2-23-4879/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-4879

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-4879

Tsiviilasi

Wolf Truck OÜ hagi VTO OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 588,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Wolf Truck OÜ (registrikood 14020165),

lepinguline esindaja vandeadvokaat H. I.

Kostja VTO OÜ (registrikood 14564386), lepinguline

esindaja vandeadvokaat R. V.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta hagist osaline loobumine vastu osas, milles Wolf Truck OÜ loobub põhivõla

tasumise nõudest. Lõpetada menetlus Wolf Truck OÜ hagis VTO OÜ vastu põhivõla 10

189,99 euro väljamõistmiseks.

2. Jätta hagist loobumine vastu võtmata osas, milles Wolf Truck OÜ loobub lisanduvate

viiviste tasumise nõudest.

3. Rahuldada Wolf Truck OÜ hagi VTO OÜ vastu viivise väljamõistmiseks.

4. Mõista VTO OÜ-lt välja Wolf Truck OÜ kasuks viivis 404,51 eurot.

5. Jätta menetluskulud VTO OÜ kanda.

6. Tagastada Wolf Truck OÜ-le pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot.

Riigilõiv tagastada Wolf Truck OÜ arvelduskontole nr XXX.

7. Määrata Wolf Truck OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista VTO OÜ-lt

välja Wolf Truck OÜ kasuks 1300 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Asjaolud ja poolte seisukohad, menetluse käik

1. Wolf Truck OÜ (hageja) esitas 29. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagi VTO OÜ (kostja) vastu.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 518,28 eurot, millest 10 189,99 eurot on

põhivõlg ja 328,29 eurot 29. märtsi 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise

protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses,

alates 30. märtsist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summaja ja alates kohtuotsuse

tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni protsendina põhinõudest. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise müügilepingu, mille alusel hageja tarnis kostjale

ehitusmaterjale ja osutas veoteenust objektidele K. ja R. . Kostja kohustus hagejale tarnitud kauba

ja osutatud veoteenuse eest tasuma. Hageja tarnis kostjale täiteliiva, sõelutud liiva, betoonliiva,

sõelmeid, 16-32 killustikku ning osutas veoteenust. Kostja ei ole esitanud hagejale mistahes

pretensioone lepingu täitmise kohta. Hageja esitas kostjale müüdud ja K. objektile tarninud

täiteliiva (1574,30 tonni) eest kostjale 1. oktoobril 2022 arve nr XXX summas 8879,05 eurot

maksetähtajaga 14. oktoober 2022. Kostja tasus 28. märtsil 2023 arve osaliselt, tasumata on 6000

eurot (sh käibemaks). Hageja esitas kostjale müüdud ja R. objektile tarninud täiteliiva (120 tonni),

sõelmete (30 tonni) ja 16-32 killustiku (30,5 tonni) eest kostjale 31. oktoobril 2022 arve nr XXX

summas 1516,44 eurot maksetähtajaga 14. november 2022. Hageja esitas kostjale müüdud ja R.

objektile tarninud täiteliiva (240,85 tonni), sõelmete (30,1 tonni) ja 16-32 killustiku (60 tonni) eest

30. novembril 2022 arve nr XXX summas 2673,55 eurot maksetähtajaga 16. detsember 2022.

Seega võlgneb kostja eelviidatud arvete alusel hagejale 10 189,99 eurot. Arvete aluseks on

saatelehed, millelt nähtub, et kostja on kohale veetud koormad vastu võtnud ja kinnitanud.

Hageja esitas 9. märtsil 2023 kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. Kostja tasus nõudekirjas

märgitud võlgnevused osaliselt, tunnistades nii tasumise läbi kui ka selgesõnaliselt 14. märtsi 2023

vastuses, et tunnistab võlgnevust kirjutades, et „Tunnistan ,et on tekkinud makse viivitus /.../“

Hageja pakkus kostjale kompromissi (16. märtsi 2023 e-kirjaga) ning kostja palus selle ette

valmistada (17. märtsi 2023 e-kirjas). Kostja keeldus võla tasumise kokkuleppe allkirjastamisest

ülejäänud võla osas.

