2-23-125764/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-23-125764

Tsiviilasi

A.A. hagi P.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

P.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja O.U.

RESOLUTSIOON

1. Võtta P.K. apellatsioonkaebus Viru Maakohtu

13. septembri 2023. a otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 646

alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Rahuldada P.K. apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Viru Maakohtu 13. septembri 2023. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab

kindlaks

maakohus

asja

uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 22. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

P.K.lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. 23. augusti 2023. a hagiavalduse kohaselt lõppes hageja ema ja kostja vaheline kooselu

24. juunil 2021, abielu lahutati 31. augustil 2021. Kooselu lõppedes leppisid hageja ema ja

kostja kokku, et ühised lapsed A.A. (hageja) ja B.B. viibivad mõlema vanema juures võrdselt,

s.o nädal hageja ema ja nädal kostja juures. Hagejale selline elukorraldus ei sobinud ning alates

4. aprillist 2023 elab hageja ainult emaga. Hageja viibib kostja juures keskmiselt 4–5 päeva

kuus.

Kostja vastas hagiavaldusele 13. septembril 2023 ning tunnistas hagi osas, milles hageja nõuab

elatise väljamõistmist miinimummääras alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni.

Kostja leidis, et tuleb rakendada lapse jagatud elukoha põhimõtet. Võttes arvesse asjaolu, et

hageja veetis kostja juures igakuiselt vähemalt 7 päeva ehk (7*100)/15= 46,67% kohustatud

ajast, tuleb vähenda elatist selle protsendi võrra. Seega on kostjalt väljamõistetav elatis 138

eurot 83 senti [(249,78 + 1685 * 0,03 – 80/2) – 46,67%).

3. Viru Maakohus rahuldas hagi 13. septembri 2023. a õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja alates 23. augustist 2023 elatise 260 eurot 33 senti kuus, kuid mitte

vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summa, kuni hageja täisealiseks

saamiseni XXXXXX.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi õiguslikult põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt

rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks. Kostja esitas 13. septembril 2023 kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles tunnistab

hageja nõuet ja on nõus tasuma elatist seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest.

Hageja palus mõista välja elatise 260 eurot 33 senti kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hagi

on tõendatud kostja õigeksvõtuga.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud asjaolusid, rikkunud

uurimispõhimõtet ning põhjendamatult kohaldanud TsMS §-s 440 sätetatut. Hageja palus välja

mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduses puuduvad viited konkreetsele summale.

Kohtuotsuse väide selle kohta, et hageja palus välja mõista elatise 260 eurot 33 senti kuus, on

väär. Lähtuda tuleb hagiavalduse sõnastusest ning hagi esemeks tuleb lugeda elatise nõuet

miinimummääras. Alates 1. jaanuarist 2022 on jõustunud PKS § 101 uus redaktsioon ning

elatise summa arvutamisel on lähtekohaks selle paragrahvi alusel leitud summa. Vastavalt

PKS § 101 lg-s 6 sätestatule, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Hagi esitamise hetkel kehtis vaikimisi elatise alammäär 260 eurot 33 senti.

Kuid juhul, kui laps veedab kohustatud vanema juures iga kuu vähemalt 10 päeva, väheneb

elatis kuni 86 euro 77 sendini, ehk umbes 67% võrra. Sellest tulenevalt nii summat 260 eurot

33 senti, kui ka 86 eurot 77 senti, tuleb pidada PKS § 101 järgi alusel arvutatud summaks ehk

elatise miinimummääraks. Seega juhul, kui hagiavalduses jääb nõude suurus märkimata, vaid

nõutakse elatist miinimummääras ning kostja nõustub elatise maksmisega miinimummääras,

kuid tugineb lapse jagatud elukoha põhimõttele, ei saa rääkida õigeksvõtust. Summa, mida

kostja on nõus maksma, on oluliselt väiksem, kui hagiavalduses sätestatu. Oma vastuses

hagiavaldusele kostja sõnaselgelt tugines asjaolule, et hagi esitamise hetkel elas hageja koos

temaga igakuiselt vähemalt 7 päeva ning märkis ka konkreetsed kuupäevad. Lapse jagatud

elukohale tuginemine on elatise suurust oluliselt mõjutav asjaolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 13. septembri 2023. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb

saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause

alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

6. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult kohaldanud

TsMS § 440 lg-t 1 ja leidnud, et kostja on hagi õigeks võtnud, hagi saab rahuldada hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja igakuine elatis

260 eurot 33 senti, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Hageja 23. augusti 2023. a hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista välja elatise

miinimummääras, pannes hagiavalduse blanketile vastavasse lahtrisse linnukese. Hageja ei

toonud välja konkreetset summat.

Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 101 lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise

enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust (vt nt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-19160, p 14). Seega on kostja õigesti viidanud asjaolule, et elatise miinimummääraks

PKS § 101 mõistes võib olla nii PKS § 101 lg-te 1, 3–5 alusel arvutatud summa, mis on

käesoleval hetkel 260 eurot 33 senti, kui ka PKS § 101 lg-te 1, 3–7 arvutatud summa, mis

arvestab muuhulgas lapse viibimist elatist tasuma kohustatud vanemaga (lg 6) aga ka asjaolu,

kas elatist nõuavad mitmed lapsed, kas tegemist on mitmikega, kas laste vanusevahe on alla või

üle kolme aastata (lg 7).

Kostja on juba vastuväites maksekäsu kiirmenetluses rõhutanud, et hageja veedab temaga poole

ajast. Hageja viibimist kostja juures vähemalt 4–5 päeva kuus kinnitas ka hageja ise 23. augusti

2023. a hagiavalduses. Lisaks nähtub hagiavaldusest, et algselt viibisidki mõlemad hageja ema

ja kostja vahelised lapsed võrdselt kummagi vanema juures. Kostja 13. septembri 2023

vastusest hagile (dtl 43–45) nähtub, et kostja väitel viibis hageja tema juures augustis 2023. a 8

päeva ning septembris hagile vastuse esitamise seisuga 4 päeva. Seega ei ole kostja võtnud

õigeks hagi ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt

peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu

21. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09, p 12).

Maakohus ei ole kostja väidet hageja tema juures viibimise kohta kohtuotsuses hinnanud. Hagi

õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Kui kohtule jääb menetlusosalise vastus selgusetuks, saab

ta küsida menetlusosaliselt selgitust. Kohtul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja kostja tegelikku tahet.

8. Kostja ei ole hagi summas 260 eurot 33 senti selgesõnaliselt õigeks võtnud, vaid on toonud

oma vastuses hagile välja, et arvestades hageja poolt kostja juures veedetavat aega saab kostja

kohustus olla 138 eurot 83 senti kuus (dtl 44). Asudes põhjendamatult seisukohale, et kostja on

hagi õigeks võtnud summas 260 eurot 33 senti kuus, ei ole maakohus hageja nõuet sisuliselt

analüüsinud. Selliselt ei vasta maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 442 lg 8 nõuetele.

Maakohtul tuleb pooltele selgitada tõendamiskoormist. Riigikohus on 22. juuni 2022 a. otsuse

tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 15.6 leidnud, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema

juures. Last esindav teine vanem saab selle eelduse ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps

viibib lahus elava vanema juures, peab ka esindav vanem lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks kulutusi tegema.

Kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse

tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna

asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt lõpuni viimata, ei saa ringkonnakohus praegusel juhul

maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel lahendamisel peab maakohus lahendama hageja

nõude sisuliselt.

Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1

ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja

nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised

ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud

tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja

arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).

9. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS

§ 442 lg 5 nõuetele. Maakohus mõistis elatise 260 eurot 33 senti kuus, kuid mitte vähem kui

PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on

märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused

selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks

peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning

millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise

komponendi ümberarvutamise aluseid (vt nt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-

19-19160, p 18.1).

Kuigi Riigikohus möönis eelviidatud tsiviilasjas, et piisab, kui resolutsioonis viidatakse seaduse

sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid, ei piisa ringkonnakohtu

hinnangul viitest üksnes konkreetsele paragrahvile, täpsustamata, milliseid paragrahvi lõikeid

tuleb konkreetsel juhul arvestada. PKS § 101 lg-d 5–7 võivad oluliselt mõjutada elatise suurust,

ning kui otsuse resolutsioonist ei nähtu, milliste PKS § 101 lg-te alusel tuleb elatist arvutada,

ei ole kohtuotsuse resolutsioon täidetav.

10. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke