)

Kostja lepinguline esindaja: Vjatsheslav Santashev (e-post

xxx)

Menetluse liik

Kohtuistung 07.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista VIP House Osaühingult Factoreal SIA kasuks põhivõlgnevus

summas 24 990,71 eurot, viivis seisuga 05.06.2022 summas 4426,92 eurot ning

viivis alates 06.06.2022 põhivõlalt (s.o 24 990,71 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.

3. Välja mõista VIP House Osaühingult Factoreal SIA kasuks kahju hüvitis

summas 360 eurot ning viivis alates 06.06.2022 kahjult (s.o 360 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kahju

tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta VIP House Osaühingu kanda.

5. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

06.06.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid SIA Jola-D ja VIP House Osaühing (kostja)

30.06.2018 lepingu nr JD 3-2018, millega SIA Jola-D kohustus valmistama ja tarnima kostjale

viimase poolt tellitud kaupa. Täpsemad tingimused, sh kauba kogus, kvaliteet ja hinnad tuli

lepingu kohaselt kokku leppida poolte vahel kirjalikult või elektrooniliselt. SIA Jola-D ja

Factoreal SIA (hageja) sõlmisid 22.03.2019 faktooringulepingu. Kostjale saadeti vastavasisuline

teave ning paluti edaspidi kõik kohustused täita hageja pangakontole. Kostja kinnitas oma

allkirja ja pitsatiga, et on eeltoodud lepingust ning sellest tulenevatest kohustustest teadlik.

Kostja tellis SIA-lt Jola-D 80 akent kogumaksumusega 24 990,71 eurot, mis tarniti kostja poolt

määratud asukohta 20.12.2019. Tarnimise päeval esitas SIA Jola-D ka arve, mille kostja oma

allkirjaga kinnitas. Vastavalt kostja ja SIA Jola-D vahel sõlmitud lepingu punktile 8.1., tuli

kauba eest tasuda 90 päeva jooksul kauba kohaletoimetamisest ning kostjapoolne arve tasumise

tähtaeg oli seega 18.03.2020. Kostja arvet tasunud ei ole. Seega muutus kostjapoolne tasu

maksmise kohustus sissenõutavaks 19.03.2020, mistõttu on hagejal õigus viidatud kuupäevast

nõuda põhivõlgnevuselt ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse

esitamise seisuga on viivise summa 4437,86 eurot.

Kuna kostja on jätnud omapoolse kohustuse täitmata on hageja pidanud oma õiguste kaitseks

pöörduma Larssen Legal OÜ poole, mille tõttu on hageja kandnud otsest varalist kahju summas

360 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 24990,71 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 4437,86 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivis summalt 24990,71 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuses

olevalt summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt

välja mõista kahju hüvitis summas 360 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis

summalt 360 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuses olevalt summalt

alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud.

30.07.2028 sõlmisid SIA Jola-D juht AL ja kostja lepingu nr. JD 3-2018, mille kohaselt sai

kostja vahendajana Lätis firmalt „Jola“ pakettaknad. Toode tarniti GK Trade Export OÜ

(juhatuse liige ja omanik IP) lattu. Kaup tarniti ja ladustati tellija/ostja GK laos aadressil: Tallinn,

Peterburi tee 53. Arveldamise hõlbustamiseks aknaplokkide tarnete tegemisel Eestisse, sõlmisid

22.03.2019 SIA Jola-D ja hageja faktooringulepingu. Lepingutingimused tehti kostjale teatavaks

ning kostja kinnitas, et on faktooringulepingu vormist teadlik ning on valmis tarnijalt „Jola“

kvaliteetse kauba saamisel tegema väljamakseid hageja firma pangakontodele. Kostja on

seisukohal, et kostja poolt allkirjastatud dokument ei oma õiguslikku tähendust ega oma seost

faktooringulepingu alusel kostjalt võla sissenõudmise õigusega. Hagejaks saaks olla vaid

30.07.2018 lepingu nr. JD 3-2018 tarnija SIA Jola-D, kuid see firma esitas pärast pakettakende

kadumist kiiresti pankrotiavalduse. Hageja võib 22.03.2019 SIA Jola-D ja hageja vahel sõlmitud

lepingu alusel nõuda oma kahjude hüvitamist regressnõuetena firmalt SIA Jola-D, kui ta tõendab

kahju olemasolu ning selgitab, kus asuvad antud hetkel vaidlusalused pakettaknad. Hagi on

esitatud vale kostja vastu.

Samuti märkis kostja, et kauba eest tasuti hageja finantsasutuse, s.o. Factoreal SIA (Läti) kaudu.

Kaup, vastavalt arvele JD2019-110, mis saabus tootjalt 20.12.2019 firma OÜ GK Trade Export,

aadressil: Tallinn, Peterburi tee 53, lattu, osutus osaliselt praagiks. Kauba kontrolli viis läbi firma

OÜ GK Trade Export otsene esindaja VL. OÜ GK Trade Export saatis kontrolli põhjal kauba

saatjale pretensioonid juhatuse liikme VL allkirjaga (reklamatsioon/ teatis. 20.12.2019,

06.01.2020, 08.01.2020, 10.01.2020, 16.01.2020). Kostja teavitas isiklikult mitu korda hagejat

(25.05.2020, 28.09.2020) kauba ebakvaliteetsest kohaletoimetamisest ning palus võtta tarvitusele

abinõud praagi kõrvaldamiseks, kuna tal polnud kavatsust maksta defektse kauba eest. Kontrolli

tulemuste põhjal koostati vastav akt ning teine eksemplar anti üle kostja firmale.

Samuti märkis kostja oma vastuses, et pakettakende tootjaettevõtte juht AL kinnitas, et

puuduolevad pakettaknad tarnitakse ning avastatud praak kõrvaldatakse, kuna see on nende

huvides. Müüja ja ostja firmade juhid kinnitasid pärast 20.12.2019 Tallinna saabunud

pakettakende partii puuduste avastamist kostjale, et lahendavad kõik pretensioonis märgitud

probleemid ise.

19.12.2019 esitas „Jola“ arve nr. JD2019-110, mille kohaselt pidi kostja tasuma pakettakende

tarne eest 24 990,71 eurot hiljemalt 18.03.2020. See arve jäeti tasumata, kuna kuni 31.12.2020

tarnija „Jola“ ja hageja lubadused praagi kõrvaldamise kohta jäid täitmata. Kostjal oli seaduslik

õigus jätta kuni praagi kõrvaldamiseni pakettakende tarne eest tasumata ja neid oma bilanssi

mitte kanda.

Praagi likvideerimise küsimuse lahendamiseks korraldas kostja omal algatusel kõigi asjast

huvitatud isikute kohtumise Riias, aadressil: Lielirbes iela 13, appart 11. Kohtumisest, mis leidis

aset 2020.aasta veebruarikuu algul, võtsid osa järgmised isikud: AL („Jola“ tegevdirektor), VL

(OÜ GK Trade Export), IP („Jola” omanik, Läti ja BV Varad OÜ omanik), EN (Factoreal SIA,

hageja), JK (kostja, firma VIP House OÜ omanik ja kohtumise algataja). Koosoleku ajal

lahkusid kostja ja proua L teiste koosolekust osalejate soovil koosolekust, kuna ülejäänud isikud

ütlesid, et nemad ise otsustavad hagejale tasumise ja praaktarnete lahendamise küsimuse.

Kostjale ei ole teada, kuidas otsustasid huvitatud pooled olukorra parandada ja tarnitud

pakettakende defekti kõrvaldada. Koosoleku protokolli kostjale ei esitatud. Koosolek viidi lõpule

tunni aja jooksul ning osalejad teatasid kostjale ja proua L, et kõik küsimused on lahendatud ning

nad tasuvad selle tehingu eest otse valmistajatehasele SIA Jola-D.

Kostja viis läbi kauba tarnimise kohta 20.12.2019 põhjaliku uurimise. Tehti kindlaks kõik tarne

asjaolud, tegeliku ja „kujutletava“ praagi olemasolu, aga ka pakettakende kvaliteedi kohta

käivate võltsitud täiendavate pretensioonide olemasolu. Kõik pakettaknad müüdi tarnesummaga

24 990,71 eurot firmale Mitt & Perlebach OÜ ning raha kanti firma Mitt & Perlebach OÜ kontolt

firma BV Varad OÜ kontole, kus juhatuse liikmeks oli samuti IP. Soetatud pakettaknad volitas

ostja Mitt & Perlebach OÜ alltöövõtjat firmat Melten OÜ paigaldada objektile Ehitajate tee

91/1. Sel moel ostja – firma OÜ GK Trade Export koos firmaga BV Varad OÜ, kus juhatuse

liikmeks on üks ja seesama isik IP, realiseeris salaja kokkumängus VLiga kaupa (pakettaknaid),

raha aga omastasid endale, saades raha firma BV Varad OÜ pangakontole, millel lasti seejärel

pankrotti minna.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Kohus loeb tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et:

-

SIA Jola-D ja kostja on sõlminud 30.06.2018 lepingu nr JD 3-2018, millega SIA Jola-D

kohustus valmistama ja tarnima kostjale viimase poolt tellitud kaupa, s.o pakettaknaid

(leping dtl 8-12, lepingu tõlge dtl 13-16);

-

hageja ja SIA Jola-D vahel on 22.03.2019 sõlmitud faktooringuleping (teade

faktooringust ja selle tõlge dtl 17-18). SIA Jola-D poolt kostjale saadetud teate kohaselt

on SIA Jola-D sõlminud hagejaga faktooringulepingu, mistõttu sisaldavad nende edasised

arved loovutamise punkti, millega antakse nõuete täielik omandiõigus üle hagejale;

-

SIA Jola-D on esitanud kostjale arve nr JD2019-110 summas 24 990,71 eurot 80 akna

eest märkega, et nõue on loovutatud ja tuleb tasuda hagejale (dtl 19, 21).

4. Hageja on menetluses asunud seisukohale, et SIA Jola-D ja kostja vahel 30.06.2018

sõlmitud leping nr JD 3-2018 on müügileping. Kohus on oma 17.08.2022 selgitavas

kirjas leidnud, et nimetatud leping võib vastata töövõtulepingu tunnustele.

4.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja

ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma

asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 sätestab, et käesolevas peatükis

sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks,

välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade

valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata

lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb

töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga

kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. Töövõtulepinguga on tegemist seega, kui teenuse osutaja kohustub midagi ära

tegema (lepingu esemeks on teatud asja valmistamine või muutmine). Töövõtuleping on

suunatud tulemuse saavutamisele.

4.2 30.06.2018 sõlmitud lepingu p 1.1 kohaselt kohustus SIA Jola-D tootma ja tarnima ostja

poolt tellitud tooteid ning ostja kohustus toodete eest tasuma. Kohus selgitab, et kui

lepingulises suhtes esineb kombinatsioon teatud eseme valmistamisest ja võõrandamisest

ning lepingu sõlmimise hetkel ei ole lepingu objekt veel valminud (vastavat eset alles

valmistatakse või seda alles hakatakse valmistama), annab eristamisprobleemi

lahendamiseks tõlgendusreegli § 208 lg 2. Kui on tegemist lepinguga, mis on suunatud

alles valmistatava asja võõrandamisele, kehtib lg 2 esimese lause kohaselt eeldus, et

tegemist on müügilepinguga. Sellest üldreeglist on kaks erandit: töö tegemise

komponenti peetakse domineerivaks ning leping kvalifitseeritakse töövõtulepinguks, kui

tellija annab teise poole käsutusse olulise osa asja valmistamiseks vajalikust materjalist

või kui suurem osa asja valmistamiseks kohustatud poole kohustustest on muul põhjusel

seotud töö tegemisega, eelkõige kui lepingu objektiks on individuaaltunnustega asi (vt

selle kohta ka Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. P.Varul, I.Kull, V.Kõve,

M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2019; § 208).

4.3 Kohus asub seisukohale, et 30.06.2018 leping on suunatud toodete võõrandamisele.

Puuduvad tõendid, et töö tegemine oleks olnud viidatud lepingu puhul domineerivaks.

Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks SIA-le Jola-D üle andnud asja valmistamiseks

vajaminevat materjali, vaid materjali akende valmistamiseks on muretsenud akende

müüja. Lisaks märgib kohus, et kahtluse korral loetakse valmistatava asja võõrandamisele

suunatud lepingud müügilepinguteks (vt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud

väljaanne. P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021; § 635). Kohus asub

seega seisukohale, et SIA Jola-D ja kostja vahel 30.06.2018 sõlmitud leping nr JD 3-2018

on müügileping.

5. Kostja on menetluses esmalt esitanud vastuväited, et hagi on esitatud vale kostja vastu

ning nõude loovutamisest ei ole kostjat teavitatud.

5.1 VÕS § 256 p 1 sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient)

loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik)

vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule

oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub

tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Kohus selgitab, et nõuete

käsutamine toimub vastavalt nõude loovutamise sätetele (VÕS § 164 jj).

VÕS § 257 kohaselt on faktooringu klient kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule

nõude loovutamisest. Teatises peab olema selgelt väljendatud nõude loovutamine,

kirjeldatud loovutuse objekt (nõue) ja faktor viisil, mis võimaldab faktoori mõistlikult

identifitseerida. Teade peab olema adressaadi poolt kätte saadud, st kohalduvad üldised

tahteavalduse tegemise reeglid (vt TsÜS § 69).

5.2 Hageja on kohtule esitanud tõendina teate faktooringust (dtl 17-18), millest nähtub, et

kostjat on teavitatud faktooringulepingu sõlmimisest kirjalikult. Antud teavitus sisaldab

nii nõude loovutaja, kui ka kostja seadusliku esindaja allkirja ja kostja templit. Kuna

teatel on kostja seadusliku esindaja allkiri, siis võib järeldada, et kostja on ka nimetatud

teate kätte saanud. Nimelt sätestab TsÜS § 69 lg 2, et tahteavaldus on kätte saadud, kui

see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kohus selgitab, et faktoor ei pea

teavitama faktooringuvõlgnikku muudest faktooringulepingu poolte kokkulepetest ja

faktooringulepingu tingimustest. Nõude loovutamisest teatamisel faktooringulepingu

alusel loetakse nõue võlgniku suhtes üleläinuks, mis annab faktoorile õiguse esitada

sissenõue oma nimel. Samuti ei sätesta seadus faktooringulepingu sõlmimisest

teavitamise aega. Kohus loeb seega tõendatuks, et kostjat on teavitatud

faktooringulepingu sõlmimisest ning asjaolust, et kõik edasised arved sisaldavad

loovutamise punkti. Ka hageja nõude aluseks oleval arvel JD2019-110 on välja toodud

järgnev: Arve summa on loovutatud äriühingule Factoreal SIA (ühisregistri kood

LV40203069889, ametlik aadress: 13–11 Lierlirbes tn, LV-1046, Riia, Läti), kes on

nõude omanik ja kellele tuleb arvel märgitud vääringus teha kõik maksed (dtl 19, 21).

Viidatud arve on samuti allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Seega ei ole

usutavad kostja väited selle kohta, et kostja ei ole loovutamisest teadlik. Lisaks on hageja

menetluses esitanud ka tõendid selle kohta, et on sama faktooringulepingu alusel esitanud

kostjale lisaks vaidlusalusele arvele veel kaks sisult samasugust arvet (JD2019-26 ja

JD2019-261), mis on kostja poolt tasutud (dtl 81-86). Viidatud arved on esitatud

21.03.2019, so enne vaidlusaluse arve esitamist. Ka nimetatust võib järeldada, et

vaidlusaluse arve esitamise ajaks pidi kostja olema teadlik faktooringulepingu

sõlmimisest.

5.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et SIA Jola-D ja kostja vahel sõlmitud

lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud faktooringulepingu alusel

hagejale, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt arve JD2019-110 summas 24990,71

eurot tasumist. Hagi ei ole seega esitatud ka vale kostja vastu.

6. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et tarnitud kaup, so pakettaknad olid

puudustega.

6.1 Kohus selgitab, et faktooringuvõlgnik säilitab iseenesest lepingulised vastuväited ja

nõuded vastavalt VÕS § 171 lg-le 1 ka faktoori vastu, kui need vastuväited olid olemas

senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Nimelt sätestab VÕS § 171 lg 1, et

võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue

võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu

nõude loovutamise ajal.

6.2 VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele,

eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad

vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 219 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kui

ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja

viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui müügilepingus on ette nähtud asja

vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta.

VÕS § 220 lg 1 esimene lause sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja

lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3

sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või

ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja

siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et

müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1

kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta

asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei

teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või

raske hooletuse tõttu; müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele

mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.

6.3 Kohus loeb hageja poolt esitatud CMR-iga tõendatuks, et aknad on kostjale üle antud

19.12.2019 aadressil Ehitajate tee 91/1, Tallinn (dtl 20, 22). Viidatud CMR lahtris nr 24

„Kaup saadud“ kajastub kostja allkiri ja pitsat, mis kohtu hinnangul kattuvad

faktooringuteatel oleva kostja allkirja ja pitsatiga. Kostja on küll esitanud tõendi, milles

VL on kinnitanud, et arvel nr JD2019-110 märgitud kaup on 19.12.2019 saadud ja võetud

vastu ladustamiseks aadressil Peterburi tee 53F, Tallinn (dtl 64), kuid antud tõendist ei

nähtu, kes on kauba edastanud ja kes on selle vastu võtnud. Kostja ei ole esitanud ka

vastuväiteid, et CMR-l ei oleks tegemist kostja seadusliku esindaja allkirjaga või kostja

pitsatiga. Seega kostja viide, et kauba võttis vastu OÜ GK Trade Export esindaja on

hageja poolt esitatud CMR-ga ümber lükatud. Kuna kostja on oma allkirjaga kinnitanud

kauba vastuvõtmist aadressil Ehitajate tee 91/1, Tallinn, siis saab kohtu hinnangul ka

eeldada VÕS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, et kostjal oli võimalus kaup viivitamata ka üle

vaadata.

6.4 Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ostetud

pakettaknad oleksid olnud puudustega. Kohus on kostjale 17.08.2022 kirjas selgitanud, et

kostjal tuleb täpsustada ja esitada tõendeid (või viidata juba esitatud tõenditele): milles

pooled konkreetselt lepingu sõlmimisel kokku leppisid, s.h millistele tingimustele (m.h

omadustele) pidid tellitud aknad vastama; milles seisneb akende osaline praak ehk

milline oli konkreetne mittevastavus lepingutingimustele; kas, millal ja kuidas kostja

teavitas tootjat/hagejat praagist.

Kostja on kohtule esitanud tõenditena 20.12.2019, 06.01.2020, 08.01.2020, 10.01.2020,

16.01.2020 reklamatsioonid (dtl 65-69), mis peaksid kostja hinnangul tõendama, et

tarnitud aknad olid puudustega ning et kostja on sellest akende müüjat, st SIA-t Jola-D

teavitanud. Reklamatsioonidest nähtub, et GK Trade Export OÜ on kostjale saatnud

teavitused, milles on palunud asendada/likvideerida puudused kostja poolt tarnitud

tellimusel. 07.09.2023 toimunud kohtuistungil on tunnistaja VL (kes on vastavad

reklamatsioonid allkirjastanud GK Trade Export OÜ nimel) selgitanud, et nemad tellisid

aknad kostjalt, kostja poolt üle antud aknad olid puudusega, mistõttu koostati

reklamatsioonid ja need anti kostjale paberkandjal üle (dtl 268-270). Samas ei mäletanud

tunnistaja võimalikke puuduseid detailselt ega kinnitanud, millise objekti kohta

reklamatsioonid käisid või et vastavad reklamatsioonid olid just seotud 20.12.2019

tarnitud aknapakettide kohta. Lisaks selgitas tunnistaja, et tema ei võtnud aknaid

isiklikult vastu, vaid ettevõtte esindajana allkirjastas reklamatsioonid, mis olid koostatud

kellegi kolmanda isiku poolt. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt esitatud

reklamatsioonid ega ka tunnistaja VLi ütlused ei kinnita konkreetsete puuduste olemasolu

ega ka seda, et hagejale oleks vastavad reklamatsioonid saadetud. Kohtu hinnangul ei

vasta m.h viidatud reklamatsioonid VÕS § 220 lg 3 märgitud nõudele kirjeldada asja

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et OÜ GK Trade Export ei ole kauba ostja

käesoleva vaidluse kontekstis. Akende ostu-müügilepingu sõlmisid kostja ja SIA Jola-D.

Seega on kauba ostjaks käesoleva vaidluse raames kostja ning kostjal tuli täita kõiki

VÕS-is sätestatud ostja kohustusi, muu hulgas kohustust kaup üle vaadata ning puuduste

olemasolul nendest müüjat mõistliku aja jooksul teavitada ning tulenevalt asjaolust, et

ostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, puudust ka

piisavalt täpselt kirjeldada (vt VÕS § 209 lg 1, § 219 lg 1, § 220 lg-d 1 ja 2). Kuna kostja

ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustusi täitnud, siis ei saa ta tulenevalt VÕS § 220 lg-

st 3 ka väidetavale puudusele tugineda. OÜ GK Trade Export poolt SIA-le Jola-D

esitatud reklamatsioone ei saa pidada kostjapoolseks kohustuse täitmiseks.

Kohus asub seega seisukohale, et mitte ühegi kostja poolt esitatud dokumendiga ei ole

puuduste olemasolu pakettakendel tõendatud. Kostja on küll oma vastuse punktis 2.1.

välja toonud, et lisaks reklamatsioonidele on OÜ GK Trade Export koostanud kauba

ülevaatamise akti, kuid viidatud akti ei ole kostja esitanud. Ka tunnistaja JK ei osanud

07.09.2023 toimunud kohtuistungil öelda midagi pakettakende kvaliteedi kohta, mille on

SIA Jola-D tarninud VIP House OÜ-le 20.12.2019 aadressile Ehitajate tee 91/1 (dtl 271).

6.5 Kohus selgitab, et tasu maksmisest vabanemiseks peab ostja lisaks väidetavate puuduste

tõendamisele, tõendama, et ta on müüjat puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud ning

puuduseid ka piisavalt täpselt kirjeldanud, vastasel juhul kaotab ostja õiguse tugineda

lepingutingimustele mittevastavusele olenemata asjaolust, et tarnitud kaup oli väidetavalt

puudustega. Isegi kui eeldada, et 20.12.2019 tarnitud pakettakendel esinesid käesoleval

juhul teatud puudused, siis puuduvad menetluses tõendid, et kostja oleks hagejat või SIA-

t Jola-D puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja on oma vastuse punktis 2.1.

välja toonud, et on hagejat kaubal esinenud puudustest teavitatud 25.05.2022 ja

28.09.2020 (dtl 56), st ca 5 kuud peale kauba tarnimist ning ca 2 kuud peale seda, kui

tasunõue muutus sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole mõistliku

ajaga puudustest teavitamiseks ning kostja on seega kaotanud ka õiguse tugineda

lepingutingimustele mittevastavusele. Samuti märgib kohus, et kostja poolt viidatud

kirjades puuduvad ka puuduste täpsed kirjeldused (dtl 98-101). Täpseid kirjeldusi

puuduste kohta ei nähtu ka kostja 29.07.2021 kirjast hagejale, BV Varad OÜ-le ja GK

Trade Export OÜ-le seoses vastuväidete esitamisega arvele nr JD2019-110 (dtl 91- 97).

6.6 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja ei ole tõendanud puuduste olemasolu

akendel ega ka seda, et on puudustest mõistliku aja jooksul hagejat teavitanud, siis ei ole

kostjal õigust arve nr JD2019-110 tasumisest keelduda.

7. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 2

sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav

lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei

tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse

täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

SIA Jola-D ja kostja vahel 30.06.2018 lepingu p-s 8.1 on lepingupooled kokku leppinud,

et ostja kohustub tasuma saadud kauba maksumuse 90 (üheksakümne) kalendripäeva

jooksul pärast tellitud kauba kättesaamist. Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et

kostja sai kauba kätte 19.12.2019, mistõttu tuli kauba eest tasuda hiljemalt 18.03.2020.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kauba eest tasunud. Seega on hageja nõue

summas 24 990,71 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju summas 360 eurot, mis seisneb

õigusabikulude tasumises enne kohtumenetlust.

VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab,

et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2

sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS

§ 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

Hageja on käesoleval juhul kandnud otsest varalist kahju seoses õigusabikuludega enne

kohtumenetlust summas 360 eurot (dtl 38). Kohus asub seisukohale, et kui kostja ei oleks

lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud ka advokaadi poole pöörduma. Seega on

kahju summas 360 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise nii põhivõlgnevuselt kui ka kahjult.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le

1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuli kostjal kauba eest tasuda hiljemalt 18.03.2020.

Seega muutus kostjapoolne tasu maksmise kohustus sissenõutavaks 19.03.2020. Kuna

kostja ei ole kauba eest õigeaegselt tasunud, siis on hagejal õigus viidatud kuupäevast

nõuda põhivõlgnevuselt ka viivist. Hageja on arvestanud viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses alates 18.03.2022 kuni 06.06.2022 (dtl 39). Kohus märgib, et

peab põhjendatuks siiski välja mõista viivise perioodi eest 19.03.2022 kuni 05.06.2022

summas 4426,92 eurot. TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja viivisenõue alates

hagiavalduse esitamisest nii põhivõlgnevuselt kui ka kahjult.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevus summas 24 990,71 eurot, viivis summas 4426,92 eurot

ning viivis alates 06.06.2022 põhivõlalt (s.o 24 990,71 eurolt) võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni. Samuti tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 360 eurot ning viivis alates

06.06.2022 kahjult (s.o 360 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni kahju tasumiseni.

11. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise

rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus

arvestab siinkohal asjaoluga, et osalise rahuldamise tingis üksnes paaripäevane viivise

arvestuse erinevus.

13. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4

kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik