3-22-1647/131 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1647

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik – X; riigi õigusabi korras määratud

esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.09.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.09.2023 määruse peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.09.2023 määrus

muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 02.08.2022 kl 03.30 Valgas kinni X koos

kaaslasega. Isikul ei olnud kehtivat reisidokumenti ja tal puudus Eesti Vabariigis viibimiseks

seaduslik alus. Isik esitas kontrollimisel politseile Y nimele väljastatud Venemaa

Föderatsiooni passi ja X nimele väljastatud välismaalase registreerimise koreakeelse kaardi.

Isik avaldas kinnipidamisel soovi saada rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kuni 48 tunniks kinni

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Tartu Halduskohus

andis 03.08.2022 määrusega PPA-le loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (k.a).

3-22-1647

2(5)

2. PPA tegi 27.01.2023 otsuse nr 12208020063-1, millega lükkas X rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasi, lugedes selle selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2, 7 ja 9 alusel ning

tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas isikule sissesõidukeeldu 5 aastaks. Tallinna

Halduskohus jättis 26.05.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-446 X kaebuse otsuse

tühistamiseks ja PPA kohustamiseks rahuldamata. X apellatsioonkaebus on Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses.

3. Tallinna Halduskohus pikendas viimati 01.06.2023 määrusega puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 01.10.2023. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.07.2023 määrusega X

määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 15.08.2023

X määruskaebuse menetlusse võtmata.

4. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 21.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse

pikendada VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

neljaks kuuks. Isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku

otsuse jõustumiseni ning tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseks on vajalik. PPA on

koostanud 27.01.2023 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse ning

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja määranud sissesõidukeelu. Tallinna Halduskohus jättis

26.05.2023 otsusega X kaebuse rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse peale rahuldamata.

Isiku väljavaated pagulase staatuse saamiseks on väikesed. Isik on Venemaal tagaotsitav

Venemaa Föderatsiooni (VF) karistusseadustiku § 131 lg 3 – alaealise vägistamine alusel.

Isikul on kandmata vanglakaristus 7 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Puudutatud isiku õigusvastane

käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist mõnda ühiskonna põhihuvi

kahjustavat ohtu, mis muudab tema kinnipidamise vältimatult vajalikuks. Välistatud ei ole, et

puudutatud isik jätkaks Eestis viibides laste vastu suunatud kuritegude toimepanemist.

Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis, on isikust tulenev oht reaalne ja vahetu. Isik on

avaldanud kinnipidamiskeskuses, et oskab insenerina valmistada keskuses olevatest esemetest

seadme, millega saab tappa. Isik on toime pannud distsipliinirikkumisi.

5. Tallinna Halduskohus pikendas 28.09.2023 määrusega X kinnipidamise tähtaega

kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.01.2024.

Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel on põhjendatud. Puudutatud isik on

Venemaal alates 03.11.2022 kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks seoses kandmata

vanglakaristusega 7 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Ta on XXX oblasti apellatsioonikohtu

XX.XX.XXXX otsusega mõistetud süüdi VF kriminaalkoodeksi § 131 lg-s 3 sätestatud

kuriteo (alaealise vägistamine) toimepanemise eest ning teda on karistatud 9-aastase

vangistusega. Seega on isik tagaotsitav seoses karistuse kandmata jätmisega ning isiku

võimalik Venemaale väljasaatmine tähendaks pikaajalise vangistuse kandmist. Kohus saab

viidatud kohtuotsusele anda kogumis teiste tõenditega hinnangu puudutatud isiku

rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse õiguspärasuse hindamisel. Puudutatud isiku

esitatud väidetest ei ole seni võimalik järeldada isikule määratud karistuse ilmset

fabritseeritust. Puudutatud isiku asjade hulgast leiti ka määrus kriminaalmenetluse

algatamiseks internetis laste seksuaalse ahvatlemise osas (VF kriminaalkoodeksi § 135 lg 2).

Samuti iseloomustab isiku suhtumist Eesti õiguskorda tema käitumine kinnipidamiskeskuses.

Isiku käitumine on olnud üleolev ning isik on ähvardanud, et oma teadmisi kasutades on ta

võimeline toime panema teo, millega on ta suuteline teisi tapma. Isiku suhtes on alustatud ka

distsiplinaarmenetlusi.

Kohtuistungil väitis isik, et senini ei ole PPA talle võimaldanud tõlget ühegi tema kohta

esitatud taotluse kohta ning talle ei ole vene keelde tõlgitud ka tema kinnipidamiskeskusesse

3-22-1647

3(5)

paigutamise ja kinnipidamistähtaja pikendamise kohta tehtud kohtumääruseid. Isiku neid

ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on PPA kinnitanud,

et on isikule taotluste sisu tutvustanud, samuti on isikule taotluste sisu tutvustanud kohus

kohtuistungitel tõlgi vahendusel. Isiku suhtes tehtud kohtumääruste venekeelsed tõlked on

kohtu poolt isikule edastatud. Isikul on vene keelt valdav esindaja, kes kohtuistungil kinnitas,

et isik ei ole temalt palunud määruste tõlkimist. Seega ei ole isiku väited kinnitust leidnud.

Ebaõigete väidete esitamine viitab täiendavalt sellele, et isik võib käituda viisil, mis ei ole

kooskõlas avaliku korraga.

Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt on põhjendatud PPA seisukoht, et puudutatud isikut on alust

pidada avalikku korda ohustavaks VRKS § 361 lg 2 p 6 tähenduses. PPA-l on õigus isiku

kinnipidamisel arvestada temaga seotud asjaolusid, sh karistatust. Välistada ei saa ohtu, et isik

võib vabaduses viibides panna toime uusi kuritegusid. Kuritegude korduva toimepanemise

tõenäosus on seejuures teadaolevalt suurem mh seksuaalkuritegude korral (vt ka Riigikohtu

11.12.2006 määrus nr 3-1-1-103-06, p 15). Ohtu avalikule korrale saab põhjendada muu

hulgas isiku varasema käitumisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

Isiku suhtes varasemate jõustunud kohtulahenditega tuvastatud asjaolud ei ole muutunud

(viimati Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2023 määrus käesolevas haldusasjas).

Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Isiku väited rahvusvahelise

kaitse vajaduse kohta vajasid kontrollimist ning PPA tegi rahvusvahelisest kaitsest

keeldumise otsuse 27.01.2023. See otsus on vaidlustatud (haldusasi nr 3-23-446), mistõttu

rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole tänaseks lõppenud. Kohtul puuduvad andmed selle

kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

6. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.09.2023 määrus ja teha

asjas

uus

määrus,

millega

jätta

PPA

taotlus

rahuldamata

ja

vabastada

isik

kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isikut ei ole alust pidada avalikku korda ohustavaks VRKS § 361 lg 2 p 6

tähenduses. Oht avalikule korrale on tõendamata. Teavet rahvusvahelise tagaotsimise kohta,

YYY linnakohtu XX.XX.XXXX otsust ja XX.XX.XXXX määrust ei tohiks asjas arvestada,

kuna need dokumendid ei pruugi olla usaldusväärsed ega menetlused objektiivsed.

Puudutatud isik on Ukraina kodanik ja kohtuotsus näitab Venemaa suhtumist temasse kui

ukrainlasesse. Väidetavalt toime pandud süüteod on tõendamata ning on üldteada, et VF

kohtud ei ole alati usaldusväärsed ning kohtumenetlusi võidakse kasutatakse isikute

represseerimiseks. Kohtu seisukoht, et puudutatud isik on tagaotsitav seoses karistuse

kandmata jätmisega, on põhjendamata ja tõendamata. Seega ei ole halduskohus isikuga seotud

asjaolusid põhjalikult ja õigesti hinnanud. Määruses on toodud vaid kohtu subjektiivne ja

pealiskaudne arvamus. Puudutatud isik ei nõustu kohtuga, et tema suhtumist Eesti õiguskorda

iseloomustab tema käitumine kinnipidamiskeskuses. Kohus ei ole põhjendanud, milles

väljendub kaebaja väidetav üleolev käitumine ning väidetavad ähvardamised.

Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. Isik oleks

kättesaadav ka kindlaksmääratud elukohas elades. Isiku jätkuval kinnipidamisel tuleb temale

tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise põhjustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

3-22-1647

4(5)

8. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 28.09.2023

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

9. Halduskohus rahuldas PPA taotluse VRKS § 361 lg 2 p-le 6 tuginedes. See säte

võimaldab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada, kui see on riigi julgeoleku või avaliku

korra kaitsmiseks vältimatult vajalik. See säte vastab direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le e, mille

kohaselt võib taotleja kinni pidada üksnes siis, kui seda nõuab riikliku julgeoleku või avaliku

korra kaitsmine (Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p 20).

10. Euroopa Kohtu selgituste kohaselt kaitstakse sellisel alusel isiku kinnipidamisega

avalikkust selle isiku käitumisega kaasneda võiva ohu eest (C-601/15 PPU: J. N., p 55).

Arvestades EL põhiõiguste harta art-s 6 ette nähtud vabadusõiguse tähtsust ja sekkumise

tõsidust, mida kinnipidamine selle õiguse suhtes endast kujutab, tuleb vabadusõiguse

kasutamise piirangute puhul piirduda rangelt vajalikuga (C-601/15 PPU: J. N., p 56).

Tulenevalt vajalikkuse nõudest on taotleja kinnipidamine direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 punkti e

alusel avaliku korra ohustamise tõttu põhjendatud üksnes siis, kui isiku käitumine kujutab

endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (C-

601/15 PPU: J. N., p 67). Ka VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale

või julgeolekule olema märkimisväärne (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

11. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise pikendamine põhjendatud ja teda on alust pidada avalikku korda ohustavaks

VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel. On piisavalt usaldusväärseid andmeid, et puudutatud isik on

Venemaal rahvusvaheliselt tagaotsitav alates 03.11.2022 ja ta on süüdi mõistetud alaealise

vägistamise eest VF kriminaalkoodeksi § 131 lg 3 järgi (vt PPA 30.05.2023 halduskohtule

esitatud Interpoli raport). Tagaotsimise aluseks on XXX oblasti apellatsioonikohtu

XX.XX.XXXX otsus, millega karistati isikut 9-aastase vangistusega. Viidatud otsuse kohaselt

on puudutatud isikul kandmata vanglakaristus 7 aastat 9 kuud ja 15 päeva. Puudutatud isiku

väitel ei ole VF kohtud alati usaldusväärsed ja kohtumenetlusi võidakse kasutada isiku

represseerimiseks. Puudutatud isiku praeguses asjas esitatud väidetest ei ole võimalik

järeldada isikule määratud karistuse ilmset fabritseeritust. Kohus saab viidatud kohtuotsusele

anda kogumis teiste tõenditega hinnangu puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

kohta tehtud otsuse õiguspärasuse hindamisel. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et

kinnipidamisel leiti tema asjade hulgast ka määrus kriminaalmenetluse algatamiseks internetis

laste seksuaalse ahvatlemise osas (VF kriminaalkoodeksi § 135 lg 2). Isiku kinnipidamisel on

õigus arvestada temaga seotud asjaolusid, sh varasemat karistatust. Ohtu avalikule korrale

saab põhjendada muu hulgas isiku varasema käitumisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr

3-3-1-52-14, p 12). Alaealise vägistamine on raske isikuvastane kuritegu. Ringkonnakohus

jagab PPA ja halduskohtu hinnangut, et puudutatud isiku puhul ei saa välistada ohtu, et ta

võib vabaduses viibides panna toime uusi samalaadseid kuritegusid. Kuritegude korduva

toimepanemise tõenäosus on suurem muu hulgas seksuaalkuritegude puhul (vt Riigikohtu

11.12.2006 määrus nr 3-1-1-103-06, p 15).

12. Puudutatud isiku käitumisele ja temast lähtuvale ohule individuaalset hinnangut andes

oli kohus õigustatud arvesse võtma isiku käitumist kinnipidamiskeskuses (tapmist võimaldava

seadme ehitamise erialaoskuse äramärkimine, mida võib käsitada kaudse ähvardusena, ning

suitsetamine keskuse ruumides, kusjuures sigaret süüdati patarei ja hõbepaberiga). Need

asjaolud kogumis isiku muu taustaga viitavad sellele, et tema vabaduses viibimise korral on

reaalne, et ta on valmis oma eesmärkide saavutamiseks panema toime süütegusid ja rikkuma

muul viisil avalikku korda.

3-22-1647

5(5)

13. Eelnevat arvesse võttes on halduskohus isikuga seotud asjaolusid kogumis õigesti ja

piisava põhjalikkusega hinnanud.

14. Määruskaebuses ei ole toodud esile ühtegi asjaolu (nt tervislik seisund, turvalisust

puudutavad asjaolud, riive perekonnaelule), mille põhjal saaks isiku kinnipidamist hinnata

ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamist ei saa siinsel juhul pidada ebaproportsionaalseks

üksnes selle kestusest tulenevalt. Isikust lähtuv oht kaalub jätkuvalt üles vabadusõiguse riive,

arvestades mh asjaoluga, et isik kuulub tõenäoliselt Eestist väljasaatmisele (halduskohus on

tema kaebuse rahvusvahelise kaitse asjas rahuldamata jätnud, mis kinnitab kaebuse väheseid

eduväljavaateid). VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete iseloomu

arvestades ei saaks nende kohaldamine piisavalt tulemuslikult tagada avaliku korra kaitset

(VRKS § 361 lg 2 p 6), sest ei välistaks isiku võimalust panna toime uusi õiguserikkumisi.

15. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutud isiku nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)