Hageja nõuab kostjalt võlgnetavalt põhinõudelt seadusjärgses suuruses viivise tasumist alates 1.

jaanuarist 2023. Kuna kostja tasus 28. märtsil 2023 arvest nr 2521 summas 8879,05 eurot ära

2879,05 eurot, siis nõuab hageja ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 28. märtsini 2023 kogu

tasumata arve nr 2521 eest viivist 222,22 eurot. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 29. märtsini

2023 on ülejäänud põhinõudelt summas 4189,99 eurot (arved XXX ja XXX )

3. Hageja esitas 12. mail 2023 avalduse hagist osaliseks loobumiseks, kuna kostja tasus 25. aprillil

2023 hagejale põhivõlgnevuse 10 189,99 eurot. Hageja täpsustas hagis osalist loobumist 20.

septembril 2023.

Hageja loobub põhivõlgnevuse 10 189,99 euro tasumise nõudest ja lisanduva viivise tasumise

nõudest. Kuna kostja rahuldas hageja põhinõude pärast hagi esitamist, palub hageja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel jätta põhinõudest ja lisanduva viivise

tasumise nõudest loobumisega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Hageja suurendab viivise

tasumise nõuet. Alates 30. märtsist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 25. aprillil 2023 on

sissenõutavaks muutunud viivis 76,22 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivise 404,51 eurot (328,29 eurot + 76,22 eurot), menetluskulud 1540 eurot (käibemaksuta) (sh

pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1120 eurot) ja

viivise menetluskuludelt. Hageja palub tagastada hagejale poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust

420 eurot.

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab,

et pooled on kohtueelselt pidanud läbirääkimisi põhivõla tasumise osas ja saavutanud konsensuse,

et kostja saab selle tasumiseks teatud lisaaja. Seega on hageja pöördunud kohtusse ennatlikult ja

tekitanud asjatult menetluskulusid. Kostja ei ole tasunud hagejale summasid seetõttu, et hageja

esitas hagi, vaid et pooltel oli kokkulepe võla tasumiseks (ilma viivisteta). Kostja leiab, et ilmselt

on asjas võimalik mõistlik kompromiss. Kostja märgib, et hagist osalise loobumise tõttu on hagejal

võimalik saada tagasi pool riigilõivust, mistõttu peaksid ka hageja menetluskulud olema

väiksemad.

KOHTU SEISUKOHT

5. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 5 kohaselt kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta

selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.

Hageja on põhivõla tasumise nõudest loobunud, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu osas, milles hageja on loobunud põhivõla

tasumise nõudest. Põhivõla tasumise nõudes lõpetab kohus menetluse otsust tegemata.

Hagiavalduses on hageja esitanud nõude hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud

viivise tasumiseks, alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja soovib lisanduva

viivise nõudest loobuda, suurendades samal ajal hagiavalduses esitatud sissenõutavaks muutunud

viivise nõuet, alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni sissenõutavaks muutnud viivise

võrra. Tegemist on viivisenõudega sama perioodi eest. Kohus ei võta hagist loobumist vastu osas,

milles hageja loobub lisanduvate viiviste tasumise nõudest.

6. Kohus leiab, et hagi viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada.

7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (VÕS § 113

lg 1)

8. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping, mille alusel hageja tarnis

kostjale ehitusmaterjale ja osutas veoteenust. Hageja on omapoolsed lepingust tulenevad

kohustused täitnud. Hageja on esitanud kostjale müüdud ja kostja objektidele tarnitud materjalide

eest kostjale arved, mida kostja tähtaegselt ei tasunud (arvete maksetähtajad olid 14. oktoober 2022,

14. november 2022 ja 16. detsember 2022). Kostja ei ole eeltoodud asjaoludele vastu vaielnud.

Lisatud poolte kirjavahetusest (tl 23) nähtuvalt kostja tunnistas võlgnevust ja tekkinud viivitust.

Kostja tugineb poolte kokkuleppele, mille kohaselt ta sai arvete tasumiseks lisaaja ilma viivise

tasumise kohustuseta. Kohus leiab, et kostja vastuväide on tõendamata.

9. Hagiavalduse kohaselt hageja pakkus kostjale kompromissi ning kostja palus selle ette

valmistada, kuid kostja keeldus võla tasumise kokkuleppe allkirjastamisest. Oma vastuses kostja

märgib, et pooled on pidanud kohtueelselt läbirääkimisi põhivõla tasumise osas ja saavutanud ka

konsensuse. Kostja väidab, et pooltel oli kokkulepe võla tasumiseks ilma viiviseta. Kohus selgitas

31. augusti 2023 määruses kostjale, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab kostja oma vastuväidet tõendama.

Kostjal tuli täpsustada, millal ja kuidas saab kostja arvates lugeda kokkuleppe võla tasumiseks

poolte vahel sõlmituks ja milline oli selle kokkuleppe sisu. Kostja kohtu poolt antud tähtaja jooksul

täiendavaid seisukohti, taotlusi ega tõendeid ei esitanud.

Hagiavaldusele lisatud poolte kirjavahetusest ja võla tasumise kokkuleppe projektist (tl 23-25)

nähtub, et hageja oli nõus võla ajatamisele suunatud kompromissi sõlmimisega tingimusel, et

võlgnevus tasutakse 1,5 kuu jooksul kolmes osas (esimene osamakse 5000 eurot tuli kokkuleppe

projekti kohaselt tasuda 31. märtsiks 2023, teine osamakse 5000 eurot 15. aprilliks 2023 ja kolmas

osamakse 5045,24 eurot 30. aprilliks 2023). Samuti sisaldanuks see kokkulepe tingimust, mille

kohaselt osamaksega viivitamisel rohkem kui kolm päeva kaotab maksegraafik kehtivuse ja kogu

võlgnevus tuleb koheselt ära tasuda. Hageja tingimus oli ka, et tasumisega viivitamise korral tasub

kostja viivist (hageja 16. märtsi 2023 e-kirjas nimetatud viivisemäär 0,25% võlgnetavalt

rahasummalt päevas ja kokkuleppe projektis viivisemäär 0,3% päevas). Kostja palvel valmistas

hageja ette võla tasumise kokkuleppe projekti. Hageja edastas selle kostjale allkirjastamiseks,

paludes allkirjaga dokumendi saata tagasi hiljemalt 21. märtsil 2023. Hagiavalduse kohaselt kostja

võla tasumise kokkulepet ei allkirjastanud. Kostja ei ole vastupidist väitnud. Kohus leiab, et

hagiavalusele lisatud võla tasumise kokkulepet ei saa poolte vahel sõlmituks lugeda. Kostja ei ole

ka võla tasumise kokkuleppe projektis näidatud osamakseid tähtaegselt tasunud. Vaidlust ei ole

selles, et kostja on 28. märtsil 2023 võlgnevust osaliselt tasunud. Hagi esitamise aja (29. märts

2023) seisuga võlgnes kostja hagejale 10 189,99 eurot, mille kostja tasus 25. aprillil 2023.

10. Eelnevat arvestades kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivitusega tasutud summadelt

seadusjärgse viivise tasumist alates 1. jaanuarist 2023 kuni 25. aprillini 2023.

VÕS § 113 lg 2 teises lauses ettenähtud seadusjärgne viivisemäär oli kõnealusel perioodil 10,5%

aastas. Kuigi põhivõlg muutus sissenõutavaks juba varem, arvestab hageja viivist alates 1.

jaanuarist 2023. Kuni põhivõla osalise tasumiseni 28. märtsil 2023, arvestab hageja viivist

13 069,04 euro suuruselt põhivõlalt. Kuni ülejäänud põhivõla tasumiseni 25. aprillil 2023, arvestab

hageja viivist 10 189,99 euro suuruselt põhivõlalt. Kokku nõuab hageja viivist 404,51 eurot.

Viivise arvestuse osas, mis nähtub hagiavalduse lisast 8 (tl 26) ja hageja 12. mai 2023

menetlusdokumendist (tl 29), ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivise

arvestus on seaduslik ja põhjendatud.

Menetluskulud

11. Hageja loobus hagist osaliselt, osas milles kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Ülejäänud osas kohus rahuldas hagi. Seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 ja 162 lg

1 alusel kostja kanda.

12. Hagist loobumisel tagatakse TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust.

Hageja on tasunud riigilõivu 840 eurot. Hageja taotlusel kohus tagastab hagejale poole tasutud

riigilõivust, s.o 420 eurot.

13. Hageja menetluskuludeks on pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 1120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale

õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja ajakulu oli 7 tundi

(hagiavalduse koostamine, redigeerimine, lisade komplekteerimine 4 tundi; 12. mai 2023

menetlusdokumendi koostamine 1,5 tundi; Tartu Maakohtu 31. augusti 2023 määrusega tutvumine

ja analüüs, 20. septembri 2023 menetlusdokumendi koostamine 1,5 tundi). Riigilõivu osas on

hageja menetluskulu põhjendatud. Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et tegemist ei olnud keeruka ega asjaolude

poolest mahuka vaidlusega. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja

vajalikuks 5,5 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seega põhjendatud. Eelnevat arvestades määrab kohus

hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1300 eurot.

14. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik