Legislator Case Law & Legislation
2-23-4666/11 AI generated

2-23-4666/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-23-4666/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated

2-23-4666/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: 1(3)

Keywords

AI generated
right to know one's parentage acknowledgment of a child determination of legal heir natural child descendant action to contest paternity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2023, Paide Tsiviilasja number 2-23-4666 Tsiviilasi XX hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood x), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kostja YY (isikukood x), seaduslik esindaja (eestkostja) XX Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel QQ (isikukood x) Asja läbivaatamine Kohtuistung 5. septembril 2023, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada, et YY (isikukood x) põlvneb XXst (isikukood x). XX on YY isa.

3. Jõustunud otsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks YY sünniaktis ja registriandmetes.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata otsus pärast jõustumist xLinnavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(3)

1. XX (hageja) esitas 25. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja, laps) vastu, milles palub tuvastada, et kostja põlvneb hagejast. Menetluskulud palub hageja jätta menetlusosaliste endi kanda.

Hagi kohaselt sündis laps hageja ja QQ (lapse ema) kooselust, kuid lapse ema jättis hageja lapse isana registrisse kandmata. Hageja peab ennast lapse bioloogiliseks isaks. 22. märtsil 2023 sai hageja teada, et lapse emalt on ära võetud vanemlikud õigused. Lapse eestkostjaks määrati eestkosteasutus x x.

2. Kohus võttis 24. aprilli 2023 määrusega hagi menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse lapse ema.

3. 5. septembril 2023 toimus asjas eelistung, kus kohus rahuldas hageja taotluse asjas DNA ekspertiisi läbiviimiseks. Pooled nõustusid istungil asja kirjalikku menetlusse määramisega.

4. Alates 12. septembrist 2023 on alaealise lapse seaduslik esindaja (eestkostja) hageja.

5. Ekspertiisiakt lapse põlvnemise kohta esitati kohtule 12. oktoobril 2023.

6. Kohus määras menetlusosalistele 18. oktoobri 2023 määrusega tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõudes tuleb rahuldada.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

9. Hageja nõudeks on tuvastada, et kostja põlvneb hagejast. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja sünnitunnistusel isakanne puudub.

10. Kohtupraktika kohaselt peab kohus põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse (vt Riigikohtu 6. novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13 p 17). Asjaolu, et laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga (DNA ekspertiisiga).

11. Praegusel juhul kinnitas lapse ema eelistungil kohtule, et hageja on suure tõenäosusega lapse bioloogiline isa (dtl 21). Asjas viidi läbi ka DNA ekspertiis (uuringuakti nr 23E- GE0854), mille kohaselt saab hageja 99,9999999997% tõenäosusega olla kostja bioloogiline isa (dtl 32).

3(3)

12. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus veenvalt tuvastatuks, et hageja on kostja isa. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning tuvastab, et kostja põlvneb hagejast.

13. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 kohaselt muudab perekonnaseisuandmeid perekonnaseisuasutus. Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel. PKTS § 25 lg 2 kohaselt kantakse lapse isa andmed rahvastikuregistrisse mh ka põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.

Kohus saadab hageja taotlusel otsuse x Linnavalitsusele isakande tegemiseks.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 167 lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda.

Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuivõrd kostjalt (alaealiselt lapselt) vastaspoole menetluskulude väljamõistmine oleks lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik ning hageja ei ole seda ka taotlenud. Kuivõrd kohus jätab menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda, siis kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik